Skip to content

Skip to table of contents

Followim Example Bilong Noah, Daniel, and Job wea Garem Faith and Wei for Obey

Followim Example Bilong Noah, Daniel, and Job wea Garem Faith and Wei for Obey

‘Noa, an Danel, an Job. Stretfala wei blong trifala bae hemi sevem nomoa laef blong trifala seleva.’—ESIKIEL 14:14.

SONG: 120, 54

1, 2. (a) Why nao wei for ting raonem example bilong Noah, Daniel, and Job encouragem iumi? (b) Wanem taem nao Ezekiel raetem toktok wea stap long Esikiel 14:14?

WASWE, iu kasem hard taem saed long selen, sik, or persecution? Waswe, samfala taem hem hard for gohed hapi taem iu duim waka bilong Jehovah? Sapos olsem, wei for ting raonem example bilong Noah, Daniel, and Job savve encouragem iu. Olketa no perfect and kasem tu olketa sem hard taem wea iumi feisim. Samfala taem laef bilong olketa stap long danger tu. Nomata olsem, olketa gohed faithful and Jehovah ting long olketa olsem nambawan example long wei for garem faith and for obey.—Readim Esikiel 14:12-14.

2 Ezekiel raetem theme scripture bilong disfala article taem hem long Babylon long 612 B.C.E. * (Esikiel 1:1; 8:1) Datwan no longtaem bifor Jerusalem distroe long 607 B.C.E. Samfala pipol nomoa laef taem Jerusalem distroe bikos olketa faithful and obey olsem Noah, Daniel, and Job. (Esikiel 9:1-5) Samfala long olketa wea laef hem Jeremiah, Baruch, Ebedmelech, and olketa Rechabite.

3. Wanem nao bae iumi storyim long disfala study?

3 Distaem tu, olketa wea Jehovah ting long olketa olsem olketa raeteous, olsem Noah, Daniel, and Job, olketa nomoa bae sev taem disfala nogud world hem finis. (Rev. 7:9, 14) Bae iumi storyim why Jehovah ting long thrifala hia olsem olketa raeteous and why olketa gudfala example for iumi. Bae iumi storyim tu (1) olketa hard taem wea kasem olketa and (2) hao iumi savve followim example bilong olketa for garem faith and for obey.

NOAH GOHED FAITHFUL AND OBEY FOR WINIM 900 YEAR

4, 5. Olketa wanem kaen hard taem nao Noah kasem, and why nao datwan no isi?

4 Olketa wanem kaen hard taem nao kasem Noah? Long taem bilong Enoch, great-grani bilong Noah, wei bilong pipol barava nogud. Olketa savve talem barava “nogud samting” abaotem Jehovah. (Jude 14, 15) Raf fasin kamap big tumas. Evri pipol long taem bilong Noah gohed for mek trabol and killim dae man. Olketa nogud angel kam daon long earth and change for kamap man and maritim olketa woman. Pikinini bilong olketa raf tumas. (Jenesis 6:2-4, 11, 12) Bat Noah barava difren. Bible sei: “Noa nomoa hemi wanfala man hu hemi stret tumas long ae blong God.” Hem difren bikos hem evritaem duim samting wea stret. Noah “frengud wetem God.”—Jenesis 6:8, 9.

5 Wanem nao iumi lanem from disfala story abaotem Noah? First samting, tingim haomas year nao Noah faithful for worshipim Jehovah nomata hem stap witim pipol wea barava nogud. Noah no fren witim God for 70 or 80 year nomoa, bat hem duim datwan for klosap 600 year. (Jenesis 7:11) And tu, no eni kongregeson stap for helpem and encouragem Noah olsem iumi distaem. And no eni brata and sista bilong hem sapotim hem. *

6. Hao nao Noah showimaot hem no fraet?

6 Noah duim staka gud samting, bat hem no tingse datwan inaf nao. Hem luksavve hem mas no fraet for talem olketa narawan abaotem faith wea hem garem long Jehovah. Bible kolem hem man for “preach abaotem samting wea raeteous.” (2 Pet. 2:5) Aposol Paul story abaotem Noah taem hem sei: “Faith bilong hem judgem world.” (Heb. 11:7) Pipol mekfani and trae for stopem hem. Maet olketa trae for killim hem tu. Nomata olsem, Noah no “fraetem man.” (Provebs 29:25) Hem no fraet bikos Jehovah savve helpem olketa faithful wakaman bilong hem for no fraet.

7. Wanem nao samfala hard samting Noah feisim taem hem buildim ark?

7 Noah faithful long Jehovah for winim 500 year. Then, Jehovah talem hem for buildim wanfala big ark for sevem olketa pipol and animal from Flood. (Jenesis 5:32; 6:14) Luk olsem hem no isi for Noah buildim wanfala big ark olsem. Hem savve pipol bae tok spoelem and againstim hem. Bat Noah garem faith and gohed for obeyim Jehovah. Hem barava “duim evrisamting . . . wea God hemi bin talem hem.”—Jenesis 6:22.

8. Hao nao Noah showimaot hem trustim Jehovah for provaed for famili bilong hem?

8 Noah feisim nara challenge. Hem mas provaed for waef and olketa pikinini. Bifor Flood, pipol mas barava waka hard for plantim kaikai. Noah luksavve hem mas duim datwan. (Jenesis 5:28, 29) Bat hem no letem wei for provaedem need bilong famili for mekem hem wari tumas. Bat wei for worshipim Jehovah nao important long hem. Nomata Noah busy for buildim ark for samting olsem 40 or 50 year, hem gohed strong for worshipim Jehovah. And hem gohed for duim olsem for 350 year moa bihaen datfala Flood. (Jenesis 9:28) Noah showimaot nambawan example for garem faith and wei for obey!

9, 10. (a) Hao nao iumi savve followim example bilong Noah for garem faith and wei for obey? (b) Wanem gud samting nao bae iu kasem sapos iu obeyim Jehovah?

9 Hao nao iumi savve followim example bilong Noah for garem faith and wei for obey? Iumi duim diswan taem iumi followim standard bilong Jehovah abaotem wanem hem stret, no part bilong world, and putim Jehovah first long laef. (Matt. 6:33; John 15:19) Tru nao, diswan mekem pipol long world no laekem iumi. Olsem example, from iumi disaed strong for obeyim olketa law bilong God abaotem sex and marit, pipol savve talem olketa nogud toktok abaotem iumi long nius. (Readim Malakae 3:17, 18.) Olsem Noah, iumi tu no fraetem olketa man. Bat iumi shud fraet long Jehovah bikos hem nomoa savve givim iumi laef olowe.—Luke 12:4, 5.

10 Askem iuseleva: ‘Waswe, bae mi gohed duim wanem hem stret long eye bilong God nomata olketa narawan mekfani long mi and tok spoelem mi? Waswe, mi trustim Jehovah bae provaedem wanem famili bilong mi needim nomata laef no isi?’ Sapos iu trustim Jehovah olsem Noah, iu savve sure hem bae lukaftarem iu.—Phil. 4:6, 7.

DANIEL FAITHFUL AND OBEY NOMATA HEM STAP LONG NOGUD TAON

11. Olketa wanem hard taem nao kasem Daniel and thrifala fren bilong hem long Babylon? (Lukim piksa long start bilong study.)

11 Olketa wanem kaen hard taem nao kasem Daniel? Olketa tekem Daniel olsem prisoner long Babylon, taon wea pipol worshipim idol and duim spiritism. Pipol long there no laekem olketa Jew and tok spoelem olketa and God bilong olketa, Jehovah. (Sams 137:1, 3) Daniel and olketa Jew wea faithful for worshipim Jehovah mas barava feel nogud long diswan! And tu, bikos Daniel and thrifala fren bilong hem Hananiah, Mishael, and Azariah kasem training for waka for king bilong Babylon, staka pipol lukluk long wanem olketa duim. Olketa mas kaikaim kaikai bilong king, wea samfala kaikai hia Jehovah stopem. Bat Daniel “hemi save dat bae olketa samting ya i save mekem hem no klin long ae blong God,” so hem disaed for no kaikaim.—Daniel 1:5-8, 14-17.

12. (a) Wanem nao olketa gudfala fasin wea Daniel garem? (b) Hao nao Jehovah ting long Daniel?

12 Daniel kasem nara challenge wea lelebet difren. Maet from hem savve tumas long staka samting, king givim hem olketa spesol waka. (Daniel 1:19, 20) Bat Daniel no praod or tingse wanem hem tingim nomoa stret. Hem gohed hambol and evritaem sei Jehovah nao givim hem savve for duim samting. (Daniel 2:30) Tingim diswan, Daniel hem spesol bikos nomata hem young yet, Jehovah sei hem faithful olsem Noah and Job wea servem Jehovah for full laef bilong tufala finis. Waswe, hem fitim for Jehovah trustim Daniel? Ia, bikos Daniel gohed faithful and obeyim Jehovah for full laef bilong hem. Taem Daniel klosap 100 year, angel bilong God sei olsem long hem: “Daniel, God hemi lavem yu tumas.”—Daniel 10:11.

13. Why nao maet Jehovah helpem Daniel for kasem hae position?

13 From Jehovah sapotim Daniel, hem kamap wanfala important man long Babylon and long taem wea Media Persia rul tu. (Daniel 1:21; 6:1, 2) Maet Jehovah mek sure Daniel kasem disfala hae position mekem hem savve helpem pipol bilong hem, olsem Joseph duim long Egypt and Esther and Mordecai duim long Persia. * (Daniel 2:48) Waswe, iu savve tingim feeling bilong Ezekiel and olketa nara Jew taem olketa lukim Jehovah iusim Daniel for helpem olketa? Luk olsem datwan barava encouragem olketa!

Jehovah ting long olketa wea gohed faithful olsem olketa spesol (Paragraf 14, 15 storyim diswan)

14, 15. (a) Hao nao taem bilong Daniel hem semsem olsem distaem? (b) Wanem nao olketa dadi and mami savve lanem from parents bilong Daniel?

14 Hao nao iumi savve followim example bilong Daniel for garem faith and wei for obey? Distaem world fulap witim false worship and staka nogud samting. Diswan from Bigfala Babylon, wea Bible kolem ples wea “olketa demon” stap long hem, hem affectim full world. (Rev. 18:2) Bat, iumi olsem olketa stranger nomoa. From datwan, pipol luksavve iumi difren and olketa mekfani long iumi. (Mark 13:13) Bat, olsem Daniel, iumi laek for fren gud witim God bilong iumi, Jehovah. Taem iumi hambol, obey and trustim Jehovah, hem bae ting long iumi olsem iumi spesol tu.—Hagae 2:7.

15 Olketa dadi and mami savve lane from parents bilong Daniel. Taem Daniel smol boy long Judah, wei bilong staka pipol nogud. Bat wei wea hem lovem Jehovah gohed for kamap strong. Why nao olsem? Masbi parents teachim hem abaotem Jehovah. (Provebs 22:6) And tu, nem bilong Daniel, wea minim “Judge Bilong Mi Hem God,” showimaot parents bilong hem lovem Jehovah. (Dan. 1:6, ftn; NW) So parents, patient taem iufala teachim olketa pikinini abaotem Jehovah. Iufala no givap. (Eph. 6:4) Gohed for prea witim olketa and prea for olketa. Duim best bilong iufala for teachim pikinini for lovem wanem Jehovah sei hem stret, and Jehovah bae barava blessim iufala.—Sams 37:5.

JOB FAITHFUL AND OBEY NOMATA HEM RICH OR POOR

16, 17. Olketa wanem bigfala change nao Job feisim long laef bilong hem?

16 Olketa wanem kaen hard taem nao kasem Job? Job feisim olketa bigfala change long laef bilong hem. Firstaem, Job barava rich winim evri pipol long East. (Job 1:3) Staka pipol savve long hem and barava respectim hem. (Job 29:7-16) Bat Job no tingse hem gud winim narawan or tingse hem no needim God. Iumi savve long diswan bikos Jehovah kolem hem “wakaman blong mi” and hem sei tu: “Hemi wanfala gudfala an stretfala man. An hemi tinghae long mi an hemi les fo duim eni ravis samting.”—Job 1:8.

17 Seknomoa, laef bilong Job barava change. Hem lusim evriting and hem sorre tumas, gogo hem laek dae nomoa. Iumi savve Satan nao mekem Job kasem staka problem. Hem laea and sei Job worshipim Jehovah bikos hem laek kasem samting for hemseleva nomoa. (Readim Job 1:9, 10.) Jehovah no ting nating long laea toktok wea Satan talem. Bat, Jehovah givim chance long Job for pruvim hao hem barava lovem and faithful for worshipim hem.

18. (a) Wanem nao mekem iu tinghae long faithful fasin bilong Job? (b) Wanem nao iumi savve lanem abaotem Jehovah from wei wea hem treatim Job?

18 Satan iusim olketa difren wei for attakim Job. Hem laek for mekem Job barava feel nogud and for tingse God nao kosim olketa trabol hia. (Job 1:13-21) Then thrifala laea fren bilong Job talem olketa nogud samting long Job. Olketa sei from hem wicked, God panisim hem. (Job 2:11; 22:1, 5-10) Nomata olsem, Job gohed faithful long Jehovah. Hem tru, samfala taem Job no talem stret samting. (Job 6:1-3) Bat Jehovah luksavve long diswan bikos Job kasem hard taem and hem barava wikdaon. Jehovah luksavve Job nating lusim hem nomata Satan barava attakim and tok spoelem hem staka taem. Bihaen olketa hard taem hia, Jehovah dabolem evri samting wea hem bin garem bifor and addim 140 year long laef bilong hem. (Jas. 5:11) Job gohed for worshipim Jehovah witim full heart bilong hem. Hao nao iumi savve? Bikos Ezekiel raetem theme scripture bilong disfala article staka handred year bihaen Job hem dae.

19, 20. (a) Hao nao iumi savve followim example bilong Job for garem faith and wei for obey? (b) Hao nao iumi savve kaen long narawan olsem Jehovah?

19 Hao nao iumi savve followim example bilong Job for garem faith and wei for obey? Nomata iumi feisim olketa difren hard taem, iumi laek for mek sure Jehovah nao barava important long iumi. Iumi barava trustim and obeyim hem witim full heart bilong iumi. Tru nao, iumi garem staka reason for duim olsem winim Job. Tingim diswan: Distaem, iumi savve long staka samting abaotem Satan and olketa trik bilong hem. (2 Cor. 2:11) Bible buk bilong Job helpem iumi for savve why God letem wei for safa gohed. Profesi bilong Daniel helpem iumi for luksavve Kingdom bilong God hem real gavman wea Jesus Christ nao rulim. (Daniel 7:13, 14) And datfala Kingdom klosap for rulim full earth and finisim wei for safa.

20 Example bilong Job teachim iumi for kaen long olketa brata and sista taem olketa kasem hard taem. Olsem Job, maet olketa talem samting wea no stret. (Eklesiastes 7:7) Bat iumi shud no judgem olketa and sei samting olketa duim hem no stret. Iumi shud trae for minim olketa. Sapos iumi duim datwan, bae iumi olsem Dadi bilong iumi, Jehovah, wea showimaot love and mercy.—Sams 103:8.

JEHOVAH BAE MEKEM IU STRONG

21. Hao nao toktok long 1 Peter 5:10 barava fitim samting wea kasem Noah, Daniel, and Job?

21 Noah, Daniel, and Job stap long olketa difren taem long history and olketa kasem olketa difren hard taem. Nomata olsem, olketa winim olketa hard taem hia. Samting wea happen long olketa helpem iumi for tingim wanem aposol Peter talem, wea sei: “Bae iufala safa for lelebet taem nomoa, then God wea hem barava kaen tumas bae finisim training bilong iufala mekem iufala barava strong.”—1 Pet. 5:10.

22. Wanem nao bae iumi storyim long next study?

22 Samting wea Peter talem hem for pipol bilong God distaem tu. Jehovah promisim hem bae strongim olketa wea worshipim hem. Iumi laekem Jehovah for mekem iumi strong and gohed faithful long hem. Dastawe iumi laek for followim example bilong Noah, Daniel, and Job wea garem faith and wei for obey. Long next study, iumi bae lanem hao thrifala hia faithful long Jehovah bikos olketa barava savve long hem. Olketa barava savve gud long evri samting hem laekem olketa for duim. (Provebs 28:5) Iumi tu savve duim olsem.

^ par. 2 Ezekiel kamap prisoner long Babylon long 617 B.C.E. Hem raetem toktok wea stap long Esikiel 8:1 go kasem chapter 19:14 long mek-six year, wea hem nao 612 B.C.E.

^ par. 5 Lamech, dadi bilong Noah, garem faith long God bat hem dae faev year bifor datfala Flood. Sapos mami and olketa brata and sista bilong Noah laef taem Flood kam, olketa dae insaed datfala Flood.

^ par. 13 Luk olsem Jehovah duim sem samting tu long Hananiah, Mishael, and Azariah for garem olketa hae position.—Daniel 2:49.