Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Indlela Lesingagcoka Ngayo Buntfu Lobusha Futsi Sibulondvolote

Indlela Lesingagcoka Ngayo Buntfu Lobusha Futsi Sibulondvolote

“Nigcoke buntfu lobusha.”​—KHOL. 3:10.

TINGOMA: 43, 106

1, 2. (a) Yini lesenta siciniseke kutsi singakhona kugcoka buntfu lobusha? (b) Ngutiphi tincenye tebuntfu lobusha letibhalwe kuKholose 3:10-14?

“BUNTFU lobusha.” Lamavi avela kabili kuNew World Translation of the Holy Scriptures. (Ef. 4:24; Khol. 3:10) Asho buntfu “lobentiwa ngekuvumelana nentsandvo yaNkulunkulu.” Singakhona kubugcoka lobuntfu lobusha. Kungani sisho njalo? Kungenca yekutsi Jehova wadala bantfu ngemfanekiso wakhe futsi wasenta sakhona kuba nebuntfu lobuhle lobunjengebakhe.​—Gen. 1:26, 27; Ef. 5:1.

2 Ngesizatfu sekutsi satfola sono njengelifa kubatali betfu bekucala, kungako sinetifiso letimbi. Nendzawo lesihlala kuyo ingaba nemtselela lomkhulu kuloku. Nobe kunjalo, ngelusito lwaJehova singakhona kuba nguloluhlobo lwebantfu lafuna sibe ngilo. Kute sikhulise sifiso setfu sekugcoka buntfu lobusha, sitococa ngetintfo letimbalwa umphostoli Pawula laphefumulelwa kutsi atibhale. (Fundza Kholose 3:10-14.) Sitawuphindze sicoce ngekutsi letintfo singatisebentisa njani nasenta umsebenti wekushumayela.

“NONKHE SENIMUNYE”

3. Nguyiphi incenye lebaluleke kakhulu yebuntfu lobusha?

3 Ngemuva kwekusikhutsata kutsi sigcoke buntfu lobusha, Pawula wachaza kutsi kungakhetsi kuyincenye lebaluleke kakhulu yebuntfu lobusha. Watsi: “Akekho umGriki nobe umJuda, kusoka nome kungasoki, umuntfu wetive, umSikithi, sigcili, nome umuntfu lokhululekile.” * Kungani ebandleni kungakafaneli kutsi kube nemehluko lobangelwa libala lesikhumba, buve, nobe lizinga lekuphila? Sizatfu kutsi balandzeli baKhristu beliciniso ‘bamunye.’​—Khol. 3:11; Gal. 3:28.

4. (a) Tinceku taJehova kufanele tibaphatse njani labanye? (b) Yini lengenta emaKhristu angakhoni kuba nebunye?

4 Labo labagcoke buntfu lobusha baphatsa labakholwa nabo kanye nalabanye bantfu ngenhlonipho ngisho nobe bakhulele kuphi. (Rom. 2:11) Loku akusimelula kulamanye emave. Sibonelo saloku kutsi, BoFakazi labanyenti eNingizimu Afrika solo basahlala etindzaweni lebetehlukaniswe ngekwebuve babo​—kungaba semadolobheni nobe etindzaweni letihlala bantfu labamnyama bodvwa. Kute kukhutsatwe bazalwane kutsi ‘bajwayelane’, nga-October 2013 Sigungu Lesibusako sagunyata lilungiselelo lelitawusita bazalwane kutsi batane kancono. (2 Khor. 6:13) Lelilungiselelo lifaka ekhatsi ini?

5, 6. (a) Kulelinye live, ngumaphi emalungiselelo lentiwa kute kuciniswe budlelwane bebantfu baNkulunkulu? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.) (b) Waba yini umphumela waloko?

5 Lamalungiselelo entelwe emabandla lamabili lakhuluma tilwimi letingafani nobe lanebamemeteli bebuve lobehlukene kutsi ahlangane ndzawonye ngaletinye timphelasontfo. Bazalwane nabodzadze balamabandla bashumayela ndzawonye, baye emihlanganweni ndzawonye baphindze bemukelane nasemakhaya abo kute bakhe bungani. Emabandla lamanyenti ayalijabulela lelilungiselelo futsi lihhovisi leligatja latfola imibiko lemihle ngalelilungiselelo, ngisho nalevela kubantfu labangesibo boFakazi. Sibonelo saloku kutsi lomunye umfundisi wenkholo watsi, “Angisuye Fakazi, kodvwa ngiyavuma kutsi umsebenti wenu wekushumayela uhlelekile futsi anibandlululani ngebuve benu.” BoFakazi bona bativa njani ngalelilungiselelo?

6 Ekucaleni, dzadze Noma lokhuluma siXhosa, bekangakhululeki kumema bazalwane labamhlophe emtini wakhe losezingeni leliphansi. Ngemuva kwekushumayela nebazalwane labamhlophe, futsi bammemele emtini wabo, watsi, “Nabo babantfu labanjengatsi!” Ngako, ngesikhatsi libandla lesiXhosa selivakashelwe libandla lesiNgisi, lodzadze wapheka kudla wamema tivakashi talelobandla. Kulabo bekabamemile bekunemzalwane lomhlophe longulomdzala. Noma utsi: “Ngajabula kakhulu kumbona kutsi bekete inkinga nekuhlala etikwelikasi.” Ngenca yekuchubeka kwalelilungiselelo, bazalwane nabodzadze sebanebangani labasha futsi batimisele kuchubeka bajwayelane nalabanye labanyenti.

“GCOKANI LUVELO, UMUSA”

7. Kungani kunesidzingo lesichubekako sekukhombisa labanye luvelo?

7 Uma nje lelive laSathane lisekhona, sitawube solo sivivinywa. Sibhekana nekweswela umsebenti, kugula lokumatima, kushushiswa, tinhlekelele temvelo, kwetjelwa kanye naletinye timo letibuhlungu. Kute sikhone kusekelana ngisho nobe sihlupheka, kufanele sibe neluvelo lolusuka enhlitiyweni. Nangabe sinesihawu singakhona kwentela labanye tento temusa. (Ef. 4:32) Letincenye tebuntfu lobusha titawusenta sikhone kulingisa Nkulunkulu futsi sidvudvute nalabanye.​—2 Khor. 1:3, 4.

8. Ngumiphi imiphumela lemihle lengabakhona nangabe siphatsa labanye ebandleni ngeluvelo nangemusa? Niketa sibonelo.

8 Singakhombisa njani kutsi siyabacabangela labo labavela kulamanye emave nalabo labahluphekile ebandleni letfu? Kufanele sakhe bungani nabo futsi sibasite batibone babantfu lababalulekile ebandleni. (1 Khor. 12:22, 25) Cabanga ngaloko lokwenteka ku-Dannykarl lowesuka e-Philippines waya e-Japan. Lapho bekasebenta khona bekangaphatfwa njengaletinye tisebenti. Kamuva waya emihlanganweni yaBoFakazi BaJehova. Dannykarl utsi “bonkhe lebabakhona bebangemaJapane futsi bangemukela kahle, bekungatsi kadze satana.” Wachubeka aphatfwa ngemusa lokwamsita kutsi atfutfuke ebandleni. Wabhatjatiswa futsi nyalo sewungulomdzala ebandleni. Lamanye emadvodza lamadzala lasebandleni lakulo abheka Dannykarl nemkakhe, Jennifer, njengesibusiso ebandleni. Lamadvodza lamadzala atsi, “Baphila imphilo yebuhlahlandlela lemelula futsi basibonelo lesihle sekufuna uMbuso kucala.”​—Luk. 12:31.

9, 10. Niketa tibonelo temivuzo lemihle yekuba neluvelo emsebentini wekushumayela.

9 Nangabe sishumayela ngeMbuso kulabanye, siba nelitfuba lelihle lwekwenta “lokuhle kubo bonkhe.” (Gal. 6:10) Ngenca yeluvelo labanalo ngebantfu lababuya kulamanye emave, bazalwane labanyenti benta konkhe lokusemandleni abo kute bafundze letinye tilwimi. (1 Khor. 9:23) Loku kubente batfola tibusiso letinyenti. Cabanga ngesibonelo sadzadze Tiffany lowafundza siSwahili kute akwati kusita ebandleni lesiSwahili lelisedolobheni lase-Brisbane. Nanobe bekulukhuni kutsi afundze lolulwimi, kodvwa utfole tibusiso letinyenti ngekulufundza. Utsi: “Nangabe ufuna kujabulela inkonzo yakho, hamba uyokhonta ebandleni lelikhuluma lolunye lulwimi. Utiva ngatsi bewuye kulelinye live kantsi solo usekhaya. Ujabulela lutsandvo lwebazalwane lwemhlaba wonkhe futsi utibonele wena matfuba bunye lobujabulisako.”

Yini leyenta bashumayeli labangemaKhristu bafune kusita bantfu lababuya kulamanye emave? (Buka sigaba 10)

10 Cabanga futsi nangemndeni waseJapan. Sakiko loyindvodzakati kulomndeni, utsi: “Ngabo 1990 besivamise kuhlangana nebantfu lababuya eBrazil nasenta umsebenti wekushumayela. Nasibatjengisa eBhayibhelini labo lesiPutukezi imiBhalo lenjengeSembulo 21:3, 4 nobe Tihlabelelo 37:10, 11, 29, bebalalelisisa futsi ngalesinye sikhatsa baze bakhale.” Luvelo lwalomndeni alugcinanga lapho. Sakiko utsi: “Ngesikhatsi sibona indlela lebebalambele ngayo emaciniso laseBhayibhelini, umndeni wakitsi wonkhe wacala kufundza lulwimi lwesiPutukezi.” Kamuva lomndeni wasita ekusunguleni libandla lesiPutukezi. Njengobe iminyaka beyichubeka, lomndeni wasita labanyenti labavela kulamanye emave kutsi babe tinceku taJehova. Sakiko utsi: “Kwadzingeka kutsi sitikhandle nasifundza lolulwimi lwesiPutukezi, kodvwa tibusiso lesititfolako tingetulu kwaleyo metamo. Simbonga kakhulu Jehova.”​—Fundza Imisebenti 10:34, 35.

“GCOKANI . . . KUTFOBEKA”

11, 12. (a) Kungani kubalulekile kutsi sibe nesisusa lesihle sekugcoka buntfu lobusha? (b) Yini letasisita kutsi sihlale sitfobekile?

11 Sisusa setfu sekugcoka buntfu lobusha kufanele sibe sekudvumisa Jehova, hhayi sekudvunyiswa. Khumbula kutsi nesidalwa sasezulwini sona ngenta yekutikhukhumeta. (Catsanisa naHezekeli 28:17.) Njengoba sinesono kumelula ngatsi kutikhandza sesitigcabha futsi sitikhukhumeta ngaphandle kwesizatfu! Nobe kunjalo, singakhona kugcoka kutfobeka. Yini lengasisita sikhone kwenta kanjalo?

12 Kute sihlale sitfobekile kufanele sitakhele sikhatsi sekuzindla onkhe malanga ngaloko lesikufundze eBhayibhelini. (Dut. 17:18-20) Sitawube senta kahle nangabe sibukisisa timfundziso taJesu kanye nesibonelo sakhe lesihle sekutfobeka. (Mat. 20:28) Jesu waze wageza ngisho netinyawo tebaphostoli bakhe. (Joh. 13:12-17) Sidzinga nekuthantazela njalo umoya waNkulunkulu kute usisite silwisane nemkhuba wekutibona sincono kunalabanye.​—Gal. 6:3, 4; Fil. 2:3.

13. Ngutiphi tibusiso lesititfolako nasitfobekile?

13 Fundza Taga 22:4. Tonkhe tikhonti teliciniso kufanele titfobeke futsi loko kuletsa umvuzo lomkhulu. Nangabe sitfobekile sitawukhutsata kuthula kanye nebunye ebandleni. Kutfobeka kutawusenta sitfole nemusa waNkulunkulu. Umphostoli Phetro wabhala watsi: “Nonkhe nibotfobelana, ngobe Nkulunkulu umelene nalabatigcabhako kodvwa ubanika umusa wakhe labo labatfobekile.”​—1 Phet. 5:5.

“GCOKANI . . . UMOYA LOPHANSI, NEKUBEKETELA”

14. Ngubani losibonelo lesitendlula tonkhe sekuba nemoya lophansi kanye nekubeketela?

14 Kulelive lesiphila kulo, bantfu labanemoya lophansi nalababeketelako babukelwa phansi. Loku kwehluke kakhulu kuloko lokushiwo liBhayibheli! Lobuntfu lobuhle buvela kuMuntfu lomkhulu wendzawo yonkhe. Nkulunkulu Jehova usibonelo lesitendlula tonkhe sekuba nemoya lophansi kanye neluvelo. (2 Phet. 3:9) Cabanga ngendlela laphendvula ngayo ngesikhatsi bo-Abrahama naLoti babuta imibuto letingilosi bekatitfumile. (Gen. 18:22-33; 19:18-21) Jehova waphindze wabeketelela sive sema-Israyeli lebesivukela, iminyaka lengetulu kwa-1 500.​—Hez. 33:11.

15. Ngusiphi sibonelo Jesu lasibekela sona sekuba nemoya lophansi kanye nekubeketela?

15 Jesu ‘bekanemoya lomuhle.’ (Mat. 11:29) Wabeketelela butsakatsaka bebalandzeli bakhe. Ngesikhatsi enta inkonzo yakhe aseselamhlabeni wabeketelela kuphikiswa baholi benkholo. Nobe kunjalo, bekamoya lophansi futsi wabeketela nalapho abulawa ngaphandle kwesizatfu. Ngesikhatsi eva buhlungu aselugodvweni lwekuhlushwa, Jesu wacela Babe wakhe kutsi abatsetselele labo bebambetsela, waze watsi: “Abakwati labakwentako.” (Luk. 23:34) Lesi sibonelo lesikhulu kakhulu sekuba nemoya lophansi nekubeketelela buhlungu nekucindzeteleka!​—Fundza 1 Phetro 2:21-23.

16. Nguyiphi indlela lesingakhombisa ngayo kutsi sinemoya lophansi futsi siyabeketela?

16 Singakhombisa njani kutsi sinemoya lophansi futsi siyabeketela? Pawula wabhalela bazalwane lebekanabo indlela yakukwenta loku, watsi: “Chubekani nibeketelelana futsi nitsetselelana ngekukhululeka ngisho nobe umuntfu anesizatfu sekukhonona ngalomunye. Njengobe Jehova anitsetselele ngekukhululeka, nani yentani kanjalo.” (Khol. 3:13) Kute silalele lomyalo, kudzingeka sibe nemoya lophansi futsi sibeketele. Nangabe sitsetselela labanye, sisuke sikhutsata umoya wekuthula futsi sigcina libandla linebunye.

17. Kungani umoya lophansi kanye nekubeketela kubalulekile?

17 Kugcoka umoya lophansi kanye nekubeketela akusiyo intfo umKhristu langatikhetsela yona, kodvwa kufanele ayente. Lena yindlela lesitawusindziswa ngayo. (Mat. 5:5; Jak. 1:21) Lokubaluleke nakakhulu kutsi nangabe sinalobuntfu, sisuke sidvumisa Jehova futsi sisita nalabanye kutsi balalele teluleko letiseBhayibhelini.​—Gal. 6:1; 2 Thim. 2:24, 25.

“GCOKANI LUTSANDVO”

18. Ngukuphi kuhlobana lokukhona emkhatsini welutsandvo nekungakhetsi?

18 Tonkhe letincenye tebuntfu lesesicoce ngato tihlobene kakhulu nelutsandvo. Cabanga nje nganaku, umfundzi Jakobe kwadzingeka kutsi aluleke bazalwane lebekanabo ngekutsandza kakhulu labanjingile kunalabaphuyile. Wakhombisa kutsi sento lesinjengalesi besiphambene nemtsetfo lomkhulu lotsi: “Kufanele utsandze makhelwane wakho njengobe utitsandza wena.” Waphindze watsi: “Kepha nanichubeka nikhetsana, niyona.” (Jak. 2:8, 9) Ngalokwehlukile kuloku, lutsandvo lutosenta singabandlululi labanye ngenca yemfundvo, buve nobe lizinga lekuphila. Kungakhetsi kufanele kube ngetulu kwaloko lesibonakala singiko ngephandle. Kufanele kusuke ngekhatsi etinhlitiyweni tetfu.

19. Kungani kubalulekile kutsi sigcoke lutsadvo?

19 Lutsandvo luphindze ‘lubeketele futsi lube nemusa, alutikhukhumeti.’ (1 Khor. 13:4) Kute sikhone kuchubeka sitjela bomakhelwane betfu ngembuso, kufanele sibeketele, sibe nemusa futsi sitfobeke. (Mat. 28:19) Letincenye tiphindze tisisite sikhone kuvana nabo bonkhe bazalwane nabodzadze ebandleni. Uyini umphumela wekutsi sitsandzane? Lutsandvo lwenta kutsi kube nebunye emabandleni, lokuyintfo lemmelela kahle Jehova futsi luphindze ludvonse nalabanye ekukhulekeleni Nkulunkulu. Ngako, liBhayibheli nalichaza buntfu lobusha liphetsa ngalamavi latsi: “Ngetulu kwato tonkhe letintfo, gcokani lutsandvo ngobe lusibopho lesiphelele sebunye.”​—Khol. 3:14.

‘CHUBEKANI NENTIWE NIBE BASHA’

20. (a) Ngumiphi imibuto lokufanele sitibute yona, futsi ngani? (b) Ngusiphi sikhatsi lesisigadze ngalabovu?

20 Ngamunye wetfu kufanele atibute kutsi, ‘Yini lokufanele ngiyente kute ngikhumule buntfu lobudzala futsi ngibulahle?’ Kufanele sithantaze njalo kuNkulunkulu, sicele lusito lwakhe futsi sente konkhe lesingakwenta kute sincobe nobe ngusiphi simo sengcondvo lesibi nobe umkhuba longasenta kutsi singalidli lifa leMbuso waNkulunkulu. (Gal. 5:19-21) Kufanele siphindze sitibute kutsi, ‘Ngiyachubeka yini nekwentiwa musha emandleni ekucabanga?’ (Ef. 4:23, 24) Kugcoka buntfu lobusha siphindze sibulondvolote, kusento lesichubekako sawo onkhe emaKhristu size siyongena eveni lelisha. Cabanga nje kutsi kuyawubamnandzi njani lapho bonkhe bantfu lesibatiko sebete sono futsi sebagcoke buntfu lobusha!

^ sig. 3 Ngetikhatsi teliBhayibheli emaSikithi bekabukelwa phansi njengebantfu labangakaphucuki.