Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Vaikne tunnistaja

Vaikne tunnistaja

ITAALIAS ROOMA SÜDAMES SEISAB VÕIDUKAAR, MIS TÕMBAB LIGI TURISTE KOGU MAAILMAST. SEE ON AUSTUSAVALDUS ÜHELE ROOMA IMPEERIUMI ARMASTATUD VALITSEJALE – TITUSELE.

Tituse triumfikaarel on kaks suurt reljeefi, mis kujutavad üht tuntud ajaloosündmust. Vähem teatakse aga seda, et selle mälestise ja Piibli vahel on põnev seos: Tituse triumfikaar annab vaikselt tunnistust sellest, kui täpselt läks täide üks Piibli ennustus.

HUKKAMÕISTETUD LINN

Meie ajaarvamise esimese sajandi hakul ulatus Rooma impeerium Britanniast ja Galliast (nüüd Prantsusmaa) Egiptuseni välja ning kogu regiooni iseloomustas enneolematu stabiilsus ja õitseng. Ent üks kauge piirkond oli Roomale pinnuks silmas, see oli rahutu Juudamaa provints.

Väljaanne „Encyclopedia of Ancient Rome” ütleb: „Rooma võimu all oli vähe territooriume, mida märgistas sedavõrd tuline vastastikune vaen, kui seda oli Juudamaa. Juudid ei sallinud võõrvõimu esindajaid, kes ei hoolinud karvavõrdki nende traditsioonidest, ning roomlased omakorda kohtlesid kangekaelseid juute väga julmalt.” Paljud juudid lootsid, et tuleb poliitiline messias, kes tõukab vihatud roomlased võimult ja taastab Iisraeli kuldse ajastu. Kuid aastal 33 m.a.j, kuulutas Jeesus Kristus, et Jeruusalemma ootab ees katastroof.

Jeesus lausus: „Tulevad päevad, kui vaenlased ehitavad su ümber teravatipulistest palkidest tara, piiravad su ümber ja ründavad sind igast küljest. Nad hävitavad sinu ja su lapsed su sees ega jäta sinus kivi kivi peale.” (Luuka 19:43, 44.)

Jeesuse sõnad tekitasid tema jüngrites ilmselt hämmastust. Kaks päeva hiljem Jeruusalemma templit silmitsedes lausus üks neist: „Õpetaja, vaata, millised kivid ja millised ehitised!” Arvatakse, et mõned templikivid olid umbes 11 meetrit pikad, 5 meetrit laiad ja 3 meetrit kõrged. Tõesti muljetavaldav! Ent Jeesus vastas: „Tulevad päevad, kui kõigest sellest, mida te siin näete, ei jäeta kivi kivi peale, kõik kistakse maha.” (Markuse 13:1; Luuka 21:6.)

Jeesus ütles neile veel: „Kui te näete, et sõjaväed on Jeruusalemma ümber piiranud, siis teadke, et selle laastamine on lähedal. Siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedele, ja need, kes on linnas, mingu välja, ning need, kes on maal, ärgu mingu linna.” (Luuka 21:20, 21.) Kas Jeesuse sõnad läksid täide?

LINNA HÄVING

Möödus 33 aastat ja Juudamaa oli ikka veel vihatud Rooma ikke all. Ent siis, kui Rooma prokuraator Juudamaal Gessius Florus aastal 66 võttis püha templi varakambrist raha, sai maruvihastel juutidel mõõt täis. Peagi kogunesid juudi võitlejad Jeruusalemma, tapsid seal oleva Rooma garnisoni ja kuulutasid end Roomast sõltumatuks.

Umbes kolme kuu pärast saabus Cestius Galluse juhtimisel Jeruusalemma alla ülestõusu maha suruma enam kui 30 000 Rooma sõdurit. Roomlased tungisid kiiresti linna ja hakkasid templiala välismüüri õõnestama. Seejärel, näiliselt ilma mingi põhjuseta, nad taandusid. Juudi mässajad võidurõõmutsesid ning asusid sedamaid neid taga ajama. Kui sõdivad pooled olid lahkunud, põgenesid Jeesuse hoiatust kuulda võtvad kristlased Jeruusalemmast mägedele, mis asusid teisel pool Jordanit. (Matteuse 24:15, 16.)

Järgmisel aastal alustas Rooma taas sõjakäiku Juudamaale, seekord väepealik Vespasianuse ja tema poja Tituse juhtimisel. Ent peagi pärast keiser Nero surma aastal 68, naasis Vespasianus Rooma, et troonile asuda. Ta jättis Juudamaa sõjaretke ja 60 000-pealise armee oma poja Tituse juhtida.

Juunis aastal 70 käskis Titus oma sõduritel Juudamaal puid maha raiuda ning teha neist 7 kilomeetri pikkune teravatipuline müür Jeruusalemma ümber. Septembriks olid roomlased linna ja selle templi rüüstanud ja põlema pannud, nii et sinna ei jäänud kivi kivi peale, nagu Jeesus oli ennustanud. (Luuka 19:43, 44.) Ühe tagasihoidliku arvestuse järgi hukkus Jeruusalemmas ja ülejäänud maal veerand kuni pool miljonit inimest.

IMPEERIUMI VÕIT

Aastal 71 pöördus Titus Itaaliasse tagasi, kus Rooma kodanikud teda tormiliste austusavaldustega vastu võtsid. Kogu linn võttis osa suurimast pidulikust rongkäigust, mis selles pealinnas eales peetud.

Rahvahulgad imetlesid tohutuid rikkusi, mida Rooma tänavatel näidati. Nende pilku köitsid sõjasaagiks saadud laevad, massiivsed ratasplatvormid, kus kujutati lahingustseene sellest sõjast, ja Jeruusalemma templist võetud esemed.

Aastal 79 sai Titus oma isa Vespasianuse järel keisriks. Kuid vaid kaks aastat hiljem Titus suri ootamatult. Tema vend Domitianus tõusis troonile ning püstitas kohe Tituse auks triumfikaare.

TRIUMFIKAAR TÄNAPÄEVAL

Tituse triumfikaar Roomas tänapäeval

Tänapäeval imetlevad Tituse triumfikaart aastas sajad tuhanded inimesed, kes käivad Rooma foorumil. Osa inimesi peab võidukaart suursuguseks kunstiteoseks, teiste meelest on see austusavaldus võimsale Rooma impeeriumile ja on neid, kes näevad selles langenud Jeruusalemma ja selle templi mälestusmärki.

Hoolikad piiblilugejad aga mõistavad, et Tituse triumfikaar on veelgi tähendusrikkam. See on vaikne tunnistaja, mis kinnitab, et Piibli ennustused on usaldusväärsed ja täpsed ning lähtuvad Jumalalt. (2. Peetruse 1:19–21.)