Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Un konstruson antigu ki ta konfirma un profesia di Bíblia

Un konstruson antigu ki ta konfirma un profesia di Bíblia

NA ITÁLIA, NA SÉNTRU DI ROMA TEN UN KONSTRUSON DI UN ARKU KI ALGEN DI MUNDU INTERU TA BA VIZITA. EL FAZEDU PA DA ÓNRA PA UN DI KES INPERADOR DI ROMA KI MÁS GOSTADU DI EL, KI É TITU.

Na Arku di Titu, dizenhadu dôs kuza ki kontise ki konxedu dretu. Kuzê ki txeu algen ka sabe é ma kel arku li sta ligadu ku Bíblia. Arku di Titu ta prova ma un profesia di Bíblia, ki ta dexa-nu txeu dimiradu, kontise mê.

UN SIDADI KONDENADU

Na anu 30, Inpériu di Roma éra grandi. El ta baba di Gan-Britanha i Gália (ki gósi é Fransa) ti Ijitu. Kes tiritóriu ki Inpériu di Roma ta mandaba na es staba ta ten txeu suguransa i rikéza. Má Judea ki éra un lugar ki ta fikaba lonji, staba ta traze Roma txeu prubléma.

Un ensiklopédia a ta fla: “Judea éra un di kes poku tiritóriu ki Roma ta mandaba na el ki tinha txeu ódiu entri es dôs. Kes judeu tinha raiba di kes romanu, pamodi kes romanu ka ta ruspetaba ses tradison. I kes romanu éra duru ku kes judeu, pamodi es ta atxaba ma kes judeu éra rebéldi.” Txeu judeu ta speraba ma un líder ta salvaba es di romanus i ta trazeba pas i rikéza pa Israel otu bês. Má na anu 33, Jizus fla ma ta ben kontiseba un disgrasa ku Jiruzalen.

Jizus fla: ‘Ta ben txiga na bo, dias ki bus inimigu ta ben faze na bu vólta un sérka di stakas ku pónta gudu, es ta serka-u i fitxa-u, di tudu ladu. Es ta ben da ku bo na txon, abo i bus fidjus ki sta na bu meiu, i es ka ta ben dexa na bo ninhun pédra riba kunpanheru’. — Lucas 19:43, 44.

Ta da pa odja ma kes disiplu ka ntende dretu kuzê ki Jizus krê flaba. Dôs dia dipôs kantu es odja ténplu di Jiruzalen, un di es fla: ‘Instrutor, fórti pédras i prédius bunitu!’ Sima alguns algen ta fla, alguns pédra di ténplu tinha más di 11 métru di konprimentu, 5 métru di largura i 3 métru di altura! Má Jizus fla: Sobri kes kuza li ki nhos sta ta odja, ta ben txiga ténpu ki ka ta fika ninhun pédra riba di kunpanheru ki ka ta ser distruídu. — Marcos 13:1; Lucas 21:6.

Jizus fla tanbê: ‘Óras ki nhos odja Jiruzalen serkadu ku trópas na ses ténda, dja nhos sabe ma se distruison sta kuazi ta txiga. Nton, kes ki sta na Judea debe fuji pa montis, kes ki sta na Jiruzalen debe sai, i kes ki sta na kanpu ka debe entra na el’. (Lucas 21:20, 21) Má kuzê ki Jizus fla kunpri?

DISTRUISON DI UN SIDADI

Dipôs di 33 anu, judeus inda ka gostaba pa romanus mandaba na es. Má na anu 66 D.J., kantu prokurador romanu di Judea, Jésiu Floru, toma tizoru sagradu di ténplu, judeus ka aguenta más. Poku ténpu dipôs, kes ómi di géra di Judea invadi Jiruzalen, es mata kes trópa di Roma ki staba la i es fla ma Roma ka ta mandaba na es más.

Uns três mês dipôs, más di 30 mil trópa di Roma, ki Séstiu Galu staba ta komanda, bai Jiruzalen pa kaba ku kel rebelion. Kes romanu invadi Jiruzalen faxi i es faze txeu stragu na kes paredi di ténplu. Má pa kel ki ta parse, sen ninhun motivu es ba ses kaminhu. Kes judeu ki rabela faze fésta i es kumesa ta pirsigi kes romanu lógu. Di kel manera li, kes algen ki ta sigiba Jizus pruveta pa obi ku kel avizu ki el daba i es fuji pa kes monti ki ta fikaba di kel otu ladu di riu Jurdon. — Mateus 24:15, 16.

Na kel otu anu, Roma ataka Judea otu bês. Di es bês, é jeneral Vespazianu ku se fidju Titu, ki staba ta komanda kes trópa. Má lógu dipôs ki inperador Neru móre na anu 68 D.J., Vespazianu volta pa Roma pa ba ser kel novu inperador. Titu fika na se lugar na Judea ku uns 60 mil trópa.

Na junhu di anu 70 D.J., Titu manda se trópas pa korta arvis di florésta di Judea. Nton, es faze un sérka di stakas ku pónta gudu di 7 kilómetru di konprimentu na vólta di Jiruzalen. Na setenbru di anu 70 D.J., romanus dja tomaba i dja kemaba sidadi ku se ténplu. Es ka dexa ninhun pédra riba di kunpanheru, sima Jizus dja flaba. (Lucas 19:43, 44) Un kónta ki fazedu ta mostra ma “entri 250 mil i 500 mil algen móre na Jiruzalen i na kes otu párti di país.”

VITÓRIA DI ROMA

Na anu 71 D.J., Titu volta pa Itália i romanus resebe-l ku txeu fésta. Kel sidadi interu staba ta komemora kel vitória i kel-li foi un di kes fésta más grandi ki dja fazedu na Roma.

Na kel fésta ki fazedu na kes rua di Roma, kes monti di algen fika dimiradu ku tudu kel rikéza ki trópas di Roma toma. Tudu algen fika dimiradu di odja kes barku ki es toma i kes kuza sima karus di karnaval ku imaji di géra kóntra Jiruzalen i ku kes kuza ki es furta na ténplu.

Na anu 79 D.J., Titu bira inperador na lugar di se pai, Vespazianu. Má dôs anu dipôs, di un óra pa kel otu Titu móre. Se irmon Domisianu, fika na se lugar. Pa da Titu ónra pamodi kel vitória, Domisianu manda faze kel arku.

ARKU DI TITU GÓSI

Arku di Titu na Roma oji

Gósi monti di algen ki ba Roma, ta krê odja Arku di Titu. Pa alguns algen, el é un óbra di arti inportanti. Pa otus, é un ónra ki dadu pa Inpériu di Roma ki tinha txeu puder. I ten otus algen ki ta atxa ma Arku di Titu é sima kes pédra ki ta podu na sipultura di algen i el podu riba di sipultura di Jiruzalen i di se ténplu.

Má pa kes algen ki ta studa Bíblia, Arku di Titu siginifika un kuza más inportanti. Pa es, kel konstruson antigu li ta prova ma kes profesia di Bíblia é di kunfiansa, ma es ta kunpri tintin pa tintin i ma es ben di Deus. — 2 Pedro 1:19-21.

a Encyclopedia of Ancient Rome