Inda koshikalimo

Inda koshikalimo

Ohole oukwatya u nondilo

Ohole oukwatya u nondilo

OMUYAPOSTOLI Paulus okwa li a nwefwa mo a shange kombinga yomaukwatya omuwoi oo e li oiimati yomhepo. (Gal. 5:22) Okwa popya omaukwatya oo aeshe e li “oiimati yomhepo.” * Oiimati oyo ohai holola “omunhu mupe.” (Kol. 3:10) Ngaashi ashike omuti hau imi oiimati ngeenge hau filwa nawa oshisho, osho yo omunhu ta ka ulika oiimati yomhepo ngeenge omhepo iyapuki otai kunguluka ya manguluka monghalamwenyo yaye. — Eps. 1:1-3.

Ohole oo oukwatya wotete woiimati yomhepo oo Paulus a tumbula u nondilo. Mbela oukwatya oo ou nondilo shi fike peni? Paulus okwa ti ngeenge ke nohole, ke “fi sha.” (1 Kor. 13:2) Mbela ohole oshike, nongahelipi hatu dulu oku i kulika noku i ulika efiku keshe?

NGHEE OHOLE HAI ULIKWA

Nonande oitya ihai dulu lela okuyelifa oukwatya wohole, Ombiibeli oya popya onghedi omo hai hololwa. Pashihopaenenwa, ohatu lesha kutya ohole oi “noutalanheni nolukeno.” Natango, “ohai nyakukilwa pamwe noshili, ohai tuvike aishe nohai itavele aishe, ohai teelele aishe, nohai lididimikile aishe.” Ohole oya kwatela mo yo omaliudo omoule okukala wa nanenwa kuvamwe nokukala u na ko nasha navo nosho yo okukala u nekwatafano liwa navo. Shimwe vali, okuhenohole ohaku hololwa kondubo, kounhwa, komikalo dii, kokulihola mwene, konghone nosho yo koikala yokuhadimina po. Mepingafano nokuhenonghenda nosho yo nomaukwatya okulinenepeka, ohole oyo twa hala okukulika “ihai kongo shayo vene.” — 1 Kor. 13:4-8.

OSHIHOPAENENWA SHIWA SHOHOLE OYO YA ULIKWA KUJEHOVA NAJESUS

“Kalunga Oye ohole.” Jehova oye odjo yohole. (1 Joh. 4:8) Oilonga yaye neenghatu daye adishe oda yandja oumbangi wohole yaye. Okwa li a katuka onghatu inenenene eshi a ulikila ovanhu ohole mokutuma Jesus a mone oixuna noku tu fila. Omuyapostoli Johannes okwa ti: “Omo tuu omo ohole yaKalunga ye tu hololelwa, Kalunga eshi a tuma Omona waye Ewifa mounyuni, opo tu kale tu nomwenyo muye. Opo tuu opo ope nohole, fye eshi twa kala tu hole Kalunga, ndelenee Oye a kala e tu hole nokwa tuma Omona waye a ninge ekulilo lomatimba etu.” (1 Joh. 4:9, 10) Omolwohole yaKalunga, ohatu dulu okudiminwa po, okukala neteelelo nosho yo oku ka mona omwenyo waalushe.

Jesus okwa ulikila ovanhu ohole eshi a wanifa po ehalo laKalunga nehalo liwa. Paulus okwa shanga a ti: “Jesus okwa ti: ‘Tala, ohandi uya okuwanifa ehalo loye, Kalunga.’ . . . Mehalo tuu eli fye twa yapulwa okeyambo lolutu laJesus Kristus lumwe aluke nosha wana.” (Heb. 10:9, 10) Kape na nande omunhu ta dulu okuulika ohole inene ngaashi oyo. Jesus okwa ti: “Kape na ou e nohole i dule yaau ta yandjele ookaume kaye omwenyo waye.” (Joh. 15:13) Molwaashi inatu wanenena, mbela ohatu dulu ngoo okuulika ohole oyo twa ulikilwa kuJehova naJesus? Heeno. Natu ka kundafaneni nghee hatu dulu oku shi ninga.

‘KALENI NOKWEENDA MOHOLE’

Paulus okwe tu ladipika a ti: “Ningeni hano ovahopaeleli vaKalunga ngaashi ovana ovaholike, nye mu kale nokweenda mohole ngaashi Kristus kwa li e mu hole nokwe liyandja molwetu.” (Ef. 5:1, 2) Ohatu “ende mohole” ngeenge otwa kala hatu ulike oukwatya oo mokukalamwenyo kwetu kwakeshe efiku. Ohatu ulike ohole okupitila moilonga ponhele yoku i ulika ashike moitya. Johannes okwa shanga a ti: “Ovamwange, inatu kaleni nokuhola nondjovo nelaka, ndelenee omoilonga nomoshili!” (1 Joh. 3:18) Pashihopaenenwa, ngeenge otu hole Kalunga nosho yo ovanhu vakwetu, otashi ke tu linyengifa tu va udifile “evaengeli lOuhamba.” (Mat. 24:14; Luk. 10:27) Ohatu ende yo mohole ngeenge otu li ovalididimiki, ovananghenda nohatu dimine po vamwe. Onghee hano, Ombiibeli oye tu pa omayele ya ti: ‘Ngaashi Jehova e mu dimina po, osho nanye yo mu ninga.’ — Kol. 3:13.

Onghee hano, ohole yashili kai fi ashike okukala u udite onghenda sha pitilila. Pashihopaenenwa, opo omudali omunanghenda a mwenife okaana, otashi dulika e ka pe keshe osho ka hala. Ashike omudali oo e hole shili okaana kaye ota ka kala he ka pe outekuduliko ngeenge sha pumbiwa. Sha faafana, Kalunga ohole, ashike “ou e holike kOmwene, ota handukilwa kuye.” (Heb. 12:6) Ngeenge ohatu ende mohole, ohatu dulu yo okuyandja outekuduliko ngeenge sha pumbiwa. (Omayel. 3:11, 12) Ashike ngeenge hatu ningi ngaho, natu dimbuluke kutya nafye otu li ovalunde notu neamo lokuhakatuka pahole. Nomolwaasho, atusheni otu na opo twa pumbwa okuxwepopala opo tu ulike ohole. Ongahelipi hatu dulu okuninga ngaho? Natu ka kundafaneni eenghedi nhatu nghee hatu dulu oku shi ninga.

ONGAHELIPI HATU DULU OKUKULIKA OHOLE?

Shotete, pula omhepo yaKalunga oyo tai dulu okukulika oukwatya wohole. Jesus okwa ti kutya Jehova oha yandje “[omhepo iyapuki] kwaava tave mu indile.” (Luk. 11:13) Ngeenge otwa ilikana tu pewe omhepo iyapuki nokukendabala tu kale hatu ‘ende momhepo,’ eenghatu detu otadi ka kala dopahole. (Gal. 5:16) Pashihopaenenwa, ngeenge ou li omukulunhuongalo meongalo lopaKriste oto dulu okupula omhepo iyapuki i ku kwafele u kale to pe vamwe omayele opamishangwa to shi ningi pahole. Ile ngeenge ou li omudali, oto dulu okupula omhepo yaKalunga i ku kwafele u yandje outekuduliko kovana voye to shi ningi pahole ndele hanonyanya.

Oshitivali, hopaenena oshihopaenenwa shaJesus sha nghee a li a ulika ohole nonande okwa li ta hepekwa. (1 Pet. 2:21, 23) Ngeenge twa udifwa nai ile twa ningilwa okuhenouyuki otashi dulika tu diladile koshihopaenenwa shaKristus. Pomhito ya tya ngaho, oshiwa okulipula kutya, ‘Ngeno oJesus, ngeno okwa ninga po shike?’ Omumwameme wedina Leigh okwa mona kutya okulipula epulo olo oshe mu kwafela a diladile fimbo ina katuka onghatu. Okwa ti: “Efiku limwe omunailonga pamwe naame okwa li a tumina vamwe vo moilonga yetu o-e-mail tai popi nai kombinga yange nosho yo kombinga yoilonga oyo nda li handi longo. Naasho osha li sha udifa nge nai unene. Ashike onda li nde lipula kutya, ‘Ongahelipi handi dulu okuhopaenena Jesus eshi handi ungaunga naye?’ Konima eshi nda diladila kutya ngeno okwa li oJesus ngeno okwa ninga po shike, onda li nda tokola ndiha landule oshinima osho. Lwanima, onda ka mona kutya oku noupyakadi wa kwata moiti u na sha noukolele waye, nokwa li a wililwa po neenghono. Onda li nda fika pexulifodiladilo kutya ka li a hala okupopya osho a li a shanga. Okuhopaenena oshihopaenenwa shaJesus shi na sha nanghee a li a ulika ohole nokuli naashi a li ta hepekwa osha kwafela nge ndi ulikile omunailonga pamwe naame ohole.” Oshoshili kutya ngeenge otwa hopaenene Jesus, ohatu ka kala alushe hatu katuka pahole.

Oshititatu, kulika omhepo yokuliyamba pahole, oyo hai didilikifa mo Ovakriste vashili. (Joh. 13:34, 35) Moshinima sha tya ngaho, omishangwa otadi tu ladipike tu kale tu na “omadiladilo” a fa Jesus. Eshi a dja meulu “okwe lidula Ye mwene” ponhele yetu, nokuli “fiyo omokufya.” (Fil. 2:5-8) Ngeenge otwa hopaenene eliyambo laye lopahole, omadiladilo nomaliudo etu otaa ka kala a fa a Kristus, notashi ke tu linyengifa tu pitife ouwa wavamwe komesho ponhele youwa wetu. Omauwa amwe vali elipi haa di mokukulika ohole?

OMAUWA OO HAA DI MOKUULIKA OHOLE

Ohatu ka mona omauwa mahapu ngeenge otwa ulike ohole. Natu ka taleni koihopaenenwa ivali tai landula:

Ongahelipi hatu mono ouwa ngeenge hatu ulike ohole?

  • OUMWAINAFANA WETU WOMOUNYUNI AUSHE: Molwaashi otu holafane na vakwetu, kashi na nee mbudi kutya otwa ka talela po komaongalo e li peni mounyuni, ovamwatate novamwameme otave ke tu tambula ko nohamu. Kashi fi tuu enangeko noupuna okukala tu holike ‘kovamwatate mounyuni aushe!’ (1 Pet. 5:9) Openi vali hatu dulu okuhanga ohole ya tya ngaho shihe fi ashike moshiwana shaKalunga?

  • OMBILI: “Okulididimikilafana mohole” ohaku tu kwafele tu hafele “oukumwe mekwamo lombili.” (Ef. 4:2, 3) Ohatu mono ombili ya tya ngaho pokwoongala nosho yo poyoongalele inini nai yakula. Mbela ito dimine kutya omhepo yombili oyo oye likalekelwa shili mounyuni ou wa tukauka kunena? (Eps. 119:165; Jes. 54:13) Eshi hatu twikile okukala tu nombili navamwe, kungaho ohatu ulike kutya otu va hole nohole yomoule, naasho ohashi hafifa Tate wetu womeulu. — Eps. 133:1-3; Mat. 5:9.

‘OHOLE OHAI TUNGU’

Paulus okwa shanga a ti: ‘Ohole ohai tungu.’ (1 Kor. 8:1) Mbela ohai shi ningi ngahelipi? Okwe shi yelifa nawa metukulwa 13 lonhumwafo yaye yotete oyo a li a shangela Ovakorinto, oyo ya lukwa “Epsalme lohole.” Pashihopaenenwa, ohole ohai kongo ouwa wavamwe. (1 Kor. 10:24; 13:5) Molwaashi ohole ohai teelele noi nolukeno, otai dulu okutunga omaukwaneumbo pahole nosho yo omaongalo a kale a hangana. — Kol. 3:14.

Ohole yetu yokuhola Kalunga oyo ya fimana unene i dule aishe. Ohole ya tya ngaho ohai hanganifa ovanhu vomomaputuko, omihoko nosho yo momalaka aeshe opo va longele Jehova “ve nediladilo limwe.” (Sef. 3:9) Natu kale twa tokola toko okuulika oukwatya oo u nondilo womoiimati yomomhepo iyapuki yaKalunga efiku keshe.

^ okat. 2 Eshi osho oshitukulwa shotete shomoitukulwa omuwoi ya shikulafana oyo tai ka kundafana oukwatya keshe woiimati yomhepo.