Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Matempu a mvita ne tshifulu tshia butumbi bidi bikukuba

Matempu a mvita ne tshifulu tshia butumbi bidi bikukuba

‘Muanda eu neulue nunku, binuananukila kutumikila dîyi dia Yehowa Nzambi wenu.’​—ZEK. 6:15.

MISAMBU: 61, 22

1, 2. Nnsombelu kayi uvua nende bena Yuda mu Yelushalema padi tshikena kumona tshia muanda mutekete tshia Zekâya tshijika?

PADI tshikena kumona tshia muanda mutekete tshijika, Zekâya udi ne malu a bungi a kuelela meji. Yehowa mmumujadikile ne: neabutule bantu bua bienzedi biabu bibi. Mulayi eu uvua bushuwa mukoleshe Zekâya. Nansha nanku, kakuvua bualu nansha bumue buvua bushintuluke menemene to. Dipanga bululame ne bienzedi bikuabu bibi bitshivua mu bantu, ne dibakulula ntempelo wa Yehowa mu Yelushalema kadivua dianji kujika to. Mmunyi muvua bena Yuda bafike ku dilekela ne lukasa luonso mudimu uvua Nzambi mubapeshe? Bavuaku bapingane mu buloba buabu anu bua kudifila bikole mu malu abu bobu anyi?

2 Zekâya uvua mumanye ne: bena Yuda bavua bapingane mu Yelushalema mbantu bavua ne ditabuja. Mbantu bavua “Nzambi mulelela musonsole lungenyi” bua kushiya nzubu yabu mimpe ne midimu mimpe ivuabu benza. (Eze. 1:2, 3, 5) Bakashiya buloba buvuabu bibidilangane nabu bua kuya kusombela muaba uvua ba bungi ba kudibu kabayi banji kumona. Bu dibakulula ntempelo wa Yehowa kadiyi ne mushinga, kabavua mua kuenza luendu lua lutatu elu lua kilometre mitue ku 1 600 bapitshila mu buloba bume to.

3, 4. Ntatu kayi ivua bena Yuda bavua bapingane mu Yelushalema bapete?

3 Luendu elu luvua mua kuikala lua mushindu kayi? Pavua bena Yuda mu luendu, kakuyi mpata bakapitshisha mêba a bungi belangana meji a buloba buabu bupiabupia. Bantu bakulumpe ba munkatshi muabu bavua bamone butumbi buvua nabu ntempelo kale. Bavua babalondele muvua tshimenga tshia Yelushalema tshilenga kumpala. (Eze. 3:12) Bu wewe muenze luendu pamue nabu, uvua mua kumvua tshinyi pauvua umona buloba buenu bupiabupia bua Yelushalema bua musangu wa kumpala? Uvuaku mua kubungama pauvua umona nzubu ivua miupuke mijibakaja kudi bisuku anyi? Uvuaku mua kufuanyikija bimanu binene bia Babilona bivua bibaka bibidi bibidi ne bia Yelushalema bikavua biupuke, bivua ne miaba ya biibi ne bibumba bia bansentedi mishale mibole mibole anyi? Nansha nanku, bantu bakakolesha ku muoyo. Bakavua bamone muvua tshianza tshia Yehowa tshibalame mu luendu luabu lule baya batangile kuabu. Pakafikabu, bualu bua kumpala buakenzabu nkuasa tshioshelu muaba uvua ntempelo kale, ne bobu kutuadija kulambula Yehowa milambu ku dituku ku dituku. (Eze. 3:1, 2) Bua disanka divuabu nadi kumpala, bivua bimueneka bu ne: kakuvua bualu buvua mua kubatekesha mu mikolo to.

4 Pa kumbusha dibaka dia ntempelo, bena Isalele bavua ne bua kuibakulula bimenga biabu. Bavua ne nzubu ya kuakajilula, madimi a kudima, ne bantu ba kudisha. (Eze. 2:70) Mudimu uvua mubindile uvua umueneka mupite bungi. Pashishe buluishi bukole buakajuka ne lukasa luonso. Nansha muvuabu banji kubukandamena, buakalua kukola bikole mu bidimu 15. (Eze. 4:1-4) Dikenga diakakola kabidi bikole mu 522 kumpala kua Yezu, pavua mukalenge wa Pelesa mulue kukandika mudimu wa dibaka mu Yelushalema. Bivua anu bimueneka bu ne: kabavua mua kuibakulula tshimenga atshi to.​—Eze. 4:21-24.

5. Ntshinyi tshivua Yehowa muenze pavua bantu bende balekele kuenza mudimu?

5 Yehowa uvua mumanye tshivua bantu bende natshi dijinga. Nzambi wakaleja Zekâya tshikena kumona tshia ndekelu bua kujadikila bena Yuda ne: uvua mubanange ne uvua muanyishe bionso bikavuabu benze, ne bua kubajadikila ne: bobu bapingane ku mudimu wende, neabakube. Yehowa wakalaya bua mudimu wa dibakulula ntempelo eu ne: ‘Muanda eu neulue nunku, binuananukila kutumikila dîyi dia Yehowa Nzambi wenu.’​—Zek. 6:15.

BILUILU BIA BANJELU BIBANDE PA TUBALU

6. a) Mmunyi mudi tshikena kumona tshia muanda mukulu tshia Zekâya tshituadija? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena bualu.) b) Bua tshinyi tubalu tudi ne mekala mashilangane?

6 Tshikena kumona tshia ndekelu tshia muanda mukulu tshia Zekâya tshidi pamuapa mua kutamba kukolesha ditabuja dietu. (Bala Zekâya 6:1-3.) Teta kumona bualu ebu mu lungenyi: udi umona matempu anayi malongolola bua mvita apatuka ‘pankatshi pa mikuna ibidi ya tshiamu tshia mitaku.’ Tubalu tudi tukoka matempu a mvita aa tudi ne mekala mashilangane. Mekala aa adi ambuluisha bua kusunguluja muendeshi wa kabalu ne kabalu konso. Zekâya udi webeja ne: “Ebi mbinganyi?” (Zek. 6:4) Tuetu petu tudi basue kumanya, bualu tshikena kumona etshi tshidi tshitutangila petu buludiludi.

Yehowa utshitu anu wenza mudimu ne banjelu bende bua kukuba bantu bende ne kubakolesha

7, 8. a) Mikuna ibidi idi ileja tshinyi? b) Bua tshinyi mikuna eyi nya tshiamu tshia mitaku?

7 Mu Bible, mikuna itu ileja makalenge anyi mbulamatadi. Mikuna ya mu tshikena kumona tshia Zekâya mmifuanangane ne mikuna ibidi idibu baleje mu mêyi a buprofete a Danyele. Mukuna umue udi uleja bukokeshi bua tshiendelele bua Yehowa bua mu diulu ne pa buloba. Mukuna mukuabu udi uleja Bukalenge bua Masiya budibu bapeshe Yezu. (Dan. 2:35, 45) Mikuna eyi mmituadije kuikalaku ibidi katshia bateka Yezu mukalenge mu 1914, ne idi yenza mudimu wa pa buawu wa kukumbaja disua dia Nzambi pa buloba.

8 Bua tshinyi mikuna eyi nya tshiamu tshia mitaku? Anu bu or, tshiamu tshia mitaku ntshiamu tshitu ne mushinga wa bungi. Yehowa wakatuma dîyi bua bibake ntenta wa tshitendelelu ne pashishe ntempelo wa mu Yelushalema ne tshiamu tshidi tshibalakana etshi. (Ekes. 27:1-3; 1 Bak. 7:13-16) Nunku, mbikumbane bua tshiamu tshia mitaku tshia mikuna ibidi ya mu tshimfuanyi eyi kutuvuluijatshi buimpe bua bumfumu butambe bunene bua Yehowa bua mu diulu ne pa buloba ne bua Bukalenge bua Masiya biapetesha bantu bonso dikisha ne masanka.

9. Bendeshi ba matempu a mvita mbanganyi? Mmudimu kayi udibu babapeshe?

9 Tupingane ku matempu a mvita. Matempu ne baendeshi bidi bileja tshinyi? Bendeshi ba matempu a mvita mbanjelu, pamuapa biluilu bikale mu bisumbu bisumbu. (Bala Zekâya 6:5-8.) Badi bapatuka bafumina ‘kumpala kua Mukalenge wa buloba bujima’ bua kukumbaja mudimu wa pa buawu. Mmudimu kayi udibu babapeshe? Mbatume matempu a mvita ne baendeshi bua kutabalela bantu ba mu bitupa kampanda bia maloba bisunguluke. Mudimu wabu ngua kukuba bantu ba Yehowa, nangananga kudi Babilona, ‘buloba bua ku nord.’ Yehowa uvua ne bua kuenza bua Babilona kakuatshi kabidi bantu bende ku bupika to. Bushuwa, bualu ebu buvua ne bua kuikala bukoleshe bibaki ba ntempelo mu matuku a Zekâya! Kabavua ne bua kutshina bua muvua baluishi babu bakeba kubapangisha bua kuenza mudimu to.

10. Ndishindika kayi didi bantu ba Nzambi bapetela lelu mu mêyi a buprofete a Zekâya adi akula bua matempu a mvita ne baendeshi?

10 Anu bu mu matuku a Zekâya, Yehowa wa biluilu utshidi anu utuma banjelu bende bua kukuba bantu bende ne kubakolesha. (Mal. 3:6; Eb. 1:7, 14) Katshia bumbusha Isalele wa mu nyuma ku bupika bua mu tshimfuanyi mu Babilona Munene mu 1919, ntendelelu mulelela udi wenda anu udiunda kakuyi mushindu wa kumuimanyika nansha mudiku anu buluishi. (Buak. 18:4) Bu mudi banjelu batukuba, katuena ne bua kumvua buôwa ne: nekulue tshikondo tshikuabu tshiakengeshabu bulongolodi bua Yehowa mu nyuma to. (Mis. 34:7) Kadi, tuikale bashindike ne: batendeledi ba Nzambi badi pa buloba bujima nebatungunuke anu ne kuya kumpala mu nyuma. Patudi tuelangana meji a tshikena kumona tshia Zekâya, tudi bashindike ne: tudi mu bukubi mu dileji dia mikuna ibidi.

11. Bua tshinyi katuena ne bua kutshina buluishi bualuila bantu ba Nzambi kumpala eku?

11 Mu matuku makese emu, makokeshi a tshididi a mu bulongolodi bua Satana neadisangishe ne tshipatshila tshia kubutula bantu ba Nzambi. (Yeh. 38:2, 10-12; Dan. 11:40, 44, 45; Buak. 19:19) Mêyi a buprofete a Yehezekele adi amba bua makokeshi aa ne: adi abuikila buloba bujima bu matutu ne alua kutudi ne tshiji tshikole, mabande pa tubalu. (Yeh. 38:15, 16) * Kudiku bualu bua tuetu kutshina anyi? Tòo! Tudi ne tshiluilu tshia bendeshi ba tubalu ku luseke luetu. Mu tshikonko tshikole tshia dikenga dinene atshi, biluilu bia Yehowa bia banjelu nebilue bua kukuba bantu ba Nzambi ne kubutula bantu badi baluisha bumfumu buende. (2 Tes. 1:7, 8) Dituku adi nedikale dituku dia dikema! Kadi nnganyi udi ulombola tshiluilu tshia Yehowa tshia mu diulu?

YEHOWA UDI WASA MUKALENGE NE MUAKUIDI WENDE TSHIFULU TSHIA BUTUMBI

12, 13. a) Mbualu kayi budibu bambila Zekâya bua kuenza? b) Umvuija mudi muntu udibu babikila ne: Lutonga muikale Yezu Kristo.

12 Zekâya uvua mumone bikena kumona muanda mukulu yeye nkayende. Mpindieu udi wenza bualu kampanda bua mu tshiprofete bua kukankamija bantu badi bibakulula ntempelo wa Nzambi. (Bala Zekâya 6:9-12.) Badi bambila Zekâya bua kuangata arjan ne or kudi bantu basatu badi bafume mu Babilona aba: Heledai, Tobiya ne Yedaya, bua kuenza nabi “tshifulu tshinene tshia butumbi.” (Zek. 6:11, NWT; dim.) Bavuaku bambile Zekâya bua kuasa nguvena Zelubabele wa mu tshisa tshia Yuda ne wa mu ndelanganyi ya Davidi tshifulu tshia butumbi etshi anyi? Tòo. Bantu bavua mua kuikala bakeme bikole pavuabu bamumone wasa Muakuidi Munene Yoshua tshifulu tshia butumbi etshi.

13 Diasa Muakuidi Munene Yoshua tshifulu tshia butumbi divuaku dimuvuije mukalenge anyi? Tòo, Yoshua kavua wa mu dîku dia bukalenge dia Davidi to, nanku kavua mukumbane bua kuikala mukalenge to. Dimuasa tshifulu tshia butumbi divua bualu bua mu tshiprofete buvua buleja mukalenge ne muakuidi wa kashidi uvua ulua mu matuku atshivua alua. Muakuidi munene udibu bateke mukalenge eu diende Ndutonga. Bible udi uleja patoke ne: Lutonga elu ke Yezu Kristo.​—Yesh. 11:1; Mat. 2:23, NWT; dim.

14. Bu mudi Yezu Mukalenge ne Muakuidi Munene, mmudimu kayi udiye wenza?

14 Bu mudi Yezu muikale Mukalenge ne Muakuidi Munene, yeye ke mulombodi wa tshiluilu tshia Yehowa tshia mu diulu. Ke bualu kayi udi wenza mudimu ne lukasa luonso bua bantu ba Nzambi mu tshibungi bikale mu bukubi nansha mudibu mu bulongolodi ebu bua tshikisu. (Yel. 23:5, 6) Mu matuku makese emu, Kristo nealombole malu bua kutshimuna bisamba bua kutua bumfumu bua Nzambi mpanda ne kuluila bantu ba Yehowa. (Buak. 17:12-14; 19:11, 14, 15) Kadi, kumpala kua Lutonga kulumbuluisha bantu, ludi ne mudimu munene wa kuenza.

NEIBAKE NTEMPELO

15, 16. a) Mmudimu kayi wa dijadikulula ne wa dikezula udi muenzeke matuku etu aa? Nnganyi udi muwenze? b) Ntshinyi tshienzeka ku ndekelu kua Bukokeshi bua Kristo bua bidimu tshinunu?

15 Pa kumbusha mudimu uvuabu bapeshe Yezu wa kuikala Mukalenge ne Muakuidi Munene, bavua bamupeshe kabidi mudimu wa ‘kuasa ntempelo wa Yehowa.’ (Bala Zekâya 6:13.) Matuku etu aa, mu mudimu wa kuibaka udi nawu Yezu muvua mudimu wa dipikula batendeledi balelela mu Babilona Munene ne wa dijadikulula tshisumbu tshia bena Kristo mu 1919. Uvua kabidi muteke ‘mupika wa lulamatu udi mudimuke’ bua kulombola mudimu mu mbanza ya ntempelo munene wa mu nyuma idi pa buloba. (Mat. 24:45) Yezu udi kabidi ne mudimu wa kukezula bantu ba Nzambi ne kubambuluisha bua kutendelelabu Nzambi mu mushindu mukezuke.​—Mal. 3:1-3.

16 Mu bukokeshi bua Yezu bua bidimu tshinunu, yeye ne bena diende binunu 144 badi pabu bakalenge ne bakuidi nebafikishe bantu ba lulamatu ku dilua bapuangane. Pakumbana bualu ebu, anu batendeledi balelela ba Nzambi ke bashala pa buloba bukezula. Ndekelu wa bionso nebajadikulule ntendelelu mulelela bua kashidi!

ENZA PEBE MUDIMU WA DIBAKA

17. Mbualu kayi buvua Yehowa mulue kushindikila bena Yuda? Ntshinyi tshivua mukenji wende mubasake bua kuenza?

17 Kadi ntshinyi tshivua mukenji wa Zekâya mufikishe bena Yuda ba mu matuku ende ku dienza? Yehowa uvua mubajadikile ne: bavua ne bua kuenza mudimu au mu ditalala ne mu bukubi. Dibajadikila ne: ntempelo uvua ne bua kuibakibua divua ne bua kuikala dibapeteshe ditekemena mu mioyo yabu ikavua mishikile. Kadi mmunyi muvua bantu bakese mua kuenza mudimu munene nunku? Mêyi adi Zekâya wamba pashishe adi abumbusha buôwa ne dielakana bitshivuabu nabi. Pa kumbusha dibambuluisha kudi bantu ba lulamatu bu mudi: Heledai, Tobiya, ne Yedaya, Nzambi wakakula kabidi bua bantu ba bungi bavua ne bua ‘kulua, ne kuenza mudimu wa kuasa ntempelo wa Yehowa.’ (Bala Zekâya 6:15.) Bu muvua bena Yuda batuishibue ne: Nzambi uvua ne bua kubambuluisha, bakaditua mu mudimu ne lukasa luonso, kutuadijilulabu mudimu wa dibaka nansha muvuabu bawukandike. Mu matuku makese, Yehowa wakumbusha tshipumbishi tshia dikandika tshivua bu mukuna, ne bakajikija kuibaka ntempelo mu 515 kumpala kua Yezu. (Eze. 6:22; Zek. 4:6, 7) Kadi, mêyi a Yehowa avua akula bua malu manene avua ne bua kukumbana matuku etu aa.

Yehowa kakupua dinanga ditudi baleje bua bualu buende muoyo to! (Tangila tshikoso tshia 18, 19)

18. Mmunyi mudi Zekâya 6:15 wenda ukumbana matuku etu aa?

18 Lelu, bantu miliyo ya bungi badi babuela mu ntendelelu mulelela, ne mbasakibue mu mioyo yabu bua kufila ‘bintu biabu bia mushinga,’ mu bintu ebi mudi: dîba diabu, makanda abu, ne biuma bidibu bafila bua kukuatshisha ntempelo munene wa mu nyuma wa Yehowa. (Nsu. 3:9, NWT) Ntshinyi tshidi mua kutujadikila ne: Yehowa udi wangata malu atudi tuenza bua kutua ntendelelu wende mpanda ne mushinga? Vuluka ne: Heledai, Tobiya, ne Yedaya bakafila bintu bua Zekâya kuenza tshifulu tshia butumbi. Pashishe tshifulu tshia butumbi etshi tshiakashala “bu tshivulukilu,” anyi “divuluija,” dia muvuabu bafile mapa bua ntendelelu mulelela. (Zek. 6:14, NWT; dim.) Bia muomumue, Yehowa kakupua mudimu utudi tuenza ne dinanga ditudi tumuleja muoyo to. (Eb. 6:10) Yehowa neabiangate ne mushinga wa bungi, ne nebishale mu meji ende bua kashidi.

19. Bikena kumona bia Zekâya bidi ne bua kuikala ne buenzeji kayi kutudi lelu?

19 Malu onso adi enda enzeka bua ntendelelu mulelela mu matuku a ku nshikidilu aa ntshijadiki tshinene tshia ne: Yehowa udi uabenesha ne Kristo udi ualombola. Tudi mu bulongolodi budi bushindame, buikale mu bukubi ne buashalaku kashidi. Malu adi Yehowa mulongoluele ntendelelu mulelela ‘neenzeke.’ Anyisha muaba uudi nawu munkatshi mua bantu ba Yehowa, ne ‘nanukila ne kutumikila dîyi dia Yehowa Nzambi webe.’ Pashishe udi mua kushala mu bukubi bua Mukalenge wetu ne Muakuidi Munene ne bua bendeshi ba matempu a mvita ba mu diulu. Difila ne muebe muonso bua kukuatshisha ntendelelu mulelela. Paudi wenza nunku, newikale mutuishibue ne: Yehowa wa biluilu neakulame mu bukubi mu matuku adi mashadile ndongoluelu wa malu eu, ne neakulame bua kashidi!

^ tshik. 11 Bua kumanya malu makuabu, bala “Nkonko ya babadi” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/5/2015, dibeji dia 29-30.