Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

“Ngiyati Kutsi Utawuvuka”

“Ngiyati Kutsi Utawuvuka”

Umngani wetfu Lazaro ulele, kodvwa ngiya khona kuze ngimvuse.”​JOH. 11:11.

TINGOMA: 129, 154

1. Yini Mata labeciniseka ngayo mayelana nemnakabo? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

MATA lobekangumngani waJesu lomkhulu nemlandzeli wakhe, bekaselusizini ngobe Lazaro umnakabo bekafile. Kukhona yini lobekungacedza lobuhlungu Mata labebuva? Yebo kukhona. Jesu wamcinisekisa watsi: “Umnakenu utawuvuka.” Loko akuzange kubususe bonkhe buhlungu labebuva, kodvwa Mata wakwetsemba loko Jesu lamcinisekisa ngako. Watsi: “Ngiyati kutsi utawuvuka ngelilanga lekugcina nasekuvuswa labafile.” (Joh. 11:20-24) Bekaciniseka kutsi loko bekutawenteka esikhatsini lesitako. Jesu wabese wenta simangaliso. Wavusa Lazaro ngalelolanga.

2. Yini lengakwenta ufune kuba nelitsemba Mata labenalo?

2 Site sizatfu sekulindzela kutsi Jesu noma Babe wakhe batawusentela simangaliso lesifanako lamuhla. Nakuba kunjalo, njengaMata uyaciniseka yini kutsi bantfu lobatsandzako batawuvuka esikhatsini lesitako? Kungaba ngumuntfu loshade naye, make, babe, noma gogo namkhulu wakho. Kungenteka uselusizini ngenca yekufelwa ngumntfwana. Ulangatelela kwanga, kucoca kanye nekuphindze ube netikhatsi letijabulisako nemuntfu lomtsandzako lowafa. NjengaMata, unetizatfu letinhle tekutsi: ‘Ngiyati kutsi bantfu lengibatsandzako batawuvuka nasekuvuswa labafile.’ Kungaba kuhle umKhristu acabange ngekutsi kungani lesi kusicinisekiso langasetsemba.

3, 4. Tintfo Jesu labesandza kutenta betingakucinisa njani kukholwa kwaMata?

3 Njengobe Mata bekahlala eJerusalema, kungenteka akazange abone ngesikhatsi Jesu avusa indvodzana yemfelokati lebekahlala eceleni kwaseNayini yaseGalile. Kodvwa kungenteka bekevile ngako. Mata bekevile nekutsi Jesu wavusa indvodzakati yaJayiru. Bantfu lebebasekhaya laJayiru ‘bebati kutsi ifile.’ Jesu wambamba ngesandla watsi: “Ntfombatana, vuka!” Ngekushesha yavuka. (Luk. 7:11-17; 8:41, 42, 49-55) Mata nadzadzewabo Mariya bebati kutsi Jesu bekangabelapha labagulako. Ngaleso sizatfu, bebacabanga kutsi kube Jesu bekakhona, Lazaro bekangeke afe. Njengobe umngani waJesu lomkhulu besekafile, yini lebeyitakwenteka esikhatsini lesitako? Naka kutsi Mata watsi Lazaro utawuvuka esikhatsini lesitako, “ngelilanga lekugcina.” Kungani bekaciniseka ngaloko? Yini lengakwenta uciniseke kutsi esikhatsini lesitako bantfu labafile lokufaka ekhatsi bantfu lobatsandzako batawuvuka?

4 Kunetizatfu letinhle letisenta siciniseke ngaloko. Njengobe sifundza ngaletizatfu, ungahle utfole tintfo lokukhulunywa ngato eBhayibhelini letingakavami kuhlobana nelitsemba lekuvuswa kwebantfu labafile.

TINDZABA LETISINIKA LITSEMBA!

5. Yini leyenta Mata waciniseka kutsi Lazaro utawuvuswa?

5 Naka kutsi Mata akazange atsi: ‘Ngiyetsemba kutsi umnaketfu utawuvuka.’ Kunaloko watsi: “Ngiyati kutsi utawuvuka.” Mata bekaciniseka ngoba abefundzile ngetimangaliso ngaphambi kwekutsi Jesu acale umsebenti wakhe. Loko bekakufundze asemusha ekhaya nasesinagogeni. Manje asesicoce ngetimangaliso letintsatfu lekukhulunywa ngato eBhayibhelini.

6. Ngusiphi simangaliso lesentiwa ngu-Elija, futsi loko kwamtsintsa njani Mata?

6 Luvuko lwekucala lwenteka ngesikhatsi Nkulunkulu anika umphrofethi wakhe Elija emandla ekwenta timangaliso. Ngesikhatsi Elija asedolobheni laseSarefathi, umfelokati lophuyile wamemukela. Ngalokusimangaliso Nkulunkulu wenta kutsi fulaha nemafutsa alomfelokati kungapheli, kuze yena nendvodzana yakhe bachubeke abaphila. (1 Khos. 17:8-16) Ngekuhamba kwesikhatsi indvodzana yakhe yagula futsi yafa. Elija wamsita, watsintsa lesidvumbu futsi wathantaza watsi: “Awu! Simakadze Nkulunkulu wami, buyisela [kuphila] kwalomfana kuye!” Nkulunkulu wamlalela Elija futsi lomfana waphila. Loko bekukwekucala kuvuswa umuntfu lofile eBhayibhelini. (Fundza 1 Emakhosi 17:17-24.) Asingabati kutsi Mata bekayati lendzaba lejabulisako.

7, 8. (a) Chaza loko lokwentiwa ngu-Elisha kute asite umfati lebekaselusizini. (b) Simangaliso lesentiwa ngu-Elisha sisifundzisani ngaJehova?

7 Umuntfu wesibilli lolukhulunywa ngaye eBhayibhelini lowavuka ekufeni wavuswa ngumphrofethi Elisha, lokwatsi ngemuva kwesikhatsi wenta umsebenti lobewentiwa ngu-Elija. Lomunye wesifazane waseShunemu lobekanjingile wamemukela kahle Elisha. Ngenca yemusa labawubonisa, Jehova wanika lomfati lobekete bantfwana kanye nemyeni wakhe lobesekakhulile umvuzo wekuba nendvodzana. Ngemuva kweminyaka lembalwa, lomfana wafa. Cabanga ngelusizi lomfati laba nalo. Ngemvume yendvodza yakhe, wahamba emakhilomitha langu-30 waya ku-Elisha eNtsabeni iKhameli. Lomphrofethi watfuma inceku yakhe Gehazi kutsi ihambe kucala iye eShunemu. Gehazi akazange akhone kuvusa lomfana lobekafile. Ngemva kwaloko lomfati loselusizini wafika kanye na-Elisha.​—2 Khos. 4:8-31.

8 Ngesikhatsi Elisha sekaseShunemu lapho bekunalesidvumbu khona, wathantaza. Ngalokusimangaliso, lomfana lebekafile wavuka futsi wase umikiswa kumake wakhe lobekajabulile. (Fundza 2 Emakhosi 4:32-37.) Kungenteka lomfati wawakhumbula emavi lashiwo nguHana lobekangabatfoli bantfwana. Ngesikhatsi aletse Samuweli ethempelini, Hana wathantaza watsi: “Simakadze . . . wehlisela phansi emadlizeni, aphindze akhuphulele ngetulu.” (1 Sam. 2:6) Kuyacaca kutsi Jehova wavusa umfana waseShunemu kute akhombise kutsi unemandla ekuvusa bantfu labafile.

9. Chaza luvuko lwesitsatfu lokukhulunywa ngalo eBhayibhelini.

9 Kodvwa Elisha akazange agcine ngekwenta lesimangaliso. Ngemuva kwekutsi lomphrofethi asakhonte Jehova iminyaka lengetulu kwalengu-50, ‘waphatfwa sifo lesagcina simbulele.’ Ngekuhamba kwesikhatsi sidvumbu sa-Elisha sagcine singematsambo. Titsa tahlasela ema-Israyeli ngesikhatsi aye kuyongcwaba lenye indvodza. Ngesikhatsi abalekela titsa tawo, ema-Israyeli ajika lesidvumbu salendvodza ethuneni lebelinematsambo a-Elisha. LiBhayibheli litsi: “Satsi lesidvumbu nasitsintsana nematsambo a-Elisha, sidvumbu savuka saphila, umuntfu wasukuma wema ngetinyawo.” (2 Khos. 13:14, 20, 21) Cabanga kutsi letindzaba tekuvuswa kwalabafile tamtsintsa njani Mata! Nkulunkulu unemandla ekuncoba kufa. Cabanga ngekutsi letindzaba tisho kutsini kuwe. Kufanele tikwente uciniseke kutsi emandla aNkulunkulu makhulu futsi akapheli.

TINTFO LETENTEKA EKHULWINI LEKUCALA

10. Yini Phetro layenta kumKhristu lobekafile?

10 EmiBhalweni yemaKhristu yesiGriki siphindze sifundze ngetinceku taNkulunkulu letetsembekile letavusa bantfu labafile. Loko sikubona ngesikhatsi Jesu avusa bantfu ngaseNayini kanye nasekhaya laJayiru. Umphostoli Phetro wavusa lomunye umfati longumKhristu lobitwa ngekutsi nguDokhasi (Thabitha). Phetro waya lapho bekufanele angcwatjwe khona. Nasekadvutane nesidvumbu, Phetro wathantaza watsi: “Thabitha, vuka!” Wavuka ngaleso sikhatsi futsi Phetro wammikisa kumaKhristu labekanye naye ‘sekaphila.’ Loku kwenta bantfu “labanyenti bakholwa eNkhosini.” Bebangakhona kufakaza ngaJesu kanye nangekutsi Jehova angakhona kuvusa bantfu labafile.​—Imis. 9:36-42.

11. Yini Lukha layibika mayelana nelijaha leliselincane, futsi loko kwabatsintsa njani labanye?

11 Labanye bakubona kuvuswa kwalomunye lobekafile. Ngalelinye lilanga umphostoli Pawula bekasemhlanganweni lobewusekamelweni lelisetulu eThrowasi, manje leseyibitwa ngekutsi yinyakatfo yeTurkey. Pawula wafundzisa kwaze kwaba sebusuku kakhulu. Lijaha leliselincane lelibitwa ngekutsi ngu-Oyithikhusi belihleti efasiteleni futsi lilalele. Kodwa labese liyatumeka lase liwela phansi lisuka esitezi sesitsatfu. Kungenteka Lukha lobekangudokotela waba wekucala kuyolihlola futsi wababikela kutsi beselivele lifile. Pawula wehla futsi watsatsa lesidvumbu wase ukhokha simemetelo lesijabulisako lesitsi: “Sewuyaphila.” Loko kwabatsintsa kakhulu bantfu lebebakhona. Njengobe balibona kutsi selivusiwe “badvudvuteka kakhulu.”—Imis. 20:7-12.

LITSEMBA SIBILI

12, 13. Ngumiphi imibuto lesingatibuta yona mayelana netindzaba tekuvuswa kwalabafile lesesicoce ngato?

12 Letindzaba lesesifundze ngato kufanele tisinike litsemba Mata labenalo. Kufanele tisicinisekise kutsi Nkulunkulu longuMdali wetfu unawo emandla ekuvusa umuntfu lofile. Noma kunjalo, kuyajabulisa kutsi tinceku taNkulunkulu letetsembekile letifaka ekhatsi Elija, Jesu kanye naPhethro betikhona ngesikhatsi Jehova enta letimangaliso. Kodvwa kutsiwani ngebantfu labangazange bavuswe? Nangabe kunesikhatsi lapho Nkulunkulu angazange avuse khona tinceku takhe letetsembekile, singalindzela yini kutsi utativusa esikhatsini lesitako? Singakhona yini kutiva ngendlela Mata lativa ngayo nakatsi: “Ngiyati kutsi [umnaketfu] utawuvuka ngelilanga lekugcina nasekuvuswa labafile”? Yini lebeyimenta aciniseke kutsi loko kutawenteka futsi yini wena lengakwenta uciniseke?

13 EBhayibhelini kunemavesi lamanyenti lakhombisa kutsi tinceku taJehova letetsembekile beticiniseka kutsi bantfu labafile batawuvuswa esikhatsini lesitako. Asesicoce ngemavesi lambalwa lafakazela loko.

14. Indzaba ya-Abrahama isifundzisani mayelana nekuvuswa kwalabafile?

14 Cabanga ngaloko Nkulunkulu latjela Abrahama kutsi akwente nga-Isaka lobekayindlalifa. Jehova watsi: “Tsatsa Isaka, indvodzana yakho, leyodvwana naloyitsandzako, wente umhlatjelo ngayo.” (Gen. 22:2) Cabanga ngendlela Abrahama lativa ngayo ngalomyalo. Jehova bekatsembise kutsi tonkhe tive titawubusiswa ngentalo yakhe. (Gen. 13:14-16; 18:18; Rom. 4:17, 18) Ngetulu kwaloko, Jehova bekatse letibusiso titawuba khona “nga-Isaka.” (Gen. 21:12) Kodvwa loko bekutakwenteka njani kube Abrahama bekatonikela nga-Isaka abengumhlatjelo? Aphefumulelwe, Pawula wachaza kutsi Abrahama bekakholwa kutsi Nkulunkulu angakhona kuvusa Isaka. (Fundza Hebheru 11:17-19.) LiBhayibheli alisho kutsi Abrahama bekacabanga kutsi Isaka bekatawuvuka emva kwema-awa, lilanga noma ngemva kweliviki. Abrahama bekangati kutsi indvodzana yakhe itawuvuka nini. Kodvwa beketsemba kutsi Jehova utayivusa.

15. Jobe abenaliphi litsemba?

15 NaJobe bekakulangatelela kuvuswa kwebantfu labafile esikhatsini lesitako. Bekati kutsi nangabe sihlahla sijutjwa, singaphindze sihlume. Kepha kumuntfu kwenteka lokwehlukile. (Jobe 14:7-12; 19:25-27) Nangabe umuntfu afa, angeke sekakhone kutivusa ethuneni kute aphindze aphile. (2 Sam. 12:23; Hla. 89:48) Loko akusho kutsi Nkulunkulu angeke akhone kuvusa umuntfu lofile. Jobe bekakholelwa kutsi Jehova utamvusa ngesikhatsi lesifanele. (Fundza Jobe 14:13-15.) Jobe bekangati kutsi leso sikhatsi siyofika nini. Kodvwa beketsemba kutsi uMdali utamkhumbula futsi amvuse.

16. Ingilosi yamkhutsata njani umphrofethi Danyela?

16 Lomunye lokukhulunywa ngaye emiBhalweni yesiHebheru, yindvodza leyetsembekile lenguDanyela. Wakhonta Jehova ngekwetsembeka emashumi eminyaka futsi wamsekela. Ngalelinye lilanga, ingilosi yatsi kuDanyela: “Wena lotsandzekile,” bani ‘nekuthula’ futsi “ube nesibindzi.”​—Dan. 9:22, 23; 10:11, 18, 19.

17, 18. Nguliphi likusasa Danyela letsenjiswa lona?

17 Kungenteka Danyela wacabanga ngekutsi likusasa limphatseleni ngisho nome besekacishe abe neminyaka lelikhulu futsi sekatawufa. Abetawuvuswa yini? Yebo! Ekwephetseni kwencwadzi yaDanyela, sitfola emavi Nkulunkulu lamcinisekisa ngawo latsi: “Wena Danyela, hamba endleleni yakho kuze kube ngusekugcineni. Uyawuphumula.” (Dan. 12:13) Njengobe Danyela besekatawufa, bekati kutsi labafile baphumulile, futsi “ethuneni kute kusebenta, nekucabanga, nelwati kanye nekuhlakanipha.” (Shu. 9:10) Kodvwa kufa bekungasiso siphetfo sakhe. Bekanelitsemba lelikusasa.

18 Umphrofethi Danyela wachubeka watjelwa kutsi: “Kuyawutsi ekupheleni kwemalanga, uvuke utekwemukeliswa sabelo sakho.” Kodvwa akatjelwanga kutsi loku bekutawenteka nini. Danyela bekatawufa futsi aphumule. Kodvwa ‘kwemukeliswa sabelo sakhe’ bekusho kutsi utawuvuswa esikhatsini lesitako ngisho noma besekuphele sikhatsi lesidze afile. Loko bekutawenteka “ekupheleni kwemalanga.” I-Jerusalem Bible yona itsi: “[Danyela] utawuvuswa emukele sabelo sakhe emalangeni ekugcina.”

NjengaMata, ungaciniseka kutsi bantfu labafile batawuvuka (Buka tigaba 19 na-20)

19, 20. (a) Loku lesesicoce ngako kuhlobana njani naloko lokwashiwo nguMata kuJesu? (b) Yini lesitawucoca ngayo esihlokweni lesilandzelako?

19 Kuyacaca kutsi Mata bekanesizatfu sekwetsemba kutsi Lazaro umnakabo lobeketsembekile “utawuvuka ngelilanga lekugcina nasekuvuswa labafile.” Setsembiso lesaniketwa Danyela kanye nendlela Mata laphendvula ngayo Jesu, kufanele natsi kusente siciniseke kutsi bantfu labafile batawuvuka.

20 Lokwenteka esikhatsini lesengcile kusicinisekisa kutsi bantfu labafile batawuvuka baphindze baphile. Bantfu labebakhonta Jehova ngekwetsembeka bebakholelwa kutsi labafile batawuvuswa esikhatsini lesitako. Bukhona yini bufakazi lobukhombisa kutsi loku kutakwenteka? Nangabe bukhona, loko kufanele kusinikete sizatfu sekulangatelela sikhatsi sekuvuswa kwalabafile njengobe Mata enta. Kuyowenteka nini loko? Sitawucoca ngako esihlokweni lesilandzelako.