Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

Arku ma enga xarhatajka eska Biblieri profesia ma niáraska kumplirikuarhini

Arku ma enga xarhatajka eska Biblieri profesia ma niáraska kumplirikuarhini

ROMA SENTRURHISÏ (ITALIA) ARKU MA JARHASTI ENGAKSÏ IÁPURISÏ ANAPUECHA NIRAJKA EXENI. ÚNHASPTI PARA TITU KʼÉRI AMBE EXENHANI, ENGA JINDEEPKA ROMA ANAPU JURAMUTI MA ENGAKSÏ KʼUIRIPUECHA KÁNIKUA XÉNCHEENGA.

Titueri Arku tsimani dibujuechani jukanharhiasti engaksï xarhatajka jukaparhakua ambe enga ióntki úkuarhipka. Joperu namunitu kʼuiripuechajkuksïsï míteti na enga i monumentu terukuntajka imani ambe jingoni enga Biblia uandajka. Titueri Arku xarhatasïndi eskaksï Biblieri profesiecha meru niárasïnga ísï úkuarhini.

IRETA MA ENGA KʼAMAJKUNHAPIRINGA

Uéxurhini 30 jimbo ísï despuesi de Jesúsi, Roma juramusïreendi Britania ka Galia (enga iásï jindeeka Francia) asta Ejiptu jamberi. Ka iámindu imani ireteecha jimbo enga Roma juramuni japka, sési irenhaspti ka uánikua ambe jatsikuarhenhaspti. Joperu jarhaspti ireta ma enga iauanisï japka ka enga no kurhajcheenga Roma anapu juramukuani: Judea.

Encyclopedia of Ancient Rome uandasïndi: “Namunitkuesptiksï ireteecha engaksï no ueenga sési pájperani Roma anapu juramutiicha jingoni komu eskaksï judiuecha. Judiuechaksï ikiasïreendi jimboka imeecha engaksï juramukuauenga máteru paisirhu anapuespkaksï ka íksï juramutiicha no janhanharhiasïreendi judiuecheri pʼindekuechani. Ka Roma anapuechaksï no jurajkuasïreendi eskaksï judiuecha úpiringa ambe engaksï uékapiringa”. Uánikua judiuechaksï erokuarhixapti eska politikarhu anapu orhejtsïkuti ma pʼímutantapiringa Roma anapuecheeri ka eska úpiringa eska ireta Israeli ménderu kʼéri ambe exenhapiringa. Joperu uéxurhini 33 jimbo, tata Jesukristu uandaspti eska Jerusaléni kʼamajkunhapiringa.

Jesúsi i ambe uandaspti: “Niáraati jurhiatikua engaksïni chiiti ikiatspitiicha uirhiperaaka ka nóksïni kastani [o jurajkuni] eskajtsï uéakuaka ka ni inchaakuni, jimbokaksïni ma uirhipatani jakuerachitini jauaka. Ka méntkuksïni xerendurhintaati iámindu chiiti uátsïtiichani jingoni engari jatsiaka, ka nóteru ma tsakapu pakaraati chiiti tsïntsïkatecharhu” (Lukasʌ 19:43, 44).

Ísïisti, ambe enga Jesúsi uandapka ísku pakataaspti imeeri chúxapatiichani. Tsimani jurhiatikua tátsekua, engaksï Jerusaléni anapu templuni exeni japka, ma imeeri chúxapati uandaspti: “Jorhentpiri, exe na engaksï járhatiika indeni tsakapuecha ka ístu kʼumanchikuecha”. Ka meru ísïispti, uandanhasïndi eska templurhu anapu tsakapuecha 11 metru ióskaspka (36 pies), 5 metru kóskani (16 pies) ka 3 metru iótani (10 pies). Joperu Jesúsi i ambe arhiaspti: “Niáraati jurhiatikua enga iámindu i ambe engajtsï exeni jaka, xerendurhinhantaaka” (Markusʌ 13:1; Lukasʌ 21:6).

Ka ístu uandaspti: “Engajtsï chá exeaka ireta Jerusalénini sondaduecha urhiperatini jarhani, jimajkani míte je eska ora niáraskia para ima xerenhantani. Ka ima ora jimbo, imeecha engaksï Judea ísï jauaka, sïpakuarhieksï juáteecharhisï. Ka imeecha engaksï iretarhu jauaka, sïpakuarhieksï, ka imeecha engaksï kampurhisï jámani jauaka, asïksï inchaakunte iretarhu” (Lukasʌ 21:20, 21). ¿Ísï úkuarhispi eska Jesúsi na uandapka?

KʼAMAJKUNHASÏNDI IRETA MA

Judiuechaksï tekaantaspti Roma anapu juramukuani 33 uéxurhini. Joperu uéxurhini 66 jimbo, Gesio Floro enga Judea anapu juramukuarhu ánchikuarhienga, templurhu anapu sentabu sïpaspti. I ambe úspti eskaksï judiuecha sánderu ikiapiringa. Jirejiresï ima judiuecha engaksï no kurhajcheenga Roma anapu juramukuechani, inchaakusptiksï Jerusaléni, uándikuasptiksï Roma anapu sondaduechani ka uandasptiksï eska Roma nóteru juramupiringia Judea.

Peru tanimu kutsï ísï tátsekua, jukari 30,000 Roma anapu sondaduecha, enga Sestiu Galo orhejtsïkuauenga, Jerusaléniksï niraspti para uándikuani imeechani engaksï no kurhandienga. Roma anapuechaksï jirejiresï inchaakuspti Jerusaléni ka jarhandukusptiksï templurhu anapu bardani ma. Peru ma repentku, Roma anapu sondaduechaksï níntaspti. Judiuecha engaksï no kurhandienga eratsesptiksï eskaksï úpiringa andani, ka sóntkuksï niraspti Roma anapuechani andanguani. I ambe úspti eskaksï kristianuecha ísï úpiringa eska Jesúsi na arhiapka, eskaksï uéakuntapiringa Jerusaléni ka eskaksï juáteecharhisï nipiringa sïpakuarhini riu Jordánirhu máteru ladu jimbo ísï (Mateu 24:15, 16).

Ma uéxurhini tátsekua, Roma ménderu niraspti uarhipeni Judea ka peeraasptiksï jenerali Bespasianuni ka imeeri uájpani Tituni parakaksï orhejtsïkupiringa ejersituni. Joperu ísï tátsekua enga na uarhipkia juramuti Neróni uéxurhini 68 jimbo, Bespasianu kʼuanhatsentaspti Roma para iásï ima jindeeni juramuti ka jurajkuspti eska Titu enga 60,000 sondaduechani orhejtsïkuauenga, seguiripiringa uarhipeni Judea jingoni.

Juniu uéxurhini 70 jimbo, Titu juramukuaspti sondaduechani eskaksï chʼapaapiringa Judea anapu anhatapuecha para postiichani uaani engaksï tsurhumupiringa paraksï serka ma úni enga 7 kilometru (4,5 millas) uirhipandapiringa Jerusalénini. Tanimu kutsï ísï tátsekua, Roma anapuechaksï sïpasptia ambe enga siudadirhu ka templurhu japka ka ístuksï kurhiraaspti. Ísï eska Jesúsi na uandapka, no ma tsakapu pakaraspti (Lukasʌ 19:43, 44). Uandanhasïndi “eska 250,000 a 500,000 kʼuiripuechaksï uarhispti Jerusaléni ka máteru ireteecharhu engaksï jimeesïsï japka”.

IRETA MA ENGA ANDAPITI UÉRAJKA

Uéxurhini 71 jimbo, Titu kʼuanhatsentaspti Italia, ka romanuechaksï kánikua sési erontaspti. Iámindu kʼuiripuechaksï niraspti kapitalirhu uanopini ísï eska na no méni úkuarhini japka, jimbokaksï kánikua tsípixapka engaksï romanuecha andapka.

Kʼuiripuechaksï ísku pakarasïreendi engaksï exeenga sési járhati tesoruechani engaksï Roma anapu xanharuecharhisï nitameenga. Exeasïreendiksï barkuechani engaksï jupiapka, kʼérati karrosecha jimbo xarhatasïreendiksï na enga úkuarhienga guerra ka ístuksï exespti imani ambe engaksï Jerusaléni anapu templurhu sïpapka.

Uéxurhini 79 jimbo, enga na uarhipkia Titueri taati jémba Bespasianu, Titu niáraspti juramutiini, peru tsimani uéxurhini ísï tátsekua ma repentku uarhispti ka imeeri ermanu jémba Domisianu niáraspti juramukuarhu ka sánisï tátsekua arku ma úspti para Titu kʼéri ambe exenhani.

IÁSÏ AMBE ARHIKUEKASÏNI ARKU

Na enga jaka iásï Titueri Arku (Roma)

Uánikua kʼuiripuecha engaksï nirajka miiuni Roma anapu sentruni, ískuksï pakarasïndi engaksï exejka Titueri Arkuni. Máruksï uandasïndi eska sési jásï konstruksioni máeska; máteruecha uandasïndi eska úkata jarhaska para xarhatani na enga xáni kʼéri ambeepka Roma ka máteruechaksï uandasïndi eska jindeeska para miánhantani na enga Jerusaléni ka imeeri templu kʼamajkunhapka.

Joperu para kʼuiripu ma enga sési jorhenguarhijka Bibliani, Titueri Arku ambakiti ambe arhikuekasïndi. Xarhatasïndi eskaksï Biblieri profesiecha meru niárasïnga ísï úkuarhini, eskaksï mintsinharhikueska ka eskaksï Tata Diosïni jimboeska (2 Pedru 1:19-21).