Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Neujikije bilumbu ne kukeba ditalala anyi?

Neujikije bilumbu ne kukeba ditalala anyi?

YEHOWA NZAMBI mmusue bua batendeledi bende bikale ne ditalala. Mmusue bua bakebe ditalala munkatshi muabu. Padibu benza nunku, tshisumbu tshia bena Kristo netshikale mu ditalala. Ditalala edi didi dikoka bantu ba bungi mu tshisumbu.

Tshilejilu, mpaka manga kampanda wa mu Madagascar wakamona ditalala divua munkatshi mua bantu ba Yehowa, kudiambilaye ne: ‘Meme musue kubanga kutendelela, etshi ke tshitendelelu tshingabuela.’ Pakapita bidimu, wakalekela kutendelela bademon, kushintululaye malu mu dibaka diende, ne kutuadijaye kutendelela Yehowa, Nzambi wa ditalala.

Anu bu tatu eu, bantu binunu ne binunu badi babuela mu tshisumbu tshia bena Kristo tshidimu tshionso etshi ne bapeta ditalala didibu bakeba ne muoyo mujima. Kadi Bible udi utuambila ne: “mukawu mukole ne dikokangana” bidi mua kunyanga malanda a bena mu tshisumbu ne kujudija bimvundu. (Yak. 3:14-16) Kadi udi utupesha mibelu mimpe ya tshitudi mua kuenza bua kuepuka bilumbu abi ne kukolesha ditalala ditudi nadi ne bana betu ba balume ne ba bakaji. Tumonayi mudi mibelu eyi miambuluishe mu imue nsombelu ivua mitulukile bana betu.

BILUMBU NE MUA KUBIJIKIJA

“Bivua binkolele bua kupetangana ne muanetu kampanda utuvua tuenza nende mudimu. Umue musangu patuvua tutandangana nende, bantu babidi bakabuela, kumonabu mutuvua tukokangana.”​—CHRIS.

“Muanetu wa bakaji mukuabu umvua ne tshibidilu tshia kuyisha nende wakashipa musangu umue programe utuvua nende wa kuyisha. Pashishe wakalekela kungakuisha. Tshivua mumanye bualu nansha bumue to.”​—JANET.

“Tuvua tuyikila ku telefone basatu musangu umue. Umue wa kutudi wakatulaya, meme kuela meji ne: ukavua mukose telefone wende. Pashishe ngakakula bibi buende kudi utuvua bashale tuyikila nende, kadi pende uvua mututeleje.”​—MICHAEL.

“Mu tshisumbu tshietu, bampanda-njila babidi bakapeta bilumbu pankatshi pabu. Umue wakatuadija kukanyina mukuabu. Mêyi mabi avuabu bambangana avua atekesha bena mu tshisumbu bakuabu.”​—GARY.

Malu aa adi mua kumueneka bu tulumbulumbu tua patupu. Kadi nsombelu eyi ivua mua kuikala mikebele bantu bavuayi milenge tunyinganyinga tua matuku a bungi ne ivua mua kuikala minyange ditalala mu tshisumbu. Diakalenga, bana betu ba balume ne ba bakaji aba bakatumikila mibelu ya mu Bible ne kupetululabu kabidi ditalala. Mmibelu kayi iudi wela meji ne: ivua mua kuikala mibambuluishe?

‘Kanutandianganyi mu njila.’ (Gen. 45:24) Jozefe wakapesha bana babu mubelu eu pavuabu bapingana kudi tatuabu. Padi muntu kayi udikanda ne ufiika munda lukasa, nsombelu udi mubi udi mene mua kunyanguka bikole. Bantu bakuabu badi pabu mua kufiika munda. Chris wakajingulula ne: bivua bimukolela imue misangu bua kudipuekesha ne kulonda buludiki. Wakajinga bua kushintuluka, nunku wakalomba muanetu uvuabu batandangane nende au luse. Pashishe Chris wakadienzeja bikole bua kukanda tshiji tshiende. Pavua muanetu mukuabu au mumone muvua Chris udienzeja bikole bua kushintuluka, wakenza pende bia muomumue. Mpindieu badi benzela Yehowa mudimu pamue mu ditalala.

‘Bikalaku kakuyi bulombodi bua meji, malu adi bantu bapangadija adi apumbishibua.’ (Nsu. 15:22) Pavua mulunda wa Janet mulekele kumuakuisha, Janet wakangata dipangadika dia kutumikila mvese eu. Wakaya kumonangana anyi kuyikila ne muanetu wa bakaji eu. Janet wakamuebeja bikalaye uvua muenze bualu buvua bumufiikishe munda anyi bumunyingalaje. Ku ntuadijilu, muyiki wabu uvua wa lutatu. Kadi pavuabu batungunuka ne kuyikila batukije, bakadiumvua bimpe menemene. Muanetu wa bakaji au wakajingulula ne: uvua mumvue bibi bualu kampanda buvua buenzeke, kabidi ne: Janet kavua muenze bualu nansha bumue buvua bumufiikishe munda to. Wakalomba Janet luse, bubidi buabu badi mpindieu balunda ne benzela kabidi Yehowa mudimu pamue.

“Paudi ufika ne mulambu webe ku tshioshelu, wewe muvuluke ne: muanenu udi nebe tshilumbu, ushiye mulambu webe kumpala kua tshioshelu. Ndaku wanji kulengejangana ne muanenu.” (Mat. 5:23, 24) Yezu wakafila mubelu eu mu Muyuki wende wa pa mukuna. Michael mumane kuamba muanetu wa balume mukuabu au mêyi mabi, biakamutonda bikole. Wakapangadija bua kuenza tshionso tshivua tshikengela bua kuakaja malu. Wakaya kudi muanetu wa balume au, kumulombaye luse. Tshiakenzeka ntshinyi? Michael udi wamba ne: “Muanetu wa balume eu wakamfuile luse ne muoyo mujima.” Bakalua kabidi balunda.

“Nutungunuke ne kulejangana lutulu, nufuilangana luse ne muoyo mujima nansha muntu yeye muikale tshilumbu ne mukuabu.” (Kolos. 3:12-14) Utshidiku muvuluke bampanda-njila babidi bavua batandangane mu buambi anyi? Mukulu kampanda wakabambuluisha ne bulenga buonso bua bamone ne: bavua bafiikisha bantu bakuabu munda ne babatondesha nsombelu. Wakabavuluija ne: bavua ne bua kulejangana lutulu ne kuambuluisha bua kulama ditalala mu tshisumbu. Bakitaba mibelu yende ne kuyitumikila. Badi mpindieu bapetangana bimpe padibu bayisha lumu luimpe.

Mubelu wa mu Kolosayi 3:12-14 udi mua kukuambuluisha bua kuikala ne budipuekeshi, kufuila muntu udi mukunyingalaje luse, ne kulekela kuelela bualu abu meji. Netuenze tshinyi tuetu batete bua kufuila muntu luse, kadi bapangile? Kudi dîyi dinene dia mu Bible didi mua kutuambuluisha didi mu Matayi 18:15. Nansha muvua Yezu wakula nangananga bua mpekatu minene, wakumvuija bualu kampanda butudi mua kuenza dîba dionso ditudi tshilumbu ne muanetu wa balume anyi wa bakaji. Tudi mua kuya kudiye, kuyikila tshilumbu atshi ne bulenga ne budipuekeshi ne kudienzeja bua kutshijikija.

Mu Bible mudi mibelu ya bungi mimpe ya tshia kuenza. Ya bungi ya kudiyi idi ilomba kueyemena nyuma muimpe wa Nzambi bua tufike ku dileja “dimuma dia nyuma.” Ngikadilu ya dimuma edi ke: “dinanga, disanka, ditalala, muoyo mule, bulenga, buimpe, ditabuja, bupole, didikanda.” (Gal. 5:22, 23) Elabi meji bua bualu ebu. Mashinyi adi enda bimpe padibu bele biamu biawu mafuta. Mu mushindu wa muomumue, mbipepele menemene bua kujikija bilumbu bietu ne kuikala ne malanda mimpe patudi ne ngikadilu mimpe ya kudi Yehowa eyi.

DISHILANGANA DIA BUMUNTU DIDI DILENGEJA TSHISUMBU BIKOLE

Yonso wa kutudi udi ne buende bumuntu. Ngikadilu yetu, mushindu ututu tumona malu ne tuakula bitu bishilangane. Malu aa adi mua kuvuija bulunda buetu buimpe ne bua disanka. Kadi dishilangana dia bumuntu buetu didi kabidi mua kukebesha dibenga kumvuangana ne bilumbu. Mukulu kampanda ukadi mumonemone malu wakafila tshilejilu tshia mudi bualu ebu mua kuenzeka pakambaye ne: “Muntu wa bundu udi mua kuikala ne lutatu lua kusomba muntu udi mupepele ne wakula bikole. Dishilangana edi didi mua kumueneka bu didi kadiyi ne bualu; kadi didi mua kufikisha ku bilumbu binene.” Udiku wela meji ne: bantu badi ne bumuntu bushilangane bikole badi mua kupetangana anyi? Tumonayi bilejilu bia bapostolo babidi. Patudi tuela meji bua Petelo, tudi mua kumumona bu muntu uvua misangu yonso wakula tshionso tshivua tshimuluila mu lungenyi. Patudi tuela meji bua Yone, tudi mua kumumona bu muanetu muimpe uvua misangu yonso wela meji kumpala kua kuakula anyi kuenza bualu. Petelo ne Yone bavua ne bumuntu bushilangane. Kadi bakenzela Yehowa mudimu pamue bimpe. (Bien. 8:14; Gal. 2:9) Bidi mua kuikala muomumue buetu tuetu lelu. Nansha bena Kristo badi ne bumuntu bushilangane bikole badi mua kuenza mudimu pamue bimpe.

Kadi muntu kampanda mu tshisumbu tshienu yeye muambe anyi muenze bualu kampanda budi bukufiikisha munda, newenze tshinyi? Mbimpe kuvuluka ne: Kristo wakafuila muanetu au anu muvuaye mukufuile pebe, ne udi ne bua kumunanga. (Yone 13:34, 35; Lomo 5:6-8) Kabiakuikala bimpe bua kuangata dipangadika dia kushipa bulunda ne muanetu eu anyi dia kumuepuka to. Kadi diebeja ne: ‘Muanetu eu udiku wenza bualu budi bushipa mukenji wa Yehowa anyi? Udiku ukeba kungenzela bibi ku bukole anyi? Peshi ndishilangana patupu dia bumuntu buetu? Udiku bulelela ne ngikadilu indi panyi musue kuikala nayi anyi?’

Tshilejilu, bikala muntu kampanda utu wakula bikole, kadi wewe kutu wakula bikole to, bua tshinyi kuenaku mua kuya nende mu mudimu wa buambi ne kumona malu audi mua kulongela kudiye? Newenze tshinyi bikalaye tshipapayi kukupita wewe? Udiku mumone disanka didi muntu upeta padiye upesha bakulakaje, bantu badi basama, anyi bakengi bintu anyi? Udiku mua kulongela kudi muntu au mua kuikala pebe tshipapayi anyi? Bualu bunene budi ne: nansha muudi wewe ne muanenu bashilangane, udi mua kuimanyina pa ngikadilu mimpe idiye nayi. Nansha nuenu kanuyi mua kulua balunda banene, nenulamakanangane bikole. Kuenza nunku nekuambuluishe bua kukebesha ditalala pankatshi penu ne mu tshisumbu.

Mu bidimu lukama bia kumpala, kuvua bana betu ba bakaji babidi, Evodi ne Sentishe. Bidi bimueneka ne: bavua ne bumuntu bushilangane bikole menemene, kadi mupostolo Paulo wakabakankamija “bua bikale ne meji amue mu Mukalenge.” (Filip. 4:2) Tuetu petu tudi basue kutendelela Yehowa pamue ne bana betu ba balume ne ba bakaji ne kukeba ditalala mu tshisumbu.

KULEKEDI BILUMBU BITUNGUNUKA NANSHA

Bua tshinyi tudi ne bua kumbusha lungenyi lubi luonso lutudi nalu bua bakuabu ne lukasa? Tudi mua kufuanyikija ngenyi eyi ne bisonsa bibi bidi bitoloka mu budimi bua bilongo bimpe. Tuetu katuyi bajule bisonsa bibi ebi, nebitampakane mu budimi buonso. Bia muomumue, meji mabi atudi nawu bua bakuabu owu makole, adi mua kutampakena bena mu tshisumbu bonso. Kadi tuetu banange Yehowa ne bana betu, netuenze muetu muonso bua kukuba ditalala dia tshisumbu.

Wewe mudipuekeshe ne mudienzeje bua kukeba ditalala ne bakuabu, neupatule bipeta bimpe

Patudi tudienzeja bua kukeba ditalala ne bantu bakuabu, bidi mua kutukemesha mudi malu enda bimpe. Ntemu kampanda wakadimuena bualu ebu. Udi ulonda tshivua tshimufikile ne: “Mvua ngela meji ne: muanetu wa bakaji kampanda uvua ungenzela malu mummone meme bu muana. Bivua bushuwa bintonde bikole. Pavua tshiji tshianyi tshienda tshikola, ngakatuadija kumukosa ku mêyi. Mvua ngela meji ne: ‘Kena undeja kanemu kadi kankumbanyine to, nanku meme panyi tshiakumunemeka to.’”

Pashishe muanetu wa bakaji eu wakelangana meji a ngenzelu wende wa malu. Udi wamba ne: “Ngakatuadija kumona bumuntu buanyi buenda bunyanguka, ne meme kuteketa mu mikolo bikole. Ngakajingulula ne: mvua ne bua kuakaja ngelelu wanyi wa meji. Meme mumane kusambila Yehowa bua bualu ebu, ngakasumbila muanetu wa bakaji au kantu ka kumupesha ne kumufundila mêyi makese a kumulomba nawu luse bua ngenzelu wanyi mubi wa malu. Tuakupukilangana ne kumvuangana bua kupua malu au muoyo. Katutu banji kupeta kabidi nende tshilumbu to.”

Bantu bonso badi dijinga ne ditalala. Kadi padi bantu badiumvua kabayi mu bukubi anyi baditambisha bidi mua kubasaka ku dienza malu mu mushindu udi unyanga ditalala. Bidi bitamba kuenzeka nunku pa buloba, kadi Yehowa mmutekemene bua batendeledi bende benze malu mushindu mukuabu. Bantemu ba Yehowa badi ne bua kuikala ne ditalala ne buobumue munkatshi muabu. Yehowa wakasaka Paulo bua kufundila bena Kristo ku nyuma muimpe “bua kuenda biakanangane ne dibikila” divuabu bapete. Wakabakankamija bua benze nunku ‘ne didipuekesha dionso ne bupole buonso, ne lutulu, balekelelangana bilema mu dinanga, badienzeja ne muoyo umue bua kulama buobumue bua kudi nyuma mu tshisuikidi tshia ditalala.’ (Ef. 4:1-3) “Tshisuikidi tshia ditalala” tshidi bantu ba Yehowa natshi ntshintu tshia mushinga mukole. Nanku tuenzayi tshionso tshitudi mua kuenza bua kutshikolesha bikole ne kujikija tshilumbu kayi tshionso tshidi mua kujuka pankatshi petu ne bana betu ba balume ne ba bakaji.