Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Ukulungele Yini Kulindza Ngekubeketela?

Ukulungele Yini Kulindza Ngekubeketela?

“Nani-ke beketelani.”​—JAK. 5:8.

TINGOMA: 78, 139

1, 2. (a) Yini lengasenta sitibute lombuto lotsi: “Kutawuze kube ngunini”? (b) Kungani tisikhutsata tibonelo tetinceku tasendvulo lebetetsembekile?

“KUTAWUZE kube ngunini?” Lombuto wabutwa baphrofethi lebebatsembekile, bo-Isaya naHabakhuki. (Isa. 6:11; Hab. 1:2) Ngesikhatsi iNkhosi Davide ibhala Tihlabelelo 13, yabuta lombuto tikhatsi letine, yatsi: “Kutawuze kube ngunini?” (Hla. 13:1, 2) NeNkhosi Jesu Khristu yabuta lombuto ngesikhatsi ikhuluma nalabo lebebete kukholwa. (Mat. 17:17) Ngako, akukafanele kusimangalise nangabe natsi ngalesinye sikhatsi sitibuta lombuto.

2 Yini lengasenta kutsi sitibute lombuto lotsi: “Kutawuze kube ngunini”? Kungenteka siphatfwa kabi. Mhlawumbe sikhutsatelela kuguga kanye nekugula nobe sicindzetelwa ‘ngemalanga ekugcina’ ‘lokumatima kubhekana nawo.’ (2 Thim. 3:1) Kungenteka sibeketelela tento letimbi tebantfu lesiphila nabo. Nobe ngabe ngusiphi simo lesibhekene naso, kuyasidvudvuta kwati kutsi netinceku taJehova lebetetsembekile tawubuta lombuto, lokungenteka sinawo etingcondvweni tetfu, futsi Nkulunkulu akazange atitsetsise ngekuwubuta.

3. Yini lengasisita nangabe sibhekene netimo letimatima?

3 Yini lengasisita nangabe sibhekene netimo letimatima? Umfundzi Jakobe, longumnakabo Jesu ngemtali munye, waphefumulelwa kutsi abhale atsi: “Ngako beketelani bazalwane, kudzimate kube sekubeni khona kweNkhosi.” (Jak. 5:7) Liciniso, sonkhe siyakudzinga kubeketela. Nobe kunjalo, lobuntfu baNkulunkulu bufaka ekhatsi ini?

KUYINI KUBEKETELA?

4, 5. (a) Yini lokufanele siyente kute sibeketele? (b) Umfundzi Jakobe ukufananisa nani kubeketela? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

4 LiBhayibheli litsi kubeketela kusitselo semoya longcwele, ngako-ke, ngaphandle kwelusito lwaNkulunkulu bantfu labanesono ngeke bakhone kubeketela ngelizinga lelifanele. Kubeketela kusipho lesivela kuNkulunkulu, futsi kungulenye yetindlela letiyinhloko lesikhombisa ngayo kutsi siyamtsandza. Kubeketela kuphindze kube yindlela lesikhombisa ngayo labanye kutsi siyabatsandza. Kwehluleka kubeketela kwenta lutsandvo lube butsakatsaka, kantsi kubeketela kuyalucinisa. (1 Khor. 13:4; Gal. 5:22) Kubeketela kufaka ekhatsi nalobunye buntfu bebuKhristu. Nasi sibonelo, kubeketela kuhlobene edvutane nekucinisela, lokusisita kutsi sikhone kubhekana netimo leticindzetelako. (Khol. 1:11; Jak. 1:3, 4) Kubeketela kusisita kutsi singaphindziseli nangabe sihlushwa futsi kusisite sihlale sicinile, singaphelwa nangemandla, kungakhatsaliseki kutsi yini lesibhekana nayo ekuphileni. Ngetulu kwaloko, liBhayibheli lisikhutsata kutsi sibeketele sibe silindzele umvuzo. Loku kubhalwe kuJakobe 5:7, 8. (Fundza.)

5 Kungani kufanele sibeketele, sibe silindzele Jehova kutsi atsatse sinyatselo? Jakobe ucatsanisa simo setfu nesimo umlimi labakuso nakalindzele sivuno sakhe. Nanobe umlimi asebenta kamatima kute ahlanyele insimu yakhe, kodvwa kute langakwenta ngesimo selitulu futsi ngeke atente tintfo latihlanyele kutsi tikhule. Ngeke asisheshise nesikhatsi sekuvutfwa kwaletintfo latilimile. Uyati kutsi kufanele abeketele kute atfole “sitselo lesiligugu lesivetwa ngumhlaba.” Ngendlela lefanako, kunetimo letinyenti letingetulu kwemandla etfu letidzinga kutsi silindzele kugcwaliseka kwetetsembiso taJehova. (Mak. 13:32, 33; Imis. 1:7) Njengalomlimi, natsi kufanele sibeketele.

6. Yini lesingayifundza esibonelweni semphrofethi Mikha?

6 Timo lesibhekana nato lamuhla tiyafana naleto tangesikhatsi semphrofethi Mikha. Waphila ngalesikhatsi kubusa iNkhosi lembi lengu-Ahazi, futsi lonkhe live beligcwele tonkhe tinhlobo tebubi. Ecinisweni, ‘bonkhe bantfu bebatingcweti tekwenta lokubi.’ (Fundza Mikha 7:1-3.) Mikha bekacondza kutsi bekangeke akhone kutishintja letimo lebetikhona. Ngako-ke, yini lebekangayenta? Utsi: “Mine ngitakwetsembela kuSimakadze, ngilindzele Nkulunkulu ngesibindzi, ngobe nguye lotangiphephisa. Nkulunkulu wami utangiva.” (Mik. 7:7) Natsi kufanele silingise Mikha ngekutsi ‘silindze.’

7. Kungani kufanele sente lokungetulu nje kwekulindza Jehova kutsi agcwalise tetsembiso takhe?

7 Nangabe sinekukholwa lokufanana nekwaMikha, sitakujabulela kulindzela Jehova. Simo setfu asifanani nesesiboshwa lesilindzele kuyobulawa. Lesiboshwa siphocelelekile kutsi silindze, futsi asijabuli ngaloko lokutawenteka kuso. Lesimo salesiboshwa sehluke kakhulu kunesetfu! Sikujabulela kakhulu kulindza Jehova ngobe siyati kutsi utasigcwalisa setsembiso sakhe sekusinika kuphila lokuphakadze ngesikhatsi lesingiso nangesikhatsi lesikahle! Ngako-ke, sicinisela ‘ngalokuphelele ngekubeketela nangenjabulo.’ (Khol. 1:11, 12) Ngeke aze ajabule Jehova nangabe sibeketela ngekubalisa futsi simtfukutselela ngenca yekutsi akasitsatsi masinyane sinyatselo.​—Khol. 3:12.

TIBONELO LETINHLE TEBANTFU LABABEKETELA

8. Yini lokufanele siyikhumbule nasizindla ngetibonelo temadvodza nebafati basendvulo lebebatsembekile?

8 Sitakujabulela kakhulu kulindza nangabe sikhumbula emadvodza nebafati basendvulo lebebatsembekile, labalindzela Jehova ngesineke kutsi agcwalise tetsembiso takhe. (Rom. 15:4) Njengobe sizindla ngetibonelo tabo, sitawube senta kahle ngekukhumbula kutsi balindza sikhatsi lesinganani, nekutsi kungani bebakujabulela kulindza kanye nekutsi ngutiphi tibusiso labatitfola ngekubeketela kwabo.

Abrahama kwadzingeka kutsi alindze iminyaka leminyenti ngaphambi kwekutsi batukulu bakhe bo-Esawu naJakobe batalwe (Buka tigaba 9 na-10)

9, 10. Abrahama naSara kwadzingeka kutsi balindze sikhatsi lesinganani?

9 Cabanga ngesibonelo sa-Abrahama naSara. Bangulabanye balabo “labadla lifa letetsembiso ngekukholwa nangekubeketela.” LiBhayibheli lisitjela kutsi “Abrahama wabeketela,” ngako wemukela setsembiso lebekatsenjiswe nguJehova sekutsi utambusisa futsi ayandzise intalo yakhe. (Heb. 6:12, 15) Kungani bekudzingeka kutsi abeketele? Imphendvulo isebaleni, kugcwaliseka kwalesetsembiso bekutawutsatsa sikhatsi. Lesivumelwane Jehova lasenta ku-Abrahama sacala kusebenta ngaNisani 14, 1943 B.C.E. Loku kwenteka ngesikhatsi Abrahama naSara kanye nabo bonkhe lebebanabo bewela Umfula iYufrathe futsi bangena Eveni Lesetsembiso. Ngemuva kwaloko Abrahama kwadzingeka kutsi alindze iminyaka lengu-25 ngaphambi kwekutsi indvodzana yakhe Isaka italwe nga-1918 B.C.E., futsi kwadzingeka kutsi alindze leminye iminyaka lengu-60 ngaphambi kwekutsi kutalwe batukulu bakhe, bo-Esawu naJakobe nga-1858 B.C.E.​—Heb. 11:9.

10 Belingakanani live lelatfolwa ngu-Abrahama njengelifa? LiBhayibheli lisitjela kutsi: “Kute lifa lamnika lona kulo, ngisho nje neligadze lemhlaba; kodvwa wametsembisa kutsi utamnika lelive, bese kutsi ngemuva kwakhe alinike intalelwane yakhe, njengobe abesengakabi naye umntfwana.” (Imis. 7:5) Ngemuva kweminyaka lengu-430 Abrahama ewele umfula iYufrathe, situkulwane sakhe saba sive, futsi ngiso lebesitawutfola lelolive.​—Eks. 12:40-42; Gal. 3:17.

11. Kungani Abrahama bekatimisele kulindzela Jehova, futsi ngutiphi tibusiso latatibona ngekubeketela kwakhe?

11 Abrahama bekatimisele kulindza ngobe kubeketela kwakhe bekuhambisana nekukholwa kwakhe kuJehova. (Fundza Hebheru 11:8-12.) Abrahama bekumjabulisa kulindza, ngisho nobe angazange atibone tigcwaliseka tonkhe letetsembiso ngesikhatsi asaphila. Cabanga indlela Abrahama latawujabula ngayo ngesikhatsi avuswa emahlabeni lolipharadisi. Uyawumangala kubona umlandvo wakhe kanye newesitukulwane sakhe kutsi ubhalwe kangakanani eBhayibhelini. * Cabanga nekutsi utawujabula kangakanani nakeva kwekucala ngca kutsi waba nendzima lenkhulu ekugcwaliseni injongo yaJehova lemayelana nentalo leyetsenjisiwe! Asingabati kutsi utawubona nekutsi kulindza kwakhe kwaba nemphumela lomuhle.

12, 13. Kungani Josefa kwadzingeka kutsi abeketele futsi ngusiphi simo sengcondvo lesihle laba naso?

12 Umtukulu wa-Abrahama longu Josefa naye bekatimisele kubeketela. Waphatfwa kabuhlungu. Kwekucala, bomnakabo bamtsengisa kutsi ayoba sigcili nakaneminyaka lengu-17 budzala. Kamuva wabekwa licala lelingemanga lekwetama kudlwengula umfati wenkhosi yakhe, futsi wajikijelwa ejele waboshwa ngetinsimbi. (Gen. 39:11-20; Hla. 105:17, 18) Ngenca yetento takhe letilungile, wabona shengatsi uyajeziswa kunekutsi atfole tibusiso. Ngemuva kweminyaka lengu-13 asejele, tonkhe tintfo tashintja ngekushesha lokukhulu. Wakhululwa ejele futsi wabekwa waba wesibili embusweni waseGibhithe.​—Gen. 41:14, 37-43; Imis. 7:9, 10.

13 Lokuphatfwa kabuhlungu kwamtfukutselisa yini Josefa? Wayekela yini kutsembela kuNkulunkulu wakhe Jehova? Cha. Yini leyasita Josefa kutsi alindze ngesineke? Kukholwa kwakhe kuJehova. Wayibona indlela Jehova lamsekela ngayo. Naka indlela lakuveta ngayo loku nakatjela bomnakabo, watsi: “Ningesabi. Ngingeke ngitibeke endzaweni yaNkulunkulu. Nine nanitimisele lokubi ngami; kodvwa Nkulunkulu loko wakugucula kwaba ngulokuhle, entela kutsi ngalesikhatsi kusindziswe bantfu labanyenti, bangabulawa yindlala.” (Gen. 50:19, 20) Ekugcineni, Josefa wabona kutsi kulindzela kwakhe Jehova kwaba nemiphumela lemihle.

14, 15. (a) Yini leyenta kubeketela kwaDavide kubaluleke? (b)  Yini leyasita Davide kutsi abeketele ngesineke?

14 INkhosi Davide nayo yaphatfwa kabi. Ngisho nobe agcotjwa nguJehova asesemncane kutsi abe yinkhosi yaka-Israyeli esikhatsini lesitako, Davide bekufanele alindze iminyaka lengu-15 ngaphambi kwekutsi abe yinkhosi yesive saNkulunkulu. (2 Sam. 2:3, 4) Kuleyo minyaka lebekalindze ngayo, iNkhosi Sawula lebeyingaketsembeki yatingela Davide, ifuna kumbulala. * Ngenca yaloko Davide kwadzingeka kutsi aphile njengembaleki, ngaletinye tikhatsi ahlale eveni lelingasilo lakhe nobe emigedzeni lesehlane. Ngisho nobe Sawula abulawa emphini, Davide kwadzingeka kutsi alindze leminye iminyaka lesikhombisa ngaphambi kwekutsi abekwe kutsi abe yiNkhosi yesive sema-Israyeli.​—2 Sam. 5:4, 5.

15 Yini leyenta Davide walindzela Jehova ngesineke? Imphendvulo yalombuto siyitfola kutihlabelelo lapho abuta khona tikhatsi letine kutsi “Kutawuze kube ngunini?” Naku lakusho: “Kepha mine ngetsembele emseni wakho; inhlitiyo yami iyawujabula ngensindziso yakho. Ngiyakuhlabela, ngikudvumise, Simakadze, ngobe ube muhle kimi.” (Hla. 13:5, 6) Davide watsembela elutsandvweni lwaJehova. Ngekujabula lokukhulu, bekabuke phambili ekukhululweni kwakhe, futsi wakhuluma ngendlela Jehova lasebentelana ngayo naye. Davide bekaciniseka kutsi kulindzela kwakhe Nkulunkulu, bekutawuba nemphumela lomuhle.

Mayelana nekubeketela, Jehova akalindzeli kutsi sente intfo naye langeke ayente

16, 17. Jehova Nkulunkulu kanye naJesu Khristu basibekela njani tibonelo letinhle tekulindza?

16 Mayelana nekubeketela, Jehova akalindzeli kutsi sente intfo naye langeke atsandze kuyenta. Usibekele sibonelo lesihle kakhulu sekulindza. (Fundza 2 Phetro 3:9.) Sekuphele iminyaka letinkhulungwane Jehova solo alindzele ngesineke kutsi kucatululwe imphikiswano leyacala ensimini yase-Edeni. ‘Ulangatelela’ futsi ‘ulindzele’ sikhatsi lapho ligama lakhe litawungcweliswa emhlabeni wonkhe. Loku kutawubaletsela tibusiso letinyenti “bonkhe labalindzela” yena.​—Isa. 30:18.

17 Ngendlela lefanako, naJesu bekasolo akujabulela kulindza. Nanobe aphumelela nakuvivinywa bucontfo bakhe nakaselapha emhlabeni futsi wanikela ngekuphila kwakhe nga-33 C.E.,kodvwa kwadzingeka kutsi alindze kute kube ngu-1914 ngaphambi kwekutsi acale kubusa. (Imis. 2:33-35; Heb. 10:12, 13) Jesu kusatawudzingeka kutsi alindze kute kuphele Iminyaka Leyinkhulungwane Yekubusa kwakhe kube ngukhani titsa takhe tonkhe tibhujiswa ngalokuphelele. (1 Khor. 15:25) Loku kutawutsatsa sikhatsi lesidze, kodvwa singaciniseka kutsi kutasiletsela imiphumela lemihle.

YINI LETASISITA SIKHONE KULINDZA?

18, 19. Yini letasisita kutsi sikhone kubeketela ngesineke?

18 Ngako-ke, ngamunye wetfu kufanele akujabulele kulindza futsi abenesimo lesihle sekubeketela. Yini letasisita kutsi sikhone kukwenta loku? Kufanele sithantazele umoya waNkulunkulu. Khumbula kutsi kubeketela kusitselo semoya. (Ef. 3:16; 6:18; 1 Thes. 5:17-19) Cela Jehova akusite kutsi ukhone kubeketela ngesineke.

19 Khumbula naloko lokwasita Abrahama, Josefa, kanye naDavide kutsi bakhone kulindzela ngesineke kugcwaliseka kwetetsembiso taJehova. Basitwa kukholwa kwabo kuJehova futsi batetsemba netindlela lebekasebentelana ngato nabo. Abazange batinake bona kuphela kanye nekudvudvuteka kwabo. Nasicabanga indlela lebaphumelela ngayo, natsi singakhutsateka kutsi sibe nesimo lesihle sekulindza.

20. Yini lokufanele sitimisele kuyenta?

20 Nanobe sivivinywa futsi sishushiswa, sitimisele kulindzela Jehova. Liciniso, ngaletinye tikhatsi singahle sikhale sitsi, “Awu! Simakadze, kutawuze kube ngunini?” (Isa. 6:11) Ngekusitwa ngemandla emoya longcwele waNkulunkulu, ngamunye wetfu utimisele kuvumelana nemavi aJeremiya latsi: “Simakadze usabelo sami, ngako ngitawulindzela yena.”​—Sil. 3:21, 24.

^ sig. 11 Tehluko letingu-15 tencwadzi yaGenesisi tikhuluma ngemlandvo wa-Abrahama. Ngetulu kwaloko, babhali bemiBhalo YemaKhristu YesiGriki bakhuluma nga-Abrahama tikhatsi letingetulu kwa-70.

^ sig. 14 Nanobe Sawula besekaliwe nguJehova kutsi abe yinkhosi ngemuva kwekubusa iminyaka lemibili, Jehova wamvumela kutsi abuse leminye iminyaka lengu-38 waze wabulawa.​—1 Sam. 13:1; Imis. 13:21.