Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Wãween bwe Jen Kõn̦ak im Jab Utũk Armej eo Ekããl

Wãween bwe Jen Kõn̦ak im Jab Utũk Armej eo Ekããl

“Kõn̦ak armej eo ekããl.”​—KOL. 3:10, UBS.

AL: 43, 27

1, 2. (1) Etke jejel̦ã bwe jemaroñ kõn̦ak armej eo ekããl ak mour ilo wãween eo Jeova ej buñbũruon kake? (2) Ta wãween ko im rej m̦õttan armej eo ekããl me jej katak kaki ilo Kolosse 3:10-14?

 ILO ukokin Baibõl̦ eo etan New World Translation of the Holy Scriptures, ruo alen ad loi naan kein “armej eo ekããl.” (Ep. 4:24; Kol. 3:10, UBS) Men in ej jitõñl̦o̦k ñan wãween mour eo ekããl me Anij ear ‘kõm̦anm̦ane ilo nemãmeen wõt e.’ Jemaroñ ke kõn̦ak armej eo ekããl ak mour ilo wãween eo Jeova ej buñbũruon kake? Aet. Jeova ear kõm̦anm̦an kõj armej ilo nemãmeen wõt e, im kõn men in jemaroñ anõke e im wãween ko rem̦m̦an ippãn.​—Jen. 1:26, 27; Ep. 5:1, UBS.

2 Em̦ool bwe kõnke jej jolõt jerawiwi jãn armej ro ruo m̦oktata, ewõr iien enaaj wõr ippãd kõn̦aan ko renana. Bareinwõt, el̦ap an men ko jaar iiooni jelõt kõj. Ak kõn an Jeova tũriam̦okake im jipañ kõj, jemaroñ oktak im kain armej eo me ej buñbũruon kake. Ñan kõkajoor kõn̦aan eo ad ñan tõpare men in, jenaaj etale jet iaan wãween ko im rej m̦õttan armej eo ekããl. (Riit Kolosse 3:10-14, UBS.) Innem jenaaj bar lale ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k wãween kein ilo ad jerbalin kwal̦o̦k naan.

“KOM̦ OTEMJEJ EJ JUON WÕT”

3. Ta juon iaan wãween ko im rej m̦õttan armej eo ekããl?

3 Ãlikin an kar Paul rõjañ kõj bwe jen kõn̦ak armej eo ekããl, ear wõnm̦aanl̦o̦k im kõmel̦el̦e bwe juon iaan wãween ko raorõk im ej m̦õttan armej eo ekããl, ej ilo ad jab kalijekl̦o̦k. Ear ba: “Ejjel̦o̦k riaelõñ ko ak RiJu, rim̦wijm̦wij ak ri jab m̦wijm̦wij, rimarok, riawia, rũkõm̦akoko ak rianemkwõj.” Ilo eklejia eo, ejjel̦o̦k juon ej aikuj l̦õmn̦ak bwe em̦m̦anl̦o̦k jãn ro jet kõn aelõñ eo ej itok jãne, kil eo kilin, ak kõnke ej juon ruutiej. Etke? Kõnke ãinwõt rũkal̦oor ro rem̦ool an Jijej jej aolep “juon wõt.”​—Kol. 3:11, UBS; Ga. 3:28, UBS.

4. (1) En ewi wãween an rũkarejar ro an Jeova aikuj kõm̦m̦an ñan doon? (2) Ta wãween ko remaroñ wal̦o̦k im kõm̦m̦an bwe en pen an Kũrjin ro bõrokuk ippãn doon?

4 Ro me rej kõn̦ak armej eo ekããl rej kwal̦o̦k aer kautiej rũttõmak ro m̦õttaer, im ro jet meñe eoktak aelõñ ko rej itok jãni im wãween aer kar dik im rũttol̦o̦k. (Rom 2:11, UBS) Emaroñ pen kõm̦m̦ane men in ilo jet aelõñ. Ñan waanjoñak, m̦okta ilo kar South Africa, kien eo ear kõjepel jikin an armej ro jokwe ekkar ñan aelõñ im kil ko kilier. Ej lõñ wõt armej ro rej jokwe ilo jikin kein ekoba Ri Kõnnaan ro an Jeova. Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova ipel̦aakin lal̦ in, rar kõn̦aan rõjañ rein jeid im jatid bwe ren ‘kõpel̦l̦o̦k bũrueer.’ Kõn men in ilo kar Oktoba 2013 eo, rar kõm̦m̦ane juon karõk ejejuwaan me enaaj jipañ rein jeid im jatid me eoktak aelõñ im kil ko kilier bwe ren jel̦ã kajjien doon.​—2 Ko. 6:13

5, 6. (1) Ta karõk eo kar kõm̦m̦ane ñan jipañ armej ro an Jeova ilo juon aelõñ bwe ren bõrokuk ippãn doon? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.) (2) Ta tokjãn ko rem̦m̦an rar wal̦o̦k?

5 Em̦m̦aan ro jeid im jatid rar kõm̦m̦ane juon karõk bwe ilo jet wiikããn, en wõr ruo eklejia me eoktak kajin im aelõñ ko aer jãn doon ren koba ippãn doon, kwal̦o̦k naan, kweilo̦k, im karwaineneiki doon ñan m̦õko im̦weer. Elõñ bukwi eklejia ko rar bõk kun̦aaer ilo karõk in, im elõñ ennaan ko rem̦m̦an me ra eo ear roñ jãn ro jeid im jatid. Karõk in ear bareinwõt em̦m̦an ippãn ro jet me rejjab Ri Kõnnaan ro an Jeova. Ñan waanjoñak, juon rũkaki in kabuñ ear ba: “Meñe ijjab juon iaan Ri Kõnnaan ro an Jeova, ak ikõn̦aan ba bwe elukkuun laajrak im kon̦ wãween ami kwal̦o̦k naan, im el̦ap ami bõrokuk ippãn doon meñe eoktak kilũmi jãn doon.” Ewi wãween an kar ro jeid im jatid l̦õmn̦ak im eñjake kõn karõk in?

6 Ilo jinoin, juon jeid im jatid kõrã etan Noma me ej kõnono kajin Xhosa, ear mijak in kũr ro jein im jatin jãn eklejia eo ej kõnono kajin pãlle ñan m̦weo im̦õn me ejjab lukkuun lõñ men ko ie. Ak ãlikin an kar jerbalin kwal̦o̦k naan ippãn rũttõmak ro jein im jatin me emouj kilier, im ãlikin aer kar karwaineneik e ñan m̦õko im̦weer, ear ba: “Armej rein rejjab oktak jãn kõj!” Innem ke ear jejjet iien eo bwe en karwaineneik ro jein im jatin jãn eklejia eo ilo kajin Pãlle, ear kõpooj jet m̦õñã im kũr jet iaaer ñan m̦weo im̦õn. Juon iaan rein me ekar kũrl̦o̦k er ear juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia me emouj kilin. Noma ej ba: “Iar lukkuun bwilõñ ke ear m̦õn̦õn̦õ in jijet ijo ilal̦ ioon juon container jidikdik.” Kõn an wõnm̦aanl̦o̦k wõt karõk in, elõñ tokjãn ko rem̦m̦an rej wal̦o̦k kõnke elõñ iaan ro jeid im jatid rej epaake doon, im rej kate er bwe en jab bõjrak aer kal̦apl̦o̦k aer jel̦ã kajjien ro eoktak aelõñ ko aer jãn doon.

KOM̦WIN KWAL̦O̦K TŨRIAM̦O IM JOUJ

7. Etke aolep iien jej aikuj kwal̦o̦k ad tũriam̦o kõn ro jet?

7 Eban bõjrak ad iiooni wãween ko reppen m̦ae iien enaaj jem̦l̦o̦k jukjukun pãd in an Setan. Ilo raan kein, epen ad ellolo ad jerbal, jej iioon nañinmej, matõrtõr im jum̦ae, l̦añ im taibuun ko rel̦l̦ap, luuji men ko m̦weied kõn an l̦apl̦o̦k nana, im wãween ko jet. Bwe jen maroñ jipañ doon ilo iien kein reppen, ej aikuj lukkuun wõr tũriam̦o ippãd. Ñe ewõr tũriam̦o ippãd, men in enaaj kõm̦akũt kõj bwe jen jouj ñan er. (Ep. 4:32) Wãween kein me rej m̦õttan armej eo ekããl renaaj jipañ kõj ñan anõke Anij im kaenõm̦m̦an ro jet.​—2 Ko. 1:3, 4.

8. Ta ko renaaj wal̦o̦k ñe jej kwal̦o̦k tũriam̦o im jouj ñan aolep ro ilo eklejia eo? Jouj im kwal̦o̦k juon waanjoñak.

8 Ewi wãween jemaroñ kal̦apl̦o̦k ad kwal̦o̦k jouj ñan ruwamãejet ro, ak ro ewõr utam̦we ko ippãer ilo eklejia eo ad? Eokwe, jekõn̦aan m̦õttãik rein im jipañ er ñan kile bwe el̦ap aer aorõk ilowaan eklejia eo. (1 Ko. 12:22, 25, UBS) L̦õmn̦ak kõn ta eo ear wal̦o̦k ñan Dannykarl, eo im ear em̦m̦akũt jãn Philippine ñan Jepaan. Ilo jikin jerbal eo an, ear oktak aer kõm̦m̦an ñane jãn rijerbal ro jet kõnke ej juon ruwamãejet. Innem ke ear etal ñan juon kweilo̦k an Ri Kõnnaan ro an Jeova, Dannykarl ej ba: “Enañin aolep ro rar pãd ilo kweilo̦k eo rej RiJepaan, ak rar lukkuun karwaineneik eõ ãinwõt ñe eto aõ kar jel̦ã kajjier.” Dannykarl ear kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ilo mour eo an kõn an kar ro jein im jatin kwal̦o̦k aer jouj ñane im karwaineneiki. Ejjabto, ear peptaij, im kiiõ ej juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia. Em̦m̦aan ro jet me rej bar lale eklejia eo ej pãd ie rej m̦õn̦õn̦õ bwe e im lio pãleen, Jennifer, rej pãd ilo eklejia eo aer. Rej ba, “Ãinwõt bainier ro, el̦ap aerro jokwane kõn men ko ewõr ippãerro im rej likũt juon joñak em̦m̦an ilo aerro pukot m̦okta Aelõñ eo.”​—Luk 12:31, UBS.

9, 10. Kwal̦o̦k jet waanjoñak ko kõn jeraam̦m̦an ko jej loi ñe jej kwal̦o̦k ad jouj im kea kake ro jet ilo kwal̦o̦k naan.

9 Jej kõm̦m̦an “em̦m̦an ñan armej otemjej” ñe jej kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo ñan er. (Ga. 6:10) Elõñ Ri Kõnnaan ro an Jeova rej kwal̦o̦k aer jouj im kea kõn ruwamãejet ro ilo aer kate er ñan katak kajin eo aer. (1 Ko. 9:23) Elõñ tokjãn ko rem̦m̦an rej loi kõn aer kate er im kõm̦m̦ane men in. Ñan waanjoñak, Tiffany, juon jeid im jatid kõrã me ej bainier ilo Aujtõrõlia ear katak kajin Swahili bwe en maroñ jipañ eklejia eo ej kõnono kajin in ilo Brisbane. Meñe ear pen ñan an katak kajin eo, ak elõñ jeraam̦m̦an ko Tiffany ear loi ilo mour eo an. Ej ba: “El̦aññe kokõn̦aan bwe kwõn lo m̦õn̦õn̦õ im tõprak ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, em̦m̦an ñe kwõj jipañ ilo eklejia eo me rej kõnono ilo bar juon kajin. Am̦ kõm̦m̦ane wãween in ej ãinl̦o̦k wõt ñe kwaar etal ñan bar juon jikin ak ilo m̦ool kwaar jab em̦m̦akũt. Ilo wãween in kwõnaaj jerbal ippãn ro jeim̦ im jatũm̦ me eoktak aelõñ ko aer jãn kwe im kwõnaaj lukkuun bwilõñ kõn an aolep bõrokuk ippãn doon.”

Ta eo ej kõm̦akũt Kũrjin ro ñan jipañ ro rar em̦m̦akũttok jãn aelõñ ko jet? (Lale pãrokõrããp 10)

10 Bar l̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an juon baam̦le ilo Jepaan. Ledik eo nejin baam̦le in etan Sakiko, ej ba: “Ilo kar 1990 jim̦a ko, ekkã ammim kõn iioone armej ro me rej jãn aelõñin Brazil ilo iien kwal̦o̦k naan. Ñe kõmij kwal̦o̦kl̦o̦k eoon ko ãinwõt Revelesõn 21:3, 4 ak Sam 37:10, 11, 29 jãn Baibõl̦ eo ilo kajin Portuguese, rej lukkuun roñjake im jet iien ej to̦o̦r dãnnin mejãer.” Bõtab ebar wõr wãween ko jet baam̦le in ear kõn̦aan kõm̦m̦ani ñan jipañ ruwamãejet rein. Sakiko ej ba: “Ke kõmar lo aer lukkuun kwõle kõn m̦ool eo, aolepen ro ilo baam̦le eo am rar katak kajin Portuguese.” Tokãlik, baam̦le in ear jipañ kajutak juon eklejia me ej kõnono kajin in. Ium̦win elõñ iiõ, baam̦le in ear jipañ elõñ ruwamãejet ro bwe ren karejar ñan Jeova. Sakiko ej bar ba: “Meñe elukkuun kar l̦ap ammim kate kõm bwe kõmin katak kajin Portuguese, ak elukkuun lõñ tokjãn ko kõmar loi kõn ammim kar kate kõm. Kõn men in, el̦ap ammim kam̦m̦oolol Jeova.”​—Riit Jerbal 10:34, 35, UBS.

KOM̦WIN KWAL̦O̦K ETTÃ BÕRO

11, 12. (1) Etke elukkuun aorõk bwe en jim̦we unin ad aikuj kõn̦ak armej eo ekããl? (2) Ta eo enaaj jipañ kõj bwe jen kwal̦o̦k wõt ettã bõro?

11 Unleplep in ad kõn̦ak armej eo ekããl ej ñan bõktok nõbar ñan Jeova, im ejjab bwe ro jet ren nõbar kõj. Keememej bwe juon enjel̦ eweeppãn ear jerawiwi kõn an kar utiej bũruon. (Keidi Ezk. 28:17.) El̦apl̦o̦k an pen ñan ad kõjparok bwe en jab utiej bũruod kõnke jejjab weeppãn. Meñe ãindein, ak jemaroñ kwal̦o̦k ettã bõro. Ta eo enaaj jipañ kõj ñan kõm̦m̦ane men in?

12 Bwe en ettã wõt bũruod, jej aikuj kõm̦m̦an iien kajjojo raan ñan ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko jej riiti jãn Naanin Anij. (Dt. 17:18-20) Enaaj em̦m̦an ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ el̦aptata kõn katak ko an Jijej, im kõn joñak eo an elukkuun em̦m̦an kõn ettã bõro. (Matu 20:28, UBS) Joñan an kar ettã bũruon Jijej, ear kwal̦e neen rũkal̦oor ro an. (Jon 13:12-17, UBS) Ej bar aikuj emmakijkij ad jar kõn jetõb kwõjarjar eo an Anij, bwe en jipañ kõj tarin̦aeik jabdewõt kain eñjake ko renaaj kõm̦m̦an ad l̦õmn̦ak bwe jeutiejl̦o̦k jãn ro jet.​—Ga. 6:3, 4; Pil. 2:3, UBS.

13. Ta jeraam̦m̦an ko jenaaj loi ñe jej kwal̦o̦k ettã bõro?

13 Riit Jabõn Kõnnaan 22:4, UBS. Jeova ej kõtmãne bwe rũkarejar ro an rem̦ool ren kwal̦o̦k ettã bõro, im men in enaaj bõktok elõñ jeraam̦m̦an ko ñan er. Enaaj wõr wõt aenõm̦m̦an im bõrokuk ilowaan eklejia eo ñe ettã bũruod, im Jeova enaaj bar letok jouj eo an el̦ap ñan kõj. Rijjilõk Piter ear ba: “Kom̦ otemjej kom̦win kõn̦ak ettã bõro ãinwõt juon nuknuk, bwe Anij ej jum̦ae ro ri juwa, a Ej lel̦o̦k jouj ñan ro ri ettã bũrueer.”​—1 Pi. 5:5.

KOM̦WIN KWAL̦O̦K MEANWÕD IM ETTÃ BÕRO

14. Wõn eo me em̦m̦antata joñak eo an kõn an kwal̦o̦k ettã bõro im meanwõd?

14 Ilo lal̦ in rainin, ekkã an ro jet l̦õmn̦ak bwe ñe juon armej emeanwõd im ettã bũruon, mel̦el̦ein bwe em̦õjn̦o̦. Ak men in ejjab m̦ool ñan jidik! Wãween kein rem̦m̦an rej itok jãn Eo ekajoor bõtata ilo lañ im ilo lal̦. Jeova Anij ej joñak eo em̦m̦antata kõn an kwal̦o̦k ettã bõro im meanwõd. (2 Pi. 3:9, UBS) L̦õmn̦ak kõn wãween an kar Jeova kwal̦o̦k an meanwõd ke Ebream im Lot rar lel̦o̦k elõñ kajjitõk ñan e. (Jen. 18:22-33; 19:18-21) Bareinwõt elõñl̦o̦k jãn 1,500 iiõ, Jeova ear bar kwal̦o̦k an meanwõd ñan kar aelõñin Israel meñe elõñ alen aer kar jab pokake e.​—Ezk. 33:11.

15. Etke Jijej ej juon joñak elukkuun em̦m̦an ilo an kwal̦o̦k ettã bõro im meanwõd?

15 Jijej ear juon eo ‘ettã bũruon.’ (Matu 11:29, UBS) El̦ap an kar Jijej kwal̦o̦k meanwõd ke ear kijenmej kõn m̦õjn̦o̦ im likjab ko an rũkal̦oor ro an. Ekkã an kar nana an armej ro kõm̦m̦an ñan Jijej im n̦aruon ke ear kwal̦o̦k naan ijin ioon lal̦. Bõtab ear kwal̦o̦k wõt an meanwõd im kijenmej m̦ae iien eo ear mej. Ilo iien eo ke Jijej ej ettoto ioon al̦al̦ in eñtaan eo im el̦ap an eñtaan im metak, ear jar ñan Jemãn bwe en jol̦o̦k bõd an ro rar kaeñtaane im m̦ane ke ear ba, “rejaje ta eo rej kõm̦m̦ane.” (Luk 23:34) Joñak in an Jijej ej juon joñak elukkuun em̦m̦an kõnke ear kwal̦o̦k an meanwõd im ettã bõro meñe ear eñtaan im iioon wãween ko renana.​—Riit 1 Piter 2:21-23, UBS.

16. Ta juon wãween jemaroñ kwal̦o̦k ettã bõro im meanwõd?

16 Ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k ettã bõro im meanwõd? Paul ear kwal̦o̦k juon wãween jemaroñ kõm̦m̦ane men in ke ear jejel̦o̦k ñan rũttõmak ro jein im jatin im ba: “Kom̦win jouj im em̦m̦an bũruomi ñan doon; kom̦win jol̦o̦k an doon bõd ãinwõt Anij ear jol̦o̦k ami bõd ilo Kũraij.” (Ep. 4: 32, UBS) Bwe jen maroñ jol̦o̦k an ro jet bõd, ej aikuj in ettã bũruod im jej aikuj kwal̦o̦k meanwõd. Im el̦aññe jej jol̦o̦k an ro jet bõd, enaaj kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an im bõrokuk ilowaan eklejia eo.

17. Etke eaorõk bwe jen kwal̦o̦k ettã bõro im meanwõd?

17 Jeova ej kõtmãne bwe jen kwal̦o̦k ettã bõro im meanwõd ñan ro jet. Elukkuun aorõk bwe jen kwal̦o̦k wãween kein el̦aññe jekõn̦aan mour ilo jukjukun pãd eo ekããl. (Matu 5:5; Jem. 1:21) El̦aptata el̦aññe jej kwal̦o̦k ettã bõro im meanwõd, jej bõktok nõbar ñan Jeova im jej jipañ ro jet bwe ren bar kõm̦m̦ane wãween in.​—Ga. 6:1, UBS; 2 Ti. 2:24, 25UBS.

KOM̦WIN KWAL̦O̦K YOKWE

18. Ewi wãween an yokwe im jab kalijekl̦o̦k ekkejell̦o̦k ippãn doon?

18 Wãween ko ej kab m̦õj ad etali rej aolep ekkejell̦o̦k ippãn yokwe. Ñan waanjoñak, rũkal̦oor eo etan Jemes ear aikuj kauweik ro jein im jatin kõnke ear l̦apl̦o̦k aer kautiej ro rem̦weiie jãn ro rejeram̦õl. Ear kaalikkar bwe wãween in rar kõm̦m̦ane ej n̦ae kien eo an Anij me ej ba: “Kwõn yokwe rũturum̦ im ãinwõt am̦ yokwe eok make.” Ear bar ba: “El̦aññe kom̦ naaj kalijekl̦o̦k kõn paotokin armej, kom̦ij jerawiwi.” (Jem. 2:8, 9, UBS) El̦aññe jej yokwe ro jet, jeban kwal̦o̦k ad kalijekl̦o̦k ñan er meñe eoktak aelõñ ak kil ko kilier, el̦ap ak edik jel̦ãl̦o̦kjen̦ ippãer, im reutiej ak rettã. Ejabwe ñan ad ba wõt bwe jejjab kalijekl̦o̦k, ak ej aikuj juon men eo em̦ool im ej itok jãn bũruod.

19. Etke eaorõk bwe jen kwal̦o̦k yokwe?

19 Yokwe ej bareinwõt ‘meanwõd im jouj,’ im “ejjab juwa.” (1 Ko. 13:4) Jej aikuj kwal̦o̦k meanwõd, jouj, im ettã bõro, bwe jen maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an ñan ro rũturid. (Matu 28:19) Wãween kein rej bar kõm̦m̦an bwe en em̦m̦an kõtaan eo ad ippãn aolep ro jeid im jatid ilo eklejia eo. Ta jeraam̦m̦an eo enaaj wal̦o̦k el̦aññe jej kwal̦o̦k yokwe rot in? Eokwe, enaaj wõr bõrokuk ilowaan eklejia ko ad, enaaj bõktok nõbar im aiboojoj ñan Jeova, im men in enaaj kareel bũruon ro jet bwe ren itok ñan m̦ool eo. Eñin unin ejejjet an Baibõl̦ kwal̦o̦k kõn armej eo ekããl ilo an ba: “Ak ioon men kein otemjej kom̦win kõn̦ak yokwe, eo kein lukwõj ej koweeppãmi.”​—Kol. 3:14.

“BŨRUOMI IM L̦ÕMN̦AK KO AMI REN LUKKUUN KÃÃL”

20. (1) Ta kajjitõk ko jej aikuj in kajitũkin kõj make kaki, im etke? (2) Iien ta eo jej reim̦aanl̦o̦k ñane?

20 Kõj aolep jej aikuj kajitũkin kõj make, ‘Ta men ko jet ij aikuj in bar kõm̦m̦ani bwe in utũk armej eo m̦okta, ak jol̦o̦k wãween mour eo aõ m̦okta im jab bar ro̦o̦l ñane?’ Jej aikuj jar ñan Jeova im akwel̦ap bwe en jipañ kõj, im kate kõj bwe jen jab bõk l̦õmn̦ak ko rebõd ak kõm̦m̦ani wãween ko renaaj bõbraik ad jolõt Aelõñ eo an Anij. (Ga. 5:19-21) Jej aikuj in bar kajitũkin kõj make, ‘Ij wõnm̦aanl̦o̦k wõt ke im ukot wãween aõ l̦õmn̦ak bwe in maroñ kabuñbũruon Jeova?’ (Ep. 4:23, 24, UBS) Kõnke jejjab weeppãn, eñin unin jejjab aikuj bõjrak jãn ad lukkuun kate kõj ñan kõn̦ak wõt armej eo ekããl ak wãween mour eo Jeova ej buñbũruon kake. Pijaikl̦o̦k m̦õk ad naaj mour ilo juon wãween em̦m̦an ñe aolep renaaj kõn̦ak armej eo ekããl, im renaaj anõki wãween ko rem̦m̦an an Jeova ilo wãween eo eweeppãn!