Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

Ju je mintsikani ka kurhajchani Jeobani ísï eska Noe, Danieli ka Jobu

Ju je mintsikani ka kurhajchani Jeobani ísï eska Noe, Danieli ka Jobu

“Noe, Danieli ka Jobu [...], pʼímutantskataksï uérapirindi imecheri jurhimbikua jimbo” (EZEQ. 14:14).

PIREKUECHA: 89, 119

1, 2. a) ¿Andijtsïnisï uá uinhaperantani Noeri, Danieliri ka Jobueri ejemplu? b) ¿Ambe úkuarhexapi enga Esekieli karapka Ezequiel 14:14?

¿NO SÉSIJTSÏ nitamakuarhexaki pʼamenchakua ma jimbo, tumina jimbo, jimbokaksïni no sési kámasïnga o máteru problema jimbo? ¿Ménisïjtsï úkua jukanchasïni tsípikua jingoni seguirini marhuakuni Jeobani? Enga ísïika, Noeri, Danieliri ka Jobueri ejemplu, uátiksïni uinhaperantani. Íksï kʼuiripuecha engaksï no perfektuepka, sáno májkueni járhati problemechanksï jatsiaspti eska jucha. Ménisï astaksï niáraspti sáno uarhini. Peruksï no méni jurajkuspti Jeobani ka para Jeoba, ambakiti ejempluestiksï jimbokaksï kurhajchaspka ka mintsinharhinksï (arhinta je Ezequiel 14:12-14).

2 Esekieli Babilonia karaspti textuni enga ini artikulurhu úrakuarhijka, uéxurhini 612 ante de Jesusi, * sinku uéxurhinisï ante de Jerusaleni kʼamajkunhani 607 jimbo (Ezeq. 1:1; 8:1). Máru kʼuiripujkusï niárapti xarhati kualidadichani xarhataani eska Noe, Danieli ka Jobu ka markarinhasptiksï paraksï tsípiti pakarani (Ezeq. 9:1-5). Máruksï jindespti Jeremiasi, Baruki, Ébedi-méleki ka rekabitecha.

3. ¿Ambechi exea ini artikulurhu?

3 Enga i parhakpini kʼamajkunhaaka, imajkuksïsï markarinhaati paraksï tsípini pakarani enga Jeoba exeauaka eskaksï jurhimbitiska ísï eska Noe, Danieli ka Jobu (Jaŋ. 7:9, 14). Ísï jimbo, ju je exeni andisï Tata Diosï úraapi ini kʼuiripuechani komu ejemplu jurhimbikueri. Orhetachi exeaka náki problemechanksï jatsiaspi ka tátsekuachi exeaka nénachi uá mintsikani ka kurhajchani Jeobani ísï eskaksï ima.

NOE MINTSIKASPTI KA KURHAJCHANI JEOBANI JUKARI NOBESIENTU UÉXURHINI

4, 5. a) ¿Náki problemechani jatsiaspi Noe? b) ¿Andijtsïnisï ísku pakatajki mítini eska Noe no kuatantaspka?

4 Problemechani enga jatsiapka. Enokiri jurhiatikuecharhu, enga Noeri tátemberi abueluepka, kʼuiripu kánikua no sési úrispti. Astaksï ‘no sési arhisïrendi’ Jeobani (Jud. 14, 15). Sánhani arhixapti atajperakua ambe jarhani. Noeri jurhiatikuecharhu, “echeri uinintaspti atajperakua ambe”. No ambarhati ánjilichaksï kʼuiripu úkuarhintaspti, tembuchasptiksï nanakecha jingoni ka kánguarhiasptiksï sapiichani engaksï no sési kámpenga ka atajpini (Gén. 6:2-4, 11, 12). Peru Noe méntku ménderuenispti. Biblia arhisïndi: “Jeoba jaiapanhintaspti Noeni. [...] Imani tiempu jimbo, iámindu kʼuiripuecheri, imajkusï iámu ambe sési uéndi. Noe Tata Diosï jurhimbiti jingoni jámasïrendi” (Gén. 6:8, 9).

5 Ju je exeni ambejtsïni xarhatachesïni Noeri ambe inde uandakuecha. Para uénani, ju je exeni na xáni ióni marhuakuspi Jeobani ante de Dilubiu nájkiruka xáni no sési jánhaskuarhepka. No solu setenta o ochenta uéxurhinispti, sino sáno seisientusi uéxurhini (Gén. 7:11). Ka ima no jatsispti kúnguarhikua ma enga jarhuatapiringa aguantarini ísï eskachi jucha iásï na jatsikia. Perikaksï ni sikiera imeri ermanu jembecha apoiariuenga. *

6. ¿Néna xarhataspi Noe eska balori jukaspka?

6 Noe no solu ambakiti achamasï máespti, sino balori jingoni uandantaspti eska jakajkusïrenga Jeobani. Jimbosï Biblia arhijti eska ima ‘jurhimbitku uandajtsïkpisïrenga’ (2 Ped. 2:5). Apostuli Pablu karaspti: “Enga ima mintsikapka Diosïni, xarhataspti eska iámindu parhakpini anapuecha kʼamanharhintskua jatsispka” (Ebr. 11:7). Noe tekantaspti engaksï teresmarhupka, engaksï no sési kámapka ka jiáni jamberi engaksï uékenga atani. Peru ima no niáraspti “chérhiani kʼuiripuechani” (Prov. 29:25). Sánderu sési, Noe imani balori xarhataspti enga Jeoba íntsaajka imechani engaksï jakajkukua jingoni marhuakujka.

7. ¿Náki problemechani jatsiaspi Noe enga arkani úni japka?

7 Enga Noe jukari kinientosi uéxurhini jámapkia Jeoba jingoni, Jeoba arhispti eska arka ma úpiringa paraksï kʼuiripuecha ka animalicha úni tsípiti pakarani (Gén. 5:32; 6:14). Para Noe no fásilipti xáni kʼéri arka ma úni. Ka jamberi mítipti eska kʼuiripu sánderu teresmarhupiringa ka no sési kámani. Peru mintsikaspti Jeobani ka kurhajchaspti. “Ísïmindu úspti” eska Jeoba na arhipka (Gén. 6:22).

8. ¿Néna xarhataspi Noe eska mintsikasïrenga eska Jeoba íntskupiringa ambe enga uétarhinchapiringa?

8 Para Noe no fásilipti mantenerini imeri témbani ka uájpechani. Ante de Dilubiu, kʼuiripu kánikua ánchikuarhisïrendi para úni tʼirekua jatsini. Ka Noejtu májkueni úsïrendi (Gén. 5:28, 29). Peru Noe no sánderu jukaparharaspti konseguirini ambe enga uétarhinchenga, sánderu sési, Jeobani marhuakuspti. Ka nájkiruka kuarenta o sinkuenta uéxurhini ióndapka arkani úni, no méni jurajkuspti Jeobaeri ambe. Ka seguirispti ísï úni enga Dilubiu nitamapkia, máteru tresientusi sinkuenta uéxurhini (Gén. 9:28). Sési jimbo, ambakiti ejempluesti jimboka mintsikaspka ka kurhajchani Jeobani.

9, 10. a) ¿Nénachi uá ísï mintsikani Jeobani ka kurhajchani eska Noe? b) ¿Ambe uá Jeoba engachi kurhajchaaska imeri juramukuechani?

9 Nénachi uá mintsikani ka kurhajchani Jeobani ísï eska Noe. Ísïchi úsïnga engachi apoiarijka Jeobaeri jurhimbikuani, engachi orhetku pérajka Reinueri ambe ka nochi Satanasiri parhakpini jingoniini (Mat. 6:33; Juanu 15:19). Ini ambe jimbo, kʼuiripujtsïni no jaiapanhintasïndi. Por ejemplu, komuchi sési eratsitini jakaia méntkisï kurhajchaani Jeobani juramukuechani, engaksï sexueri ka temungurhirikueri ambe uandajka, máru lugaricharhujtsïni arhinhchasti (arhinta je Malaquías 3:17, 18). Peru májkueni eska Noe, nochi chérhisïnga kʼuiripuni, sánderu sési, janhanharhisïngachi Tata Diosïni. Mítiskachi eskajtsïni imajkusï uáka íntskuni tsípikua para méntkisï (Luk. 12:4, 5).

10 Jatsiskachi para kurhamarhikuarhini: “¿Seguiriua Tata Diosï jingoni jámani engarini kʼuiripu teresmarhuaka o arhinhchani? ¿Mintsikasïni eskarini Jeoba íntskuaka ambe engani uétarhinchajka asta jiáni enga úkua jukaaka konseguirini?”. Engajtsï májkueni mintsikaska Jeobani ka kurhajchani eska Noe na úpka, uákajtsï seguru jarhani eskaksïni Jeoba kuidariuaka (Filip. 4:6, 7).

DANIELI MINTSIKASPTI KA KURHAJCHANI JEOBANI IRETARHU MA ENGA NO SÉSI ÚRINHAPKA

11. ¿Náki problemechanksï jatsiaspi Danieli ka imeri kompanieruecha Babilonia? (Exe je dibujuni enga uénakuarhu jaka).

11 Problemechani enga jatsiapka. Danieli Babilonia pánhaspti, iretarhu ma engaksï idoluechani kómarhiauenga ka engaksï sïkuamikua ambe kámenga. Babilonia anapuechaksï, no uékaasïrendi judiuechani ka teresmarhuasïrendiksï imechani ka imecheri Tata Diosï Jeobani (Sal. 137:1, 3). Inde ambe no sési pʼikuastauendi ambakiti judiuechani, komu Danieli. Ístu, uánikua kʼuiripu exentku jarhasïrendi Danielini ka imeri tanimu kompanieruechani —Ananiasi, Misaeli ka Asariasi— jimbokaksï babiloniuecha preparariuaxapka paraksï reini ánchikuarhikuni. Astaksï arhiasïrendi ambe tʼireni. I ambe problema máespti jimboka Danieli no uékaspka “arhani áspiti tʼirekuani enga rei arhenga para úni limpiu jarhani” (Dan. 1:5-8, 14-17).

12. a) ¿Náki kualidadichani xarhataaspi Danieli? b) ¿Néna exesïreni Jeoba Danielini?

12 Danieli sánderu kʼéri ma problema jatsispti. Komu uánikua ambe jorhenapka úni, kʼérati pribilegiuechani intsïnhaaspti (Dan. 1:19, 20). Indeni ambe jimbo, Danieli úpirindi kʼéramakuarhini o eratsini eska méntkisï rasoni jatsisïrenga. Peru no ísï úspti, sino méntkisï kaxumbikua xarhataspti ka uandasïrendi eska iámu ambe Jeobani jimboespka (Dan. 2:30). Ka enga Danieli tumbiipka, Jeoba uandaspti eska májkueni jurhimbitispka eska Noe ka Jobu, jimbosï úrapti komu ejemplu. Seguruchi jarhaska eska Jeoba mintsikasïrenga Danielini, jimboka imajtu méntkisï mintsikaspka ka kurhajchani. Ka enga sáno 100 jatiripkia, ánjili ma uékperakua jingoni arhispti eska Tata Diosï kánikua jukaparharasïrenga (Dan. 10:11).

13. ¿Andisï Danieli úpi jarhuataani judiuechani?

13 Komu Jeoba jeiapanhintenga Danielini, ima niáraspti kʼéri ofisiali máeni Babilonia ka tátsekua Medopersia (Dan. 1:21; 6:1, 2). Jamberi Jeoba úpti ini ambe para Danieli úni jarhuatani imeri iretani, ísï eska Jose na úpka jini Ejiptu ka Esteri ka Mardokeu jini Persia (Dan. 2:48). * Ju je eranhaskani na engaksï sési pʼikuarherapka Esekieli ka máteru judiuecha engaksï exepka na enga Jeoba jarhuataani japka.

Jeoba jukaparharaasïndi imechani engaksï no méni jurajkujka. (Exe je párrafu 14 ka 15).

14, 15. a) ¿Néna sáno májkueni jánhaskuarhexaki iásï eska Danieliri jurhiatikuecha jimbo? b) ¿Ambeksï uá jorhenguarhini táticha Danieliri tátembecheri?

14 Nénachi uá mintsikani Jeobani ka kurhajchani ísï eska Danieli. Irekaxakachi ini parhakpinirhu enga ísku jándikua ambe jaka ka no jurhimbiti kómarhikua. I ambe Kʼéri Babilonia jimboesti, engaksï interu parhakpini anapu no jurhimbiti relijionicheka ka enga jindeka “ma kʼumanchikua Noambakitiri espirituecheri” (Jaŋ. 18:2). Peruchi jucha no parhakpini anapueska. Jimbochisï no májkuenika eska kʼuiripu ka ísï jimbo, teresmarhusïndijtsïni (Mar. 13:13). Jimajkani, ju je andarherani Jeobani ísï eska Danieli. Engachi kaxumbitiska ka ístuchi mintsikani ka kurhajchani Jeobani, juchajtuchi jukaparhakueuaka para ima (Ageo 2:7).

15 Tátichaksï uáti uánikua ambe jorhenguarhini Danieliri tátembecheri. ¿Andi? Jimboka enga Danieli sapichuepka, Juda anapu kʼuiripu kánikua no sési úrispti, peru ima xénchasïrendi Jeobani. Ka no ísku jatini niáraspti xénchani, sino jimbokaksï imeri táticha sési jorhendaspka Jeobaeri ambe (Prov. 22:6). Ka Danieliri arhinhakua, enga arhikuekajka “Juchiti Juesi Jindesti Tata Diosï”, xarhatasïndi eskaksï tátembecha xénchasïrenga Jeobani (Dan. 1:6, nota). Ísï jimbo, táticha, tekaanta je engajtsï Jeobaeri ambe jorhendaani jauaka chári sapiichani. Asï kuatanta je (Efes. 6:4). Kómarhijpekua je ka kómarhi je Jeobani imecha jingoni. Engajtsï jánguarhintaska imecheri mintsitarhu pérani ambe enga jorhentpijka Biblia, Jeobaksïni uánikua kóntperatechani íntsauati (Sal. 37:5).

JOBU MINTSIKASPTI KA KURHAJCHANI JEOBANI ENGA RIKUEPKA KA ENGA POBRIPKA

16, 17. ¿Ambe ka ambe nitamakuarhispi Jobu?

16 Problemechani enga jatsiapka. Jobu uánikua ambe nitamakuarhispti. Ima “sánderu kʼéri ambe[spti] iámindu kʼuiripuecheri engaksï orientirhisï irekapka” (Job 1:3). Rikuespti, mítikatespti ka respetarisïrendiksï (Job 29:7-16). Peru nájkiruka ísïpka, ima no eratsisïrendi eska sánderu kʼéri ambespka eska máteruecha o eska no uétarhinchasïrenga Tata Diosïni. Jimbosï Jeoba arhipti “juchiti marhuari” ka ístu ari ambe uandaspti imeri: “I achamasï ambakiti kʼuiripuesti ka iámindu ambe jurhimbiti úsïndi, kurhajchasïndi ka janhanharhisïndi Tata Diosïni ka jánguarhintasïndi iámindu ambe sési úni” (Job 1:8).

17 Peru imeri irekua ma repentku mójtakurhispti. Iámu ambe tsïtaspti ka xáni no sési pʼikuarheraspti enga jamberi uékenga uarhini. Ísïsti, juchachi mítiska eska Satanasisï kulpa jatsipka enga uandapka eska Jobu interesi jimbojkusï marhuakuenga Jeobani (arhinta je Job 1:9, 10). Peru Jeoba no ísku kurhaaspti ini ambe enga Satanasi uandapka. Jurajkuspti para Jobu xarhatani eska uékperakua jimbosï marhuakuenga ka eska no jurajkupiringa Jeobani.

18. a) ¿Andiksïnisï ísku pakatajki enga Jobu no méni jurajkupka Jeobani? b) ¿Ambejtsïni jorhendasïni Jeobaeri ambe na enga kámapka Jobuni?

18 Satanasi uánikua ambe úspti para tsʼéjkuni Jobuni ka eratsitaraspti eska Jeobasï tsʼéjkuni japka (Job 1:13-21). Tátsekua, tanimu kompanieruechaksï niraspti paraksï sési pʼikuastantani. Peruksï no sési arhispti ka arhisptiksï eska Jeoba kastigarixapka (Job 2:11; 22:1, 5-10). Peru Jobu no jurajkuspti Jeobani. Ísïsti eska ménisï no eratsiparini uandaspka, peru Jeoba kurhangusïrendi eska no sési nitamakuarhixapka (Job 6:1-3). Mítispti eska Jobu kánikua kómu pʼikuarheraxapka peru eska no méni jurajkuspka nájkiruka Satanasi méntku úndapka no sési úkuni chkuanderakuechani úrapariani. Enga Satanasi tsʼéjkupkia, Jeoba tsimani uelta sánderu íntskuntaspti Jobuni ima amberi enga uénakuarhu jatsipka ka jurajkuspti para sientu kuarenta uéxurhiniteru irekani (Sant. 5:11). Imani tiempu jimbo, Jobu seguirispti iámu imeri mintsita jingoni marhuakuni Jeobani. ¿Nénachi mítiski? Jimboka uánikua uéxurhini páxapkia uarhirini enga Esekieli karapka textuni enga i artikulurhu úrakuarhijka.

19, 20. a) ¿Nénachi uá májkueni mintsikani ka kurhajchani Jeobani eska Jobu? b) ¿Nénachi uá májkueni pʼamojpitiini eska Jeoba?

19 Nénachi uá mintsikani ka kurhajchani Jeobani ísï eska Jobu. No arhiparini ambe engachi nitamakuarhini jauaka, ju je méntkisï sánderu jukaparharani Jeobani, mintsikani ka tsípikua jingoni kurhajchani. Juchachi sánderu rasonichani jatsiaska eska Jobu. Ju je eratsintani eskachi sánderu ambe mítiskia Satanasiri ka na enga mámaru ambe jirinhakuntajka parajtsïni tsʼéjkuni (2 Kor. 2:11). Libru de Job jimbo, juchachi mítiska andisï Tata Diosï jurajkujki eska jauaka kómu nitamakua. Ka Danieliri profesia jimbo, kurhangusïngachi eska Tata Diosïri Reinu, gobiernu máeska nani enga Jesusi juramuni jaka (Dan. 7:13, 14). Ka mítiskachi eska i Reinu, no ióni jimbo kénditaaka kómu nitamakua.

20 Jobueri irekua, ístujtsïni jorhendasïndi eskachi jatsiska para pʼamojkuani erachichani engaksï kómu nitamakuarhini jaka. Máruksï jamberi no eratsiparini uandajti ísï eska Jobu (Ecl. 7:7). Peru enbesi dechi jusgariuani, jatsiskachi para kurhangukuani. Ísï úparini, májkuenchi úni jauaka eska Jeoba, juchari Táti enga uékpitiika ka pʼamojpiti (Sal. 103:8).

JEOBAJTSÏNI UINHAPERANTAATI

21. ¿Néna terokuntasïni ambe enga arhijka 1 Pedru 5:10 imani ambe jingoni engaksï Noe, Danieli ka Jobu nitamakuarhipka?

21 Noe, Danieli ka Jobu, nóksï mísmu tiempu jimbo irekaspti ka níjtuksï májkueni ambe nitamanchapi, peruksï orhepani uérakuaspti problemechani engaksï jatsiapka. Ambe engaksï nitamakuarhipka, miátantasïndijtsïni ambe enga Pedru uandapka: “Engajtsï ma ratu tekaantakia, Diosï enga iámindu ambe jimbo kóntpijka” uáti “eskajtsï no ma ambe jimbo kuerataaka ísï jindeni eska Diosï na uékajka, ka eskajtsï uinhapiaka para nójtsï débili korokani [o pʼikuarherani] sino sési jimbo uinhapintsï” (1 Ped. 5:10).

22. ¿Ambechi exea máteru artikulurhu?

22 Ambe enga 1 Pedru 5:10 arhijka, ístu jindesti para iásï anapu Jeobaeri ireta. Jeobajtsïni asegurarichesïndi eskajtsïni uinhaperantaaka parachi no débili pʼikuarherani. Iáminduechachi uékasïnga méntkisï marhuakuni Jeoba ka eskajtsïni uinhaperantaaka. Jimbochisï uéjka májkueni mintsikani ka kurhajchani Jeobani eska Noe na úpka, Danieli ka Jobu. Eskachi na exeaka máteru artikulurhu, ambe enga jarhuataapka paraksï no jurajkuni Jeobani, jindespti eskaksï sési mítispka Jeobani. Kurhangusïrendiksï ambe enga Jeoba uékenga eskaksï úpiringa (Prov. 28:5). Ka juchajtuchi uáka májkueni úni.

^ párr. 2 Esekieli Babilonia pánhaspti uéxurhini 617 ante de Jesusi. Ima jiáni karaspti ambe enga arhijka Ezequiel 8:1-19:14, enga “seisi” uéxurhini japkia Babilonia, o sea 612 jimbo.

^ párr. 5 Noeri tátemba Lameki, kurhajchasïrendi Jeobani, peru sinku uéxurhinisï ante de Dilubiu uarhispti. Enga Noeri amamba ka ermanu jembechaksï útasï irekani japka enga Dilubiu uénapka, nóksï tsípiti pakaraspti.

^ párr. 13 Jamberi Jeoba májkueni úpti Ananiasi, Misaeli ka Asariasi jingoni, paraksï úni jarhuataani judiuechani (Dan. 2:49).