I gat tu pija we oli katem long Aj blong Taetas blong soemaot wan bigfala samting we i hapen longtaem bifo. Be plante man oli no save se, Baebol tu i tokbaot samting we tufala pija ya i soemaot. Aj ya i pruvum se profet tok blong Baebol i tru.

Long taem blong Jisas, Rom i rul long plante kantri, i stat long Inglan mo Gaul (hemia Franis) i go kasem Ijip. Ol man long ol ples ya oli stap gud mo oli gat plante samting. Be i gat wan ples we i mekem gavman blong Rom i wari, hemia provins blong Judia we ol man blong hem oli no stap kwaet.

Wan buk (Encyclopedia of Ancient Rome) i talem se: “Klosap evri ples we Rom i rul long olgeta, oli laekem ol man Rom, mo Rom i laekem olgeta. Be Judia i defren. Ol man Jiu oli no laekem stap aninit long han blong ol man Rom we oli ting nating long kastom blong ol man Jiu. Mo ol man Rom oli no laekem nating ol man Jiu we oli stronghed.” Plante man Jiu oli wantem wan lida blong politik we bambae i tekemaot olgeta long rul blong Rom, mo mekem Isrel i kambak olsem fastaem. Be long yia 33, Jisas i talem se bigfala trabol bambae i kasem Jerusalem.

Jisas i talem se: “Ol dei oli stap kam we bambae ol enemi blong yu oli tekem ol pos we en blong olgeta i sap, nao oli stanemap raon long yu, mo bambae oli raonem gud yu mo oli blokem yu long evri saed. Bambae oli smasemgud yu wetem ol man we oli stap insaed long yu, mo bambae oli no livim wan ston blong yu i stap stanap long ples blong hem.”—Luk 19:43, 44.

Taem ol disaepol oli harem tok ya blong Jisas, tingting blong olgeta i fasfas. Tu dei biaen, oli stap lukluk tempol long Jerusalem, nao wan long olgeta i talem se: “!Tija, yu luk! !Ol ston ya mo ol haos ya oli naes we oli naes!” !Tru ya, sam ston long tempol oli longfala olsem 11 meta, oli bigwan olsem 5 meta, mo oli hae olsem 3 meta! Be Jisas i ansa se: “Ol samting ya we yufala i stap lukluk naoia, i gat ol dei i stap kam we bambae oli brekemdaon evri ston blong olgeta, mo bambae i no gat wan i stap long ples blong hem.”—Mak 13:1; Luk 21:6.

Jisas i gohed, i se: “Taem yufala i luk ol soldia oli raonemgud Jerusalem, yufala i mas save se klosap nao bambae taon ya i lus. Ale, olgeta we oli stap long Judia, i gud oli ronwe i go long ol bigfala hil, mo olgeta we oli stap insaed long taon ya, i gud oli ronwe, mo olgeta we oli stap long ol ples raonabaot, i gud oli no go insaed long taon ya.” (Luk 21:20, 21) ?Olsem wanem? ?Tok ya i kamtru?

Afta we toti tri yia i pas, ol man Judia oli harem nogud yet blong stap aninit long rul blong Rom. Long yia 66, wan haeman blong Rom we i rul long Judia, Gessius Florus, i stilim mane long tempol. Ol man Jiu oli kros bitim mak mo oli harem se i naf nao. Fulap man Jiu oli kam long Jerusalem, oli kilim i ded ol soldia blong Rom, mo oli talemaot se oli kam independen.

Samwe long tri manis biaen, Cestius Gallus i lidim bitim 30,000 soldia blong Rom i go long Jerusalem blong  stopem rebelian ya. Kwiktaem nomo oli go insaed long taon ya mo oli stat blong brekem stonwol we i goraon long tempol. Be wantaem nomo, oli lego mo oli gobak. Ol man Jiu we oli rebel oli glad tumas mo oli ronem olgeta. Taem ol man blong tufala saed ya oli stap faet, ol Kristin oli aot long Jerusalem, oli ronwe i go long ol hil narasaed long Jodan Reva, blong obei long tok we Jisas i talem.—Matiu 24:15, 16.

Wan yia biaen, Jenerol Vespasian mo boe blong hem Taetas, i lidim ol ami blong Rom oli go faet bakegen long Judia. Be long yia 68, smoltaem afta we hedgavman ya Nero i ded, Vespasian i gobak blong kam hedgavman, mo Taetas wetem 60,000 soldia oli gohed blong faet agensem ol man Jiu.

Long manis Jun long yia 70, Taetas i talem long ol soldia blong hem se oli mas katemdaon ol tri long Judia, sapenem olgeta, mo wokem wan fenis we i longfala olsem 7 kilometa, i goraon long Jerusalem. Bifo long Septemba, oli stilim ol gudfala samting blong taon ya mo tempol, mo oli bonem. Olsem Jisas i bin talem, oli brekemdaon evri ston, we i no moa gat wan i stap long stret ples blong hem. (Luk 19:43, 44) Ol ripot oli talem se, “samwe long 250,000 kasem 500,000 man oli ded long Jerusalem mo ol narafala ples long Judia.”

Taem Taetas i gobak long Rom long yia 71, ol man oli welkamem gud hem. Oli joen wanples blong mekem wan lafet we i bigwan moa i bitim ol narafala lafet we oli mekem taem Rom i win.

Ol man oli stap olbaot long rod blong lukluk ol sas samting we ol soldia oli karem i kambak long faet. Ol bigbigfala kat oli karem ol samting we oli winim long faet mo ol samting we oli stilim long tempol long Jerusalem. Mo tu, oli soemaot ol sip we oli winim long faet.

Long yia 79, Taetas i tekem ples blong papa blong hem Vespasian. Be tu yia biaen, hem i ded. Brata blong hem Domitian, i rul long ples blong hem, mo kwiktaem nomo hem i stanemap bigfala ston ya blong ona long Taetas.

Evri yia, plante taosen man oli go visitim Aj blong Taetas long Rom. Samfala oli tingbaot Aj ya olsem nambawan wok blong ol man we oli gat gudhan blong katem ston, sam narafala oli ting se i makem bigfala paoa blong Rom, mo sam narafala bakegen oli luk Aj ya olsem memori blong taem ya we Jerusalem mo haos tempol i lus.

Taem yumi ridim Baebol, yumi kasem save se i gat wan narafala risen from wanem Aj blong Taetas i impoten. Hem i pruvum se profet tok blong Baebol i tru, mo yumi save trastem se ol tok ya oli kamaot long God.—2 Pita 1:19-21.