Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Tincola Kanye Nemchele Kungasivikela Njani?

Tincola Kanye Nemchele Kungasivikela Njani?

Loku kuyawukwenteka, nanimhlonipha nimlalela Simakadze longuNkulunkulu wenu.”​—ZAK. 6:15.

TINGOMA: 17, 136

1, 2. Ngasekupheleni kwembono waZakhariya wesikhombisa besinjani simo semaJuda eJerusalema?

EKUPHELENI kwembono wesikhombisa, kunyenti umphrofethi Zakhariya bekufanele acabange ngako. Jehova bekamtsembise kutsi bantfu labangaketsembeki utawubajezisa ngenca yetento tabo letimbi. Asingabati kutsi lesetsembiso samcinisa Zakhariya. Kodvwa bekusete lobekushintjile. Bantfu bebachubeka nekungetsembeki futsi benta tintfo letimbi. Ngetulu kwaloko, kwakhiwa kabusha kwelithempeli laJehova eJerusalema bekusekhashane nekuphela. Yini leyenta emaJuda asheshe ayekela kwenta umsebenti lawunikwa nguNkulunkulu? Besekabuyele eveni lawo yini kute ente tintfo latitsandzako?

2 Zakhariya bekati kutsi emaJuda labuyela eJerusalema bekanekukholwa. ‘Nkulunkulu watsintsa tinhlitiyo tabo’ kute bashiye emkhaya abo nemabhizinisi abo. (Ezra 1:2, 3, 5) Bashiya indzawo lebebayetayele futsi labanyenti babo bebangayati lendzawo lebebaya kuyo. Nangabe kwakha kabusha lithempeli laJehova bekungakabaluleki kuwo, bekangeke atsatse loluhambo lolungemakhilomitha langu-1600 endzaweni lelihlane.

3, 4. Ngutiphi tinkinga emaJuda lahlangabetana nato?

3 Belutawuba njani luhambo lwemaJuda? Njengobe emaJuda abehamba, asingabati kutsi acitsa sikhatsi lesinyenti acabanga ngendzawo lebekaya kuyo. Bewevile kutsi lidolobha laseJerusalema belilihle kakhulu. Labanye babo lasebakhulile bebake balibona lelithempeli lelihle kakhulu. (Ezra 3:12) Kube bewuhamba nawo, bewutawutiva njani nawucala kubona i-Jerusalema lobekutawuba likhaya lakho lelisha? Bewutawetfuka yini nawubona tindzala lebeseticale kumila lukhula? Bewutawuticatsanisa yini tindvonga letindze taseBhabhulona kanye netindvonga taseJerusalema lebetibhidlikile futsi tinetikhala lapho bekunemagede khona kanye nemibhoshongo? Kodvwa emaJuda aba nesibindzi. Bewabonile kutsi Jehova wawavikela kuloluhambo loludze lwekuya eJerusalema. Intfo yekucala layenta nakefika, akha li-altare lapho bekunelithempeli khona futsi acala kwenta umhlatjelo kuJehova onkhe malanga. (Ezra 3:1, 2) Ekucaleni bewajabule kakhulu futsi bekubonakala kute lokungawadvumata.

4 Ngetulu kwemsebenti wekwakha lithempeli, ema-Israyeli bekufanele akhe kabusha emadolobha awo. Bekufanele akhe tindlu, alime emasimu futsi ondle imindeni yawo. (Ezra 2:70) Lomsebenti bewubonakala umatima. Ngekushesha kwafika kuphikiswa lokumatima. Nakuba acale ema acina, ngemuva kweminyaka lengu-15 bese acindzeteleke kakhulu. (Ezra 4:1-4) Lokuphikiswa kwaba matima kakhulu nga-522 B.C.E. ngesikhatasi inkhosi yasePheresiya imisa umsebenti wekwakha iJerusalema. Lomsebenti bewubonakala ungeke usachubeka.​—Ezra 4:21-24.

5. Yini Jehova layenta nakabona bantfu bakhe bangachubeki nemsebenti wekwakha?

5 Jehova bekakwati loko lobekudzingwa bantfu bakhe. Nkulunkulu wakhombisa Zakhariya umbono wekugcina kute acinisekise emaJuda kutsi uyawatsandza futsi uyabonga ngemsebenti lawentile. Waphindze wawacinisekisa kutsi abetawavikela nangabe achubeka nemsebenti wakhe. Macondzana nemsebenti wekwakha kabusha lithempeli, Jehova abetsembise kutsi: “Loku kuyawukwenteka, nanimhlonipha nimlalela Simakadze longuNkulunkulu wenu.”​—Zak. 6:15.

KUSEKELWA LIBUTFO LELIKHULU LETINGILOSI

6. (a) Yini Zakhariya layibona embonweni wekugcina? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.) (b) Kungani lamahhashi anemibala leyehlukene?

6 Umbono wekugcina waZakhariya ukucinisa mbamba kukholwa. (Fundza Zakhariya 6:1-3.) Cabanga ngaloko lakubona: Wabona “kuchamuka tincola letine, tiphuma emkhatsini wetintsaba . . . letimbili, tintsaba telitfusi,” lobekungenteka bekutincola temphi. Lamahhashi labedvonsa letincola bekanemibala leyehlukene futsi loku kuyasisita sikhone kuwahlukanisa. Zakhariya wabuta kutsi, “lamahhashi naletincola kusho kutsini?” (Zak. 6:4) Natsi siyafisa kwati ngobe lombono uyasitsintsa.

Jehova solo usebentisa tingilosi takhe kute avikele bantfu bakhe futsi abacinise

7, 8. (a) Timelelani letintsaba letimbili? (b) Kungani letintsaba tentiwe ngelitfusi?

7 EBhayibhelini, tintsaba tingamelela imibuso noma bohulumende. Letintsaba lokukhulunywa ngato embonweni waZakhariya tiyafana netintsaba letimbili letichazwa siphrofetho saDanyela. Yinye intsaba imelela lilungelo laJehova lekubusa indzawo yonkhe. Lelenye intsaba imelela uMbuso waMesiya lobuswa nguJesu. (Dan. 2:35, 45) Kusukela nga-1914 ngesikhatsi Jesu acala kubusa, totimbili letintsaba betisolo tikhona futsi tinendzima lebalulekile ekugcwalisekeni kwenjongo yaNkulunkulu ngemhlaba.

8 Kungani letintsaba tentiwe ngelitfusi? Njengeligolide, litfusi nalo liligugu. Jehova watsi akusetjentiswe litfusi nakwakhiwa li-altare futsi belitawuphindze lisetjentiswe nakwakhiwa lithempeli leliseJerusalema. (Eks. 27:1-3; 1 Khos. 7:13-16) Kusetjentiswa kwelitfusi kuletintsaba letimbili kusikhumbuta ngebuhle bebukhosi baJehova bendzawo yonkhe kanye neMbuso waMesiya lotawuletsela bonkhe bantfu kuthula kanye netibusiso.

9. Bobani bagibeli betincola futsi ngumuphi umsebenti labanikwe wona?

9 Nyalo asesiphindze sicoce ngekutsi letincola kanye nebagibeli bato bamelelani. Kungenteka labagibeli baletincola batingilosi noma bamelela emabutfo etingilosi. (Fundza Zakhariya 6:5-8.) Labagibeli ‘bayaphuma ekumeni embikwaSimakadze wemhlaba wonkhe’ kute bente umsebenti lokhetsekile. Ngumuphi umsebenti labanikwe wona? Letincola kanye nebagibeli bato banikwe umsebenti wekunakekela tindzawo letitsite. Umsebenti wabo kutsi bavikele bantfu baJehova ikakhulukati “ngaseveni langasenyakatfo,” lokuyiBhabhulona. Jehova bekatawuciniseka kutsi iBhabhulona angeke iphindze igcilate bantfu bakhe. Loku kwabadvudvuta kakhulu bantfu lebebakha lithempeli ngesikhatsi saZakhariya. Bebangeke basakwesaba kuphatanyiswa titsa tabo.

10. Siphrofetho saZakhariya lesimayelana netincola kanye nebagibeli bato sisicinisekisa ngani?

10 Nalamuhla, Jehova solo usebentisa tingilosi kute avikele bantfu bakhe futsi abacinise njengobe bekenta ngesikhatsi saZakhariya. (Mal. 3:6; Heb. 1:7, 14) Kusukela ngesikhatsi Israyeli waNkulunkulu akhululwa ekutfunjweni yiBhabhulona lenkhulu nga-1919, kukhonta kweliciniso kuyachubeka kwandza nangetulu kwekuphikiswa lokukhulu. (Semb. 18:4) Asesabi kutsi kukhona lokutawuphindze kuvimbe inhlangano yaNkulunkulu ekukhonteni kweliciniso ngobe tingilosi tiyasivikela. (Hla. 34:7) Esikhundleni saloko siyaciniseka kutsi tinceku taNkulunkulu letisemhlabeni wonkhe titawuchubeka titfutfuka ekumkhonteni. Njengobe sicabanga ngembono waZakhariya asingabati kutsi sivikelekile ngaphasi kwaletintsaba letimbili.

11. Kungani kungakafaneli sesabe kuhlaselwa lokutako kwebantfu baNkulunkulu?

11 Masinyane betepolitiki balelive laSathane batawuhlangana kute babhubhise bantfu baNkulunkulu. (Hez. 38:2, 10-12; Dan. 11:40, 44, 45; Semb. 19:19) Lesiphrofetho saHezekiya sifananisa lamabutfo nelifu lelisibekela live, futsi lamabutfo agibele emahhashi kute amelane nebantfu baNkulunkulu. (Hez. 38:15, 16) * Loko kufanele kusesabise yini? Cha! Akukafaneli ngobe likhona libutfo lelingakitsi. Ngesikhatsi lesimatima sekuhlupheka lokukhulu, libutfo laJehova letingilosi litawuhlangana kute livikele bantfu baNkulunkulu futsi libhubhise bantfu labamelene nebukhosi bakhe. (2 Thes. 1:7, 8) Leso kutawuba sikhatsi lesijabulisa kakhulu! Kodvwa ngubani lotawuhola libutfo laJehova letingilosi?

JEHOVA UBEKA UMPHRISTI KUTSI ABE YINKHOSI

12, 13. (a) Ngusiphi sinyatselo Zakhariya latjelwa kutsi asitsatse? (b) Chaza kutsi kungani ligama lelitsi Lihlumela libhekiselwe kuJesu.

12 Zakhariya wabona imibono lesiphohlongo. Wabese uhlanganyela esiphrofethweni lebesikhutsata bantfu labatawakha kabusha lithempeli Nkulunkulu. (Fundza Zakhariya 6:9-12.) Zakhariya watjelwa kutsi abotsatsa lisiliva negolide kuHeldayi, Thobiya, nakuJedaya lebebasandza kubuya eBhabhulona futsi ente ngayo “umchele.” (Zak. 6:11.) Zakhariya akazange atjelwe kutsi lomchele awubeke enhloko yembusi Zerubhabheli lebekangumJuda futsi asitukulwane saDavide. Bantfu lebebabukele bamangala nababona abeka umchele enhloko yeMphristi Lophakeme Jeshuwa.

13 Kunikwa kwaJeshuwa umchele kwamenta waba yinkhosi yini? Cha, Jeshuwa abengafaneleki kuba yinkhosi ngobe abengaveli eluhlwini lwekutalwa kwaDavide. Kunikwa kwakhe umchele bekumelela loyo lotaba yinkhosi kanye nemphristi kuze kube phakadze. Lomphristi lophakeme ubitwa ngekutsi Lihlumela, futsi imiBhalo ikuveta ngalokucacile kutsi leLihlumela nguJesu Khristu.​—Isa. 11:1; Mat. 2:23.

14. Ngumuphi umsebenti lowentiwa nguJesu njengobe ayiNkhosi nemPhristi Lophakeme?

14 Jesu Khristu loyiNkhosi kanye nemPhristi Lophakeme nguye lohola libutfo letingilosi taJehova. Ngenca yaloko, usebenta kamatima kute bantfu baNkulunkulu babe nekuthula ngisho noma baphila kulelive lelibi. (Jer. 23:5, 6) Esikhatsini lesitako, Jesu utawuhola ekuncobeni tive kute asekele bukhosi baNkulunkulu futsi avikele bantfu baJehova. (Semb. 17:12-14; 19:11, 14, 15) Noma kunjalo, ngaphambi kwekutsi Lihlumela likhokhe sehlulelo, kunemsebenti lomnyenti lokufanele liwente.

UTAWAKHA LITHEMPELI

15, 16. (a) Esikhatsini setfu ngumuphi umsebenti wekucwenga lowentiwe, futsi wentiwe ngubani? (b) Utaba yini umphumela wekubusa kwaKhristu ekupheleni kweMinyaka Leyinkhulungwane?

15 Ngetulu kwekuba yiNkhosi nemPhristi Lophakeme, Jesu wanikwa umsebenti ‘wekwakha lithempeli laSimakadze.’ (Fundza Zakhariya 6:13.) Esikhatsini salamuhla lomsebenti waJesu wekwakha bewufaka ekhatsi kukhulula tikhonti teliciniso eBhabhulona lenkhulu kanye nekuvusetela libandla lebuKhristu nga-1919. Wabeka “sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile” kute sihole ekucondziseni umsebenti lowentiwa emagcekeni elithempeli laNkulunkulu lelingekwemfanekiso. (Mat. 24:45) Jesu abesolo amatasa acwenga bantfu baNkulunkulu aphindze abasita kutsi kukhonta kwabo kube msulwa.​—Mal. 3:1-3.

16 Eminyakeni Leyinkhulungwane, Jesu utawusebenta kanye nalabangu-144,000 kute bente bantfu labatsembekile babete sono. Nasekwentekile loku, kutawuba tikhonti taNkulunkulu teliciniso kuphela letitawuhlala emhlabeni lohlantiwe lolipharadisi. Kukhonta kweliciniso kutabe sekubuyiselwe ngalokuphelele!

INDLELA LONGAHLANGANYELA NGAYO EMSEBENTINI WEKWAKHA

17. Ngusiphi sicinisekiso Jehova lasiniketa emaJuda futsi yini emaJuda labese ayayenta?

17 Umlayeto waZakhariya wawatsintsa njani emaJuda angesikhatsi sakhe? Jehova abewacinisekisile kutsi utawasekela aphindze awuvikele umsebenti wawo. Lesicinisekiso sekutsi lithempeli litawakhiwa kabusha sawaniketa litsemba njengobe abedvumatekile. Kodvwa abetawenta njani umsebenti lomkhulu kangaka njengobe abembalwa? Emavi Zakhariya lawasho acedza konkhe kwesaba kanye nekungabata lebenako. Ngetulu kwekusekelwa boHeldayi, Thobiya, naJedaya labebatsembekile, Nkulunkulu watsi, bantfu labanyenti “bayakuta batewusita ngekwelekelela ekwakheni lithempeli laSimakadze.” (Fundza Zakhariya 6:15.) Ngenca yekutsi emaJuda bekaciniseka kutsi Nkulunkulu uyawasekela, asheshe atsatsa sinyatselo abuyela emsebentini wekwakha. Ngekushesha Jehova wakususa kuvinjelwa kwalomsebenti futsi lithempeli laphela nga-515 B.C.E. (Ezra 6:22; Zak. 4:6, 7) Emavi aJehova achaza umsebenti lomkhulu lobewutawentiwa esikhatsini setfu.

Jehova akayuze alukhohlwe lutsandvo lomkhombisa lona! (Buka tigaba 18, 19)

18. UmBhalo waZakhariya 6:15 ugcwaliseka njani esikhatsini setfu?

18 Lamuhla, tigidzi tebantfu tihlanganyela ekukhonteni kweliciniso, futsi tinikela ngetintfo letiligugu lokufaka ekhatsi sikhatsi, emandla, kanye nemcebo kute tisekele kukhonta kweliciniso lokwentiwa ethempelini laNkulunkulu. (Taga 3:9) Yini lengasenta siciniseke kutsi kwetsembeka kwetfu kuligugu kuJehova? Khumbula kutsi boHeldayi, Thobiya, naJedaya baletsa tintfo Zakhariya labekatowakha ngato umchele. Lomchele waba “sikhumbuto” seminikelo yabo yekusekela kukhonta kweliciniso. (Zak. 6:14.) Ngendlela lefanako, Jehova angeke alukhohlwe lutsandvo lwetfu kanye nemsebenti lesimentela wona. (Heb. 6:10) Utawuhlale awukhumbula.

19. Usitsintsa njani umbono waZakhariya lamuhla?

19 Wonkhe umsebenti lowentiwako ekukhonteni kweliciniso ubufakazi lobuphatsekako bekutsi Jehova uyasibusisa futsi naKhristu ungumholi wetfu. Siyincenye yenhlangano lenekuthula, levikelekile naletawuhlala kuze kube phakadze. Injongo yaJehova lemayelana nekukhonta kweliciniso itawugcwaliseka. Yitsatse njengaleligugu indzima lonayo enhlanganweni yaJehova, ‘umhloniphe futsi umlalele.’ Nawenta njalo utawuhlala ngephasi kwesivikelo seNkhosi nemPhristi Lophakeme kanye nesebagibeli betincola tasezulwini. Yenta konkhe lokusemandleni akho kute usekele kukhonta kweliciniso. Nawenta njalo utawuciniseka kutsi Jehova wemabutfo utakuvikela kulamalanga ekugcina futsi akusekele kuze kube phakadze!

^ sig. 11 Kute utfole lokunyenti, fundza sihloko lesitsi “Imibuto Levela Kubafundzi” ku-Sicongosekulindza saMay 15, 2015, emakhasi 27-28.