Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mutudi tuvula bumuntu bua kale ne tubuepuka

Mutudi tuvula bumuntu bua kale ne tubuepuka

“Vulayi bumuntu bua kale ne bienzedi biabu.”​—KOLOS. 3:9.

MISAMBU: 121, 142

1, 2. Ntshinyi tshidi bantu bambe bua Bantemu ba Yehowa?

BAMUE bantu bakanyisha ngikadilu ya pa buayi ivuabu bamone kudi batendeledi ba Yehowa. Tshilejilu, mufundi kampanda diende Anton Gill wakafunda bua bana betu ba balume ne ba bakaji bavuabu bakuate kudi bena Nazi mu Allemagne ne: “Bantemu ba Yehowa bakajula bena Nazi lukinu lukole. . . . Mu 1939, bavua bele Bantemu 6 000 mu [tumponya tua dienzejangana midimu mikole].” Mufundi eu wakamba kabidi ne: nansha muvua Bantemu batantamene dikenga dikole, bakaleja muvuabu “bena lulamatu ne bantu bapole malu [batukije pavuabu babakengesha]” ne muvuabu ne “muoyo mutoke ne balamatangane.”

2 Matuku mashale aa, bantu kampanda ba mu Afrique du Sud bakamona ngikadilu milenga ya muomumue munkatshi mua batendeledi ba Nzambi. Tshikondo kampanda, Bantemu ba makoba mashilashilangane ba mu ditunga edi kabavua mua kusomba kaba kamue bipepele to. Kadi, mu Dia lumingu dia 18/12/2011, bivua bienza disanka dia bungi bua kumona bana betu ba makoba mashilashilangane bapite pa binunu 78, ba mu Afrique du Sud ne mu matunga adi pabuipi apu, badisangishe mu tshipalu tshinene tshia ndundu tshia mu tshimenga tshia Johannesburg bua kulonga malu a Nzambi. Umue wa ku batangidi ba tshipalu etshi wakamba bua bantu bavua badisangishe muaba eu ne: “Eu ke musumba wa bantu badi ne bikadilu bitambe buimpe bandi tshiyi muanji kumona mu tshipalu etshi. Buonso buabu mbavuale bimpe. Nudi kabidi basukule tshipalu etshi bimpe menemene. Bualu bua mushinga budi ne: nudi bulelela tshisumbu tshienza ne bantu ba makoba mashilashilangane.”

3. Ntshinyi tshidi tshivuija dîku dietu dia bena Kristo dia pa buadi?

3 Malu adi bantu badi kabayi Bantemu aba bambe adi aleja ne: dîku dietu dia bena Kristo dia pa buloba bujima didi bushuwa dia pa buadi. (1 Pet. 5:9, NWT; dim.) Kadi ntshinyi tshidi tshienza bua tuikale bashilangane ne malongolodi makuabu nunku? Tudi tudienzeja bikole bua ‘kuvula bumuntu bua kale’ ku diambuluisha dia Dîyi dia Nzambi ne dia nyuma wende muimpe. Pa muaba wabu, tudi ‘tuvuala bumuntu bupiabupia.’​—Kolos. 3:9, 10.

4. Ntshinyi tshituakonkonona mu tshiena-bualu etshi? Bua tshinyi?

4 Kuvula bumuntu bua kale mbualu bumue, kadi kubuepuka mbualu bukuabu pabu. Mu tshiena-bualu etshi, netukonkonone mutudi mua kuvula bumuntu bua kale, tshitudi tuenzela nanku ne lukasa, ne tshidi tshienza bua kuikale mushindu wa muntu kushintuluka nansha bikalaye uvua mudifile bikole mu bikadilu bibi. Netukonkonone kabidi tshidi bantu badi batambule kukadi bidimu bia bungi mua kuenza bua kuepuka bumuntu bua kale. Bua tshinyi bidi ne mushinga bua kuvuluijangana malu aa? Bia dibungama, bamue bantu bavua benzela Yehowa mudimu kumpala mbatekeshe dîsu ne mbapingane ku kakese ku kakese ku bienzedi biabu bia kale. Ke bualu kayi, tuetu bonso tudi ne bua kuteya ntema ku didimuija edi: “Muntu udi wela meji ne: mmuimane, adimuke bua kaponyi.”​—1 Kol. 10:12.

“NUFUISHE” MAJINGA ONSO “PA BIDI BITANGILA MASANDI”

5. a) Fila tshilejilu tshidi tshileja bua tshinyi bidi bikengela kuvula bumuntu bua kale ne lukasa. (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.) b) Bilondeshile Kolosayi 3:5-9, mbienzedi kayi bia bumuntu bua kale bidibu batele?

5 Udi mua kuenza tshinyi bilamba biebe biobi bikuate manyanu, pamuapa bituma too ne mupuya mubi? Neuvule bilamba bidi binyanguke ebi ne lukasa luonso. Bia muomumue, tudi ne bua kuenza malu ne mitalu patudi tutumikila mukenji wa kuvula bibidilu bidi bibengangana ne bumuntu bua Nzambi. Tudi basue kutumikila mubelu muimpe uvua Paulo mupeshe bena Kristo ba mu matuku ende eu: “Nudi ne bua kulekela bintu ebi bionso.” Paulo mmutele bienzedi bia mpekatu bia bungi, kadi tukonkononayi bibidi ebi: masandi ne malu a bukoya.​—Bala Kolosayi 3:5-9.

6, 7. a) Mmunyi mudi mêyi a Paulo aleja ne: bidi bikengela kudienzeja bikole bua kuvula bumuntu bua kale? b) Nnsombelu kayi uvua nende Sakura? Ntshinyi tshivua tshimupeshe bukole bua kumulekela?

6 Masandi. Muaku wa mu Bible udibu bakudimune ne: “masandi” udi ukonga dimanyangana dia bantu badi kabayi baselangane bilondeshile mikenji ne diselangana dia balume ne balume anyi dia bakaji ne bakaji. Paulo wakambila bana babu bena Kristo bua ‘kufuisha bitupa biabu bia mubidi,’ mmumue ne: kumbusha majinga onso, “pa bidi bitangila masandi.” Ngakuilu udi Paulo umvuija nende bualu ebu udi uleja patoke ne: mbimpe kudienzeja bikole bua kumbusha majinga mabi onso a mushindu eu. Nansha nanku, kudi mushindu wa kutshimuna mvita itudi tuluangana ne majinga a mpekatu.

7 Tuangate tshilejilu tshia tshivua tshifikile Sakura * wa mu Japon. Mu dikola diende, uvua uluangana ne bunkaya ne lungenyi lua didimona kayi ne mushinga. Pakakumbajaye bidimu 15, wakatuadija kulala ne balume bashilashilangane bua kumbusha bunkaya. Udi utonda ne bundu wamba ne: “Bu tshipeta, ngakatula mafu misangu isatu.” Udi umvuija ne: “Ku ntuadijilu, mvua ndiumvua mu bukubi pamvua ngenda masandi, ngela meji ne: bantu bavua nanyi dijinga ne bavua bannange. Kadi pamvua ndifila bikole mu dienda dia masandi, mvua ndiumvua tshiyi kabidi mu bukubi to.” Sakura wakatungunuka ne nsombelu eu too ne pakakumbajaye bidimu 23. Pashishe wakatuadija kulonga Bible ne Bantemu. Sakura wakananga malu avuaye mulonge, ne Yehowa wakamuambuluisha bua kutshimuna lungenyi lua didipisha ne bundu buvuaye nabu, ne bua kulekela dienda dia masandi. Sakura udi mpindieu mpanda-njila wa pa tshibidilu ne kena udiumvua kabidi nkaya to. Kadi udi wamba ne: “Ndi bulelela ne disanka bua mudi Yehowa munnange ku dituku ne ku dituku.”

DITSHIMUNA BIKADILU BIA BUKOYA

8. Ngamue malu kayi adi mua kutuvuija bakoya ku mêsu kua Nzambi?

8 Malu a bukoya. Muaku wa mu Bible udibu bakudimune ne: “malu a bukoya” udi ne diumvuija dialabale didi dikonga malu a bungi, kadiyi dimanyina anu pa mpekatu ya masandi to. Udi kabidi mua kuleja tshienzedi tshibi tshia kunua makanya anyi tshia kuela mineku ya busenji. (2 Kol. 7:1; Ef. 5:3, 4) Udi kabidi ukonga malu a bukoya adi muntu wenza mu musokoko bu mudi: kubala mikanda idi isakangana ku malu a masandi anyi kumona bindidimbi bia malu a busenji, bidi mua kufikisha muntu ku tshilele tshia bukoya tshia didijikijila majinga a kusangila.​—Kolos. 3:5. *

9. Dipeta “lukuka lua masandi” didi mua kupatula bipeta kayi bibi?

9 Bantu batu ne tshibidilu tshia kubandila bindidimbi bia malu a busenji badi bapeta “lukuka lua masandi” ludi mua kubafikisha ku dilua bapika ba malu a masandi. Makebulula adi bantu benze adi aleja ne: bantu badi bamba mudibu kabayi mua kudikanda bua kubandila bindidimbi bia malu a busenji batu ne bimanyinu bia muomumue ne bia bantu badi ku bupika bua maluvu makole ne diamba. Kabiena bikemesha bua mudi tshilele tshia ditangila bindidimbi bia malu a busenji tshipatula bipeta bibi bu mudi: diumvua bundu bukole, dikepesha tshisumi mu muaba wa mudimu, nsombelu mubi mu dîku, dishipa dia dibaka, ne didishipa. Muntu mukuabu wakafunda bua muvuaye muenze tshidimu tshijima kayi mutangile bindidimbi bia malu a busenji wamba ne: “Ndi mupingajaku muoyo wanyi mutoke unkavua mujimije.”

10. Mmunyi muvua Ribeiro mutshimune bupika bua ditangila bindidimbi bia malu a busenji?

10 Bua bantu ba bungi, kubenga kutangila bindidimbi bia malu a busenji mmvita idi kayiyi ijika. Kadi, bualu buvua bufikile Ribeiro wa mu Brésil budi buleja ne: kudi mushindu wa kutshimuna mvita eyi. Ribeiro wakumbuka kuabu pavuaye ne bidimu dikumi ne pa mutu, ne tshikondo atshi wakatuadija kuenza mudimu mu tshiapu tshivua tshiangata mabeji a kale bua kuenza bintu bikuabu. Muomu emu, uvua misangu yonso umona bintu bivua ne bimfuanyi bia malu a busenji. Udi ulonda ne: “Ku kakese ku kakese, ngakalua mupika wa bintu ebi. Tshivua nkokesha kabidi bua kuindila bua mukaji umvua nende apatuke mu nzubu bua meme kumona filme ya malu a busenji to.” Pashishe, dimue dituku ku mudimu, Ribeiro wakatangila mu mushiki wa mikanda ivuabu ne bua kuenza nayi bintu bikuabu, kumonaye mukanda muikale ne tshiena-bualu ne: Nsapi wa disanka mu dîku. Wakawambula ne kuwubalaye. Malu akabalaye akamusaka bua kulonga Bible ne Bantemu ba Yehowa, kadi biakamulomba matuku a bungi bua kulekela tshilele tshiende tshibi atshi. Ntshinyi tshivua tshilue kumuambuluisha? Udi umvuija ne: “Ku diambuluisha dia disambila, dilonga dia Bible, ne dielangana meji a malu amvua ndonga, ngakavudija dianyisha dianyi bua ngikadilu ya Nzambi too ne pakakola dinanga dianyi bua Yehowa kupita dijinga dimvua nadi dia kutangila bindidimbi bia malu a busenji.” Bukole bua Dîyi dia Nzambi ne bua nyuma wende muimpe biakambuluisha Ribeiro bua kuvula bumuntu buende bua kale, wakabatijibua ne udi mpindieu mukulu mu tshisumbu.

11. Ntshinyi tshidi muntu mua kuenza bua kulekela ditangila dia bindidimbi bia malu a busenji?

11 Tangila ne: pa kumbusha anu dilonga dia Bible, Ribeiro uvua ne bua kuenza malu makuabu bua kutshimunaye lutatu luende. Bivua bimulomba tshikondo bule kampanda bua malu a mu Bible kulengawu muoyo wende. Ku diambuluisha dia disambila ne dielangana meji a malu avuaye ubala mu Bible, dinanga diende dia Nzambi diakapita dijinga diende dia kutangila bindidimbi bia malu a busenji bukole. Mushindu mutambe buimpe wa kulekela ditangila bindidimbi bia malu a busenji nkunanga Yehowa bikole ne kukina malu mabi.​—Bala Misambu 97:10.

LEKELA TSHIJI, BIPENDU, NE MASHIMI

12. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Stephen bua kulekela tshiji ne bipendu?

12 Bantu batu bafiika munda lukasa batu misangu ya bungi bapendangana bua kuleja mudibu ne tshiji. Bidi bimueneka ne: tshikadilu tshia nunku katshiena mua kuambuluisha bua kuikala ne disanka mu dîku to. Stephen, tatu kampanda wa mu Australie, udi ulonda ne: “Mvua ne tshibidilu tshia kutshipangana bikole ne mvua mfiika munda bua tumalu tua tshianana. Meme ne mukajanyi tukavua balekelangane misangu isatu ne tuvua mene tukeba kushipa dibaka.” Pashishe, Bantemu bakatuadija kulonga Bible ne bena dibaka aba. Ntshinyi tshiakenzeka pakatuadija Stephen kutumikila mibelu ya mu Bible? Udi wamba ne: “Nsombelu wa mu dîku dietu wakakana bikole menemene. Ku diambuluisha dia Yehowa, ndi ndiumvua ne ditalala ne bupole bia bungi, panyi kumpala mvua nguwula ne tshiji tshikole ne luonji, pabuipi ne kutayika nansha bua kabualu kakese.” Lelu, Stephen udi musadidi wa mudimu, ne mukajende udi mpanda-njila wa pa tshibidilu kukadi bidimu bia bungi. Bakulu ba mu tshisumbu tshidi Stephen badi baleja ne: “Stephen utu muntu wa ditalala, muenji wa mudimu, ne utu ne budipuekeshi.” Kabatu banji kumumona mufiike munda to. Stephen udiku uditumbisha bua bualu ebu anyi? Udi wamba ne: “Tshivua mua kupeta malu mimpe onso aa mu nsombelu wanyi bu meme tshiyi muitabe bua diambuluisha divua Yehowa mumpeshe bua dishintulule bumuntu buanyi to.”

13. Ntshinyi tshidi tshivuija tshiji tshintu tshibi menemene? Ndidimuija kayi didi Bible ufila?

13 Padi Bible udimuija bua kulekela tshiji, bipendu, ne dielelangana mbila, ki mbua patupu to. (Ef. 4:31) Bia dibungama, tshikadilu etshi tshitu misangu ya bungi tshifikisha ku tshikisu. Bena panu badi mua kumona ne: kuikala ne tshibidilu tshia kufiika munda kakuena ne bualu to, kadi kudi kupendeshisha Mufuki wetu. Bantu ba bungi bavua ne bua kuvula bibidilu bibi ebi kumpala kua kuvualabu bumuntu bupiabupia.​—Bala Misambu 37:8-11.

14. Muntu muena luonji udiku mua kulua muena bupuekele anyi?

14 Tukonkonone tshilejilu tshia Hans, udi mukulu mu tshisumbu kampanda tshia mu Autriche. Mutangidi wa malu a kasumbu ka bakulu wa mu tshisumbu tshidi Hans udi wamba ne: “Kakuena muanetu wa balume udi ne bupuekele bu buende to.” Kadi Hans kavua kuonso eku muena bupuekele to. Pavuaye ne bidimu dikumi ne pa mutu, wakatuadija kukuatshika maluvu makole, ne avua mamuvuije muena luonji. Umue musangu pavuaye mukuatshike, wakashipa nsongakaji uvuaye upatuka nende, kumukoselabu tshibawu tshia buloko bua bidimu 20. Ku ntuadijilu, diedibua dia Hans mu buloko kadivua diumbushe luonji luende to. Pakapita matuku, mamuende wakalongolola bua mukulu kampanda ayukile ne muanende eu mu buloko, ne Hans wakatuadija kulonga Bible. Udi umvuija ne: “Mvua nduangana bikole bua kuvula bumuntu buanyi bua kale. Mvese ya mu Bible eyi ivua inkolesha mu maboko: Yeshaya 55:7 udi wamba ne: ‘Muntu mubi alekele kuenda mu njila wende mubi,’ ne 1 Kolinto 6:11 udi wamba bua bantu bavua balekele njila yabu ya mpekatu ne: ‘Ke muvua bamue ba munkatshi muenu.’ Yehowa wakangambuluisha ne nyuma wende muimpe mu bidimu bia bungi bua kuvuala bumuntu bupiabupia.” Hans mumane kuenza bidimu 17 ne tshitupa mu buloko, wakapatukamu ukadi muena Kristo mutambule. Udi wamba ne: “Ndi ne dianyisha bua luse lupite bungi lua Yehowa ne bua dibuikidilangana diende dia mpekatu.”

15. Ntshilele kayi tshidi tshitangalake mu bantu? Bible udi wamba tshinyi bua tshilele etshi?

15 Pa kumbusha bipendu, dishima didi padi ngikadilu wa bumuntu bua kale. Tshilejilu, bantu batu bashima bua kufuta bitadi anyi bua kuepuka bua kuambula bujitu bua mpekatu yabu. Kadi Yehowa yeye udi “Nzambi wa bulelela.” (Mis. 31:5, NWT) Nunku, udi ulomba bua mutendeledi wende “yonso . . . ambile mukuende bulelela,” ne ‘kamushimi’ to. (Ef. 4:25, NWT; Kolos. 3:9) Ke bualu kayi, tudi ne bua kuamba bulelela nansha bikala kuenza nunku kuenza bundu anyi kutukebela lutatu.​—Nsu. 6:16-19.

MUVUABU BAFIKE KU DITSHIMUNA

16. Mmunyi mudi muntu mua kukokesha bua kuvula bumuntu bua kale?

16 Muntu kena mua kuvula ngikadilu ya bumuntu bua kale ku bukole buende nkayende to. Bantu badibu batele mu tshiena-bualu etshi (Sakura, Ribeiro, Stephen, ne Hans) bavua baluangane bikole bua kufikabu ku dilekela bienzedi biabu bibi. Bakatshimuna pavuabu bakanguile bukole bua Dîyi dia Nzambi ne nyuma wende muimpe meji abu ne mioyo yabu. (Luka 11:13; Eb. 4:12) Bua bukole ebu kutuambuluishabu, tudi ne bua kubala Bible dituku dionso, kuelanganapu meji, ne kutungunuka ne kusambila bua kulomba meji ne bukole bua kutumikila mibelu ya mu Bible. (Yosh. 1:8; Mis. 119:97; 1 Tes. 5:17) Dîyi dia Nzambi ne nyuma wende muimpe bidi kabidi bituambuluisha patudi tulongolola bisangilu bia tshisumbu ne tubuelamu. (Eb. 10:24, 25) Bualu bukuabu, bidi bikengela kuenza mudimu bimpe ne bintu bishilashilangane bidi bipetesha bantu ba Nzambi badi pa buloba bujima biakudia bia mu nyuma lelu.​—Luka 12:42.

Mmunyi mutudi mua kukokesha bua kuvula bumuntu bua kale? (Tangila tshikoso tshia 16)

17. Mbualu kayi butuakonkonona mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

17 Tudi bakonkonone ndambu wa bienzedi bibi bidi bena Kristo ne bua kuvula ne kuepuka. Kadi kuenza nunku ke tshionso tshidi tshilombibue bua Nzambi kutuanyisha anyi? Tòo. Tudi kabidi ne bua kuvuala bumuntu bupiabupia. Mu tshiena-bualu tshidi tshilonda, netukonkonone ngikadilu ya bungi ya bumuntu bupiabupia butudi ne bua kuvuija bu bilamba bia mu tshimfuanyi bitudi ne bua kushala bavuale dîba dionso.