Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bulelela kabuena bufila ‘ditalala, kadi muele wa mvita’

Bulelela kabuena bufila ‘ditalala, kadi muele wa mvita’

“Kanuedi meji ne: ndi mulue bua kufila ditalala pa buloba; tshiena mulue bua kufila ditalala, ndi mulue ne muele wa mvita.”​—MAT. 10:34.

MISAMBU: 123, 128

1, 2. a) Nditalala dia mushindu kayi ditudi mua kuikala nadi mpindieu? b) Ntshinyi tshidi tshitupangisha bua kuikala ne ditalala dionso lelu eu? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

TUETU bonso tutu basue nsombelu wa ditalala udi kayi ne tunyinganyinga. Tudi ne dianyisha kudi Yehowa bua mudiye mutupeshe “ditalala dia Nzambi,” mmumue ne: ditalala dia mu muoyo didi ditukuba ku malu adi atutatshisha mu meji. (Filip. 4:6, 7) Bu mutudi badilambule kudi Yehowa, tudi kabidi “mu ditalala ne Nzambi,” mmumue ne: tudi nende mu malanda mimpe.​—Lomo 5:1.

2 Kadi tshikondo tshia Nzambi kufilaye ditalala dia kashidi ki ntshianji kukumbana to. Matuku makole a ku nshikidilu aa mmuwule tente ne bilumbu, ne bantu ba bungi badi ne lungenyi lua dikokangana. (2 Tim. 3:1-4) Bu mutudi bena Kristo, tudi ne bua kuluangana mvita ya mu nyuma ne Satana ne malongesha a dishima adiye utangalaja. (2 Kol. 10:4, 5) Kadi buluishi butambe bunene budi bunyanga ditalala dietu budi mua kufumina kudi balela betu badi kabayi Bantemu. Bamue badi mua kuseka malongesha etu, kutubanda mutudi tutapulula mêku, anyi kutufunyina bua kutulekela tuetu katuyi balekele kuenzela Yehowa mudimu. Mmunyi mutudi mua kumona buluishi bua kudi bena mu dîku dietu? Mmunyi mutudi mua kupita bimpe ne ntatu idibu butukebela?

MUTUDI MUA KUMONA BULUISHI BUA KUDI BENA MU DÎKU DIETU

3, 4. a) Malongesha a Yezu adi mua kukebela bantu tshinyi? b) Ndîba kayi didibi nangananga mua kukola bua kulonda Yezu?

3 Yezu uvua mumanye ne: malongesha ende avua mua kutapulula bantu, ne aba bavua bamulonda bavua ne bua kuikala ne dikima bua kutungunuka ne kumulonda pavuabu babaluisha. Buluishi ebu buvua mua kunyanga ditalala pankatshi pa bena mu dîku. Yezu wakamba ne: “Kanuedi meji ne: ndi mulue bua kufila ditalala pa buloba; tshiena mulue bua kufila ditalala, ndi mulue ne muele wa mvita. Bualu ndi mulue bua kutapulula muntu ne tatuende, muana wa bakaji ne mamuende, mukaji wa muana ne mamuende muenu. Baluishi ba muntu nebikale ba mu nzubu muende.”​—Mat. 10:34-36.

4 Pavua Yezu muambe ne: “Kanuedi meji ne: ndi mulue bua kufila ditalala,” uvua usua kuamba ne: bamue bantu bavua bamuteleja bavua ne bua kuela meji ku ntatu ivuabu mua kupeta pavuabu bamulonda. Mukenji wende uvua mua kutapulula bantu. Bulelela, tshipatshila tshia Yezu tshivua tshia kuyisha mukenji wa Nzambi wa bulelela, kadi katshivua tshia kunyanga malanda a bantu to. (Yone 18:37) Nansha nanku, kulamata malongesha a Kristo kuvua mua kukebela muntu ntatu, padi mulunda wende anyi mulela wende ubenga bulelela.

5. Mmalu kayi adi bayidi ba Yezu batuilangane nawu?

5 Yezu wakaleja ne: kanyinganyinga kadi kafumina ku buluishi bua mu dîku kavua kabidi lutatu luvua bayidi bende ne bua kutantamena. (Mat. 10:38) Bua bayidi bende kulejabu ne: mbakumbanyine Kristo, bavua ne bua kunanukila pavuabu babaseka anyi bababenga kudi bena mu mêku abu. Nansha nanku, mbapete bia bungi kupita bidibu bajimije.​—Bala Mâko 10:29, 30.

6. Ntshinyi tshitudi ne bua kuvuluka padi balela betu batuluisha bua tulekele kutendelela Yehowa?

6 Nansha padi balela betu batuluisha bua tulekele kutendelela Yehowa, tudi tutungunuka ne kubananga, kadi tudi ne bua kuvuluka ne: dinanga dietu bua Nzambi ne Kristo ke didi ne bua kuikala pa muaba wa kumpala. (Mat. 10:37) Tudi ne bua kumanya kabidi ne: Satana neakebe bua kubuelela pa dinanga ditudi nadi bua bena mu dîku dietu bua kunyanga muoyo wetu mutoke. Tukonkononayi imue nsombelu itu ikebesha buluishi mu dîku ne tumonayi mutudi mua kupita bimpe ne ntatu idiyi ikebesha.

MUENA DIBAKA UDI KAYI NTEMU

7. Mmunyi mudi aba badi ne bena dibaka nabu badi kabayi Bantemu mua kumona nsombelu wabu?

7 Bible udi udimuija ne: bantu badi babuela mu dibaka “nebikale ne makenga mu mubidi wabu.” (1 Kol. 7:28) Wewe ne muena dibaka udi kayi Ntemu, udi mua kupeta tunyinganyinga ne makenga a bungi mu dibaka diebe. Nansha nanku, mbimpe kumona nsombelu webe bu mudi Yehowa umumona. Dibenga dia muena dibaka nebe bua kulonda Kristo ki nkabingila kakumbane ka kulekelangana nende anyi kushipa dibaka to. (1 Kol. 7:12-16) Nansha mudi mulume udi kayi Ntemu kayi mua kulombola malu a mu nyuma mu dîku, mbimpe kumunemeka bua muanzu udiye nawu bu mfumu wa dîku. Bia muomumue, mulume muena Kristo udi ne bua kunanga mukajende udi kayi Ntemu ne muoyo mujima ne kudifila ne dinanga bua bualu buende.​—Ef. 5:22, 23, 28, 29.

8. Nnkonko kayi iudi mua kudiela bikala muena dibaka nebe ukuelela imue mikenji bua ntendelelu webe?

8 Ntshinyi tshiudi mua kuenza bikala muena dibaka nebe ukuelela imue mikenji bua ntendelelu webe? Tshilejilu, bayende wa muanetu wa bakaji kampanda uvua mumukosele matuku a kuyisha mu lumingu. Wewe mu nsombelu wa buena eu, diebeja ne: ‘Bayanyi udiku unkandika bua kutendelela Nzambi anyi? Biobi kabiyi nanku, ndiku mua kuitaba tshidiye muambe anyi?’ Kubenga kuikala ne malu makole kudi mua kukuambuluisha bua kuepuka tulumbulumbu mu dibaka.​—Filip. 4:5.

9. Mmunyi mudi bena Kristo mua kulongesha bana babu bua kunemeka muledi udi kayi muena kuitabuja?

9 Bidi mua kulua lutatu bua kulongesha bana nangananga wewe ne muena dibaka udi kayi muena kuitabuja. Tshilejilu, udi ne bua kulongesha bana bebe bua kutumikila mukenji wa mu Bible eu: “Nemeka tatu webe ne mamu webe.” (Ef. 6:1-3) Kadi newenze tshinyi bikala muena dibaka nebe kayi utumikila mikenji minene ya mu Bible ya bikadilu bilenga? Ikala tshilejilu paudi unemeka muena dibaka nebe. Imanyina pa ngikadilu yende mimpe, ne leja dianyisha bua muena dibaka nebe. Kuikadi wakula bibi bua muena dibaka nebe kumpala kua bana bebe to. Kadi, bumvuija ne: muntu ne muntu udi ne bua kudisunguila bua kuenzela Yehowa mudimu anyi kubenga kumuenzelawu. Bikadilu bimpe bia bana bidi mua kukoka muledi udi kayi muena kuitabuja mu ntendelelu mulelela.

Longesha bana bebe bulelela bua mu Bible dîba dionso didi mushindu umueneka (Tangila tshikoso tshia 10)

10. Mmunyi mudi baledi bena Kristo mua kulongesha bana malu malelela a mu Bible padi muena dibaka mukuabu kayi Ntemu?

10 Imue misangu, bena dibaka badi kabayi Bantemu badi mua kuambila bana bua kusekelela nabu mafesto a bampangano anyi badi mua kubalongesha malongesha a mu ntendelelu wa dishima. Bamue balume badi mua kukandika bakaji babu bena Kristo bua kulongesha bana malu a mu Bible. Nansha nanku, mukaji muena Kristo udi wenza muende muonso bua kulongesha bana malu malelela a mu Bible. (Bien. 16:1; 2 Tim. 3:14, 15) Tshilejilu, bayende wa muanetu wa bakaji udi mua kumukandika bua kulongesha bana bende batekete Bible anyi bua kuya nabu mu bisangilu. Padiye utumikila mapangadika a bayende aa, udi ne bua kutungunuka ne kuleja ditabuja diende mu mêyi kumpala kua bana padi mpunga umueneka, nunku udi ubalongesha bikadilu bimpe ne malu a Yehowa. (Bien. 4:19, 20) Bushuwa, bana bende badi ne bua kulua kudiangatshila nkayabu dipangadika mu malu a ntendelelu.​—Dut. 30:19, 20. *

BALELA BADI BABENGA NTENDELELU MULELELA

11. Ntshinyi tshidi mua kukebesha lutatu pankatshi pebe ne balela bebe badi kabayi Bantemu?

11 Kumpala, katuvua pamuapa bambile bena mu dîku dietu bua didisangisha dietu ne Bantemu ba Yehowa to. Kadi pavua ditabuja dietu dienda dikola, tuakamona muvuabi bikengela kuleja patoke ditabuja dietu. (Mâko 8:38) Bikala disungula diudi muenze ne muoyo mukole edi dikebeshe lutatu pankatshi pebe ne balela bebe badi kabayi Bantemu, mona amue malu audi mua kuenza bua kukepesha bilumbu ne kushala ne muoyo mutoke.

12. Bua tshinyi balela betu badi kabayi Bantemu badi mua kutuluisha? Kadi mmunyi mutudi mua kuditeka pa muaba wabu?

12 Ikala uditeka pa muaba wa balela bebe badi kabayi Bantemu. Patudi mua kuikala tusanka bikole bua malu malelela a mu Bible atudi bamanye, balela betu bobu badi mua kuikala bela meji ne: tudi bajimine anyi ne: tudi babuele mu kasumbu kampanda ka malu a ntendelelu. Badi mua kuikala bela meji ne: katuena kabidi babanange, bualu katuena tusekelela nabu bimue bibilu to. Badi mene mua kutshina bua tshiatufikila matuku atshilualua. Tudi ne bua kuditeka pa muaba wabu, kukeba bua kumona malu mudibu baamona ne kubateleja bimpe bua kujingulula tshidi nangananga tshibatatshisha. (Nsu. 20:5) Mupostolo Paulo wakadienzeja bua kumvua “bantu ba mishindu yonso” bua kubambila lumu luimpe, kuenza nunku kudi mua kutuambuluisha petu.​—1 Kol. 9:19-23.

13. Mmunyi mutudi mua kuyukila ne balela betu badi kabayi Bantemu?

13 Akula ne dîyi dimpe. Bible udi utuambila ne: “Mêyi enu ikale misangu yonso masheme.” (Kolos. 4:6) Tudi mua kulomba Yehowa nyuma wende muimpe bua tufike ku dileja dimuma dia nyuma patudi tuyukila ne balela betu. Katuena ne bua kukokangana nabu bua malongesha abu onso a dishima to. Bobu batunyingalaje mu mêyi anyi mu bienzedi biabu, tuetu tudi mua kuidikija tshilejilu tshia bapostolo. Paulo wakafunda ne: “Padi bantu batupenda, tudi tubabenesha; padibu batukengesha, tudi tutantamena ne lutulu; padibu batushiminyina malu, tudi tuandamuna ne dîyi dimpe.”​—1 Kol. 4:12, 13.

14. Kuikala ne bikadilu bimpe kudi kutupetesha malu kayi mimpe?

14 Ikala ne bikadilu bimpe. Nansha mudi dîyi dimpe mua kutuambuluisha patudi tuyukila ne balela betu badi batuluisha, bikadilu bietu bimpe bidi biobi mua kuakula bikole. (Bala 1 Petelo 3:1, 2, 16.) Leja balela bebe ku tshilejilu tshiebe ne: Bantemu ba Yehowa batu ne disanka mu mabaka abu, batu batabalela bana babu, ne batu ne nsombelu mukezuke, ne bikadilu bimpe, ne basanka bua nsombelu udibu nende. Nansha balela betu bobu kabayi bitaba bulelela, tudi mua kupeta disanka didi difumina ku disankisha Yehowa patudi tushala ne lulamatu kudiye.

15. Mmunyi mutudi mua kudianjila kuela meji bua nsombelu idi mua kufikisha ku bilumbu?

15 Dianjila kuela meji bua malu adi mua kufika. Elangana meji a nsombelu idi mua kukufikisha ku bilumbu, ne longolola muudi mua kupita nayi. (Nsu. 12:16, 23) Muanetu wa bakaji kampanda wa mu Australie udi ulonda ne: “Tatuanyi muenu uvua uluisha bulelela bikole. Kumpala kua meme ne bayanyi kumubikila bua kumanya mudiye, tuvua tulomba Yehowa bua atuambuluishe bua kubenga kumuandamuna ne tshiji padiye wakula ne tshiji. Tuvua tulongolola malu a kuyukila nende bua tuetu kuyukila bimpe. Bua kuepuka miyuki mile ivua mua kutufikisha ku dikokangana bua malu a ntendelelu, tuvua badikosele dîba dia kusomba nende patuvua tuya kumumona.”

16. Mmunyi muudi mua kutshimuna lungenyi lua didiumvua mupile bua dibenga kusankisha balela bebe?

16 Bushuwa, katuena mua kukokesha bua kuepuka malu onso adi akebesha dikokangana pankatshi petu ne balela betu badi kabayi Bantemu to. Bilumbu bia nunku bidi mua kukufikisha ku didiumvua mupile, nangananga bualu udi munange balela bebe bikole ne utu udienzeja bua kubasankisha. Wewe udiumvua nunku, dienzeja bua kuteka lulamatu luebe kudi Yehowa kumpala kua dinanga diudi nadi bua bena mu dîku diebe. Kuenza nunku kudi bushuwa mua kuambuluisha balela bebe bua kumona ne: kutumikila malu malelela a mu Bible ntshilumbu tshia lufu anyi muoyo. Vuluka ne: kuena mua kuenzeja bantu bakuabu bua kuitaba bulelela to. Kadi enza bua bamuenene kuudi malu mimpe adi muntu upeta padiye ulonda njila ya Yehowa. Nzambi wetu wa dinanga udi ubapesha mpunga wa kusungula njila walondabu anu mudiye mutupeshe petu.​—Yesh. 48:17, 18.

PADI MUENA MU DÎKU ULEKELA YEHOWA

17, 18. Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kupita ne lutatu lua padi muena mu dîku dienu ulekela Yehowa?

17 Padibu bipata muena mu dîku kampanda mu tshisumbu anyi udilekeela nkayende tshisumbu, tudi mua kumvua anu bu batutue kele. Mmunyi muudi mua kupita ne kanyinganyinga kadi bualu ebu bukebesha?

18 Tungunuka ne kuenza malu a mu nyuma auvua ne tshibidilu tshia kuenza. Bua kushala mushindame, ikala ne tshibidilu tshia kudibadila Bible, kulongolola bisangilu ne kubibuela, kuyisha, ne kulomba Nzambi bukole bua kunanukila. (Yuda 20, 21) Kadi ntshinyi tshiudi mua kuenza wewe mumvue ne: muoyo kawena anu ku biudi wenza abi, ne udi ubienza anu bua kukumbaja mukenji? Kulekedi to! Kuikala ne tshibidilu tshimpe tshia kuenza malu a mu nyuma kudi mua kukuambuluisha bua kutshimuna ngenyi idi ikuluila ne biudi umvua munda muebe. Tukonkonone tshivua tshifikile mufundi wa Misambu 73. Wakapeta mmuenenu mubi wa malu ne kutuadijaye kutatshishibua mu lungenyi bikole, kadi wakakokesha bua kuakaja ngelelu wende wa meji pakabuelaye muaba wa ntendelelu wa Nzambi. (Mis. 73:16, 17) Kutendelela Yehowa ne muoyo mujima kudi mua kukuambuluisha bua kuenza pebe malu bu mufundi wa misambu eu.

19. Mmunyi muudi mua kuleja kanemu bua mushindu udi Yehowa unyoka bantu bende?

19 Nemeka dinyoka dia Yehowa. Dinyoka diende didi mua kupetesha bantu bonso, too ne muenji wa mpekatu, malu mimpe mu matuku atshilualua, nansha mudidi dinyingalaja patshidibu badifidilaku. (Bala Ebelu 12:11.) Tshilejilu, Yehowa udi utulomba bua ‘tulekele kusomba’ ne benji ba mpekatu badi kabayi banyingalala. (1 Kol. 5:11-13) Nansha mutudi ne kanyinganyinga ku muoyo, tudi ne bua kuepuka diyukila ne muena mu dîku dietu udi muipatshibue mu tshisumbu ku telefone, mu mesaje, kufundilangana mikanda ku bianza nansha ku Enternete, anyi kuyukila nende mu site ya tshinsangansanga, anu bu mutudi mua kuenza ne bantu bakuabu bonso.

20. Nditekemena kayi ditudi katuyi mua kujimija?

20 Kujimiji ditekemena to. Dinanga didi “ditekemena malu onso,” too ne bualu bua ne: aba badi balekele Yehowa nebapingane kudiye. (1 Kol. 13:7) Wewe mumone tshijadiki tshidi tshileja ne: muena mu dîku dienu udi wenda ushintuluka, udi mua kusambila bua Mifundu yimupeshe bukole ne bua itabe dibikila dia Yehowa dia ne: ‘pingana kundi.’​—Yesh. 44:22.

21. Matapuluka owu mabuele mu dîku dienu bua muudi ulonda Yezu, ntshinyi tshiudi mua kuenza?

21 Yezu wakamba ne: tuetu bateke muntu mukuabu kayi yonso pa muaba wende, katuena tumukumbanyina to. Kadi uvua mushindike ne: bayidi bende bavua mua kuikala ne dikima dia kushala ne lulamatu kudiye nansha babaluisha kudi bena mu dîku diabu. Bikala kulonda Yezu kubueje “muele wa mvita” mu dîku dienu, eyemena Yehowa bua akuambuluishe bua kupita ne ntatu ayi bimpe. (Yesh. 41:10, 13) Ikala ne disanka dia kumanya ne: Yehowa ne Yezu badi basanka bua bualu buebe, ne nebakufute bua lulamatu luebe.

^ tshik. 10 Bua kumanya malu makuabu a mua kulongesha bana mu dîku mudi bena dibaka bonso kabayi Bantemu, bala “Nkonko ya babadi” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/8/2002.