Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas sa tunned Jehoovat nagu Noa, Taaniel ja Iiob?

Kas sa tunned Jehoovat nagu Noa, Taaniel ja Iiob?

„Õelad ei mõista, mis on õige, ent kes otsivad Jehoovat, saavad kõigest aru.” (ÕPET. 28:5)

LAULUD: 126, 150

1.–3. a) Mis aitab meil jääda viimsetel päevadel Jumalale ustavaks? b) Mida me selles artiklis uurime?

PRAEGU, viimsete päevade lõpuosas, „jumalatud lokkavad kui umbrohi”. (Laul 92:7.) Pole seepärast midagi imestada, et Jumala moraalinormid on kõrvale heidetud. Kuidas me saame sellises keskkonnas toimida üleskutse järgi „Olge lapsed kurjuses. Arusaamise poolest saage täiskasvanuks”? (1. Kor. 14:20.)

2 Vastus on selle artikli juhttekstis, milles muu hulgas öeldakse: „Kes otsivad Jehoovat, saavad kõigest aru.” See tähendab, et nad saavad aru kõigest, millest vaja, et Jehoovale heameelt valmistada. (Õpet. 28:5.) Samalaadne mõte on ka tekstis Õpetussõnad 2:7 ja 9, kus öeldakse, et Jehoova „talletab praktilist tarkust õigetele”. Selle tulemusena nad mõistavad, „mis on õige, õiglane ja aus – kõike, mis on hea”.

3 Noal, Taanielil ja Iiobil oli selline tarkus. (Hes. 14:14.) See on ka Jumala rahval tänapäeval. Kuidas on aga lood sinuga isiklikult? Kas sina saad aru kõigest, millest vaja, et Jumalale heameelt valmistada? Selleks on tarvis Jumalat hästi tunda. Uurime nüüd, 1) kuidas Noa, Taaniel ja Iiob õppisid Jumalat tundma, 2) mismoodi see neile kasuks tuli ja 3) kuidas saame meie kasvatada endas sellist usku, nagu oli neil.

NOA KÄIS KOOS JUMALAGA JUMALAKARTMATUS MAAILMAS

4. Kuidas õppis Noa Jehoovat tundma ja kuidas see teda aitas?

4 Kuidas õppis Noa Jehoovat tundma? Alates inimajaloo algusest on inimesed õppinud Jumalat tundma peamiselt kolmel moel: vaadeldes nähtavat loodut, õppides teistelt jumalakartlikelt inimestelt ja kogedes õnnistusi, mida toob Jumala mõõdupuude ja põhimõtete järgi elamine. (Jes. 48:18.) Jälgides füüsilist loodut, võis Noa näha külluslikult tõendeid Jumala olemasolu kohta ja ka tema omadusi, nagu „tema jäädavat väge ja jumalikkust”. (Rooml. 1:20.) Selle tulemusel Noa mitte lihtsalt ei tunnistanud, et Looja on olemas, vaid tal tekkis temasse kindel usk.

5. Kuidas sai Noa teada Jumala eesmärgist seoses inimkonnaga?

5 Piibel ütleb, et „uskumiseks on vaja sõnumit kuulda”. (Rooml. 10:17.) Kellelt kuulis Noa Jehoova kohta? Ta võis õppida palju oma sugulastelt. Nende hulgas oli näiteks tema jumalakartlik isa Lemek, kelle eluiga kattus mingil määral Aadama omaga. (Vaata pilti artikli alguses.) Samuti võib nimetada Noa vanaisa Metuusalat ja tema vanavanavanaisa Jeredit, kes elas pärast Noa sündi veel 366 aastat. * (Luuka 3:36, 37.) Tõenäoliselt kuulis Noa nendelt esiisadelt ja ehk ka nende naistelt inimajaloo algusest, Jumala eesmärgist, et maa oleks täidetud talle sõnakuulelike inimestega, ja Eedeni aias toimunud mässust, mille tagajärgi Noa oma silmaga nägi. (1. Moos. 1:28; 3:16–19, 24.) Igal juhul puudutas õpitu tema südant ning ajendas teda Jumalat teenima. (1. Moos. 6:9.)

6., 7. Mis lootus tugevdas Noa usku?

6 Usku tugevdab lootus. Kujutle, mida Noa võis tunda, kui ta sai teada, et tema nimi, mis tähendab ilmselt „lohutus” või „puhkus”, pakub lootust. (1. Moos. 5:29, allmärkus.) Lemek ütles Jumala vaimu mõjutusel Noa kohta: „Tema toob meile lohutust meie ... vaevas, sest Jehoova on maapinna neednud.” Noa lootis Jumalale. Nagu Aabel ja Eenok enne teda, uskus ka Noa, et tuleb tõotatud järeltulija, kes purustab mao pea. (1. Moos. 3:15.)

7 Kuigi Noa ei pruukinud mõista selle prohvetiennustuse üksikasju, andis see talle kahtlemata lootust. Eedenis tõotatuga seostus ka see, millest oli rääkinud Eenok. Ta ennustas samuti, et Jumal mõistab jumalakartmatute üle kohut. (Juuda 14, 15.) Eenoki sõnum, mille lõplik täitumine leiab aset Harmagedoonis, tugevdas kindlasti Noa usku ja lootust.

8. Kuidas kaitses Noad Jumala tundmine?

8 Mis kasu oli Noale sellest, et ta tundis hästi Jumalat? Jumala tundmine kasvatas Noa usku ja andis talle jumalikku tarkust, mis kaitsesid teda ja eeskätt just tema suhteid Jehoovaga. Näiteks kuna Noa „käis koos tõelise Jumalaga”, ei seltsinud ta jumalakartmatutega. Ta ei lasknud end petta materialiseerunud deemonitel, kes ustavusetutele ja kergeusklikele inimestele oma üleinimlike võimetega kindlasti muljet avaldasid ja keda seepärast võib-olla lausa jumaldati. (1. Moos. 6:1–4, 9.) Noa teadis ka seda, et ülesanne saada järglasi ja täita maa anti inimestele. (1. Moos. 1:27, 28.) Küllap järeldas ta, et seksuaalsuhted naiste ja materialiseerunud vaimolendite vahel on ebaloomulikud ja valed. Ta sai sellele kinnitust, kui nägi neist suhetest sündinud ebanormaalseid järeltulijaid. Lõpuks hoiatas Jumal Noad, et ta toob maa peale veeuputuse. Noa uskus seda ja seepärast ehitas ta laeva, et päästa oma pere. (Heebr. 11:7.)

9., 10. Kuidas me saame võtta eeskujuks Noa usku?

9 Kuidas kasvatada endas sellist usku, nagu oli Noal? Meil tuleb olla Jumala sõna hoolikad uurijad ning lasta õpitul end vormida ja juhatada. (1. Peetr. 1:13–15.) Siis kaitsevad usk ja jumalik tarkus meid Saatana kavalate võtete ja maailma pahelise vaimu eest. (2. Kor. 2:11.) See vaim sütitab inimestes armastust vägivalla ja ebamoraalsuse vastu ning õhutab neid keskenduma oma patustele ihadele. (1. Joh. 2:15, 16.) See võib panna vaimselt nõrku kristlasi ignoreerima tõendeid, mis kinnitavad, et Jumala suur päev on lähedal. Pane tähele, et kui Jeesus võrdles meie aega Noa päevadega, ei rääkinud ta vägivallast ega ebamoraalsusest, vaid hoiatas ohu eest jääda Jehoova teenistuses loiuks. (Loe Matteuse 24:36–39.)

10 On hea end läbi uurida. Kas minu elu näitab, et ma tõesti tunnen Jumalat? Kas minu usk ajendab mind elama kooskõlas Jumala põhimõtetega ja rääkima neist ka teistele? Näidaku sinu vastused, et ka sina käid koos tõelise Jumalaga.

TAANIEL ILMUTAS JUMALIKKU TARKUST PAGANLIKUS BABÜLONIS

11. a) Mida võib järeldada Taanieli vanemate kohta? b) Milliseid Taanieli omadusi tahaksid sina endale?

11 Kuidas õppis Taaniel Jehoovat tundma? Taanieli vanemad olid tõenäoliselt need, kes istutasid temasse armastuse Jehoova ja pühakirja vastu. See armastus leegitses Taanielis kogu tema elu. Isegi vanas eas kaevus ta pühakirja sügavustesse. (Taan. 9:1, 2.) Taaniel tundis Jumalat väga hästi. Samuti teadis ta, kuidas Jehoova oli iisraellastega tegelenud. Seda on hästi näha tekstist Taaniel 9:3–19, kus on kirjas Taanieli alandlik ja siiras palve. Miks mitte võtta hetk ning lugeda see palve läbi ja mõtiskleda selle üle? Pane tähele, mida räägib see sulle selle kohta, milline inimene Taaniel oli.

12.–14. a) Mil moel ilmnes Taanieli jumalik tarkus? b) Millised õnnistused said Taanielile osaks tema ustavuse ja julguse eest?

12 Mis kasu oli Taanielile sellest, et ta tundis hästi Jumalat? Elu paganlikus Babülonis oli ühele jumalakartlikule juudile paras proovikivi. Näiteks ütles Jehoova juutidele: „Taotlege rahu linnale, kuhu ma teid olen pagendanud.” (Jer. 29:7.) Samal ajal nõudis ta, et nad teeniksid teda jäägitu pühendumusega. (2. Moos. 34:14.) Mis aitas Taanielil leida tasakaalu nende kahe nõude täitmise vahel? Tänu jumalikule tarkusele mõistis ta, et ilmalikele võimudele tuleb alluda seni, kuni see ei lähe vastuollu Jumala seadustega. Sajandeid hiljem õpetas Jeesus sama põhimõtet. (Luuka 20:25.)

13 Mida tegi Taaniel, kui kehtestati määrus, mis keelas 30 päeva jooksul esitada palvet ühelegi jumalale või inimesele peale kuninga? (Loe Taaniel 6:7–10.) Taaniel oleks võinud leida vabandusi ja mõelda: „See on ju ainult kolmkümmend päeva.” Siiski ei pidanud ta kuninga määrust nii tähtsaks kui pühakirjast tulenevaid kohustusi. Loomulikult oleks ta võinud palvetada ka teistele märkamatult. Ent ta teadis, et tema igapäevane palvetamisharjumus on teada-tuntud. Sellepärast otsustas Taaniel oma eluga riskides isegi mitte jätta muljet, et on teinud oma põhimõtetes järeleandmisi.

14 Jehoova õnnistas Taanieli, kes tegi oma südametunnistuse häält kuulda võttes julge otsuse, ning päästis ta ime läbi hirmsast surmast. Lõpptulemusena anti Jehoovast tunnistust ka kõige kaugemates Meedia-Pärsia impeeriumi nurkades. (Taan. 6:25–27.)

15. Mis aitab meil kasvatada sellist usku, nagu oli Taanielil?

15 Kuidas kasvatada endas sellist usku, nagu oli Taanielil? Selleks, et meil oleks tugev usk, ei piisa vaid Jumala sõna lugemisest. Meil tuleb loetust ka aru saada. (Matt. 13:23.) Me tahame omandada Jehoova mõtteviisi ja selleks on vaja mõista Piibli põhimõtteid. Seepärast tuleb meil loetu üle mõtiskleda. Samuti on oluline korrapäraselt südamest palvetada, eriti kui kohtame raskusi. Jehoova annab meile heldelt tarkust ja jõudu, kui seda temalt palume. (Jaak. 1:5.)

IIOB JÄRGIS JUMALA PÕHIMÕTTEID NII HEAS KUI HALVAS

16., 17. Kuidas Iiob Jehoovat tundma õppis?

16 Kuidas õppis Iiob Jehoovat tundma? Iiob polnud iisraellane. Ta oli aga Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi kauge sugulane. Jehoova oli andnud neile meestele teada üksikasju enda ja oma eesmärgi kohta inimkonnaga. Mingil kombel oli Iiob teadlik paljustki, mis puudutas neid imelisi tõdesid. (Iiob 23:12.) Ta lausus: „Mu kõrvad olid sinust kuulnud.” (Iiob 42:5.) Lisaks ütles Jehoova ise, et Iiob rääkis tema kohta tõtt. (Iiob 42:7, 8.)

Kui paneme tähele Jumala omadusi tema loomistöös, tugevneb meie usk (vaata lõiku 17)

17 Peale selle pani Iiob Jumala nähtamatuid omadusi tähele tema nähtavat loodut vaadeldes. (Iiob 12:7–9, 13.) Hiljem tuletasid nii Eliihu kui ka Jehoova Iiobile loomistöö abil meelde, kui väike on inimene võrreldes Jumalaga. (Iiob 37:14; 38:1–4.) Jehoova sõnad läksid Iiobile südamesse ja ta tunnistas alandlikult: „Nüüd ma tean, et sa suudad teha kõike, ja miski, mida sa kavatsed, pole sulle võimatu. ... [Ma] kahetsen põrmus ja tuhas.” (Iiob 42:2, 6.)

18., 19. Millest on näha, et Iiob tõesti tundis Jehoovat?

18 Mis kasu oli Iiobile sellest, et ta tundis hästi Jumalat? Iiob mõistis suurepäraselt Jumala põhimõtteid. Ta tõesti tundis Jehoovat ja see mõjutas tema tegusid. Näiteks teadis Iiob, et ta ei saa väita end armastavat Jumalat ja olla samal ajal lahkusetu oma ligimese vastu. (Iiob 6:14.) Ta ei pidanud end teistest paremaks, vaid hoolis nii rikkast kui ka vaesest. Ta ütles: „Eks ole see, kes valmistas mind emaüsas, loonud ka teda?” (Iiob 31:13–22.) Ilmselgelt ei rikkunud Iiobi varasem rikkus ja mõjukus tema suhtumist endasse ja teistesse. Hoopis teisiti on lood paljude selle maailma mõjukate ja rikastega.

19 Iiob ei teinud mingit tegemist ebajumalakummardamisega – isegi mitte oma südames. Ta teadis, et ebajumalateenistus, sealhulgas rikkusele lootmine, oleks Jumala salgamine. (Loe Iiob 31:24–28.) Abielu oli tema silmis püha liit mehe ja naise vahel. Ta oli lausa sõlminud oma silmadega lepingu, et ei vaata ihalevalt neitsi poole. (Iiob 31:1.) Väärib märkimist, et tol ajal sallis Jumal mitmenaisepidamist. Seega oleks Iiob võinud võtta endale veel mõne naise, kui oleks tahtnud. * Kuid tõenäoliselt oli Iiobile eeskujuks abieluliit, mille Jumal Eedeni aias sõlmis. (1. Moos. 2:18, 24.) Umbes 1600 aastat hiljem õpetas Jeesus Kristus abielu ja seksuaalmoraali kohta neidsamu põhimõtteid. (Matt. 5:28; 19:4, 5.)

20. Kuidas aitab Jehoova ja tema põhimõtete tundmine meil valida head seltskonda ja meelelahutust?

20 Kuidas kasvatada endas sellist usku, nagu oli Iiobil? Jällegi tuleb meil tunda Jehoovat hästi ja lasta sel tundmisel juhatada meid igas eluvaldkonnas. Näiteks ütleb laulukirjutaja Taavet, et Jehoova „vihkab igaüht, kes armastab vägivalda” ja et me ei seltsiks petistega. (Loe Laul 11:5; 26:4.) Mida need salmid sulle Jumala mõtteviisi kohta näitavad? Kuidas peaks see mõjutama seda, mida sa oluliseks pead, kuidas sa internetti kasutad, kellega läbi käid ja millega meelt lahutad? Vastused neile küsimustele aitavad sul näha, kui hästi sa Jehoovat tunned. Et jääda laitmatuks selles keerulises ja jumalakartmatus maailmas, tuleb meil treenida oma eristusvõimet, et oskaksime teha vahet mitte ainult õige ja vale, vaid ka targa ja rumala käitumise vahel. (Efesl. 5:15; Heebr. 5:14.)

21. Mis aitab meil aru saada kõigest, mis vaja, et oma taevasele isale heameelt valmistada?

21 Kuna Noa, Taaniel ja Iiob otsisid Jehoovat kogu südamest, leidsid nad ta. Ta aitas neil saada aru kõigest, mis vaja, et talle heameelt valmistada. Seepärast olid nad Jehoova silmis õiged ning nad olid elus tõeliselt edukad. (Laul 1:1–3.) Mõtle, kas sina tunned Jehoovat sama hästi nagu Noa, Taaniel ja Iiob. Tänu kirkamaks muutunud tõevalgusele võid sa teda veel paremini tunda kui need mehed! (Õpet. 4:18.) Süüvi seepärast Jumala sõnasse. Mõtiskle selle üle. Palu püha vaimu. Nii võid sa saada oma taevase isaga järjest lähedasemaks ja tegutseda selles jumalatus maailmas tõeliselt targalt. (Õpet. 2:4–7.)

^ lõik 5 Noa vanavanaisa Eenok „käis koos tõelise Jumalaga”. Ent 69 aastat enne Noa sündi „võttis Jumal ta ära”. (1. Moos. 5:23, 24.)

^ lõik 19 Sama võib öelda Noa kohta. Temalgi oli vaid üks naine, kuigi mitmenaisepidamine hakkas levima juba peagi pärast Eedeni aias toimunud mässu. (1. Moos. 4:19.)