Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Hlubulani Ubuntu Obudala Nibulahle

Hlubulani Ubuntu Obudala Nibulahle

‘Hlubulani ubunina obudala nemikhuba yabo.’KOL. 3:9.

IINGOMA: 83, 129

1, 2. Khuyini etjhejwe babantu ngaboFakazi bakaJehova?

SEBABANENGI abantu ekhebaqala aboFakazi bakaJehova begodu babona ubuntu obuhle abanabo. Omunye wabantu abakhe baqala indlela aboFakazi abaziphatha ngayo mtloli igama lakhe ngu-Anton Gill, nakatlola ngabo, wathi: “Indlela aboFakazi bakaJehova, ebebabaziphatha ngayo lokha nababanjwe maNazi. . . . Bekungumnyaka ka-1939 ngesikhatheso, begodu bebazii-6 000 aboFakazi ebebabanjiwe.” Umtloli lo ungezelela uthi: “Nanyana bebaqalene nokuphathwa kumbi njalo, bakghodhlelela, khenge batjhuguluke begodu bebasolo bazithobile ebujamweni obugandelelakobu, bathembeka boke begodu babumbana.”

2 Muva nje, abantu abanengi bangeSewula Afrika nabo babulemukile ubuntobu ebantwini bakaZimu. Phela enarheni le khekwaba khona isikhathi lapho umuntu onombala ohlukileko komunye ebekangekhe athoma abe netjhebiswano nomunye ngokutjhaphulukileko. Nanyana kunjalo, muva nje, ngoSondo wangoDisemba 18, 2011, kwathabisa tle ukubona abazalwana abangaphezu kwabazii 78 000 abamihlobo ahlukeneko yemibala kunye nabeenarheni ezibomakhelwana bazele itatawu elikhulu langedrobheni leJohannesburg, bebazothabela ukufundiswa nguJehova ndawonye. Nakakhuluma ngalokho akubona mhlokho, omunye wabaphathi benkundla le wathi: “Ngiyathoma ukubona isiqubuthu sabantu esiziphethe kuhle njengalesi, abantu bakhona bambethe kuhle begodu bahlanze netatawu laba lihle, kodwana okukhulu kunakho koke kukuthi nibabantu beenhlanga ezihlukahlukeneko kwamambala.”

3. Yini eyenza ubuzalwana bethu buhluke?

3 Indlela abantu abakhuluma ngayo malungana naboFakazi bakaJehova, ikhuthaza tle! begodu itjengisa ukuthi sinetjhebiswano elihle lobuzalwana ephasini mazombe. (1 Pit. 5:9) Kodwana yini esenza sihluke kezinye iinhlangano? Senziwa mummoya ocwengileko neliZwi lakaZimu, lokhu kusisiza bona silwe budisi ‘sihlubule ubuntu obudala.’ Bese ‘simbatha ubuntu obutjha.’—Kol. 3:9, 10.

4. Yini okuzococwa ngayo esihlokwenesi, begodu kubayini?

4 Khona singakghona ukuhlubula ubuntu obudala, kodwana kuba ngenye indaba lokha nakufuze sihlale sibuhlubulile, singabuyeli sibumbathe godu. Endabenethu le, sizokudemba yokuthi kubayini kufuze sihlubule ubuntu obudala, kubayini kurhaba ukwenza njalo, begodu kubayini singakghona ukubuhlubula nanyana besele sizike kangangani emikhubeni emimbi. Sizokucoca godu nangokuthi bona bahlale babuhlubulile ubuntu obudala, yini okufuze yenziwe ngilaba esela banesikhathi eside bazi amaqiniso. Kubayini kutlhogeka ukucoca ngendaba le? Kuyadanisa ukuthi abanye ekhebakhonza uJehova, bathome ukuzigedla babuyela eendleleni zabo zakade. Ngaphezu kwalokho, kuqakatheke khulu bona soke sisifake ngeenhliziyweni zethu isiyeleliso nasi: “Nje-ke nawudlumbana bona ujame udzimelele, yelela bona ungawi.”—1 Kor. 10:12.

‘BULALANI YOKE IKANUKO NOKUSILAPHALA NGOKOMSEME’

5. (a) Hlathulula bona kubayini kufuze sibuhlubule msinyana ubuntu obudala. (Qala isithombe esisekuthomeni.) (b) YebeKolose 3:5-9 ithi ngimiphi imikhuba ekhambisana nobuntu obudala?

5 Yini ongayenza nawungafumana bona ipahlakho isilaphele begodu sele inephunga elimbi? Ungayihlanza msinyana, ususe ukusilaphala okukiyo. Ngendlela efanako, nakuziwa endabeni yokususa imikhuba emimbi uZimu angayithandiko, sizokurhaba silalele umyalwakhe sisuse imikhuba leyo msinyana. Sizokulalela isiyeleliso uPowula asinikela amaKrestu ebekaphila ngesikhathi sakhe: “Kufanele nilahle zoke izinto ezinjalo.” Akhesicoce ngezinto ezimbili uPowula akhuluma ngazo, ukuziphatha kumbi ngokwamabhayi kunye nokusilaphala.—Funda uKolose 3: 5-9.

6, 7. (a) Amezwi kaPowula, akutjengisa njani ukuqakatheka kokuthatha amagadango wokuhlubula ubuntu obudala? (b) Bekaphila njani uSakura, begodu wasizwa yini bona alahle indlela akade aphila ngayo?

6 Ukuziphatha kumbi ngokwamabhayi. Naliveza ukuthi kubandakanya ini ukuziphatha kumbi ngokamabhayi, iBhayibheli lithi kuhlanganisa ukuziphatha kumbi okuphakathi kwabantu abangakatjhadi namkha isibili esingakathathani. UPowula wathi amaKrestu kufuze ‘abulale’ amalunga ‘emizimba yawo,’ okutjho ukuthi asuse iinkanuko malungana ‘nokuziphatha kumbi ngokwamabhayi.’ Indlela uPowula ahlathulule ngayo ikutjengisa kuhle ukuthi mbala kutlhogeka ukuzimisela okuqine tle bona sisuse imikhuba engakalungi le. Nanya kunjalo, singayithumba ipi yemikhuba engakalungi elethwa sisono le.

7 Akhesicoce ngalokho okwenzeka kuSakura * waseJapan. Nakasakhulako, walwisana namazizo wokuba nesizungu. Ukusukela aneminyaka eli-15, wathoma ukuziphatha kumbi ngokwamabhayi nabantu abahlukahlukeneko, athi ubalekela ukuba nesizungu. Nje usitjela umphumela walokho, uthi: “Ngarhulula umbungu bekwaba kathathu, ekuthomeni nangenza izinto ezimbezi bengizizwa ngivikelekile, bengizwa ngasuthi abantwabo bayangithanda begodu bayangitlhoga, kodwana nangilokhu ngiragela phambili nokuziphatha okumboku, bekukulapho ngizizwa nginganamuntu begodu ngilahliwe.” USakura waraga nokuziphitha okumbokhu bewaba neminyaka ema-23 ubudala. Ngemva kwalokho wathoma nokufunda iBhayibheli naboFakazi. Wakuthanda ebekakufunda begodu ngokusizwa nguJehova, wakghona ukulwisana namazizwakhe adephileko la. Phela bekazizwa amlandu begodu aneenhloni, akhenge kuphelele lapho, wakghona nokulahla ukuziphatha kumbi ngokwamabhayi. Sikhuluma nje, uSakura uliphayona lesikhathi esizeleko begodu akasazizwa ngasuthi ulahliwe. Kunalokho, uthi: “Kuyangithabisa ukuthandwa nguJehova, ngizigedlile, ngombana ngiyazi ukuthi ungithanda malanga woke.”

UKUHLULA IMIKHUBA EMIMBI

8. Ngiziphi izinto ezingenza sibe ngabasilapheleko emehlweni kaZimu?

8 Ukusilaphala. Ibizo eliseBhayibhelini elithi ukusilaphala, ligama elinemiqondo eminengi elitjho izinto ezinengi ngaphezu kokuhlathulula izono somseme. Izintwezo zingahlanganisa umkhuba omumbi wokubhema nokwenza amahlaya alimazako. (2 Kor. 7:1; Efe. 5:3, 4) Libuye lihlathulule godu ukuziphatha okumbi okwenziwa mumuntu ngemsithelweni, njengokufunda iincwadi ezivusa ikanuko namkha ukubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko, okungadosela umuntu bona athome umkhuba wokuskomora.—Kol. 3:5. *

9. Ukuliselela “isifiso nethando elingalawulekiko ngezomseme” sikhule, kungaba namuphi umphumela?

9 Labo abanomkhuba wokubukela iinthombe ezisilapheleko zomseme bakhulisa ‘isifiso nethando elingalawulekiko ngezomseme,’okungarholela ekutheni umuntu loyo angasakghoni ukuhlala ngaphandle kokucabanga namkha kokwenza zomseme. Irhubhululo litjengise ukuthi abantu esele baziingqila zomseme batjengisa amatshwayo afanako nawabantu abaziingqila zotjwala nabaziingqila zeendakamizwa. Yeke, kusemtarini khona ukuthi imiphumela yokubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko iyalimaza begodu iphathisa iinhloni, yenza umuntu angaberegi kuhle emsebenzini, umndenakhe uphelelwe lithabo, atlhale begodu angabe azibulale nokuzibulala. Enye indoda ethileko ebeyithabele ukuhlala isikhathi esimunyaka munye ihlule umkhuba wokubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko, ithi: “Ngikghonile ukubuyisa isithunzi sami godu ebesele singilahlekele.”

10. URibeiro wawuhlula njani umkhubakhe wokubuka iinthombe zomseme ezisilapheleko?

10 Kubongazimbi abanengi beenthombe zomseme ezisilapheleko ukuhlala bangazibukeli iinthombe ezinjalo kusese yipi yamalanga. Nanyana kunjalo, nasiqala lokho okwenzeka kuRibeiro weBrazil, singatjho bona ipi le singayithumba. URibeiro wakhamba ekhabo nakaseselisokana, wasebenzela ikampani yamaphepha kulapho athoma khona umkhuba wokubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko. Uthi: “Kancanikancani, ngadoseleka. Kwaba kumbi khulu kangangobana besele ngingasakghoni, bengihlala ngilinde ithuba lokuthi umma engihlalisana naye lo aphume ngendlini khona ngizokubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko.” Ngelinye ilanga asemsebenzini, uRibeiro nakathi uqale amaphepha asebenza ngawo, wathi nakathi mehlo suka, wabona incwadi enesihloko esithi, Ithabo Lomndeni. Wayithatha encwadinezo, wayifunda. Akufunda encwadini le kwamenza bona afune ukufunda iBhayibheli naboFakazi bakaJehova, kodwana kwamthatha isikhathi eside ukuhlula umkhubakhe wokubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko. Yini eyamsiza? Uthi: “Ukuthandaza, ukufunda iBhayibheli kunye nokuzindla ngalokho ebengikufunda, ukuthokozela ubuntu bakaZimu kwakhulisa ukumthanda kwami, okwandlula isifiso sami sokubuka iinthombe zomseme ezisilapheleko.” Amandla weliZwi lakaZimu nommoya ocwengileko kwamsiza uRebeiro bona ahlubule ubuntu obudala, wabe wabhajadiswa, nje ungumdala webandla.

11. Khuyini okufuze umuntu akwenze nakazakubalekela ukubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko?

11 Kghani kukhona okhunye okwafuza uRibeiro akwenze nanyana bekafunda iBhayibheli nakazakuhlula umkhuba omumbi lo? Kwamkosa bona enze isikhathi esaneleko acabangisise kuhle ngalokho akufundako, avumele lokho okutjhwiwo liBhayibhelini kungene ngehliziywenakhe. Ngokuhlala athandaza nokuzindla, ukumthanda kwakhe uZimu kwakhula kwaba namandla andlula isifiso sakhe sokubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko. Ukukhulisa indlela esithanda ngayo uJehova sihloye nokumbi ngikho okukhamba phambili okungasisiza singabi nesifiso sokubuka iinthombe zomseme ezisilapheleko.—Funda iRhubo 97:10.

LAHLANI ITUKUTHELO, UKUHLAMBALAZA, NOKULEYA AMALA

12. Yini eyasiza uStephen bona alahle itukuthelo?

12 Abantu abathukuthela msinya ngokuvamileko ukuthukuthela kwabo bakuveza ngokukhuluma ikulumo ehlambalazako. Nanyana ngubani uyazi ukuthi leyo yona yinto engeze yamphumelelisa umuntu begodu angeze yaliletha ithabo emndenini. UStephen ongubaba, ohlala e-Australia nakhu asitjela khona: “Bengihlala ngithukana khulu begodu bengivame ukuthukuthela msinyana, ngitjho nalapho kwenzeke into encani. Kathathu mina nomkami sahlala ngokuhlukana begodu besele sesenza namalungiselelo wokuwuqeda umtjhadwethu.” Isibilesi sathoma ukufunda iBhayibheli naboFakazi. Waba yini umphumela ngesikhathi uStephen athoma ukwenza okutjhiwo liBhayibheli? Nakazikhulumelako, uthi: “Izinto zatjhuguluka emndeninami. UJehova wangisiza, nje senginokuthula kwangaphakathi into ebenginganayo ngombana ngaphambili bengisilingeka msinya, nginelaka, ngifana nebhomu engathuthumba nanyana kunini, ithuthumbiswa yinto encani.” Nje, uStephen uyinceku ekhonzako ebandleni begodu sele kuminyaka embalwa umkakhe aliphayona lesikhathi esizeleko. Abadala bebandla uStepen akhonza kilo nabo bakhulumile ngobujamo bakaStephen, bathi: “UStephen umumuntu othobekileko, usebenza budisi begodu umumuntu ophasi.” Pheze abasakhumbuli nokuthi bambona nini athukuthele. Nakaqala indlela ubujamo bakhe obutjhuguluke ngayo, inga-kghani uyazikhakhazisa? Naku akutjhoko, uthi: “Bengeze ngazithabela iimbusiso ezihle kangaka ngathana akhenge ngamukele isizo uJehova anginikela lona lokutjhugulula ubuntu bami.”

13. Yini eyenza kube yingozi ukuba netukuthelo, begodu iBhayibheli lisinikela siphi isiyeleliso?

13 IBhayibheli lisiyala bona silahle itukuthelo, ukubangelana itjhada nokukhuluma kumbi. (Efe. 4:31) Okubuhlungu kukuthi umphumela wokuziphathoku kuba yinturhu. Abantu sebakuqala njengento evamileko ukuba nenturhu, kodwana iqiniso likukuthi lokho kuhlambalaza uMdalethu. Inengi labantu kutlhogeke bona lilahle iindlela ezimbezi ngaphambi kobana limbathe ubuntu obutjha.—Funda iRhubo 37:8-11.

14. Inga-kghani kungenzeka ngomuntu onenturhu bona athobeke?

14 Akhesikhulume ngoHans, umdala webandla le-Austria. Umthintanisi wesihlopha sabadala ebandleni uHans akhonza kilo uthi: “UHans umzalwana othobeke khulu, nanyana ngubani angathanda ukukhonza naye.” UHans akusimumuntu ebekasolo athobekile. Nakasesemutjha, wakhe wasebenzisa kumbi utjwala, wasela khulu, wagcina sekamumuntu onenturhu. Ngesinye isikhathi adakiwe begodu athukuthele, wabulala intombakhe, ngebanga lalokho, wabotjhwa wagwetjwa iminyaka ema-20 ngejele. Ijele akhenge libutjhugulule ubujamo bakaHans bokuba nenturhu. Isikhathi nasikhambako, ummakhe wahlela bona umdala webandla afunde naye ngejele, wathoma njalo uHans ukufunda iBhayibheli. Uyahlathulula, uthi: “Bekubudisi ukuhlubula ubuntu obudala. Imitlolo yeBhayibheli eyangikhuthazako ngu-Isaya 55:7, othi: ‘Isikhohlakali asilahle indlelaso embi,’ nebe 1 Korinte 6:11, ethi ngalabo esele balahle iindlela zabo zesono: ‘Abanye benu beninjalo.’ UJehova ungibekezelele wangisiza ngommoyakhe ocwengileko bona ngimbathe ubuntu obutjha, lokhu ukwenze iminyaka eminengi.” uHans wakhutjhwa ejele ngemva kokudosa iminyaka eli-17, besele amKrestu obhajadisiweko. UPhetha ngokutjho amezwi naka: “Ngiwuthokoza kwamambala umusa kaJehova kunye nokungilibalela kwakhe.”

15. Ngimiphi imikhuba abantu abajayele ukuyenza, begodu iBhayibheli lithini ngayo?

15 Ukuleya amala nakho kuyingcenye yobuntu obudala. Ngokwesibonelo, abantu bakhuluma amanga ngokubhadela umthelo namkha baleye amala ukwenzela bona bangajeziswa ngobumbi ababenzileko. Okuhlukilekho kukuthi uJehova “unguZimu othembekileko.” (Rhu. 31:6, [31:5 NW] ) Yeke ufuna bona ‘loyo naloyo’ omkhulekelakhe “akhulume iqiniso nomakhelwanakhe” ‘alise amanga.’ (Efe. 4:25; Kol. 3:9) Ngaphezu kwalokho, kufuze sikhulume iqiniso nanyana lokho kungasihlazisa.—IzA. 6:16-19.

INDLELA ABATHUMBA NGAYO

16. Umuntu angaphumelela njani nakafuna ukuhlubula ubuntu obudala?

16 Umuntu nakazakuhlubula ubuntu obudala, lokho ngekhe akwenze ngamandlakhe kwaphela. Abantu ebesicoca ngabo endabenethu le, uSakura, uRibeiro, uStephen kunye noHans kwabakosa bona balwe budisi khona bazokulahla imikhuba yabo emimbi. Baphumelela epini ngokuthi bavule iinhliziyo zabo kunye neengqondo zabo bamukele okutjhwiwo liliZwi lakaZimu, iBhayibheli kunye nommoya ocwengileko. (Luk. 11:13; Heb. 4:12) Bona sizuze emandleni la, kufuze sifunde iBhayibheli qobe langa, sicabangisise ngalokho esikufundako, begodu sithandaze qobe, sibawe ukuhlakanipha namandla wokusebenzisa iseluleko seBhayibheli emaphilwenethu. (Jotj. 1:8; Rhu. 119:97; 1 Thes. 5:17) Siyazuza godu eliZwini lakaZimu nemmoyenakhe ocwengileko lokha nasilungiselela imihlangano kunye nalokha sisemihlanganweni yebandla. (Heb. 10:24, 25) Ngaphezu kwalokho, kwanga singawasebenzisa kuhle amahlelo ahlukahlukeneko esiwafumana ngesizo lommoya ocwengileko uZimu awunikela abantu bakhe ephasini mazombe.—Luk. 12:42.

Singaphumelela njani nasifuna ukuhlubula ubuntu obudala? (Qala isigaba 16)

17. Kuzokucocwa ngani esihlokweni esilandelako?

17 Sicoce ngemikhuba embalwa emimbi ekufuze amaKrestu ayilahle begodu ayigcine ilahliwe injalo. Kodwana ngilokho kwaphela na okufuze sikwenze nasizakwamukelwa nguZimu? Awa, akupheleli lapho. Nasele sibuhlubulile ubuntu obudala, kufuze simbathe ubuntu obutjha. Esihlokweni esilandelako, sizokucoca ngeendlela ezimbalwa ezikhambisana nobuntu obutjha okufuze sizenze bona sihlale simbethe ubuntu obutjha.

^ isig. 7 Amanye amagama endabenethu le atjhugululiwe.

^ isig. 8 Qala isahluko 25 sencwadi ethi Intsha Iyabuza—Izimpendulo Ezisebenzayo, Umqulu 1-ZU.