Rwa ḇeri ḇe roi swewar na

Rwa ḇeri ḇe sasyos sarser

Roi Ḇefasna Ḇardadi Nane Na Ndarirya

Roi Ḇefasna Ḇardadi Nane Na Ndarirya

RO KOTA ROMA, ITALIA, MONUMEN OSO ISYA IMNIS RA KERWA ḆEBA. SNONKAKU ḆERO SUPSWAN ḆESIPER SRAMA KER ḆE MOḆ INE. KERWA ḆEBA ANI SIFRURNA FA SḆUKI SWAREPEN MANPAPOIK ROMA, TITUS I.

Ro Kerwa Ḇeba Titus ḇyedi, kareren ḇeba risuru susya sufawar kuker roi oso ḇefandun kaku ḇeḇejadi ro fyor iwara. Ḇape, snonkaku sisya sibor sifawi kuf na ḇa snar kerwa ani ḇyefesepen kukro Refoya. Titus Kerwa ḇyedi ima roi ḇefasna ḇardadi ro Refo na ndarirya.

MNU ḆESMA SAMAMYAI

Ro abad randak M, ḇaḇepapoik Karajan Romawi iba kaku, ro Inggris ma Gaul (kirine sifawi ḇe Perancis) isof ro Masir, ma mnu ani ipyum kaku ma kyain kuker aski. Ḇape mnu oso isya ifrur samswen faro Roma. Mnu ani iso provinsi Yudea.

Encyclopedia of Ancient Rome doḇe, ”Karajan Romawi sayin kaku mnu Yudea, rarirya kako kuker Yudea sya. Ro mnu karajan Romawi ḇyepoik ya, mnu ḇeradirya nasya ḇa. Snonkaku Yahudi simewer snonkaku ro er ḇesesya sḇepoik ro mnu sena snar skara na sfandun faro tradisi sena ḇa. Ḇape snonkaku Romawi simarisen mankun ḇa kuker kenem ro snonkaku Yahudi ḇebukor wam sya.” Snonkaku Yahudi sibor simarisen nari ono ḇekif si sya siyawbur snonkaku Romawi sya ma ifrur mnu Israel ya ipyum kaḇer wer. Ḇape, ro taun 33 M, Yesus kristus ikofenḇair kwar snar Yerusalem nari ḇyeḇekakok.

Yesus doḇe, ”Rasya ryama ido, nari mbroḇ besi siyar warek aw kuker ayar mamun ma soper aw ma sfasyar aw, ma nari simkok aw fnoḇek kawasa besi ma arsen bedi karui oso kyon ro karui oso boriḇa.”​Lukas 19:43, 44.

Yesus wos ḇyena nafrur kmom kaku manfamyan ḇyesya. Inja, ras risuru ḇyenande ramnai fyor oser ro sko smam bait ro Yerusalem, ḇo sikofen, ”Mankor ari ye, wakmam kada karui nane nadoser bos beri ma rum anna napduk fafaya ḇa!” Imbape karui ḇeḇeso sḇuk bawes bait ya kawanwan ḇyeja bisa nasyadi ro meter ri 11, baba ḇyeja meter ri 5, ma kakaki ḇyena meter ri 3! Ḇape, Yesus ikofen faro si, ”Rosai mkomam ḇesya ro dia — nari rasya isyama, karui oso ipok ḇyarek ro karuiyo boriḇa; nakam nari neḇekakok.”​Markus 13:1; Lukas 21:6.

Yesus ikofen wer ḇe si, ”Rofyor mkomam sordade-sordadesya saiwarek Yerusalem ido, irya mkofawi beri, makakok ḇyedi fyanam kwar. Rofyor ani snonkaku ro Yudea sifrar sibur be bon, ma snonkaku ro Yerusalemsya kako iḇye sfaryane, ma snonkaku ro mnuya ḇandirisya ssun awer ḇe Yerusalem.” (Lukas 21:20, 21) Wos Yesus ḇyenane nkaku ndarirya ke?

YERUSALEM ḆYEḆEKAKOK

Ro taun samfur rikior seser rikior ḇyenande kwar, fyor Yesus ikofen ḇardadi ani. Yudea isya ḇyekandera kaker ro baḇ ḇaḇepapoik Romawi. Ḇape, ro taun 66 M, fyor ḇebarara Romawi, Gessius Florus, kyaraw pipi ro bait, ine nafrur fa snonkaku Yahudi sisambraḇ wer ḇa kwar. Srama soper ma sfasye Yerusalem, smun sordade Romawi sya, ramnai sikofenḇair ḇaḇemkei Roma sismana.

Swaf paik rikior ramnai, Cestius Gallus fyarkin sordade Romawi syadi ri 30.000 fa srama soper ma sfasye Yerusalem fa smun ḇembroḇ sya. Fasaw fa snonkaku Romawi sya sisun ḇe mnu yadori ma skakok tembok bandi ro bait ya. Ḇape skandor monda, kuker roi oso ḇefnai ḇa bo, siyer kaḇer sordade Romawi sya. Mbroḇ Yahudi sya simarisen kaku ma siyom ḇeri sordade Romawi sya. Mbroḇ risuru ḇemamunmun ani subur Yerusalem kwar, snonkaku Kristen sya na sifrar sibur ro Yerusalem imnis kuker Yesus parenta ḇyena. Sraḇe moḇ-moḇ ḇe bon na kuker simbranuk Warḇeki Yordan.​—Matius 24:15, 16.

Ro taun ḇeuser ya, Roma sifrur aw fa skaḇer fa srama soper ma sfasye Yudea. Kali ine, ḇefarkin sordade sya iso Jenderal Vespasianus ma romawa ḇyedi, Titus. Mboi, taun 68 M, Kaisar Nero imar, ma kawan ḇa ramnai Vespasianus kyaḇer ḇe Roma fa ḇyekaisar fyadweri. Kirine Titus ikif fadwer bo ifrur aw ḇyena fa srama soper ma sfasye mnu Yudea kuker sordade ri 60.000.

Ro paik Juni 70 M, Titus iwan sordade ḇyesya fa skarbakeno aiknam ḇero mnu-mnu Yudea na. Ramnai sifrur pagar runcing ḇeayar fa nayar mnu Yerusalem. Kawanwan ro pagar ani kilometer ri 7. Ro paik September, sordade Romawi sya sun kwar robor ma srab Yerusalem ma bait ya. Sifrur karui ro bait ani fa namufer ḇesop, imnis raris Yesus roi ḇyardina. (Lukas 19:43, 44) Skara bo soḇerada na, ”ḇar rifyak isof ro utin rim ro snonkaku ḇero Yerusalem ma mnu-mnu ḇese ro sup ani na simarpres.”

PAYAMYUM RO KARAJAN ROMAWI

Ro taun 71 M, Titus kyaḇer ḇe Italia ma kawasa Romawi sya sisaseri kuker raryaḇ kaku. Snonkaku ḇero mnu ani kam siso warpu fa sifrur ras kemenangan ḇeba sena ḇero ras suyafa ḇesya ro mnu Roma.

Sifrar sifrur pawai ro nyan-nyan ḇero Roma. Snonkaku sya simarisen snar smam bo sifasna arasai ḇebor kaku, kapal-kapal sun na, roiebor sḇuki mamunmun na, ma roiebor sumbur ro bait Yerusalem.

Ro taun 79 M Titus fyadwer Vespasianus ḇe kaisar. Ḇape, taun risuru ramnai, Titus fasaw bo imar. Inja, kasun ḇyedi, Domitianus, ḇyepoik fadwere ma ifrur monumen kemenangan ḇeri, iso kerwa ḇeba oso, fa ḇyuk iswarepen Titus i.

KERWA ḆEBA TITUS RO BABOINE

Kerwa Ḇeba Titus Ḇyedi ḇero Roma ro Baboine

Baboine, taun ryamuma snonkaku syaran utin ma utin srama smam mnu Roma. Simarisen smam Kerwa Ḇeba Titus ḇyedi. Ono skara kerwa ḇeba ani sna ḇe karya seni ḇepyum kaku. Ḇesesya soḇe ima nfasna payamyum ro karajan Romawi ḇyedi. Sino siswarepen kakakok Yerusalem ma bait ḇyedi.

Ḇape, faro snonkaku ḇefarkor roi ḇero Refo yadori sya, Kerwa Ḇeba Titus ipyum syadi kaku. Kerwa Ḇeba ani iso roi ḇefasnai ḇardadi ḇero Refo na kokyarna, nkaku, ma ndrama ro Allah.​—2 Petrus 1:19-21.