Skip to content

Skip to table of contents

José husi Arimateia hatudu aten-brani

José husi Arimateia hatudu aten-brani

JOSÉ HUSI ARIMATEIA la hatene tanbasá nia iha aten-brani hodi bá hasoru governadór Roma. Tuir loloos Pónsio Pilatos mak ema neʼebé ulun-toos. Maibé atubele hakoi Jesus iha dalan neʼebé respeitu, ema ida tenke ba husu Pilatos atu foti Jesus nia mate-isin. Bainhira José hasoru tiha Pilatos, afinál la hanesan ho buat neʼebé José hanoin uluk katak neʼe mak buat neʼebé susar atu halo. Bainhira Pilatos hetan konfirmasaun katak Jesus mate duni, nia hatán José atu foti Jesus nia mate-isin. Maski José sei sente triste makaʼas, nia bá kedas fatin neʼebé ema oho Jesus.—Marcos 15:42-45.

  • José husi Arimateia mak sé?

  • Nia iha ligasaun saida ho Jesus?

  • Ita bele aprende saida husi ninia istória?

MEMBRU IDA HUSI SINÉDRIU

Evanjellu Marcos hatete katak José mak “membru Sinédriu nian ida neʼebé naran-boot”. Sinédriu mak ema judeu nia tribunál aas no iha podér boot liu iha komunidade, governu, no relijiaun. (Marcos 15:1, 43) Tanba José mak membru husi Sinédriu, entaun nia mós povu nia ulun-naʼin ida. Tan neʼe nia bele husu atu hasoru governadór Roma nian. José mós ema riku ida.—Mateus 27:57.

Ita brani atu fó sai katak Jesus mak Ita-nia Liurai ka lae?

Tuir loloos grupu Sinédriu sira odi Jesus. Sira-nia membru mak futu lia hodi oho Jesus. Maibé eskritura hatete katak José mak “ema diʼak no laran-loos”. (Lucas 23:50) Nia la hanesan ho ninia maluk barak husi Sinédriu, nia moris ho laran-moos, tuir morál no sempre hakaʼas an atu halo tuir Maromak nia mandamentu sira. Nia mós “hein daudaun ba Maromak nia Ukun”, tan neʼe nia sai Jesus nia dixípulu ida. (Marcos 15:43; Mateus 27:57) Nia gosta Jesus nia mensajen, karik tanba nia mak ema neʼebé hadomi lia-loos no justisa.

DIXÍPULU NEʼEBÉ SUBASUBAR

Iha João 19:38 hatete katak José mak “Jesus nia dixípulu ida, maibé subasubar deʼit tanba taʼuk ema judeu sira”. Tansá José taʼuk? Nia hatene katak ema judeu la gosta Jesus no se ema neʼebé fó sai katak nia tau fiar ba Jesus, ema neʼe sei hasai husi sinagoga. (João 7:45-49; 9:22) Se ema ida hasai husi sinagoga, ema judeu sira sei hatún nia, hadook an husi nia, no la liga tan nia. Tan neʼe José laran-rua atu fó sai ba ema katak nia tau fiar ba Jesus, tanba nia bele lakon ninia pozisaun no naran-boot.

Tuir loloos, laʼós José deʼit mak iha situasaun neʼe, tanba João 12:42 hatete katak “ema barak, inklui mós ukun-naʼin sira, tau fiar ba [Jesus], maibé tanba sira taʼuk ema farizeu, sira la fó sai sira-nia fiar kona-ba nia, atu nuneʼe ema labele hasai sira husi sinagoga”. Ema ida tan neʼebé iha situasaun neʼe mak Nicodemos, nia mós Sinédriu nia membru ida.—João 3:1-10; 7:50-52.

Maski José mak dixípulu ida, maibé nia la brani atu fó sai ba ema hotu. Neʼe problema neʼebé sériu, liuliu tanba Jesus fó sai katak: “Ema hotu neʼebé fó sai iha ema seluk nia oin katak nia hamutuk ho haʼu, haʼu mós sei fó sai ba haʼu-nia Aman iha lalehan katak ema neʼe haʼu-nia dixípulu. Maibé ema neʼebé nega haʼu iha ema seluk nia oin, haʼu mós sei nega nia iha haʼu-nia Aman nia oin, iha lalehan.” (Mateus 10:32, 33) Maski José la nega Jesus, maibé nia mós la brani atu fó sai ninia fiar ba Jesus. Oinsá ho Ita?

Buat diʼak ida neʼebé José halo mak, Bíblia hatete katak nia la fó apoiu ba Sinédriu atu futu lia hasoru Jesus. (Lucas 23:51) Ema balu hatete katak iha tempu ema tesi lia ba Jesus, karik José la bá neʼebá. Maski Bíblia la esplika kona-ba neʼe, maibé ita bele fiar katak José sente laran-tun tebes hodi haree hahalok la justisa sira-neʼe, maski nuneʼe nia la iha kbiit atu hapara akontesimentu neʼe!

ATEN-BRANI HODI HALO DESIZAUN

Toʼo tiha tempu neʼebé Jesus mate, karik José la taʼuk ona atu fó sai ninia apoiu ba Jesus nia dixípulu sira. Ita bele lee kona-ba ninia desizaun neʼe iha Marcos 15:43 neʼebé dehan: “José Arimateia ho aten-brani bá hasoru Pilatos atu husu Jesus nia mate-isin.”

Bainhira Jesus mate, karik José mós iha neʼebá tanba nia hatene uluk liu Pilatos. Tan neʼe mak bainhira nia husu atu foti Jesus nia mate-isin, governadór neʼe “hanoin hela se Jesus mate ona ka lae”. (Marcos 15:44) No karik tanba José haree dalan neʼebé Jesus mate mak book ninia konxiénsia no halo nia aten-brani hodi fó sai katak nia mak Jesus nia dixípulu. Haree tiha akontesimentu neʼe book duni José atu halo buat ruma. Sin, nia la subar tan katak nia mak Jesus nia dixípulu ida.

JOSÉ HAKOI JESUS

Ema judeu nia lei hatete katak, ema neʼebé hetan kastigu-mate, ninia mate-isin tenkesér hakoi ona antes loro-matan monu. (Deuteronômio [Ulangan] 21:22, 23) Ba ema Roma, sira husik deʼit kriminozu nia mate-isin tara iha ai-riin leten toʼo dodok, ka selae, soe deʼit ba rate kuak. Maibé José lakohi haree ema trata Jesus nia mate-isin hanesan neʼe. La dook husi fatin neʼebé sira oho Jesus, José iha rate foun ida neʼebé halo husi fatuk-kuak. Fatuk-kuak neʼe ema seidauk uza no ida-neʼe hatudu katak, karik José foin muda husi Arimateia * mai Jeruzalein no nia iha planu atu uza fatuk-kuak neʼe nuʼudar hakoi fatin ba ninia família. (Lucas 23:53; João 19:41) Hodi hakoi Jesus iha José nia rate privadu hatudu katak José iha laran-diʼak no neʼe mós halo profesia ida sai loos kona-ba Mesias sei hakoi “hamutuk ho ema riku sira”.—Isaías (Yesaya) 53:5, 8, 9.

Ita haree buat seluk importante liu fali Ita-nia relasaun ho Jeová ka lae?

Husi Evanjellu haat eskritura sira hatete katak bainhira hatún tiha Jesus nia mate-isin husi ai-riin, José uza hena neʼebé diʼak hodi falun Jesus nia mate-isin no tau iha José nia rate privadu. (Mateus 27:59-61; Marcos 15:46, 47; Lucas 23:53, 55; João 19:38-40) Eskritura mós temi ema ida tan neʼebé ajuda José hodi lori buat morin atu hakoi Jesus, nia mak Nicodemos. Sira naʼin-rua mak ema importante, tan neʼe ita bele fiar katak laʼós sira rasik mak foti Jesus nia mate-isin, maibé uza atan sira mak lori no hakoi Jesus. Maski nuneʼe, buat neʼebé sira naʼin-rua halo laʼós buat kiʼik tanba tuir ukun-fuan, ema neʼebé kona mate-isin sei sai lamoos ba loron hitu, no buat naran deʼit neʼebé sira kona mós sai lamoos. (Números [Bilangan] 19:11; Ageu [Hagai] 2:13) Iha situasaun hanesan neʼe sira tenke hadook an husi ema seluk iha semana neʼebé halaʼo Festa Salvasaun no la bele tuir selebrasaun sira. (Números [Bilangan] 9:6) Hodi halo arranju atu hakoi Jesus mós sei halo José nia maluk sira nega nia. Maibé iha tempu neʼebá, José prontu atu simu konsekuénsia naran deʼit tanba nia hakarak hakoi Jesus iha dalan neʼebé respeitu no nia la taʼuk tan atu hatudu sai katak nia mak Kristu nia dixípulu ida.

JOSÉ NIA ISTÓRIA NIA RAMATA

Jesus hakoi liutiha, Bíblia la temi tan kona-ba José husi Arimateia no neʼe hamosu pergunta ida: Saida mak akontese ba nia? Bíblia la esplika. Maibé husi informasaun neʼebé ita foin koʼalia, ita bele fiar katak nia la subar atu fó sai katak nia mak ema kristaun ida. Loos duni, iha tempu neʼebé nia hetan koko no hasoru susar, ninia fiar ho aten-brani sai boot liután, laʼós sai menus fali. Neʼe mak buat neʼebé diʼak tebes.

José nia istória book ita hotu atu hanoin kona-ba pergunta importante neʼe: Nuʼudar Jesus nia dixípulu, ita haree buat seluk hanesan, pozisaun, serbisu, sasán, relasaun família, ka ita-nia liberdade mak importante liu fali ita-nia relasaun ho Jeová ka lae?

^ par. 18 Karik Arimateia mak Rama, ohin loron naran Rentis (Rantis). Profeta Samuel mai husi fatin neʼe. No fatin neʼe dook husi Jeruzalein norte maizumenus ba kilómetru 35.—1 Samuel 1:19, 20.