Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Babelethi—Sizani Abantwana Benu ‘Bahlakaniphele Ukusindiswa’

Babelethi—Sizani Abantwana Benu ‘Bahlakaniphele Ukusindiswa’

“Kwebuntwaneni wayazi imitlolo ecwengileko enamandla yokukupha ukuhlakanipha kube kusindiswa ngokukholwa kuKrestu Jesu.”—2 THIM. 3:15.

IINGOMA: 141, 134

1, 2. Kubayini abanye ababelethi ngezinye iinkhathi bangatshwenyeka abantwababo nabathatha amagadango wokuzinikezela bebabhajadiswe?

IINKULUNGWANA zabantu abafunda iBhayibheli zithathe isiqunto sokuzinikela kuJehova zabhajadiswa. Inengi labo babantu abatjha abakhuliswe ngeemfundiso zeBhayibheli, bazikhethela indlela engcono khulu yokuphila. (Rhu. 1:1-3) Nakhibe umbelethi omKrestu, siyaqiniseka ukuthi uqale phambili ekuboneni umntwanakho abhajadiswa.—Madanisa neyesi-3 Jwanisi 4.

2 Kungenzeka unokutshwenyeka ngezinye iinkhathi. Mhlamunye ubabonile abantu abatjha babhajadiswa kodwana ngokukhamba kwesikhathi bangasaphili ngendlela ehlonipha iinkambisolawulo zakaZimu. Abanye batjhiye ngitjho namaqiniso weBhayibheli. Lokho mhlamunye ngikho okungakwenza utshwenyeke ngokuthi umntwanakho angathoma endleleni efaneleko yobuKrestu kodwana ngokukhamba kwesikhathi akhohlwe amaqiniso awafunda ekuthomeni. Angafana nabanakwethu bebandleni le-Efesu lekadeni uJesu athi ngalo: “Ulilahlile ithando lakho lokuthoma.” (IsAm. 2:4) Ungakghona njani ukuvimbela into enjalo bona yenzeke bewusize umntwanakho ‘akhulele esindisweni’? (1 Pit. 2:2) Bona siphendule umbuzo lo, akhesifundeni esibonelweni sakaThimothi.

‘BEKAYAZI IMITLOLO ECWENGILEKO’

3. (a) Bekungaphasi kwabuphi ubujamo uThimothi nakazakuba mKrestu, begodu wasabela njani eemfundisweni zobuKrestu? (b) UPowula wayelelisa uThimothi ngaziphi iingcenye ezintathu zokufundisa?

3 Ngesikhathi sabapostoli mhlamunye ngomnyaka ka-47 umpostoli uPowula nakazakwenza ivakatjho lakhe lokuthoma ebandleni le-Listra begodu nakazakwazi ngekolo yobuKrestu. Nanyana kungenzeka ngesikhatheso uThimothi bekasesemutjha, kungenzeka wazikhandla emsebenzinakhe. Kwathi ngemva kweminyaka emibili, wasebenza noPowula ekukhambeleni amabandla. Ngemva kweminyaka eli-16, uPowula watlolela uThimothi naka amezwi: “Kakarela kilokho okufundileko nakilokho onesiqiniseko ngakho, ukwazi bona ukufunde kubani. Kwebuntwaneni wayazi imitlolo ecwengileko enamandla yokukupha ukuhlakanipha kube kusindiswa ngokukholwa kuKrestu Jesu.” (2 Thim. 3:14, 15) Qala bona uPowula ukhuluma (1) ngokwazi imitlolo ecwengileko, (2) ngokwenziwa bona akholwe izinto azifundileko, begodu (3) ahlakaniphele isindiso ngokukholelwa kuJesu Krestu.

4. Ngiziphi iincwadi nezinye izinto ozifumane ziphumelela nawufundisa abantwana bakho? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

4 Njengombana umbelethi omKrestu, kuliqiniso ukuthi ufuna abantwana bakho bazi imitlolo ecwengileko, okuliBhayibheli elihlanganisa imiTlolo yesiHebheru neyesiGiriki. Abantwana bangazuza ifundo nelwazi elibalingeneko nelisisekelo ngokufunda ngabantu nangezenzakalo zeBhayibhelini, kodwana lokho kuzokuya ngekghono labo. Ihlangano kaJehova ineencwadi nezinye izinto ezinengi ababelethi abangazisebenzisa bona basize abantwana babo. Kghani akhona ongawacabanga afumaneka ngelimi lakho? Khumbula, isisekelo sobuhlobo obuqinileko noJehova sakhiwa kukuba nelwazi elifaneleko ngemiTlolo.

‘UKWENZIWA BONA UKHOLELWE IZINTO OZIFUNDILEKO’

5. (a) Itjho ukuthini ikulumo ethi ‘ukwenziwa bona ukholelwe izinto ozifundileko’? (b) Sazi njani ukuthi uThimothi wenziwa bona akholelwe iindaba ezimnandi ngoJesu?

5 Ukuba nelwazi ngemitlolo ecwengileko kuqakathekile. Nanyana kunjalo, kunengi okubandakanyekileko ekudluliseleni ifundo yeBhayibheli ebantwaneni kunokumane ubafundise ngabantu nezenzakalo eziseBhayibhelini. UThimothi naye ‘wenziwa bona akholelwe izinto azifundileko.’ Elimini lesiGiriki, amagama la atjho ‘ukuqiniseka’ namkha ukuba ‘nesiqiniseko ngento namkha amaqiniso athileko.’ UThimothi bekayazi imiTlolo yesiHebheru kusukela asesemncani. Kodwana ngezinye iinkhathi wenziwa bona akholelwe ngokuqala ubufakazi obuliqiniso bokuthi uJesu vele bekanguMesiya. Mhlamunye singathi ilwazi ebekanalo, belinesiqinisekiso. Ekhabolakhona, ukuqiniseka kwakaThimothi ngeendaba ezimnandi bekunamandla khulu kangangombana wabe wabhajadiswa wabamfundi, wakhamba noPowula emsebenzini wokukhambela amabandla.

6. Ungabasiza njani abantwana bakho bona bakholelwe kilokho abakufundileko eliZwini lakaZimu?

6 Ungabaqinisekisa njani abantwana bakho bona bakholelwe ezintweni abazifundileko njengoThimothi? Kokuthoma, bekezela. Ukuqiniseka akwenzeki ngobusuku bunye kwaphela, begodu akukafuzi ulindele ukuthi izinto ozaziko zizakudlulela kibo ngefuzo. Umntwana ngamunye kufuze “akghone ukuzicabagela” bona akhe ukuqiniseka ngamaqiniso weBhayibheli. (Funda yebeRoma 12:1 NW.) Mbelethi, indimakho iqakathekile endabeni le, khulukhulu umntwanakho nakabuza imibuzo. Nasi isibonelo.

7, 8. (a) Omunye ubaba omKrestu wabekezela njani nakafundisa indodakazakhe? (b) Kghani uzibonile izinto okufuze nawe uzibekezelele?

7 UThomas, onguyise lomntazana oneminyaka eli-11, uthi: “Umntazanami angangibuza, athi, ‘Kghani uJehova bekangasebenzisa ukuziphendukela kwemvelo bona adale ukuphila ephasina?’ Namkha angathi kubayini singenzi izinto ezenziwa mphakathi njengokuvowuda, mhlamunye silinge ukuthuthukisa izinto?’ Ngezinye izikhathi ngipheze ngizilume ilimu ngilinga ukumnikela ipendulo ezwakalako. Kuhlekuhle, ukuqiniseka akusimphumela wokuzwisisa amaqiniso amanengi. Ukuqiniseka kuza ngamaqiniso amanengi amancani.”

8 Ukufundisa kutlhoga ukubekezela, ngilokho uThomas asele akwazi nje. Kuhlekuhle kuqakathekile bona woke amaKrestu abekezele. (Kol. 3:12) UThomas uyalemuka bona ngasikhathi kungatlhogeka kucocwe ngezinto ezinengi. Kufuze anikele iinzathu ngezinto abazifunda emiTlolweni ukwenzela bona indodakazakhe iqiniseke ngalokho ekufundako. UThomas uthi nakuziwa khulukhulu emaphuzwini aqakathekileko, mina nomkami sifuna ukwazi ukuthi mbala indodakazethu iyakukholelwa lokho ekufundako begodu iyakuzwisisa na. Nakhibe inombuzo, awa lokho kuhle. Eqinisweni, bengizokutshwenyeka nakhibe bekazakwamukela esimfundisa khona ngaphandle kokubuza imibuzo.”

9. Ungabafundisa njani abantwana iimfundiso zeliZwi lakaZimu?

9 Ngokubekezela kwababelethi nabafundisako, abantwana kancani kancani bangakghona ‘ukulemuke ububanzi, ubude, ukuphakama nokutjhinga’ kokukholwa. (Efe. 3:18) Singafundisa ngezinto ezilingene umnyakabo nomkhumbulwabo. Njengombana bakholwa izinto abazifundako, bazokukghona nokuvikela iinkolelo zabo nakufuze benze njalo nesikolweni. (1 Pit. 3:15) Ngokwesibonelo, abantwana bakho bangakghona na ukusebenzisa iBhayibheli bahlathulule ukuthi kwenzekani umuntu nakafako? Bayizwisisa kuhle na ihlathululo yeBhayibheli ngokufa? * Iye, siyavuma khona ukuthi ukufundisa abantwana iliZwi lakaZimu kutlhoga ukubekezela, kodwana uzabe wenza kuhle ngokuzama.—Dut. 6:6, 7.

10. Yini eqakathekileko okufuze uyikhumbule nawufundisako?

10 Nawufuna ukusiza abantwabakho ukuthi baqiniseke ngeemfundiso zeBhayibheli kufuze ubabekele isibonelo. UStephanie, umma wamadodakazi amathathu uthi: “Kusukela abantwana bami basesebancani, bengisolo ngizibuza ukuthi kghani ngiyakhuluma na nabo ngokuthi kubayini ngikholelwa kangaka ukuthi uJehova ukhona uyaphila, unethando nokuthi iindlela zakhe zilungile? Bayabona na ukuthi mbala ngiyamthanda uJehova?’ Angekhe ngalindela abantwana bami bona bakholelwe izinto abazifundako nakhibe mina ngapha angizikholelwa.”

“HLAKANIPHELA ISINDISO”

11, 12. Khuyini ukuhlakanipha begodu kubayini sithi abuyi ngeminyaka kwaphela?

11 Njengombana sibonile, uThimothi (1) bekanelwazi ngemiTlolo begodu (2) bekaqiniseka ngakukholelwako. Kodwana uPowula bekatjho ukuthini nakathi imitlolo ecwengileko ingenza uThimothi “ahlakaniphele isindiso”?

12 Umqulu wesi-2 wencwadi i-Insight on the Scriptures uthi eBhayibhelini, ukuhlakanipha “kusebenzisa ilwazi nokuzwisisa kuhle bona urarulula imiraro, ubalekele ingozi, ufikelele imigomo ethileko namkha usize nabanye benze njalo. Kuphambene khulu nobudlhadlha.” IBhayibheli lithi: “Ubudlhadlha bubotjhelelwe ehliziyweni yomntwana.” (IzA. 22:15) Kuyatjho ukuthi ukuhlakanipha, kuphambene nobudlhadlha, kutjengisa ukuthi umuntu uvuthiwe. NgokweBhayibheli ukuvuthwa akwenziwa budala bomuntu kwaphela kodwana buhlobo obuhle anabo noJehova nokulalela imiyalwakhe.—Funda iRhubo 111:10.

13. Umuntu omutjha angatjengisa njani ukuthi uhlakaniphela isindiso?

13 Abantu abatjha abavuthiweko elwazini leBhayibheli ‘abaphetjhulelwa le na le ngiyo yoke imimoya.’ Abalawulwa ziimfiso zabo namkha kugandelelwa abakufumana ebanganini babo. (Efe. 4:14) Kunalokho, bayathuthuka ‘ngokusebenzisa imikhumbulwabo yokuhlukanisa okuhle nokumbi.’ (Heb. 5:14) Batjengisa ukuthi bathuthukela ekuvuthweni ngokwenza iinqunto ezihlakaniphileko ngitjho nalokha ababelethi babo namkha abantu abakhulileko bangababoni. (Flp. 2:12) Ihlobelo lokuvuthwa liqakathekile umuntu nakazakusindiswa. (Funda izAga 24:14.) Ungabasiza njani abantwana bafumane ukuhlakaniphokhu? Kokuthoma, qiniseka bona uyabahlathululela abantwana bakho iinkolelo zakho eziseBhayibhelini. Ngamezwi nangesibonelo sakho, bazise babone ukuthi iinkambisolawulo eziseliZwini lakaZimu ngizo ophila ngazo.—Rom. 2:21-23.

Kubayini imizamo yababelethi iqakathekile? (Qala iingaba 14-18)

14, 15. (a) Ngiziphi izinto umuntu omutjha ofuna ukubhajadiswa okufuze acabangisise ngazo? (b) Ungabasiza njani abantwana bakho bona bacabangisise ngemiphumela elethwa kulalela imithetho kaZimu?

14 Nawufundisa abantwana bakho kunengi okubandakanyekileko ngombana akukafuzi umane ubatjele okulungileko nokungakalungi. Kunalokho basiza babenelwazi elaneleko lokuphendula imibuzo nasi: ‘Kubayini iBhayibheli lithi singenzi izinto ezithandwa babantu abanengi? Yini engiqinisekisa ngokuthi esikufunda eBhayibhelini kuhlala kusiza?’—Isa. 48:17, 18.

15 Umuntu omutjha ofuna ukubhajadiswa kufuze asizwe abone begodu azwisise ukuthi kutjho ukuthini ukuba mKrestu. Kusiza ngani ukuba mKrestu? Yini okuzokufuze ayenze? Izinto ozitholako zikudlula njani okufuze ukudele? (Mar. 10:29, 30) Kazi izintwezi kuzokufuze aqalane nazo ngemva kokubhajadiswa. Kungebangelo kuqakathekile bona ucabangisise kuhle ngaphambi kokuthatha igadango eliqakathekilekweli. Nange abantwana basizwa bona bacabangisise kuhle ngeembusiso ezilethwa kulalela, nangemiphumela eba khona ngebanga lokungalaleli, bazokuqiniseka ukuthi lokho iBhayibheli elikufundisako kuliqiniso. Imithethwalo ihlala isiza bona.—Dut. 30:19, 20.

NAKWENZEKA UMUNTU OMUTJHA AQALANE NEMIRARO

16. Yini ababelethi okufuze bayenze nakhibe umntwanabo obhajadisiweko uthoma ukuphelelwa kukholwa?

16 Kuthiwani-ke nakhibe umntwanakho uthoma ukungasawakholwa kuhle amaqiniso weBhayibheli ngemva kokubhajadiswa? Ngokwesibonelo, umuntu omutjha obhajadisiweko angathoma ukukarwa zizinto zephaseli namkha athome ukungasakuboni ukuqakatheka kokuphila ngemithetho yeBhayibheli. (Rhu. 73:1-3, 12, 13) Njengombelethi, ungalibali ukuthi indlela ophendula ngayo umntwanakho nakakubuza imibuzo ethileko ingaba nomthelela ekutheni ukhetha ukulingisa ukukholwa kwakho namkha ulisa ukulotjha uZimu. Zimisele bona ungalwisani nomntwanakho ngendaba le, kungakhathaliseki bona usesemncani namkha sele aseminyakeni yobutjha. Umnqophwakho kufuze kube kumsekela begodu umsize aphumelele.

17, 18. Nakhibe umuntu omutjha uthoma ukungabaza iimfundiso zakaZimu, ababelethi bangamsiza njani?

17 Iye khona umuntu omutjha obhajadisiweko uzikhethele yena bona anikele ukuphila kwakhe kuJehova. Ukuzinikelokho sithembiso asenze kuJehova sokuthi uzomthanda abeke nentandwakhe qangi. (Funda uMarkosi 12:30.) Isithembisweso siqakatheke khulu kuJehova, begodu akukafuzi namunye kithi asiqalele phasi. (UMtj. 5:4, 5) Khetha isikhathi esifaneleko begodu ukhulume ngehlonipho, ukhumbuze umntwanakho amaqiniso la. Kodwana ngaphambi kobana wenze njalo, funda iincwadi nezinye izinto uJehova azilungiselele ababelethi ngehlanganwakhe. Nawenza njalo, lokho kuzokwenza ukghone ukuveza ukuqakatheka kokuzinikela kuJehova kunye neembusiso eziza nokuba mKrestu obhajadisiweko.

18 Ngokwesibonelo, isizo elingeziweko lingafumaneka esithasiselweni, esihlokweni esithi, “Imibuzo Ebuzwa Abazali,” ngemuva kwencwadi ethi, Intsha Iyabuza—Izimpendulo ezisebenzayo, Umqulu 1 (ifumaneka ngesiZulu). Sithi: “Okokuqala, ungasheshe uphethe ngokuthi ingane yakho ilulahlile ukholo lwenu. Ezimweni eziningi, kusuke kunenkinga ecashile.” Kungenzeka wenziswe bangani. Okhunye okubangela lokhu kungaba kuzizwa unesizungu namkha uzizwe ngasuthi amanye amaKrestu amatjha araga kuhle khulu kunawe esifundweni. Isithasiselwesi nasiraga sithi, “Izinkinga ezinjengalezi azibangelwa izimfundiso zokholo lwakho. Zibangelwa ikakhulu izimo ezenza kube inselele ukuphila ngokuvumelana nokholo—okungenani okwamanje.” Sibuye godu sinikele nangeemphakamiso umbelethi omKrestu angazisebenzisa nakhibe umntwanakhe uphelelwa kukholwa.

19. Ababelethi bangabasiza njani abantwana babo ‘bahlakaniphele ukusindiswa’?

19 Njengombana umbelethi, msebenzakho ukukhulisa umntwanakho begodu unelungelo lokumeluleka ‘emyalweni weKosi.’ (Efe. 6:4) Njengombana sibonile, lokho kutlhoga bona sibafundise okutjhiwo liBhayibheli godu sibasize baqiniseke ngabakufundako. Kwamambala, batlhoga ukuqiniseka okuzobenza bazinikele kuJehova bebamlotjhe ngehliziyo epheleleko. Kwanga iliZwi lakaJehova, ummoyakhe, nemizamwakho njengombelethi kungasiza abantwana bakho ‘bahlakaniphele ukusindiswa.’

^ isig. 9 Iimfundo ezisencwadini ethi Khuyini Kwamambala Okufundiswa YiBhayibheli?Iimfundwezo zibasiza khulu abantu abatjha nabadala bona bazwisise begodu bahlathulule amaqiniso weBhayibheli. Singazifumana ngeenlimi ezinengi ezihlukahlukeneko ku-jw.org. Qala ngaphasi kwesithi IZIMFUNDISO ZEBHAYIBHELI> AMATHULUZI OKUTADISHA IBHAYIBHELII.