Ir al contenido

Reʼ i korik maʼ irukʼam ta cho tuqkilal irukʼam laʼ cho peleeto

Reʼ i korik maʼ irukʼam ta cho tuqkilal irukʼam laʼ cho peleeto

«Ma xinchalik ta chi riyeʼariik tuqkiil kʼuxlis, xinchalik laʼ chi kojol chʼihchʼ» (MAT. 10:34, RLLH).

TZʼUUY: 123, 128

1, 2. a) ¿Ahaʼ wilik i tuqkilal ne irubʼan chi ne inwihʼik qeh yuʼnaak?b) ¿Chaaj woʼ reet noq maʼxtaj i manlik tuqkilal chupaam i qaqʼijil? (Chawil i ehtalil willik pan rutihkʼiik).

 CHI QUNCHELAAL inqaaj kʼacharik pan tuqkilal eh chi maʼxta kʼaxkilal. Qʼeʼ inqatyoxeej chi reʼ Jehová iruyeew «i tuqkilal inchalik ruukʼ». Reʼ wilih jenaj tuqkilal irukoʼleej i qakapebʼaal eh iruko’leej i inqikʼraaj noq qojikʼik pan tiʼ kʼaxik (Filip. 4:​6, 7, TNM). Eh ruum chi qaqʼahsam chik i qakʼachariik reh i Jehová «wilkooj pan tuqkilal ruukʼ i Tʼyoos», iraaj ruqʼorom chi wikooj pan amigohil ruukʼ i reh (Rom. 5:1, RLLH).

2 Xa reʼ laʼ, ko majaaʼ imponik i qʼiij chi reʼ Dios ne irukʼam cho i manlik tuqkilal ayu’ naah akʼal. Kʼacharik inqabʼan pan rukuxiik taqeh qʼiij, ruum aj reʼ wilik taqeh kʼaxkilal eh wilik kʼachareel suq keh i peleetohinik (2 Tim. 3:​1-4, TNM). Eh reʼ hoj ajnimaneel kʼahchiʼ kooj chi peleetohinik ruuk i Ajyahm eh ruukʼ i chukuj q’orik irubʼan (2 Cor. 10:​4, 5). Xa reʼ laʼ, noq re’ qafamilia ma’ re’ ta testigo reh Jehová, re’ wilih ne irub’an chi ma’ ne ta qojwih’ik pan tuqkilal. Mareh wilik i qojkikaqseʼlaaj ruum i inqakoj wach, oon mareh ne inkiqʼor chi kʼahchiʼ qachʼaqam i qafamilia. Mareh ne inkiqʼor chi maʼ hoj ta chik keh kifamilia. ¿Chajariik naqanabʼeem noq reʼ i qafamilia maʼ inkaaj ta chi ne inqanimaj i Dios? ¿Chajariik naqabʼanam mi ikʼik inqabʼan chupaam i kʼaxkilal wilih?

CHAJARIIK NAQANABʼEEM NOQ REʼ I QAFAMILIA MAʼ INKAAJ TA CHI NE INQANIMAJ I DIOS

3, 4. a) ¿Chajariik naq narukʼulariik ruuk’ i kʼuhtanik xubʼan i Jesús? b) ¿Jaruuj naq narub’anam chi kʼaxik chi qeh rutahqaljiik i Jesús?

3 Reʼ Jesús rehtʼal naq chi reʼ i kʼuhtanik xubʼan na naq rubʼanam chi reʼ taqeh kʼachareel ne inkich’aq kiibʼ eh chi reʼ taqeh rajtahqaneel ko ruman naq chi ne inwihʼik kikowiil noq na kikʼiik pan tiʼ kaxik ruukʼ i kifamilia, ruum chi inkiloqʼej wach i Dios. Reʼ wilih na naq rubʼanam chi maʼ ne ta naq inwihʼik tuqkilal pan taqeh familia. Reʼ Jesús xuqʼor: «Ma-akapaaj taq chi xinchalik chi riyeʼariik i tuqkiil kʼuxliis wach akʼal. Maʼ xinchalik ta chi riyeʼariik i tuqkiil kʼuxliis, xinchalik laʼ chi kojol chʼihchʼ. Hin chalinaq chi richʼaqariik i winaq ruukʼ i rajaaw, reʼ ixqʼunbʼees ruukʼ i rituut eh reʼ ilibʼees ruukʼ i rituut i ribʼahiil; eh reʼ taqeh nakibʼaniik ixowanik reh i juʼjun, reʼ taqeh haʼwach keh pan kipaat» (Mat. 10:​34-36, RLH).

4 ¿Chaaj woʼ reet xuqʼor i Jesús: «Ma-akapaaj taq chi xinchalik chi riyeʼariik i tuqkiil kʼuxliis»? Ruum chi iraaj naq chi reʼ taqeh kʼachareel ne inkikapaaj chi riij i kʼaxkilal ne inchalik ruum rutahqaljiik i reh. Reʼ iraaj naq i Jesús, re’ ruq’orariik i kʼuhbʼaal keh taqeh k’achareel, maʼ reʼ ta ruchʼaqariik taqeh (Juan 18:37). Xa reʼ laʼ, reht’al naq chi re’re’ narukʼulariik. Jeʼ reʼ noq, reʼ Kristo iraaj naq rukʼuhtaam chi wilik pech kʼaxik naq i wihʼik chi rajtahqaneel, eh qʼeʼ woʼ naq chik kʼaxik noq reʼ taqeh qamigo oon qafamilia maʼ na ta naq ruponiik chi kiwach i korik chi riij i Dios.

5. ¿Aha wilik i kʼaxkilal kiʼikʼiik wiiʼ i rajtahqaneel i Jesús?

5 Reʼ Jesús xuqʼor chi re taqeh rajtahqaneel ko ruman naq chi ne inkikuy i tiʼ kʼaxik i na naq ruwihʼik ruukʼ i kifamilia, je’ wo’ i tokoom chik kʼaxkilal (Mat. 10:38). Reh rutahqaljiik i Cristo, reʼ taqeh rajtahqaneel kikuyum i kaqseʼlanik eh ixowanik inchalik pan kifamilia. Xa reʼ laʼ, kʼih kireqem chuwah i kiqʼebʼem (chawil i Marcos 10:​29, 30).

6. ¿Chajariik narukʼuliik pan qakʼux mi reʼ qafamilia maʼ inkaaj ta chi ne inqaloqʼej wach i Jehová?

6 Mi reʼ taqeh qafamilia maʼ inkaaj ta chi ne inqaloqʼej wach i Jehová, maʼ inqakanaaʼ ta kikʼaxarik ruum i reʼ. Xa reʼ laʼ, ko ruman chi ne inkʼulik pan qakʼux chi reʼ peet pan qak’achariik, reʼ qakʼaxooj chi riij i Dios eh chi riij i Cristo (Mat. 10:37). Eh ko ruman chi ne woʼ inkʼulik pan qakʼux chi reʼ Ajyahm narukojom i kaxooj inqikʼraaj chi riij i qafamilia reh chi maʼ korik ta wach qakʼux chuwach i Jehová. Naqaq’oriik chi riij i reh reh wach kʼaxkilal reʼ mareh ne inqakʼul eh naqilom nikʼwach ne inqakuy taqeh i wilih.

NOQ REʼ QUCHʼIHIL MAʼ REʼ TA TESTIGO REH JEHOVÁ

7. ¿Chajariik narubʼanam jenoʼ mi reʼ ruchʼihil maʼ reʼ ta Testigo?

7 Reʼ Santo Laj Huuj iruqʼor chi reʼ «inki aʼn kaxáro tiʼ naakikʼiik wiiʼ», iraaj ruqʼoroom chi nakikʼulum i kʼaxkilal (1 Cor. 7:28). Eh mi reʼ quchʼihil maʼ reʼ ta testigo reh Jehová, mareh kʼih woʼ chik i kʼaxkilal ne inwihʼik pan qakaxarohiil. Xa reʼ laʼ, ko ruman chi ne inqil i qakʼaxkilal jeʼ rukabʼ iril i Dios. Mi reʼ quchʼihil maʼ iraaj ta ruloqʼem wach i Jehová, maʼ ruum taj i wilih naqakanaam oon naqachʼaqam qiibʼ ruukʼ (1 Cor. 7:​12-16). Reʼ i ehkʼeenbʼes iruloq’ej wach i Jehová, ko ruman chi ne irunimaj i rubʼahiil ruum chi reʼ reh ajkʼamal bʼeeh reh i rufamilia, atoobʼ ta maʼ irutobʼeej taj i rufamilia pan uxlabʼal. Eh jeʼ woʼ i bʼahilbees narukʼaxam i rehkʼeen eh naruchaʼjeem pan chaq’lamiil, atoobʼ ta reʼ reh maʼ iruloqʼej ta wach i Jehová (Efes. 5:​22, 23, 28, 29).

8. ¿Chajariik naqakapaam riij mi reʼ quchʼihil, reʼ maʼ reʼ ta Testigo maʼ iraaj ta chi ne qojkamanik chuwach i Jehová?

8 ¿Chajariik naqabʼanam mi reʼ i quchʼihil maʼ iraaj ta chi ne qojkamanik chuwach i Jehová? Jenaj ehtalil, jenaj bʼahilbʼees Testigo i rehkʼeen xuqʼor reh chajariik taqeh qiij ne irubʼan chi ne inelik chi qʼoroj kʼuhbʼaal. Mi kʼahchiʼ qakʼulum jenaj kʼaxkilal jeʼ rukabʼ i wilih, qakapaaj: «¿Mi kʼahchiʼ ruqʼorom weh i wuchʼihil chi ne inukanaaʼ ruloqʼjiik wach i Jehová? Mi maʼ ta re’, ¿mi ne irubʼan chi ne inubʼan irupahqaaj weh?». Mi inqakapaaj chi riij eh inqareq chi riij inkiqʼor qeh, reʼ i wilih ne qojrutobʼeej reh chi maʼ ne ta inqamin qiibʼ pan kʼaxkilal (Filip. 4:5).

9. ¿Nikʼwach ne irubʼan i ajnimaneel reh chi reʼ taqeh ruhalakʼuun looqʼ ne inkil i ruchʼihil maʼ reʼ ta Testigo?

9 Mi reʼ quchʼihil maʼ iruloqʼej ta wach i Jehová, rutijaljiik taqeh qahalakʼuun qʼeʼ kʼaxik. Jenaj ehtalil, ko ruman chi ne inqakʼuhtaaj keh chi nakinimam iruqʼor i Santo Laj Huuj chi riij i runimjiik i kituut kajaaw (Efes. 6:​1-3). ¿Eh mi reʼ quchʼihil maʼ irunimaj taj iruqʼor i Santo Laj Huuj? Qanimaj, eh je’ re’ ne inqakʼuhtaaj i holohik laj naʼojbʼal. Qayeew qakʼux chi riij i holohik laj naʼojbʼal wilik reh eh qatyooxeej reh taqeh holohik irubʼan. Maʼ inqabʼaj chi kiwach taqeh qahalakʼuun. Na laʼ qaqʼorom rubʼehel keh chi reʼ i juʼjun chi kʼachareel naruchihim wach mi iraaj ruloqʼeem i Dios oon maʼchih ta. Mi holohik i kinaʼojbʼal taqeh qahalakʼuun, reʼ wilih ne irubʼan chi reʼ i quchʼihil ne iraaj runabʼeem wach i Jehová.

Tiqʼoroq kuukʼ taqeh halakʼun chi riij i Santo Laj Huuj noq ne iruyeew riibʼ chawach. (Chawil i párrafo 10).

10. ¿Nikwach ne irubʼan i ajnimaneel reh rukʼuhtjiik reh i ruhalakʼuun chi riij i Jehová mi reʼ i ruchʼihil maʼ reʼ ta Testigo?

10 Mareh reʼ awuchʼihil maʼ reʼ ta Testigo, eh ne iraaj chi reʼ taqeh halakʼun ne inkibʼan taqeh ninqʼiij oon ne iraaj chi ne inkitijej taqeh naʼojbʼal reʼ i kichalik ruukʼ i maʼ manlik ta wach loqʼinik. Eh wilik taqeh winaq maʼ inkiyeew ta qabʼ keh i kehkʼeen Testigo chi ne inkikʼuhtaaj keh i kihalakʼuun chi riij i Santo Laj Huuj. Xa reʼ laʼ, atoobʼ ta reʼ ehkʼenbʼees wilik chupaam i kʼaxkilal wilih, ne irubʼan chuʼnchel i wilik pan ruqabʼ reh rukʼuhtjiik keh i ruhalakʼuun i korik chi riij i Santo Laj Huuj (Hech. 16:⁠1; 2 Tim. 3:​14, 15). Jenaj ehtalil, mareh maʼ iruyeew ta qabʼ chi reʼ taqeh halakʼun ne kitijinik chi riij i Santo Laj Huuj oon chi ne kikʼamarik chupaam taqeh moloj iibʼ. Atoobʼ ta reʼ ehkʼenbʼees ne irunimaj inqʼorarik reh, ko ruman chi ne inqʼorik kuukʼ taqeh halakʼun chi riij i rukojbʼaal noq ne iruyeew riibʼ chuwach. Eh jeʼ reʼ ne irukʼuhtaaj keh chi riij i Jehová eh chi riij taqeh i rukʼuhbʼaal (Hech. 4:​19, 20). Korik chi noq narikʼiik taqeh qʼiij, reʼ keh nakichihim mi nakiloqʼem wach i Jehová oon maʼchih (Deut. 30:​19, 20). a

NOQ REʼ TAQEH QAFAMIALIA MAʼ INKAAJ TA CHI HOJ TESTIGO REH JEHOVÁ

11. ¿Chajariik ne irukʼam cho qakʼaxkilaal ruukʼ i qafamilia maʼ reʼ ta Testigo taqeh?

11 Noq xqatoqʼaaʼ tijinik chi riij i Santo Laj Huuj kuukʼ taqeh testigo reh Jehová, mareh maʼxta xqaqʼor reh i qafamilia. Xa reʼ laʼ, noq reʼ i qakojbʼaal xutoqʼaaʼ kʼihik, xqil chi aajwaal naq wach chi ne qojqʼorik chi riij i kʼahchiʼ qatijem (Mar. 8:38). Mi wilik qakʼaxkilaal kuukʼ ruum chi korik wach qakʼux chuwach i Jehová, ¿chajariik naqabʼanam reh chi ne qojwihʼik pan tuqkilal kuukʼ eh chi korik wach qakʼux chuwach i Jehová? Qilow juʼjun taqeh naʼojbʼal.

12. ¿Chaaj woʼ reet wilik taqeh i qafamilia ma inkaaj ta chi hoj Testigo eh chajariik ne inqabʼan?

12 Qayeew qak’ux chi rureqariik chi riij reʼ inkikapaaj taqeh qafamilia maʼ reʼ ta Testigo taqeh. Insuqbʼik qakʼux chi xqatijej i korik chi riij i Santo Laj Huuj. Xa reʼ laʼ, wilik taqeh i qafamilia inkikapaaj chi kʼahchiʼ kooj kijotʼom oon wilkooj chi kixilak jenaj tzʼuhbʼ chi kʼachareel yiibʼ wach i kinaʼojbʼal. Mareh inkikapaaj chi maʼ inqaaj ta chik kiwach ruum chi maʼ inqabʼan ta chik i reh reh wach ninqiij inkibʼan i keh. Eh mareh kiyoʼjik chi reʼ Dios ne qojruyeew chi rutojariik riij i qamahk noq ne qojkimik. Ko ruman chi ne inqareq chi riij chajariik inkikapaaj, eh naqabʼiram taqeh chi korik reh chi ne inqehtʼaliij chaaj woʼ reet maʼ inkaaj ta chi hoj testigo reh Jehová (Prov. 20:5). Ne irubʼan chi ne inqakʼam qeh ruuk’ i rehtalil i apóstol Pablo, reʼ i xa chuʼnchel aj uukʼ irubʼan naq chi jenaj wach rukʼux, ruum chi reʼ wilih intoobʼinik naq reh, reh chi ne iruqʼor i rukʼuhbʼaal i Dios. Rubʼanariik i wilih ne qojrutobʼeej reh ruqʼorariik reh i qafamilia inqakoj wach (1 Cor. 9:​19-23).

13. ¿Nikʼwach naqaqʼoriik kuukʼ i qafamilia?

13 Qojqʼoroq chi chʼubʼik wach qakʼux. Reʼ Santo Laj Huuj iruqʼor: «Juneliik pan chaqʼlamiil taq naa aqʼoriik» (Col. 4:⁠6). Ne irubʼan chi ne inqapahqaaj reh i Jehová i rusanto laj uxlabʼal reh chi ne qojrutobʼeej reh chi ne qojqʼorik ruukʼ i qafamilia chi chʼubʼik wach qakʼux eh pan otobʼil. Maʼ na ta qawoliik kuukʼ ruum inkikoj wach. Mi wilik inkiqʼor qeh oon mi inkibʼan jenoʼ naojbʼal maʼ imponik ta chi qawach, ne irubʼan chi ne inqabʼan jeʼ rukabʼ xkibʼan taqeh apóstol. Reʼ Pablo xutzʼihbʼaaj chi, noq qohkibʼaj, «reʼ hoj inqapahqaaj i rotobʼil i Dios chi kiij. Eh inqakuy i rixowjiik qawach inki aʼn. Noq maʼ holohik ta kiqʼorik chi qiij, inqachaqʼweej taqe ruukʼ holohaq qʼorik» (1 Cor. 4:​12, 13).

14. ¿Nikʼwach ne qojrutobʼeej mi holohik i qanaʼojbʼal?

14 Holohik oq i qanaʼojbʼal. Atoobʼ ta reʼ qʼorik pan chʼubʼik wach kʼuxliis ne qojrutobʼeej reh wihʼik pan tuqkilal kuukʼ i qafamilia, reʼ xti ne qojrutobʼeej reʼ chi holohik oq i qanaʼojbʼal ( chawil 1 Pedro 3:​1, 2, 16). Mi holohik i qabʼanooj, ne inqakʼuhtaaj chi reʼ taqeh testigo reh Jehová suq kikʼux pan kikaxarohiil, inkilow i kihalakʼuun eh saq wach i kikʼachariik eh suq kik’ux. Atoobʼ ta reʼ qafamilia maʼ ne ta kiponik chi testigo reh Jehová, ne irubʼan chi suq qakʼux ruum chi kʼahchiʼ qaloqʼem wach i Jehová chi korik wach qakʼux.

15. ¿Chajariik ne inqabʼan reh chi maʼ ne ta inwihʼik qakʼaxkilaal ruukʼ i qafamilia maʼ reʼ ta Testigo taqeh?

15 Qakapaaj riij taqeh kʼaxkilal reʼ mareh ne inchalik chi qanaah. Qakapaaj chi riij chajariik ne qojrukʼam chi peleetohinik ruukʼ i qafamilia eh qakapaaj chajariik ne inqabʼan reh rukorsjiik wach taqeh i k’axkilal wilih (Prov. 12:​16, 23). Jenaj hermana reh Australia iruqʼor: «Reʼ i rajaaw i nubʼahiil ma imponik ta naq chuwach i korik. Noq ko majaaʼ naq inqaqʼo’reej reh runabʼjiik mi suq rukʼux, reʼ i nubʼahiil eh re’ hin inqapahqaaj naq reh i Jehová chi ne qojrutobʼeej reh chi maʼ ne ta qojqʼorik ruukʼ pan josqʼil. Inqakorsaj naq wach i naqaqʼorom reh, reh chi ne naq qojqʼorik ruukʼ pan chaqʼlamiil. Reh chi maʼ ne ta naq inqatikʼaaʼ peleeto chi riij i runimaniik, xa inqapaj naq nikʼ najtiil naqaqʼoriik ruukʼ.

16. ¿Chajariik ko ruman chi ne ink’ulik pan qakʼux mi inqikʼraaj chi wilik qamahk ruum jenoʼ kʼaxkilal inwihik ruukʼ jenoʼ qafamiliar i maʼ reʼ ta Testigo?

16 Korik chi wilik pech mareh ma’ holohik ta ne qojkiq’o’reej i qafamilia, reʼ maʼ reʼ ta Testigo taqeh. Eh mareh ruum i reʼ ne intiʼbʼik qakʼux, ruum chi inqaaj kiwach eh inqasikʼ riij nikʼwach suq qakʼux kuukʼ. Mi jeʼ reʼ inqikʼraaj qiibʼ, kʼo’loq pan qakʼux chi reʼ peet pan qakʼachariik reʼ oq chi korik wach qakʼux chuwach i Jehová. Chi jeʼ reʼ, mareh ne inqatoobʼeej taqeh qafamilia reh chi ne inkikoj rehtaal chi reʼ rubʼanariik iruqʼor i Santo Laj Huuj ne iruyeew kikʼachariIk. Ruum aj reʼ, kʼo’loq pan qakʼux chi maʼ ajwach ta ne inqamin reh chi ne iruloqʼej wach i Jehová. Reʼ i ne irubʼan chi ne inqabʼan, reʼ chi ne inqakʼuhtaaj keh nikʼwach hoj rutobʼeem runimjiik i Jehová. Ruum i rukʼaxooj, reʼ Dios irubʼehsaj reh i qafamilia reʼ rubʼehsam qeh i hoj: ruchihariik mi nakiloqʼem wach oon maʼchih (Is. 48:​17, 18).

NOQ JENOʼ QAFAMILIA IRUKANAAʼ I JEHOVÁ

17, 18. ¿Chajariik naqabʼanam mi jenoʼ qafamiliar irukanaaʼ i Jehová?

17 Noq inkehsaj jeno’ qafamiliar pan rutinamiit i Jehová oon mi re’ reh ma’ iraaj ta chik wih’ik chi Testigo, reʼ wilih irubʼan chi tiʼ qakʼux, xa jeʼ rukabʼ noq jenaj qʼas juʼ chʼihchʼ kʼahchiʼ rokiik pan qanima. ¿Chajariik ne inqabʼan noq qojikʼik chupaam i wilih?

18 Xa eliik qakowej qiib pan uxlabʼal. Reh chi kow i qakojbʼaal, ko ruman chi ne inqilow wach i Santo Laj Huuj iqal iqal, naqakorsam qiib’ reh i qamoloj iibʼ eh naqamolom qiibʼ, naqojiik chi qʼoroj kʼuhbʼaal eh naqapahqaam reh i Dios chi ne iruyeew qansil reh rukuyariik taqeh kʼaxkilal (Jud. 20, 21). Xa reʼ laʼ, ¿chajariik ne inqabʼan mi maʼ inqasuqkileej ta chik ruloq’jiik wach i Jehová ruum i rutiʼkiil qakʼux? Maʼ qojquhtoq. Qayeew la’ qakʼux chi ruloqʼjiik wach i Jehová, ruum chi reʼ wilih ne qojrutobʼeej ruukʼ inqakapaaj eh ruuk’ inqikʼraaj. Qilow chajariik xukʼul i xtzʼihbʼanik reh i Salmo 73. Xutikʼaaʼ rukapebʼjiik i maʼ holohik ta, reʼ wilih xubʼan chi intzʼirik naq wach eh chi inyoʼjik. Xa reʼ laʼ, re’ kamanik chuwach i Jehová chi korik wach rukʼux xtoobʼinik reh, reh rujalariik i rukapebʼaal (Sal. 73:​16, 17). Rubʼanariik i wilih ne woʼ qojrutoobʼeej i hoj.

19. ¿Nikʼwach ne inqakʼuhtaaj chi looqʼ chi qeh i qaqʼilariik irubʼan i Jehová?

19 Looqʼ oq chi qeh i qaqʼilariik irubʼan i Jehová. Korik chi, noq inqakʼul qaqʼilariik maʼ suq ta irubʼan qeh, tiʼ inqikʼraaj, xa reʼ laʼ inooj kuxoq chi qʼeʼ atoobʼ chi qeh (chawil Hebreos 12:11). Jenaj ehtalil, reʼ Jehová iruqʼor qeh chi maʼ na ta chik qaqʼo’reem taqeh i ximahkunik eh maʼ xkiyotʼ ta kikʼux (1 Cor. 5:​11-13). Atoobʼ ta tiʼ inqikʼraaj, mi maʼ aajwaal ta wach maʼ na ta qaqʼo’reem i qafamilia reʼ ma’ re’ ta chik Testigo, ni xa ta pan teléfono, ni xa ta pan mensaje, ni xa ta pan carta, ni xa ta pan correo electrónico eh ni xa ta pan redes sociales.

20. ¿Chajariik i maʼ na ta qaqʼebʼem chi riij qakʼux?

20 Maʼ inqaqʼebʼ chi riij qakʼux i kʼahchiʼ quyʼeem. Reʼ kʼaxooj chuʼnchel iruyʼeej, ruum aj reʼ inquyʼeej chi ne woʼ chik inkijil kiibʼ ruukʼ i Jehová i qafamilia reʼ xkikanaa’ i Jehová (1 Cor. 13:7). Mi inqilow chi jenoʼ qafamiliar kʼahchiʼ rujalam i runaʼojbʼal, ne irubʼan chi ne inqapahqaaj reh i Dios chi reʼ Santo Laj Huuj ne iruyeew ransil reh chi ne iruchaqʼweej naah iruqʼor qeh: «Kinanimaj wo’ taq chik» (Is. 44:22).

21. ¿Chajariik naqabʼanam mi pan qafamilia xokik jenaj «chʼihchʼ» ruum rutahqaljiik i Jesús?

21 Reʼ Jesús xuqʼor chi naqakʼaxam i reh chuwach jenoʼ chik kʼachareel. Xa reʼ laʼ, rukojom naq rukʼux chi reʼ taqeh rajtahqaneel ne naq inwihʼik kikowiil reh chi korik wach kikʼux atoobʼ ta ne inkikʼul i tiʼ kʼaxik ruum i kifamilia. Mi pan qafamilia xokik jenaj «chʼihchʼ» ruum rutahqaljiik i Jesús, qasikʼ i rutobʼaal i Jehová reh chi ne inqakuy taqeh tiʼ kʼaxik wilih (Is. 41:​10, 13). Qakapaaj chi reʼ i Jehová eh re’ Jesús suq kikʼux quukʼ eh chi nakiyeʼem qakooch ruum chi korik wach qakʼux. ¿Maj korik chi reʼ i wilih iruyeew rukowiil qakʼux?

a Reh chi ne inareq ruman anaʼojbʼal reh rukʼuhbʼaljiik taqeh halakʼun noq xa reʼ i tutbʼees oon xa reʼ i ajabʼees testigo reh Jehová, chawil ahaʼ wiiʼ iruqʼor «Preguntas de los lectores» reh i huuj La Atalaya 15 reh agosto reh 2002.