Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

Poakohng Pai Kesempwal kan Sang Rehn Koht

Poakohng Pai Kesempwal kan Sang Rehn Koht

“Wasa omw pai mi ie, omw lamalam unsek kin uhlahng ie.”​—LUK 12:34.

KOUL KAN: 153, 9

1, 2. (a) Pai kesempwal siluh dah kan me pwilisang rehn Siohwa? (b) Dahme kitail pahn koasoiapene nan iren onop wet?

 SIOHWA iei me keieu ketin kepwehpwe nanleng oh nin sampah. E ketin sapwellimanki soahng koaros. (1 Kron. 29:11, 12) Ahpw Siohwa kin uhdahn ketin kadek sapan ong koaros. Ia uwen atail kalahnganki me e kin ketin ehukihong kitail pai kesempwal tohto! Ia ekei pai kesempwal pwukat? Met akan iangahki (1) Wehin Koht, (2) atail doadoahk en kalohk, oh (3) padahk mehlel kesempwal kan me dierek nan sapwellime Mahsen. Ahpw ma kitail sohte kanahieng, ekisekis kitail kakete manokehla ia uwen kesempwal en pai pwukat. Kitail anahne katakatamankihong kitail kesempwalpen pai pwukat oh kalaudehla atail poakohng mepwukat, pwehki nin duwen me Sises mahsanih, “wasa omw pai mi ie, omw lamalam unsek kin uhlahng ie.”​—Luk 12:34.

2 Kitail pahn koasoiapene ia duwen atail kak kolokol atail poakohng oh kalahnganki Wehio, doadoahk en kalohk, oh padahk mehlel en kehkehlailte. Ni atail wia met, doudouloale ia duwen omw kak kalaudehla omw poakohng pai kesempwal pwukat.

WEHIN KOHT RASEHNG TAKAI KESEMPWAL EHU

3. Dahme sounetineto nan sapwellimen Sises karasaraso men wia pwehn pwainda takai kesempwal ehu? (Menlau kilang tepin kilel.)

3 Wadek Madiu 13:45, 46. Sises ketikihda karasaras en sounetinet men me kin pwainda oh netiki takai kesempwal kan. Ehu rahn, sounetineto diarada takai kesempwal ehu me kesempwal sang takai kesempwal teikan koaros me e kilang mwoweo. E uhdahn men naineki takai kesempwalo oh eri netikihla soahng koaros me e ahneki pwehn pwainda. Ke kak medewehla ia uwen eh kesempwalki takai kesempwalo?

4. Dahme kitail men tounmeteikihla ong Wehin Koht?

4 Dahme kitail kak sukuhlkihsang sapwellimen Sises karasaraso? Padahk mehlel duwen Wehin Koht kin rasehng takai kesempwalo. Ma kitail poakohng Wehin Koht duwehte ohlo eh kesempwalki takai kesempwalo, kitail pahn men wiahda tounmetei laud kan pwehn wiahla oh pil wiewiahte towe kan pahn kaunda wet. (Wadek Mark 10:28-30.) Kitail pahn kilang ia duwen aramas riemen ara wia met.

5. Dahme Sakies men tounmeteikihla ong Wehin Koht?

5 Sakies iei sounrik daksis men. E kepwehpwehkihla eh kin pitihasang aramas akan neirail mwohni. (Luk 19:1-9) Ahpw ehu rahn, Sakies rong Sises eh ketin mahmahsanih duwen Wehin Koht. E uhdahn mwahuki dahme e rongo me kahrehda e men wiahda wekidekla laud. E nda: “Maing, komw mwahngih pwe I pahn kisekisehki me semwehmwe kan apalien ei kepwe kan; a ma mie emen me I pitihasang mehkot, I pahn kapwungohng ni uwe ieu me laudsang pak pahieu.” Sakies kapwurehla mwohni ko me e kihsang aramas ako oh uhdihsang eh kin noahrok.

6. Wekidekla dah kan me emen lih wiahda, oh dahme kahrehda?

6 Ni emen lih eh rongada duwen Wehin Koht sounpar kei samwalahro, e kin mwahuki lih oh mi rehn lih emen. E pil wia president en pwihn ehu me kin uhki arail pwuhng en wia arail tiahk en ohl mwahuki ohl oh lih mwahuki lih. Ahpw ni eh onopki Paipel oh sukuhlki duwen kesempwalpen Wehin Koht, e esehda me e anahne wiahda wekidekla laud kan nan eh mour. (1 Kor. 6:9, 10) Pwehki e poakohng Siohwa, e sohla iang pwihno oh uhdihsang eh iang liho. E papidaisla nan pahr 2009, oh pahro mwuri, e wiahla pioneer men. E wiahda wekidekla laud pwukat pwehki eh poakohng Siohwa laudsang ineng sapwung kan me e ahneki.​—Mark 12:29, 30.

7. Ia duwen atail kak kolokol atail limpoak ong Wehin Koht en kehlail?

7 Pwehn wiahla towe kan pahn kaundahn Wehin Koht, me tohto rehtail anahne wekidala douluhl atail mour. (Rom 12:2) Ahpw atail nannanti en pelianda soahng kan saikinte nek. Kitail en dehr mweidohng mehkot en kaluwetehla atail limpoak ong Wehio, duwehte poakohng kepwe kan de inengieng wia soangen tiahk samin koaros me pid wia nsenen pwopwoud. (Lep. Pad. 4:23; Mad. 5:27-29) Pwehn sewese kolokol atail limpoak ong Wehin Koht en kehlail, Siohwa ketikihong kitail pil ehu pai kesempwal.

ATAIL KALOHK KIN KOMOURLA ARAMAS

8. (a) Dahme kahrehda wahnpoaron Pohl kawehwehda atail doadoahk en kalohk nin duwen pai kesempwal ehu nan sah pwehl kan? (b) Ia duwen Pohl eh kasalehda me e poakohng doadoahk en kalohk?

8 Sises ketikihong kitail pwukoahn kalohki oh padahki rongamwahwo duwen Wehin Koht. (Mad. 28:19, 20) Wahnpoaron Pohl kawehwehda pwukoahn kalohki inou kapwo nin duwen pai kesempwal ehu nan sah pwehl kan. (2 Kor. 4:7; 1 Tim. 1:12) Pwehki kitail sohte unsek, kitail rasehng sah pwehl ko. Ahpw rohng me kitail kalohki kin rasehng pai kesempwal ehu pwehki met kak imwikihla mour soutuk ong kitail oh pil irail kan me rong. Ihme kahrehda Pohl nda: “Mepwukat koaros I kin wiewia pwehki rongamwahu, pwe I en iang pwaisanki kamwahupe kan.” (1 Kor. 9:23) Pohl kin doadoahk laud pwehn padahkihong meteikan duwen Wehin Koht. (Wadek Rom 1:14, 15; 2 Timoty 4:2.) Eh poakohng rongamwahwo kin sewese ih en wonlahte kalokalohk mendahki kalokolok laud kan. (1 Des. 2:2) Ia duwen atail kak alasang Pohl oh ahneki soangen limpoakohte ong doadoahk en kalohk?

9. Ia ekei ahl me kitail kak kasalehda atail poakohng doadoahk en kalohk?

9 Ehu ahl me Pohl kasalehda me e poakohng doadoahk en kalohko iei sang ni eh isaneki ahnsou sohte lipilipil en koasoiong meteikan. Duwehte Pohl oh pil tepin Kristian ko, kitail kin ehukihong aramas akan rongamwahwo sang ihmw lel ihmw, ong wehipokon, oh wasa koaros me aramas akan mi ie. (Wiewia 5:42; 20:20) Kitail kin rapahki ahl akan en kalohk ong uwen aramas tohto me kitail kak diar. Ma kak, mwein kitail kak papah nin duwen sawaspen pioneer de pioneer. De kitail kak sukuhlki ehu lokaia tohrohr, keseula ehu wasa nan sapwatailohte, de keseula ehu sahpw tohrohr.​—Wiewia 16:9, 10.

10. Kapai dah kan me Irene ahneki pwehki eh doadoahk laud en kalohki rongamwahwo?

10 Irene, sister kiripw men nan Wehin Amerika, men ehukihong rongamwahwo irail kan me kin lokaiahki lokaiahn Russia. Eri nan pahr 1993, e iangala pwihn en kalohk ehu nan New York City me kin lokaiahki lokaiahn Russia. Ni ahnsowo, mpen sounkalohk mehte 20 nan pwihno. Mwurin sounpar 20, Irene nda: “I saikinte uhdahn maiongala lokaiahn Russia.” Ahpw, Siohwa ketin sewese ih oh pil sounkalohk teikan ren kalohk ong aramas akan ni arail doadoahngki lokaiao. Imwilahn met, mie mwomwohdiso weneu me kin lokaiahki lokaiahn Russia nan New York City rahnwet. Irene onop Paipel rehn aramas tohto, oh meh 15 me papidaisla. Ekei irail kin papah nin duwen tohn Pedel, pioneer, oh elder kan. Irene nda, “Ni ei medewehla mehn akadei teikan me I kakete wiahda, I sohte kak medewe me mie ehu me kak wahdohng ie peren laud duwehte met.” Irene uhdahn kesempwalki eh doadoahk en kalohk!

Ke kin kesempwalki kalohk oh kihong ahnsou ong met nan omw koasoandi en ehuehu wihk? (Menlau kilang parakrap 11, 12)

11. Dahme kin imwikihla atail kin pousehlahte kalokalohk mendahki kalokolok kan?

11 Ma kitail kesempwalki atail doadoahk en kalohk, kitail pahn duwehte wahnpoaron Pohl oh pousehlahte kalokalohk pil ni ahnsou me kitail lelohng kalokolok. (Wiewia 14:19-22) Karasepe, nanpwungen pahr 1930 oh 1944, riatail Kristian kan nan Wehin Amerika lelohng kalokolok laud. Ahpw re pousehlahte kalokalohk. Ni me lapalap en koperment kan ar song en kauhdi irail, riatail ko kohla mwoalen kopwung oh kana nan kopwung tohto. Nan 1943, Brother Knorr koasoiahda duwen ehu kopwung me kitail kana nan Mwoalen Kopwung Lapalap nan Wehin Amerika. E nda me sohte kopwung ehu pahn wiawi nan mwoalen kopwung ma riatail ko sohte pousehlahte kalokalohk. E pil kapatahiong me pwehki kopwung pwukat, riatail Kristian tohto nan sampah pwon ahneki saledek en kalohk ahnsou wet. Riatail Kristian kan nan sahpw teikan pil kin kana nan kopwung kan me duwehte met. Ei, atail poakohng doadoahk en kalohko sohte pahn mweidohng kalokolok en kauhkitaildihsang atail kalokalohk.

12. Dahme ke koasoanehdi teng en wia?

12 Ni atail kin kesempwalki atail doadoahk en kalohk, kitail sohte pahn nsenohkihte ia uwen tohtohn awa me kitail kin kilelehdi nan neitail ripoht. Kitail pahn wia uwen atail kak koaros en “kalohkiseli Rongamwahu.” (Wiewia 20:24; 2 Tim. 4:5) Ahpw dahme kitail pahn padahkihong meteikan? Medewehla pil ehu pai kesempwal sang rehn Koht.

PADAHK MEHLEL KESEMPWAL KAN ME KITAIL SUKUHLKI

13, 14. “Imwen nahk” dahieu me Sises mahsanih duwe nan Madiu 13:52, oh ia duwen atail en audehda?

13 Kesiluh en pai kesempwal me Siohwa ketikihong kitail iei padahk mehlel koaros me kitail sukuhlkiher. Siohwa iei Utupen mehlel. (2 Sam. 7:28; Deud. 32:4) Oh nin duwen Samatail me ketin kadek sapan, e kupwurki ehukihong kitail soahng mehlel pwukat. Kitail sukuhlkiher padahk mehlel tohto sang ni atail wadek sapwellime Mahsen oh sawaspen Paipel kan oh pil sang ni atail iang towehda mihting tohrohr kan, oh mihting kan en ehuehu wihk. Ni atail kihpene padahk mehlel tohto, kitail pahn ahneki “imwen nahk” me audaudki padahk mehlel kan me “kapw oh . . . mering.” (Wadek Madiu 13:52.) Siohwa pahn ketin sewese kitail en audehda atail “imwen nahk” ma kitail rapahki mepwukat nin duwen pai kesempwal rir kei. (Wadek Lepin Padahk 2:4-7.) Ia duwen atail en wia met?

14 Kitail anahne kaukaule onopki Paipel oh neitail sawaspen Paipel kan oh wia roporop ni keneinei. Met pahn sewese kitail en diarada padahk mehlel kan me “kapw,” me mahso kitail sehse. (Sos. 1:8, 9; Mel. 1:2, 3) Keieu en Kahn Iroir me wiawihda nan July 1879 karasaraskihong padahk mehlelo rohs ehu nanpwungen dihpw suwed tohto. Pwehn diarada soangen rohso, emen anahne rapahki ni keneinei. Oh ni eh diarada, en dehr itarkihte ehu. E anahne pousehlahte rapahki pwehn diarada rohs tohto. Ni ahlohte, kitail en dehr itarkihte atail diar padahk mehlel ehu. Kitail anahne ngoangki pousehlahte rapahki padahk mehlel tohto.

15. Dahme kahrehda kitail kak kahdaneki ekei padahk mehlel padahk “mering” kei, oh mehnia me ke uhdahn kesempwalki?

15 Ni ahnsou me kitail tepida onopki Paipel, kitail sukuhlki padahk mehlel kaselel kei. Ele kitail kahdaneki padahk mehlel pwukat padahk “mering” kei pwehki iei me kitail tepin sukuhlki. Ia ekei padahk mehlel pwukat? Nin tapio, kitail sukuhlki me Siohwa iei Sounkapikpatail oh pil dahme e ketin kupwurki ong aramas akan. Kitail pil sukuhlki me Koht ketin poaronedohng sampah sapwellime Ohlo pwehn pwoula nin duwen pweinen pweipwei sapahl ehu pwe kitail en kak maiaudahsang dihp oh mehla. Oh kitail sukuhlki me Wehin Koht pahn kihsang lokolok koaros oh me kitail kak mour kohkohlahte nin sampah ni popohl oh nsenamwahu.​—Sohn 3:16; Kaud. 4:11; 21:3, 4.

16. Dahme kitail anahne wia ma mie wekidekla ehu ong atail wehwehki padahk mehlel en Paipel?

16 Ekei pak, atail wehwehki kokohp ehu sang nan Paipel de iren Paipel ehu anahne wekidekla. Ni ahnsou me met wiawi, e kesempwal en kihong ahnsou en onopki wekideklao oh doudouloale. (Wiewia 17:11; 1 Tim. 4:15) Kitail anahne wehwehki wekpeseng en dahme kitail wehwehki mahso oh ire kapwo, ahpw kitail pil anahne tehk mwahu ire pisetik kan duwen ire kapwo. Soangen onop keneinei wet pahn kamehlelehiong kitail me padahk mehlel kapwo pahn wiahla kisehn padahk mehlel en Paipel kan me kitail nahkpene. Dahme kahrehda e mwahu en wia soangen nanti wet?

17, 18. Ia duwen sapwellimen Koht manaman eh kak sewese kitail?

17 Sises ketin padahngki me sapwellimen Koht manaman kak sewese kitail en tamanda soahng kan me kitail sukuhlkiher mahs. (Sohn 14:25, 26) Ia duwen met eh kak sewese kitail ni atail kalohki rongamwahwo? Medewehla dahme wiawihong brother men me adaneki Peter. Nan 1970, e sounpar 19 oh e ahpwtehn tepida papah nan Pedel en Britain. Peter wie kalokalohk ihmw lel ihmw oh tuhwongada ohl men me ele sounpar 50 samwa oh mie eh alis. E idek rehn ohlo ma e men wehwehkihla Paipel. Ohlo sounpadahk (rabbi) en Suhs men, oh e uhdahn pwuriamweikihla me mwahnakapw menet dene e kak kasukuhliong ih duwen Paipel. Pwehn kasonge Peter, ohlo idek: “Eri, nei pwutak, pwuhken Daniel ntingdi ni lokaia dahieu?” Peter nda: “Ekei wasa nan pwuhko ntingdi ni lokaiahn Aramaik.” Peter tamanda me, “ohlo pwuriamweikihla ei ese pasapengo, ahpw sohte duwehte ei pwuriamweila! Ia duwen ei ese pasapengo? Ni ei pwurala imweio oh tehk nan Kahn Iroir oh Awake! en sounpwong kan mwoweo, I diarada ehu oaralap me kawehwehda me Daniel ntingdi ni Aramaik.” (Dan. 2:4, nting tikitik kan me mi pahn irelaudo) Ei, sapwellimen Koht manaman kak sewese kitail en tamanda ire kan me kitail wadekehr mahso oh kihong nan atail imwen nahko.​—Luk 12:11, 12; 21:13-15.

18 Ma kitail poakohng padahk mehlel kan me kitail sukuhlkihsang rehn Siohwa oh kalahnganki, kitail pahn men kadirehkihla atail imwen nahko. Ni atail kalaudehla atail wia met, atail onopadahng padahki meteikan pahn pil laudla.

PERE OMW PAI KESEMPWAL KAN

19. Dahme kahrehda kitail anahne pere atail pai kesempwal kan?

19 Nan iren onop wet, kitail sukuhlki uwen kesempwal en atail en kalahnganki pai kesempwal kan sang rehn Siohwa. Ahpw kitail anahne uhdahn kanahieng pwe kitail en dehr mweidohng Sehdan oh sampah wet en kaluwetehla atail poakohng pai kesempwal pwukat. Ma kitail sohte kanahieng, kitail kakete mweidohng soahng kan en kerempwakitailla, duwehte inoupen doadoahk ehu me pweilaud, de men ahneki mour kepwehpwe, de suweiki atail kepwe kan. Wahnpoaron Sohn katamankihong kitail me sampah wet oh soahng koaros me e kin kihda pahn kereniong sohrala. (1 Sohn 2:15-17) Kahrehda kitail anahne kolokolte atail kalahnganki atail pai kesempwal kan oh pere mepwukat.

20. Dahme ke koasoanehdi teng en wia pwehn perehla omw pai kesempwal kan?

20 Ken men tounmeteikihla soahng koaros me kakete kaluwetehla omw limpoak ong Wehin Koht. Koasoanehdi teng ken kalohk ni ngoang, oh dehr kesehla omw poakohng doadoahk en kalohk. Pousehlahte raparapahki padahk mehlel kan en Paipel. Ni omw wia met, ke pahn kalaudehla omw ‘nekidala nanleng omw pai kan, wasa e sohte kin tikitikla ie, pwehki eh sohte lipirap me kak pirapahsang, sohte loangenmwet kak kauwehla. Pwe wasa omw pai mi ie, omw lamalam unsek kin uhlahng ie.’​—Luk 12:33, 34.