APOSTEL Paulus kirjutas Jumala vaimu mõjutusel üheksast omadusest, mis tulenevad püha vaimu tegutsemisest. (Gal. 5:22, 23.) Ta nimetas neid meeldivaid omadusi kokkuvõtlikult „Jumala vaimu viljaks”. * See vili kuulub „uue isiksuse” juurde. (Kol. 3:10.) Nagu puu kannab vilja, kui selle eest hästi hoolt kantakse, nii ilmneb ka inimese käitumises „Jumala vaimu vili”, kui ta laseb pühal vaimul oma elu vabalt suunata. (Laul 1:1–3.)

Esimene vaimu vilja tahk Pauluse loetelus on armastus. Kui väärtuslik omadus see on? Paulus ütles, et ilma armastuseta ei oleks ta midagi. (1. Kor. 13:2.) Mida aga armastus endast kujutab ning kuidas me saame seda omadust arendada ja igapäevaelus väljendada?

Armastust on üsna raske defineerida, kuid Piibel kirjeldab, milline armastus on. Näiteks on Piiblis öeldud: „Armastus on kannatlik ja lahke.” See „rõõmustab tõe üle”. Samuti see „talub kõike, usub kõike, loodab kõike, peab vastu kõiges”. Kui armastame kedagi, oleme temasse kiindunud, hoolime temast ja oleme temaga lähedased. Ent kui inimesel armastust pole, on ta kade, uhke, isekas, käitub sündsusetult, peab vimma ja pole valmis teistele andestama. Sellised negatiivsed omadused ei sobi kuidagi kokku armastusega, mis „ei taotle omakasu”. (1. Kor. 13:4–8.)

„Jumal on armastus.” (1. Joh. 4:8.) Võib öelda, et Jehoova on armastuse kehastus. Armastus avaldub kõigis tema tegudes. Tema suurim armastuse tegu inimeste heaks on see, et ta saatis Jeesuse maa peale kannatama ja meie eest surema. Johannes ütles: „Jumala armastus meie vastu on ilmnenud selles, et Jumal saatis oma ainusündinud poja maailma, et me saaksime tema kaudu elu. See armastus ei seisne selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on saatnud oma poja lepitusohvriks meie pattude eest.” (1. Joh. 4:9, 10.) Tänu Jumala armastusele võime saada oma patud andeks ning meil on lootus ja elu.

Jeesus tõendas oma armastust inimkonna vastu sellega, et täitis hea meelega Jumala tahet. Pauluse sõnul ütles Jeesus: „Siin ma olen. Ma olen tulnud täitma su tahet.” Apostel lisas: „Sellesama tahte kohaselt on meid Jeesus Kristuse keha ohverdamise kaudu pühitsetud üks kord ja alatiseks.” (Heebr. 10:9, 10.) Ükski inimene pole võimeline suuremaks armastuseks. Jeesus sõnas: „Kellelgi pole suuremat armastust kui sellel, kes annab oma elu sõprade eest.” (Joh. 15:13.) Kas meie, ebatäiuslikud inimesed, saame armastuse väljendamisel võtta eeskuju Jehoovast  ja Jeesusest? Saame küll. Vaatame nüüd, kuidas seda teha.

Paulus innustab meid: „Võtke siis Jumal endale eeskujuks nagu armsad lapsed ja käige armastuse teel, nagu käis Kristus, kes armastas meid ja andis end meie eest.” (Efesl. 5:1, 2.) Me käime armastuse teel, kui ilmutame seda omadust igas eluvaldkonnas. Armastus ei väljendu mitte ainult meie sõnades, vaid ka tegudes. „Armsad lapsed, ärgem armastagem mitte sõnade, vaid siiraste tegudega,” kirjutas Johannes. (1. Joh. 3:18.) Näiteks ajendab armastus Jumala ja ligimese vastu meid kuulutama „head sõnumit kuningriigist”. (Matt. 24:14; Luuka 10:27.) Me käime armastuse teel ka siis, kui oleme kannatlikud, lahked ja andestavad. Piibel paneb meile südamele: „Nagu Jehoova on teile heldelt andestanud, nii tehke ka teie.” (Kol. 3:13.)

Armastust ei tohiks aga segi ajada kõikelubava hoiakuga. Härdameelne ema või isa võib nutva lapse rahustamiseks täita tema pisimagi kapriisi. Ent lapsevanem, kes oma last tõeliselt armastab, on teda kasvatades vajadusel kindlameelne. Nii on ka Jumalaga. Ta on küll armastus, kuid samas öeldakse tema kohta: „Keda Jehoova armastab, seda ta manitseb.” (Heebr. 12:6.) Kui me käime armastuse teel, siis oleme vajadusel valmis manitsema. (Õpet. 3:11, 12.) Meil tuleb aga meeles hoida, et ka me ise oleme patused ja võime teha midagi lahkusetut. Kindlasti on meil kõigil armastuse osutamises valdkondi, milles kasvada. Kuidas me saame armastuse ilmutamises areneda? Käsitleme kolme punkti.

Esiteks palu Jumalalt tema vaimu, mis toob esile armastuse. Jeesus kinnitas, et Jehoova „annab püha vaimu neile, kes teda paluvad”. (Luuka 11:13.) Kui palume püha vaimu ja laseme sel end juhtida, avaldub armastus meie tegudes üha selgemalt. (Gal. 5:16.) Näiteks kui oled kogudusevanem, oleks hea paluda püha vaimu, et võiksid anda teistele pühakirja põhjal lahkelt nõu. Või kui oled lapsevanem, võid paluda, et Jumala vaim aitaks sul distsiplineerida oma lapsi armastavalt, mitte vihaselt.

Teiseks mõtiskle selle üle, kuidas Jeesus ilmutas armastust, isegi kui teda provotseeriti. (1. Peetr. 2:21, 23.) Meil tuleb Kristuse eeskujule mõelda iseäranis siis, kui meid on solvatud või meile on tehtud ülekohut. Sel juhul oleks hea juurelda, mida Jeesus meie olukorras teeks. Õde nimega Leigh tundis, et see aitas tal vältida mõtlematut käitumist. Ta jutustab: „Kord saatis üks mu töökaaslane teistele kolleegidele meili, kus ta tegi halvustavaid märkusi minu ja mu töö kohta. Olin löödud. Siis aga mõtlesin, kuidas ma saaksin selle inimesega suhtlemisel Jeesusest eeskuju võtta. Jõudsin otsusele, et jätan asja sinnapaika ega hakka sellest numbrit tegema. Hiljem sain teada, et sel töökaaslasel oli tõsine tervisehäda ja ta oli suure pinge all. Järeldasin, et tegelikult ei mõelnud ta päris nii, nagu kirjutas. See, et mõtlesin Jeesusele, kes ilmutas armastust, isegi kui teda solvati, aitas mul oma töökaaslase vastu armastav olla.” Niisiis aitab Jeesuse eeskuju järgimine meil alati käituda armastavalt.

Kolmandaks õpi ilmutama ennastohverdavat armastust, sest selline armastus on tõeliste kristlaste tundemärk. (Joh. 13:34, 35.) Pühakiri õhutab meid olema samasuguse suhtumisega, nagu oli Jeesus. Taevast maa peale tulles ta „loobus kõigest, mis tal oli” ning oli valmis meie eest koguni surema. (Filipl. 2:5–8.) Kui püüame jäljendada Jeesuse ennastohverdavat armastust, tunneme ja mõtleme üha rohkem tema moodi  ja tahame panna teiste huvid enda omadest ettepoole. Mida head armastuse arendamine veel kaasa toob?

Armastuse ilmutamisega kaasneb palju head. Mainime siin vaid kaht näidet.

• RAHVUSVAHELINE VENNASKOND. Kuna meie vahel valitseb armastus, siis teame, et ükskõik millist kogudust maailmas me ka ei külastaks, võtavad sealsed vennad ja õed meid soojalt vastu. On tõesti suur rõõm näha, et „vennad terves maailmas” armastavad meid! (1. Peetr. 5:9.) Sellist armastust, mis on Jumala rahva seas, ei leia kuskilt mujalt.

• RAHU. Kui järgime Piibli üleskutset „sallige üksteist armastuses”, ühendab meid rahuside. (Efesl. 4:2, 3.) Seda rahu võime tunda koguduse koosolekutel ja kokkutulekutel. Ilmselt nõustud, et selline rahumeelne vaim on praeguses killustunud maailmas täiesti ainulaadne. (Laul 119:165; Jes. 54:13.) Rahu taotledes näitame, et me tõesti armastame teisi, ning see meeldib meie taevasele isale. (Laul 133:1–3; Matt. 5:9.)

Paulus kirjutas: „Armastus tugevdab vaimu.” (1. Kor. 8:1.) Mil moel? Paulus selgitab seda korintlastele saadetud esimese kirja 13. peatükis, mida on nimetatud ka armastuse ülemlauluks. Armastus taotleb eelkõige teiste kasu. (1. Kor. 10:24; 13:5.) Ja kuna armastus on hooliv, tähelepanelik, kannatlik ja lahke, tugevdab see kiindumust pereliikmete vahel ja liidab kogudust. (Kol. 3:14.)

Armastus Jumala vastu on kõige väärtuslikum ja kosutavam armastus. Selline armastus ühendab kõiksuguseid inimesi, kes teenivad Jehoovat rõõmsalt „õlg õla kõrval”, ükskõik milline on nende taust, rahvus või keel. (Sef. 3:9.) Ilmutagem seda Jumala vaimu vilja hulka kuuluvat väärtuslikku omadust iga päev.