Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shwiilii Kɛ Akekere Ko Buɔ Ohe

Shwiilii Kɛ Akekere Ko Buɔ Ohe

“Enɛ aaaba mli, kɛji nyɛaabo Yehowa, nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ, gbee toi lɛɛlɛŋ.”​—ZAK. 6:15.

LALAI: 61, 22

1, 2. Be ni Nyɔŋmɔ jie ninaa ni ji kpawo lɛ etsɔɔ Zakaria egbe naa lɛ, mɛɛ shihilɛ mli Yudafoi lɛ yɔɔ yɛ Yerusalem?

BE NI Yehowa jie ninaa ni ji kpawo lɛ etsɔɔ Zakaria egbe naa lɛ, nibii pii tee nɔ yɛ Zakaria jwɛŋmɔ mli. Ninaa lɛ hã ená nɔmimaa akɛ Yehowa baagbala mɛi fɛɛ ni yeee anɔkwa lɛ atoi, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ, enɛ wo lɛ hewalɛ waa. Kɛ̃lɛ, emaŋbii lɛ tsakeee amɛtsui. Amɛtee nɔ amɛmale ni amɛfee nibii gbohii krokomɛi. Kɛfata he lɛ, eyɛ mli akɛ amɛbɔi Yehowa sɔlemɔ shĩa lɛ ni yɔɔ Yerusalem lɛ maa moŋ, shi amɛkɛshɛko he ko kwraa. Te eba lɛ tɛŋŋ ni amɛhiɛ ekpa nitsumɔ ni Yehowa kɛwo amɛdɛŋ lɛ nɔ oya nɛkɛ? Ani ogbɔjɔ shihilɛ ni amɛtaoɔ amɛná lɛ hewɔ amɛku amɛsɛɛ kɛba amɛmaŋ Yerusalem?

2 Zakaria le akɛ Yudafoi ni fã kɛjɛ Babilon amɛbahi Yerusalem lɛ ahemɔkɛyeli mli wa waa. Anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ tsirɛ amɛ ni amɛkɛ amɛshĩai kɛ amɛnitsumɔi shã afɔle koni amɛba Yerusalem. (Ezra 1:2, 3, 5) Amɛfã kɛjɛ maŋ ko ni amɛle jogbaŋŋ lɛ mli koni amɛyahi maŋ ko ni amɛteŋ mɛi pii eyako jɛmɛ pɛŋ lɛ mli. Amɛfã gbɛ aaafee kilomitai 1,600 kɛtsɔ hei ni yɔɔ oshara waa dani amɛbashɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, eji Yehowa sɔlemɔ shĩa lɛ maa kãaa amɛtsui nɔ kulɛ, amɛfeŋ nakai.

3, 4. Mɛɛ naagbai Yudafoi lɛ kɛkpe be ni amɛku amɛsɛɛ lɛ?

3 Mɛɛ nibii nɛkɛ tee nɔ be ni Yudafoi lɛ fãa gbɛ kakadaŋŋ kɛjɛɔ Babilon kɛbaa Yerusalem lɛ? Ekolɛ, amɛsusu he ni amɛyaa lɛ he ni amɛgba he sane ŋmɛlɛtswai abɔ. Agba amɛ bɔ ni Yerusalem kɛ sɔlemɔ shĩa lɛ yɔɔ fɛo hã dani akpãtã hiɛ, ni yɛ amɛteŋ mɛi ni egbɔlɔ lɛ agbɛfaŋ po lɛ, amɛna kɛ amɛhiŋmɛii. (Ezra 3:12) Eji ofata gbɛfãlɔi nɛɛ ahe kulɛ, te obaanu he ohã tɛŋŋ be klɛŋklɛŋ ni ohiŋmɛi gba Yerusalem nɔ lɛ? Ani kulɛ owerɛ baaho ohe be ni ona bɔ ni emli tsũi lɛ ekumɔkumɔɔ ni jɛmɛ fɛɛ etsa kusuu lɛ? Ekolɛ okɛ bɔ ni egbogboi lɛ fɛɛ ekumɔkumɔɔ ni agboi kɛ mɔji bɛ naa lɛ baato Babilon gbogboi wujiwuji ni mamɔ shi shiŋŋ lɛ ahe. Shi Yudafoi lɛ hãaa nibii ni amɛna lɛ aje amɛnijiaŋ wui. Yehowa ebu amɛhe yɛ amɛgbɛfãa kakadaŋŋ lɛ nɔ ni amɛbashɛ shweshweeshwe, ni enɛ wo amɛ hewalɛ. Be ni amɛbashɛ lɛ, nɔ klɛŋklɛŋ ni amɛfee ji, amɛma afɔleshaa latɛ yɛ he ni kulɛ sɔlemɔ shĩa lɛ ma lɛ, ni kɛjɛ nakai gbi lɛ nɔ lɛ, amɛshã afɔlei amɛhã Yehowa daa gbi. (Ezra 3:1, 2) Amɛkɛ ekãa bɔi nibii ahe gbɛjianɔtoo, ni efee tamɔ nɔ ni nɔ ko nɔ ko bɛ ni baanyɛ aje amɛnijiaŋ wui.

4 Shi jeee sɔlemɔ shĩa lɛ pɛ Israelbii lɛ ma. Ehe bahia ni amɛto maji ni amɛmamɔ tsũi ni amɛbaahi mli, ni amɛfee ŋmɔji kɛlɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe kɛ amɛwekui. (Ezra 2:70) Anɔkwa, efee tamɔ nɔ ni nibii ni amɛyɔɔ tsumɔ lɛ fa fe amɛ. Eyeee be ko ni shiteekɛwolɔi hu kɛ amɛhe wo sane lɛ mli. Amɛte shi amɛwo Nyɔŋmɔ webii lɛ afii 15, ni no hã amɛnijiaŋ bɔi jɔɔ. (Ezra 4:1-4) Kɛkɛ ni yɛ afi 522 D.Ŋ.B. lɛ, sane lɛ fite kwraa. Persia maŋtsɛ lɛ wo akpɔ akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni maa tsũ yɛ Yerusalem lɛ akpa. Te baafee tɛŋŋ ni Yerusalem atsɔ maŋ ekoŋŋ?​—Ezra 4:21-24.

5. Mɛni Yehowa fee kɛye ebua ewebii lɛ?

5 Yehowa na akɛ hewalɛwoo he miihia ewebii lɛ. No hewɔ lɛ, ejie ninaa ko etsɔɔ Zakaria, koni ekɛwaje amɛ ni ewo amɛ ekãa. Yehowa tsɔ ninaa nɛɛ, ni ji naagbee ninaa ni ejie etsɔɔ Zakaria lɛ nɔ ehã Yudafoi lɛ ná nɔmimaa akɛ, esumɔɔ amɛ ni ehiɛ sɔɔ nɔ ni amɛtsu kɛbashi nakai beiaŋ lɛ. Kɛfata he lɛ, ehã amɛle akɛ kɛji amɛbɔi enitsumɔ lɛ ekoŋŋ lɛ, ebaabu amɛhe. Yehowa wo amɛ shi akɛ ‘kɛji amɛbo egbee toi lɛɛlɛŋ lɛ,’ amɛbaama sɔlemɔ shĩa lɛ amɛgbe naa.​—Zak. 6:15.

ŊWƐIBƆFOI NI ESAA AMƐHE KƐHÃ TA

6. (a) Mɛni ji nɔ klɛŋklɛŋ ni tee nɔ yɛ Zakaria ninaa ni ji kpaanyɔ lɛ mli? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.) (b) Mɛni hewɔ esoro okpɔŋɔi lɛ eko fɛɛ eko kɔla lɛ?

6 Ekolɛ ninai kpaanyɔ ni Yehowa jie etsɔɔ Zakaria lɛ ateŋ naagbee nɔ lɛ ji nɔ ni woɔ mɔ hewalɛ fe fɛɛ. (Kanemɔ Zakaria 6:1-3.) Feemɔ nɔ ni ena yɛ ninaa lɛ mli lɛ he mfoniri okwɛ. Naa shwiilii ejwɛ ni okpɔŋɔi miigbala jɛ “akɔɔble gɔji” enyɔ ateŋ. Okpɔŋɔi lɛ hiɛ kɔlai srɔtoi, koni kɛ́ aawie mɛi ni tara shwiilii lɛ amli lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ he lɛ, ana lɛ jogbaŋŋ. Zakaria bi akɛ, “Mɛni ji enɛɛmɛi?” (Zak. 6:4) Ninaa nɛɛ kɔɔ wɔ hu wɔhe, ni no hewɔ lɛ, wɔ hu wɔbaasumɔ ni wɔnu shishi, aloo jeee nakai?

Yehowa miitsɔ ŋwɛibɔfoi anɔ eebu ewebii lɛ ahe ni eewaje amɛ lolo

7, 8. (a) Mɛni gɔji enyɔ lɛ damɔ shi kɛhã? (b) Mɛni hewɔ akɛ akɔɔble fee gɔji lɛ?

7 Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, bei komɛi lɛ akɛ gɔji damɔɔ shi kɛhãa maŋtsɛyelii loo nɔyelii. Gɔji enyɔ ni Zakaria wie amɛhe lɛ tamɔ gɔji enyɔ ni awie amɛhe yɛ Daniel gbalɛ lɛ mli lɛ. Gɔji lɛ ateŋ ekome damɔ shi kɛhã Yehowa jeŋ muu fɛɛ nɔyeli ni hiɔ shi kɛyaa naanɔ lɛ. Ekroko lɛ damɔ shi kɛhã Mesia Maŋtsɛyeli lɛ, ni Yesu ji Maŋtsɛyeli nɛɛ nɔ Maŋtsɛ. (Dan. 2:35, 45) Kɛjɛ be ni awó Yesu Maŋtsɛ yɛ afi 1914 lɛ, gɔji enyɔ nɛɛ miitsu nibii pɔtɛi komɛi koni yiŋtoo hewɔ ni Nyɔŋmɔ bɔ shikpɔŋ lɛ aba mli.

8 Mɛni hewɔ akɛ akɔɔble fee gɔji lɛ? Akɔɔble kpɛlɛɔ kaŋkaŋ, ni ejara wa. Be ni Israelbii lɛ feɔ sɔlemɔ buu lɛ kɛ be ni amɛmaa sɔlemɔ shĩa lɛ yɛ Yerusalem lɛ, akɔɔble fata nibii ni Yehowa kɛɛ amɛkɛma lɛ ahe. (2 Mose 27:1-3; 1 Maŋ. 7:13-16) No hewɔ lɛ, eja gbɛ waa akɛ akɛ akɔɔble ni fee gɔji enyɔ lɛ, ejaakɛ no maa nɔ mi ehãa wɔ akɛ, Yehowa jeŋ muu fɛɛ nɔyeli lɛ kɛ Mesia Maŋtsɛyeli lɛ anɔ bɛ. Amɛbaahã adesai ahi shi shweshweeshwe ni amɛná jɔɔmɔi pii.

9. Namɛi tara shwiilii lɛ amli lɛ? Mɛɛ nitsumɔ ahã amɛ?

9 Agbɛnɛ lɛ, hã wɔba shwiilii lɛ anɔ. Mɛni shwiilii lɛ kɛ mɛi ni tara amɛmli lɛ damɔ shi kɛhã? Mɛi ni tara shwiilii lɛ amli lɛ ji ŋwɛibɔfoi, ni eeenyɛ efee akɛ amɛnyiɛ kuikui. (Kanemɔ Zakaria 6:5-8.) Ŋwɛibɔfoi nɛɛ miije kpo kɛmiijɛ “shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ Nuŋtsɔ lɛ” hiɛ koni amɛyatsu nitsumɔ krɛdɛɛ ko ni ekɛwo amɛdɛŋ lɛ he nii. Mɛni ji nitsumɔ nɛɛ? No ji ni amɛya hei srɔtoi ni amɛyabu Yehowa webii lɛ ahe, titri lɛ, kɛjɛ Babilon, ni ji “kooyigbɛ shikpɔŋ lɛ” he. Yehowa hãŋ ewebii lɛ atsɔmɔ nyɔji amɛhã Babilon dɔŋŋ. Kwɛ bɔ ni ninaa nɛɛ shɛje mɛi ni maa sɔlemɔ shĩa lɛ yɛ Zakaria beiaŋ lɛ amii waa ehã! Yehowa hã efee faŋŋ ehã amɛ akɛ, amɛhenyɛlɔi lɛ nyɛŋ atsĩ amɛnaa.

10. Mɛni Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kaseɔ yɛ Zakaria gbalɛ ni kɔɔ shwiilii lɛ kɛ mɛi ni tara amɛmli lɛ ahe lɛ mli?

10 Yehowa, taiatsɛ lɛ, kã he eetsɔ ŋwɛibɔfoi anɔ eebu ewebii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ahe ni eewaje amɛ, tamɔ bɔ ni efee ehã ewebii ni hi shi yɛ Zakaria beiaŋ lɛ. (Mal. 3:6; Heb. 1:7, 14) Kɛjɛ be ni Yehowa webii lɛ ye amɛhe kɛjɛ mfonirifeemɔŋ nom ni Babilon Kpeteŋkpele lɛ ŋɔ amɛ lɛ mli yɛ afi 1919 lɛ, mɛi ete shi ewo amɛ waa koni amɛkanyɛ amɛshwere. (Kpoj. 18:4) Shi akɛni ŋwɛibɔfoi miibu Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ he hewɔ lɛ, shiteekɛwolɔi lɛ yeko omanye. Esaaa akɛ wɔsheɔ gbeyei kɔkɔɔkɔ akɛ amale jamɔ baaŋɔ Yehowa webii nom ekoŋŋ. (Lala 34:8) Zakaria ninaa lɛ hãa wɔnáa nɔmimaa akɛ, Nyɔŋmɔ tsuji baaya nɔ ashwere yɛ jeŋ fɛɛ, ejaakɛ amɛyɛ shweshweeshwe yɛ gɔji enyɔ lɛ ashishi.

11. Mɛni hewɔ esaaa akɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ sheɔ mɛi ni baatutua amɛ yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ gbeyei?

11 Etsɛŋ kwraa, maŋkwramɔ gbɛjianɔtoi ni yɔɔ Satan je lɛ mli lɛ baafee ekome ni amɛbaabɔ mɔdɛŋ ni amɛkpãtã Nyɔŋmɔ webii lɛ ahiɛ. (Ezek. 38:2, 10-12; Dan. 11:40, 44, 45; Kpoj. 19:19) Yɛ Ezekiel gbalɛ lɛ mli lɛ, awie akɛ mɛi nɛɛ baaha shikpɔŋ lɛ nɔ tamɔ atatu, ni amɛbaatara okpɔŋɔi anɔ amɛba kɛ mlifu koni amɛbatutua Nyɔŋmɔ webii lɛ. (Ezek. 38:15, 16) * Shi ani esa akɛ wɔshe amɛ gbeyei? Dabi kwraa! Ŋwɛibɔfoi ata lɛ baawu amɛhã wɔ. Yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ, amɛbaafee ekome kɛbu Nyɔŋmɔ webii lɛ ahe, ni amɛbaakpãtã mɛi fɛɛ ni teɔ shi amɛwoɔ Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ ahiɛ. (2 Tes. 1:7, 8) Nakai gbi lɛ baafee gbeyei! Ani ole mɔ ni baanyiɛ Yehowa ŋwɛi ta lɛ hiɛ?

YEHOWA BU OSƆFO KO AKEKERE KONI ETSƆ MAŊTSƐ

12, 13. (a) Yɛ ninai lɛ asɛɛ lɛ, mɛni Yehowa kɛɛ Zakaria ni efee? (b) Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ nuu ni atsɛɔ lɛ Tso Ni Etsɛ̃ lɛ feɔ Yesu Kristo he mfoniri?

12 Mɛi krokomɛi enaaa ninai kpaanyɔ ni Yehowa jie etsɔɔ Zakaria lɛ. Shi amrɔ nɛɛ, Yehowa miitao Zakaria afee nɔ ko ni mɛi krokomɛi baana. Nɔ ni eyaafee lɛ ji gbalɛ, ni ebaawo mɛi ni maa sɔlemɔ shĩa lɛ hewalɛ. (Kanemɔ Zakaria 6:9-12.) Yehowa kɛɛ Zakaria akɛ ehe jwiɛtɛi kɛ shika tsuru kɛjɛ hii etɛ komɛi ni jɛ Babilon amɛba etsɛko lɛ aŋɔɔ, ni ekɛfee akekere wulu ko. Hii etɛ nɛɛ ji, Heldai, Tobia, kɛ Yedaia. (Zak. 6:11) Shi namɔ ekɛ akekere nɛɛ baabu? Ani ekɛbaabu Amralo Zerubabel? Nakai ekolɛ mɛi lɛ kpa gbɛ, ejaakɛ Zerubabel jɛ Yuda akutso lɛ mli ni David seshinyo ji lɛ. No hewɔ lɛ, ekolɛ amɛhiɛ fee amɛ yaa be ni ekɛ akekere lɛ yabu Osɔfonukpa Yoshua lɛ.

13 Be ni akɛ akekere lɛ bu Osɔfonukpa Yoshua lɛ, ani ebatsɔ maŋtsɛ? Dabi. Yoshua jeee David seshinyo, no hewɔ lɛ, enyɛŋ eye maŋtsɛ. Akekere lɛ ni akɛbu lɛ lɛ ji gbalɛ. Ekɔɔ mɔ ko ni wɔsɛɛ lɛ, ebaaye nɔ akɛ maŋtsɛ kɛ osɔfo fɛɛ kɛya naanɔ lɛ he. Nɛkɛ mɔ nɛɛ gbɛ́i ji Tso Ni Etsɛ̃. Biblia lɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, Tso Ni Etsɛ̃ lɛ, lɛ ji Yesu Kristo.​—Yes. 11:1; Mat. 2:23, sh. niŋ.

14. Mɛni Yesu tsuɔ akɛ Maŋtsɛ kɛ Osɔfonukpa?

14 Amrɔ nɛɛ, Yesu miiye nɔ akɛ Maŋtsɛ kɛ Osɔfonukpa fɛɛ, ni lɛ ji mɔ ni nyiɛ Yehowa ŋwɛi ta lɛ hiɛ. Yesu miitsu nii dɛŋdɛŋ koni Nyɔŋmɔ webii fɛɛ ahi shi shweshweeshwe yɛ jeŋ ni basabasafeemɔ kɛ awuiyeli eyi mli obɔ nɛɛ mli. (Yer. 23:5, 6) Etsɛŋ kwraa, Kristo, wɔhiɛnyiɛlɔ lɛ, baafã wɔhe ni ekpãtã jeŋmaji lɛ ahiɛ kɛtsɔɔ akɛ, efiɔ Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ sɛɛ. (Kpoj. 17:12-14; 19:11, 14, 15) Shi dani nakai be lɛ baashɛ lɛ, nibii pii yɛ ni esa akɛ Yesu, mɔ ni atsɛɔ lɛ Tso Ni Etsɛ̃ lɛ atsu.

EBAAMA SƆLEMƆ SHĨA LƐ

15, 16. (a) Yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ato anɔkwa jamɔ shishi ekoŋŋ ni atsuu Nyɔŋmɔ webii lɛ ahe? Ni namɔ tsu nitsumɔ nɛɛ? (b) Yɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ naagbee lɛ, te shikpɔŋ lɛ nɔ shihilɛ baafee tɛŋŋ?

15 Yɛ nitsumɔ ni Yesu tsuɔ akɛ Maŋtsɛ kɛ Osɔfonukpa lɛ sɛɛ lɛ, Yehowa ehã lɛ nitsumɔ kroko akɛ ‘ema Yehowa sɔlemɔ shĩa lɛ.’ (Kanemɔ Zakaria 6:13.) Yesu efee nibii pii yɛ wɔbei nɛɛ amli kɛtsɔɔ akɛ eema sɔlemɔ shĩa lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 1919 lɛ, ehã Nyɔŋmɔ webii lɛ ye amɛhe kɛjɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ dɛŋ, ni eto Kristofoi asafo lɛ shishi ekoŋŋ. Agbɛnɛ hu, ehala “nyɔŋ anɔkwafo kɛ hiɛshikalɔ lɛ” koni enyiɛ nitsumɔ ni atsuɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa kpeteŋkpele lɛ kpoi lɛ anɔ lɛ hiɛ. (Mat. 24:45) Kɛfata he lɛ, Yesu miitsuu Nyɔŋmɔ webii lɛ ahe, ni eeye eebua amɛ koni amɛjamɔ lɛ he atse.​—Mal. 3:1-3.

16 Yɛ Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ, Yesu kɛ mɛi 144,000 ni baafata ehe kɛye nɔ akɛ maŋtsɛmɛi kɛ osɔfoi lɛ baaye abua adesai anɔkwafoi ni amɛye emuu. Naagbee lɛ, mɛi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ baajá Yehowa kome too, ni amale jamɔ ko kwraa ehiŋ shikpɔŋ lɛ nɔ dɔŋŋ!

TSU TSUMAA NITSUMƆ LƐ EKO

17. Mɛɛ nɔ kroko Yehowa wie kɛwo Yudafoi lɛ hewalɛ? Te sane nɛɛ ná amɛnɔ hewalɛ ehã tɛŋŋ?

17 Te Zakaria wiemɔi lɛ ná Yudafoi ni hi shi yɛ ebeiaŋ lɛ anɔ hewalɛ ehã tɛŋŋ? Ekã shi faŋŋ akɛ, shi ni Yehowa wo akɛ ebaabu amɛhe ni eye ebua amɛ lɛ hã amɛná hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaama sɔlemɔ shĩa lɛ amɛgbe naa kɛ̃. Shi akɛni amɛyi faaa kwraa hewɔ lɛ, ekolɛ amɛsusu bɔ ni amɛbaafee amɛtsu nitsumɔ wulu nɛɛ amɛgbe naa lɛ he. Mɛni Yehowa baafee kɛjie nɛkɛ gbeyeishemɔ nɛɛ kɛje jɛmɛ? Etsɔ Zakaria nɔ ehã ewebii lɛ le akɛ, yɛ Heldai, Tobia, kɛ Yedaia sɛɛ lɛ, mɛi babaoo ‘baaba amɛbawa kɛma Yehowa sɔlemɔ shĩa lɛ.’ (Kanemɔ Zakaria 6:15.) Wiemɔi nɛɛ hã Yudafoi lɛ na faŋŋ akɛ, Yehowa yɛ amɛsɛɛ, ni no kanya amɛ ni amɛbɔi sɔlemɔ shĩa lɛ maa ekoŋŋ, tsɛ maŋtsɛ lɛ ewo akpɔ akɛ akpa maa. Eyeee be ko ni Yehowa hã ajie naatsĩi ni ebatsɔ tamɔ gɔŋ wulu ko ni amɛnyɛɛɛ amɛkwɔ lɛ kɛje jɛmɛ. Amɛtee nɔ amɛma sɔlemɔ shĩa lɛ, ni yɛ afi 515 D.Ŋ.B. lɛ, amɛkɛ nitsumɔ lɛ ba naagbee. (Ezra 6:22; Zak. 4:6, 7) Shi sane ni Yehowa tsɔ Zakaria nɔ ewie lɛ kɔɔ nɔ ko ni miiya nɔ yɛ wɔbei nɛɛ amli ni sa kadimɔ kwraa fe nɔ ni Yudafoi lɛ tsu lɛ he.

Yehowa hiɛ kpaŋ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã lɛ lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ! (Kwɛmɔ kuku 18, 19)

18. Mɛɛ gbɛ nɔ Zakaria 6:15 lɛ eba mli yɛ wɔbei nɛɛ amli?

18 Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi akpekpei abɔ efee ekome kɛmiijá Yehowa, ni amɛkɛ amɛnibii ni jara wala, tamɔ amɛbe, amɛhewalɛ, kɛ amɛheloonaa nibii miifi nitsumɔ ni atsuɔ yɛ Yehowa mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa kpeteŋkpele lɛ mli lɛ sɛɛ. (Abɛi 3:9) Ani Yehowa hiɛ sɔɔ nibii ni wɔfeɔ kɛfiɔ enitsumɔ lɛ sɛɛ lɛ? Hɛɛ! Mɛni tsɔɔ nakai? Kɛ́ obaakai lɛ, Zakaria kɛ nibii ni Heldai, Tobia, kɛ Yedaia kɛba lɛ fee akekere. Akekere nɛɛ batsɔ “kaimɔ nɔ,” loo nɔ ko ni hãŋ hiɛ akpa nɔ ni amɛfee kɛfi anɔkwa jamɔ sɛɛ lɛ nɔ. (Zak. 6:14) Yehowa hiɛ kpaŋ nibii ni wɔ hu wɔtsuɔ kɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã lɛ lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. (Heb. 6:10) Amɛbaahi ejwɛŋmɔ mli kɛya naanɔ.

19. Te esa akɛ Zakaria ninai lɛ aná wɔnɔ hewalɛ ehã tɛŋŋ?

19 Nibii fɛɛ ni atsu kɛfi anɔkwa jamɔ sɛɛ yɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ maa nɔ mi akɛ, Kristo nyiɛ wɔhiɛ ni Yehowa miijɔɔ wɔ. Gbɛjianɔtoo ni wɔyɔɔ mli lɛ ma shi shiŋŋ, ebuɔ wɔhe, ni ebaahi shi kɛya naanɔ. Nibii fɛɛ ni Yehowa ewie yɛ anɔkwa jamɔ he lɛ ‘baaba mli.’ No hewɔ lɛ, hã ohiɛ asɔ hegbɛ ni oná akɛ ofata Yehowa webii lɛ ahe lɛ waa, ni otswa ofai shi akɛ ‘obaabo Yehowa o-Nyɔŋmɔ lɛ gbee toi.’ Kɛ́ ofee nakai lɛ, wɔ-Maŋtsɛ kɛ wɔ-Sɔfonukpa lɛ kɛ ŋwɛibɔfoi lɛ baabu ohe. Eshwɛ fioo ni shihilɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ baaba naagbee. No hewɔ lɛ, feemɔ nɔ fɛɛ nɔ ni obaanyɛ kɛfi anɔkwa jamɔ sɛɛ kɛmɔ shi. Kɛkɛ lɛ, obaanyɛ oná nɔmimaa akɛ, Yehowa, taiatsɛ lɛ, baabu ohe ŋmɛnɛ kɛ daa!

^ kk. 11 Kɛ́ ootao ole enɛ he saji babaoo lɛ, kwɛmɔ “Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ” ni je kpo yɛ May 15, 2015, Buu-Mɔɔ lɛ, bf. 27-28.