Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Utawuticatulula Yini Tinkinga, Ukhutsate Kuthula?

Utawuticatulula Yini Tinkinga, Ukhutsate Kuthula?

JEHOVA Nkulunkulu ufuna emaKhristu kutsi akutsandze kuthula, futsi kube yincenye yekuphila. Umphumela wekutsandza kuthula, kutsi tikhonti teliciniso tijabulela kuthula lokungapheli. Loku kwenta kutsi libandla lebuKhristu likhange ikakhulukati kulabo labalwela kutsi kube nekuvana.

Cabanga nje nganaku, lenye inyanga ledvumile yaseMadagascar yaphawula kutsi BoFakazi BaJehova bajabulela kuthula nekuvana emkhatsini wabo. Naku leyakusho, ‘Nakungenteka ngifise kuba lilunga lenkholo letsite, ngingakhetsa kuba lilunga lalenkholo lena.’ Ngekuhamba kwesikhatsi, yayekela kusebentelana nemimoya , futsi kwayitsatsa tinyanga letimbalwa solo yetama kulungisa umshado wayo lobewungahambisani netimiso teliBhayibheli, ngemuva kwaloko yase iba ngumkhulekeli waJehova longuNkulunkulu wekuthula.

Njengaleyondvodza leyatfola kuthula, netigidzi tebantfu minyaka yonkhe tijabulela kuthula ebandleni lebuKhristu, lokuyintfo letiyitsandza kakhulu. Nobe kunjalo, liBhayibheli likwenta kucace kutsi nangabe ebandleni ‘kunemona lobabako kanye nembango,’ budlelwane lobuhle emkhatsini wemalunga elibandla buyalimala kuphindze kube netinkinga. (Jak. 3:14-16) Kuyajabulisa kutsi liBhayibheli lisiniketa seluleko lesakhako ngendlela lesingatibalekela ngayo tinkinga nekutsi sakhe kuthula. Kute sibone kutsi singakwenta kanjani loku, asesicoce ngetimo letitsite letenteka mbamba.

TINKINGA NENDLELA YEKUTICATULULA

“Benginenkinga yekungevani nemzalwane lebengisebenta naye. Ngalelinye lilanga ngesikhatsi sisatsetsisana, kwangena labanye bantfu batobukela nasilwa.”​—CHRIS.

“Lomunye dzadze lebengihlale ngihamba naye nangiyoshumayela, ngingakagadzi walumisa luhlelo lwetfu lwekushumayela ndzawonye. Ngemuva kwaloko wase uyayekela kungikhulumisa. Bengingati kutsi bekakwentelani loko.”​—JANET.

“Ngangicoca nebantfu lababili elucingweni sikhatsi sinye. Lomunye walaba lababili wasivalelisa, mine ngacabanga kutsi sewulibeke phansi lucingo, ngekungati ngabese ngikhuluma kabi ngaye kulolomunye lobekasele, lokubuhlungu kutsi bekakuva konkhe bengikusho ngaye.”​—MICHAEL.

“Ebandleni lebengikulo, emahlahlandlela lamabili acala kuba netinkinga. Bacala kujikijelana ngemagama. Lokucabana kwabo bekubavisa buhlungu labanye.”​—GARY.

Ungase ucabange kutsi leti tinkinga letimalula. Noma kunjalo, ngayinye yato beyingabangela kucindzeteleka lokuhlala sikhatsi kumuntfu futsi kulimate nebuhlobo babo naNkulunkulu. Kujabulisa kakhulu kwati kutsi labazalwane nabodzadze basebentisa liBhayibheli kute libacondzise futsi bakwati kuphindze bakhe kuthula emkhatsini wabo. Ngutiphi timiso teliBhayibheli locabanga kutsi batisebentisa?

“Ningabohambe nilwa endleleni.” (Gen. 45:24) Josefa waniketa bomnakabo leseluleko nababuyela emuva kubabe wabo. Lawa bekungemavi lahlakaniphe kakhulu! Nangabe umuntfu angakhoni kutibamba futsi asheshe atfukutsele, angenta nalabanye batfukutsele. Chris wagcine ayibonile inkinga yakhe yekutigcabha nekungafuni kulalela ticondziso. Afuna kushintja, wacolisa kulomzalwane lebekacabene naye futsi wasebenta kamatima kute alawule intfukutselo yakhe. Loyo lebekasebenta naye nakabona kutsi Chris sewushintjile, naye wetama kwenta kanjalo. Nyalo sebajabulela kukhonta Jehova kanye kanye.

“Tinhloso atiphumeleli ngaphandle kweteluleko.” (Taga 15:22) Janet wagcine abonile kutsi bekufanele asisebentise leseluleko lesiliciniso. Wancuma kutsi bekufanele akhulume nalolomunye dzadze. Nabasacoca, ngekuhlakanipha Janet wenta lodzadze kutsi avete sizatfu sekutsi kungani abengasamkhulumisi. Ekucaleni, lesimo besishubile, kodvwa tintfo tabancono njengoba bachubeka bakhuluma ngalenkinga yabo ngemoya lophasi. Lodzadze wagcine abonile kutsi abengakacondzi kahle indzaba lengamfaki sanhlobo Janet. Wacolisa, futsi sebaphindze sebakhulukela Jehova ngekubambisana.

“Nangabe uletsa sipho elatini, bese uyakhumbula kutsi kukhona lomphetse kabi ngako umnakenu, sishiye khona lapho lesipho sakho, uhambe uye kuye. Cale wakhe kuthula naye.” (Mat. 5:23, 24) Mhlawumbe uyasikhumbula leseluleko Jesu lasisho eNshumayelweni yakhe yaseNtsabeni. Michael weva buhlungu nakabona indlela lebekabonise ngayo kungacabangeli kanye nekungabi nemusa. Bekatimisele kwenta imetamo yekubuyisa kuthula. Ngekutitfoba, wacolisa kulomzalwane, akazange atfumele muntfu. Waba yini umphumela? Michael utsi: “Umzalwane wami wangicolela ngalokusuka enhlitiyweni.” Babuyela baba bangani.

“Chubekani nibeketelelana futsi nitsetselelana ngekukhululeka ngisho nobe umuntfu anesizatfu sekukhonona ngalomunye.” (Khol. 3:12-14) Kulendzaba yalamahlahlandlela lamabili lebekanesikhatsi lesidze, lomunye lomdzala wawasita kutsi acabangisise nganayi imibuto: ‘Ngabe tsine sobabili sinelilungelo lekuvisa labanye buhlungu ngenca yekutsi asivani? Sinesizatfu lesivakalako yini sekutsi singete sacolelana futsi sichubeke sikhonta Jehova ngekuthula?’ Basemukela leseluleko salomzalwane lomdzala futsi basisebentisa ekuphileni kwabo. Nyalo sebayevana njengobe bachubeka bashumayela tindzaba letimnandzi.

Kusebentisa leseluleko seliBhayibheli lesikuKholose 3:12-14 kungaba sicalo lesihle nangabe lomunye akuvise buhlungu. Labanyenti batfole kutsi nangabe batfobekile bangakhona kucolela futsi bakhohlwe ngaloko lokwentekile. Nangabe kuba nesidzingo sekutsi kube khona lokunye lokwentiwako ngemuva kwemetamo leyentiwe, simiso lesikuMatewu 18:15 singasebenta yini? Leseluleko saJesu lesikulomBhalo sikhuluma ngesinyatselo lokufanele usitsatse nangabe lomunye akonile. Kodvwa ngekwaloko lokushiwo simiso, lesi sinyatselo lokudzingeka kutsi usitsatse. Vele uye kumzalwane wakho nobe dzadzewenu ngemusa nangekutitfoba nikhulume ngaleyondzaba futsi niyilungise.

Liciniso, liBhayibheli linaletinye tindlela lesingatisebentisa. Kute sikhone kutisebentisa kahle letindlela kufanele sikhombise titselo temoya, letifaka ekhatsi “lutsandvo, injabulo, kuthula, kubeketela, umusa, buhle, kukholwa, umoya lomuhle, nekutibamba.” (Gal. 5:22, 23) Njenga-oyili lotsambisa umshini, lobuntfu baNkulunkulu benta kutsi kube melula kwakha kuthula.

BUNTFU LOBUNGAFANI BENTA LIBANDLA LIJABULE

Buntfu busho tindlela letingafani tekwenta tintfo futsi ngibo lobusenta sehluke kulomunye umuntfu nalobusenta sibe bangani. Kungafani kwebuntfu kungaphindze kubangele kutsi bantfu bacabane. Lomunye umzalwane losanesikhatsi angulomdzala ebandleni watsi: “Umuntfu lonemahloni kungaba matima ngaye kutsi atayelane nemuntfu lotsandza kukhuluma nalotsandza kuba nebantfu. Lomehluko ungabonakala ungakabaluleki, kodvwa ungabangela tinkinga letimatima.” Nobe kunjalo, ucabanga kutsi bantfu labanebuntfu lobungafani bangaba nato yini tinkinga? Cabanga ngebaphostoli lababili. Bekangumuntfu lonjani Phetro? Ungase ucabange ngekutsi bekangumuntfu lokhulumela futsi nalonelulaka. Kutsiwani ngaJohane? Singase simcabange angumuntfu lonelutsandvo nalobekacabangisisa ngaloko lokufanele akukhulume nalokufanele akwente. Kufanele kube kunetizatfu lesinato tekucabanga ngalendlela. Kubonakala ngatsi bebanebuntfu lobungafani. Nome kunjalo, bebasebenta ngekubambisana. (Imis. 8:14; Gal. 2:9) Ngako, emaKhristu lanebuntfu lobungafani angakhona kusebenta ngekubambisana esikhatsini setfu.

Kungenteka ebandleni lokulo kunemzalwane lokhuluma tintfo longatitsandzi nobe ente tintfo letingakujabulisi. Nobe kunjalo, uyati kutsi Khristu wamfela loyo muntfu futsi kufanele umtsandze. (Joh. 13:34, 35; Rom. 5:6-8) Ngako, kunekutsi ucedze nobe ngubuphi bungani lonabo naye nobe uyekele kumkhulumisa, tibute kutsi: ‘Ngabe lomzalwane wami wente intfo lelahlwa yimiBhalo yini? Ngabe wenta ngenhloso yini kutsi ngingajabuli? Nobe simane nje sinebuntfu lobungafani?’ Lomunye umbuto lobalulekile lesingatibuta wona ngulotsi: ‘Ngubuphi buntfu bakhe lobuhle lengingazuza kubo?’

Lombuto wekugcina ubaluleke kakhulu. Nangabe lomuntfu atsandza kukhuluma wena ungakutsandzi, cabanga ngendlela laphumelela ngayo kalula ekucaleni incociswano nakashumayela. Ungase umcele kutsi nishumayele kanyekanye kute ubone kutsi yini longayifundza kuye. Nangabe entela labanye tintfo letinhle, kantsi wena uhle uba lukhuni, kungani unganaki injabulo layitfolako ngekupha bantfu labadzala, labagulako nobe labahluphekile? Liphuzu likutsi, ngisho nobe buntfu benu bungafanani, wena nemzalwane wakho ningasondzelana nangabe ninaka loko lokuhle kulomunye. Kwenta kwakho kanjalo ngeke kunente nibe bangani labakhulu nje kuphela, kodvwa kutanenta nisondzelane futsi nibe nekuthula emkhatsini wenu, nelibandla lonkhe libe nekuthula.

Kungenteka bo-Evodiya naSintike bebanetindlela letehlukene tekwenta tintfo nobe banebuntfu lobungafani. Nome kunjalo, umphostoli Pawula wabakhutsata kutsi “babe mcondvo munye eNkhosini.” (Fil. 4:2) Ungatibekela yini umgomo lofanako futsi utibekele umgomo wekugcina kuthula?

UNGAKUVUMELI KUNGEVANI KUCHUBEKE

Njengelukhula engadzeni yetimbali, kuba nembono lomubi ngalabanye kungakhula kube kubi kakhulu nangabe singatikhandli kuze siwusiphule. Nangabe inzondo seyiyinyenti enhlitiyweni yemuntfu, ingaphazamisa umoya lomuhle welibandla. Nangabe simtsandza Jehova kanye nebazalwane betfu, sitawenta konkhe lesingakwenta kute singavumeli kungevani kutsi kuphazamise kuthula kwebantfu baNkulunkulu nobe kubucedze.

Nangabe utitfoba futsi ulwela kwakha kuthula, utawutfola imiphumela lemihle

Nangabe silungisa kungevani sinemgomo wekwakha kuthula, sitawumangala ngemiphumela lesitayitfola. Cabanga nganaku lokwenteka kulomunye Fakazi, lowatsi: “Ngeva shengatsi lomunye dzadze ungiphatsisa kwemntfwana. Loko bekungiphatsa kabi. Njengobe lentfo beyichubeka ingicasula, ngacala kumkhulumisa kabi. Ngacabanga, ‘Akangihloniphi, ngako nami ngeke ngimhloniphe.’”

LoFakazi wase ucala kucabanga ngalobekwentiwa nguye. Utsi: “Nami ngabona kutsi benginebuntfu lobungajabulisi futsi loko kwangivisa buhlungu. Ngabona kutsi bekufanele ngilungise indlela lebengicabanga ngayo. Ngemuva kwekuba sengithantazile kuJehova ngalendzaba, ngatsengela lodzadze sipho futsi ngambhalela likhadi lekucolisa ngendlela lebengimphatsa ngayo. Sangana futsi sancuma kutsi sale sikhohlwa ngalobekwentekile. Kusukela ngalelo langa asiphindzanga saba netinkinga.”

Bantfu bayakudzinga kuthula. Nobe kunjalo, nangabe baphatfwa kabi kantsi banemoya wekutigcabha, labanyenti babo babese benta tintfo leticedza kuthula. Nguloko lokwentekako kubantfu labangamkhulekeli Jehova, kodvwa kubakhulekeli bakhe kufanele kuhlale kunekuthula kanye nekuvana. Jehova waze waphefumulela Pawula kutsi abhale atsi: “Mine  . . ngiyanincenga kutsi nihambe ngendlela lefanele lubito lenabitwa ngalo, ngekutfobeka lokuphelele nangemoya lomuhle, ngekucinisela, ngekubeketelelana ngelutsandvo, futsi nikhutsalele kugcina bunye bemoya ngesibopho sekuthula.” (Ef. 4:1-3) Lesibopho “sekuthula” ngeke sicatsaniswe nalutfo. Asisicinise, sitimisele kulungisa nobe ngabe ngukuphi kungevani emkhatsini wetfu.