1., 2. a) Mida arvavad paljud vennad-õed vaimsusest? b) Milliseid tähtsaid küsimusi selles artiklis arutatakse?

„VAIMSE inimesena olen õnnelikum ning mul on lihtsam toime tulla igapäevaste raskustega,” ütleb üks õde Kanadast. Vend Brasiiliast lausub: „Meie 23 abieluaastat on olnud tõeliselt õnnelikud, ja seda tänu sellele, et oleme püüdnud olla vaimse meelelaadiga.” Üks Filipiini vend märgib: „Kuna olen vaimne inimene, tunnen meelerahu ning mul on paremad suhted usukaaslastega, kes on kõik nii erinevad.”

² Niisugused mõtteavaldused näitavad, miks tasub olla vaimne inimene. Seepärast võib tekkida küsimus: kuidas saaksin mina vaimse inimesena kasvada ning kogeda kõike seda head, mida eespool kirjeldati? Enne vastamist on aga tarvis selgelt mõista, mida räägib Piibel vaimse inimese kohta. Selles artiklis käsitletakse kolme tähtsat küsimust: 1) mida tähendab olla vaimne inimene, 2) kes võivad olla meile eeskujuks vaimsuse kasvatamisel, 3) kuidas aitab meil olla vaimne inimene see, kui püüame olla „Kristuse mõttelaadiga”?

3. Kuidas erineb maine inimene vaimsest inimesest?

³ Apostel Paulus aitab mõista, milline on vaimne inimene, vastandades vaimset inimest maisele. (Loe 1. Korintlastele 2:14–16.) Milles siis erinevus seisneb? Paulus ütleb: „Maine inimene ei võta vastu seda, mis tuleb Jumala vaimult, sest see on temale rumalus. Ta ei suuda sellest aru saada.” Seevastu „vaimne inimene otsustab kõige üle õigesti” ning tal on „Kristuse mõttelaad”. Paulus innustab meid olema vaimsed inimesed. Mille poolest veel maine ja vaimne inimene erinevad?

4., 5. Milline on maine inimene?

⁴ Mõelgem esmalt maise inimese hoiakule. Valdav osa inimesi selles maailmas laseb end juhtida oma patusel loomusel. Paulus nimetab niisugust hoiakut „vaimuks, mis tegutseb sõnakuulmatutes inimestes”. (Efesl. 2:2.) Selle vaimu tõttu juhindub enamik inimesi põhimõttest „mine lihtsalt vooluga kaasa”. Neile on kõige tähtsamad nende enda soovid. Tagajärjeks on see, et enamik inimesi teeb, mida ise õigeks peab, ega isegi ürita Jumala seaduste järgi elada. Maine inimene peab tihtipeale kõige olulisemaks prestiiži, raha ning õigusi, mis ta arvab endal olevat.

⁵ Mis veel iseloomustab maist inimest? Näiteks „patuse loomuse teod”. (Gal. 5:19–21.) Pauluse esimene kiri Korintose kogudusele esitab veel mõned maise inimese tunnused. Nendeks on lõhede ja lahkhelide tekitamine, erapoolikus, üksteisega kohut käimine, juhtpositsiooni mittetunnustamine ning andumine söömisele ja joomisele. Kui maise inimese teele tuleb ahvatlus, annab ta sellele järele. (Õpet. 7:21, 22.) Juudas räägib inimestest, kes manduvad sedavõrd, et lõpuks „neil pole Jumala vaimu”. (Juuda 18, 19.)

6. Milline on vaimne inimene?

⁶ Mida tähendab aga olla vaimne inimene? Vastupidi maisele inimesele väärtustab vaimne inimene suhteid Jumalaga. Jumal on talle reaalne. Ta võtab Jumala endale eeskujuks. (Efesl. 5:1.) See tähendab, et ta püüab mõelda Jehoova moodi ning vaadata asjadele tema silmade läbi. Erinevalt maisest inimesest püüab ta alati käituda Jehoova põhimõtete kohaselt. (Laul 119:33; 143:10.) Vaimse mõtteviisiga inimene ei tee patuse loomuse tegusid, vaid tahab ilmutada „Jumala vaimu vilja”. (Gal. 5:22, 23.)

7. Mida ütleb Piibel vaimsete inimeste kohta?

⁷ Piibel näitab vaimseid inimesi heas valguses. Matteuse 5:3 ütleb: „Õnnelikud on need, kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust, sest nende päralt on taeva kuningriik.” Kirjakoht Roomlastele 8:6 selgitab, miks tasub olla vaimse meelelaadiga. Seal öeldakse: „Patusest loomusest juhitud mõtteviis tähendab surma, aga pühast vaimust juhitud mõtteviis elu ja rahu.” Kui keskendume vaimsetele asjadele, on meil rahu Jumala ja iseendaga ning igavese elu lootus.

8. Miks on vaja pingutada, et saada ja jääda vaimseks inimeseks?

⁸ Praegu on elu aga täis ohte. Kuna meid ümbritsevad inimesed, keda  juhib nende patune loomus, on meil vaja kõvasti pingutada, et saada vaimseks inimeseks ja selliseks ka jääda. Kui inimene kaotab vaimsuse, tekib temas otsekui vaakum, kuhu tungib kohe selle rikutud maailma vaim. Kuidas seda ennetada? Mismoodi vaimselt kasvada?

9. a) Mis aitab meil vaimselt kasvada? b) Kelle eeskuju me hakkame käsitlema?

⁹ Lapsel aitab saada küpseks inimeseks see, kui ta jälgib ja järgib oma vanemate head eeskuju. Samamoodi võime meie vaimselt kasvada, kui jälgime ja järgime vaimselt tugevate inimeste eeskuju. Maiste inimeste käitumisviisi tahame aga vältida. (1. Kor. 3:1–4.) Piibel räägib nii vaimsetest kui ka maistest inimestest. Kuna meie soovime saada vaimselt tugevamaks, vaadelgem häid eeskujusid. Räägime lähemalt Jaakobist, Maarjast ja Jeesusest.

10. Millest oli näha, et Jaakob oli vaimne mees?

¹⁰ Esiteks mõelgem Jaakobile. Nii nagu enamikul meist, oli ka Jaakobil elus palju raskusi. Tema vend Eesav, kes oli talle täielik vastand, tahtis teda tappa. Lisaks püüdis Jaakobi äi teda korduvalt petta. Ent kuigi Jaakob elas maiste inimeste keskel, oli ta ise vaimne inimene. Ta uskus tõotust, mille Jumal oli andnud Aabrahamile, ning hoolitses oma pere eest, kellel pidi olema väga tähtis roll Jehoova eesmärgi täitumises. (1. Moos. 28:10–15.) Jaakob arvestas nii sõnades kui ka tegudes Jumala seaduste ja tahtega. Näiteks kui ta kartis Eesavit, palvetas ta Jumala poole: „Ma palun sind, päästa mind. ... sa ju ütlesid: „Ma teen sulle  head ja annan sulle loendamatul hulgal järeltulijaid, nii palju nagu liiva mere ääres.”” (1. Moos. 32:6–12.) Tal oli tugev usk tõotustesse, mille Jehoova oli andnud talle ja ta esiisadele, ning ta soovis tegutseda kooskõlas Jumala tahte ja eesmärgiga.

11. Mis näitab, et Maarja oli vaimne inimene?

¹¹ Nüüd mõelgem Maarja eeskujule. Miks Jehoova valis Maarja Jeesuse emaks? Kahtlemata selle pärast, et ta oli vaimne naine. Kust me seda teame? See ilmneb tema kaunitest ülistussõnadest, mis ta lausus siis, kui läks külla oma sugulastele Sakariasele ja Eliisabetile. (Loe Luuka 1:46–55.) Maarja mõtteavaldused näitavad, et ta armastas Jumala sõna ja tundis hästi pühakirja heebreakeelset osa. (1. Moos. 30:13; 1. Saam. 2:1–10; Mal. 3:12.) Väärib ka märkimist, et tema ja Joosep ei olnud enne Jeesuse sündi seksuaalsuhetes, ehkki nad olid äsja abiellunud. Millest see kõneleb? Sellest, et neile oli Jehoova tahe tähtsam kui soov naudingute järele. (Matt. 1:25.) Jeesuse sirgudes jälgis Maarja, mis tema poja elus toimub, ja pani tähele tema tarku sõnu. Veelgi enam, ta „hoidis kõik selle meeles”. (Luuka 2:51.) Jumala eesmärk seoses messiaga pakkus talle ilmselgelt huvi. Kas saaksime Maarjast eeskuju võtta ning püüda alati arvestada Jumala tahtega?

12. a) Mille poolest sarnanes Jeesus oma isaga? b) Kuidas me saame järgida Jeesuse eeskuju? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹² Ent kes on kõige silmapaistvam näide vaimsest inimesest? Loomulikult Jeesus. Ta järgis kogu oma maapealse elu ja teenistuse jooksul enda isa Jehoova eeskuju. Ta mõtles, tundis ja käitus samamoodi nagu Jehoova ning elas kooskõlas tema tahte ja seadustega. (Joh. 8:29; 14:9; 15:10.) Pane näiteks tähele, kuidas Jesaja kirjeldab Jehoova kaastunnet, ning võrdle seda sellega, mida Markus ütleb Jeesuse tunnete kohta. (Loe Jesaja 63:9; Markuse 6:34.) Kas meiegi oleme Jeesuse kombel abivajajate vastu alati kaastundlikud? Ja kas oleme innukad hea sõnumi kuulutajad ja õpetajad nagu Jeesus? (Luuka 4:43.) Kõik sellised tunded ja teod iseloomustavad vaimset inimest.

13., 14. a) Mida me võime õppida tänapäeval elavatelt vaimsetelt inimestelt? b) Too näide.

¹³ Ka tänapäeval võib leida külluslikult näiteid vaimsetest inimestest, kes on õppinud Kristust jäljendama. Võib-olla oled sa täheldanud kellegi innukust kuulutustöös, erakordset külalislahkust, kaastundlikkust või teisi häid omadusi. Muidugi võitlevad kõik oma nõrkuste ja ebatäiusega, püüdes samal ajal arendada Jumalale meelepäraseid omadusi. Rachel, kes elab Brasiilias, lausub: „Mulle meeldis maailma moetrendidega kaasas käia. Seetõttu polnud minu riietus eriti tagasihoidlik. Kuid tõde tundma õppides püüdsin pingutada, et olla vaimne inimene. Muudatuste tegemine polnud kerge, kuid olen nüüd õnnelikum ja mu elul on tõeline eesmärk.”

¹⁴ Filipiinidel elaval kristlikul õel Reylene’il oli teistsugune raskus. Ta tahtis saada kõrgharidust ja head töökohta, et elus midagi saavutada. Ta ütleb: „Minu vaimsed eesmärgid hakkasid hägustuma. Kuid ajapikku tajusin,  et midagi on siiski puudu, midagi palju tähtsamat kui minu töö. Otsustasin keskenduda Jehoova teenimisele.” Sestpeale on Reylene olnud elav näide isikust, kes usub Jehoova lubadusse kirjakohas Matteuse 6:33, 34. Reylene sõnab: „Ma olen veendunud, et Jehoova kannab minu eest hoolt.” Ehk tead ka enda koguduses selliseid näiteid. Kas ei soovi me võtta eeskujuks neid tublisid usukaaslasi, kes on otsustanud järgida Kristuse eeskuju? (1. Kor. 11:1; 2. Tess. 3:7.)

15., 16. a) Mida teha, et olla Kristuse moodi? b) Kuidas näha Kristuse mõttelaadi?

¹⁵ Kuidas meie saame Kristuse eeskuju järgida? Piibel räägib tekstis 1. Korintlastele 2:16 „Kristuse mõttelaadist”. Ning Roomlastele 15:5 innustab meid olema „samasuguse suhtumisega, nagu oli Kristus Jeesusel”. Seega, et olla Kristuse moodi, tuleb meil õppida tundma tema mõtteviisi ja isiksust. Seejärel tuleb meil astuda tema jälgedes. Jeesus oli keskendunud oma suhetele Jumalaga. Niisiis, kui jäljendame Jeesust, saame lähedasemaks Jehoovaga. Selle pärast ongi meil tähtis õppida mõtlema nii nagu Jeesus.

¹⁶ Kuidas seda teha? Jüngrid nägid Jeesuse imetegusid, kuulsid tema jutlusi, panid tähele, kuidas ta tegeles kõiksuguste inimestega, ning märkasid, kuidas ta järgis Jehoova põhimõtteid. Nad laususid: „Meie oleme selle kõige tunnistajad, mida ta tegi.” (Ap. t. 10:39.) Muidugi ei saa me Jeesust tänapäeval oma silmaga näha. Kuid tänu Jehoovale on meil võimalus lugeda evangeeliume, mille kaudu Jeesuse isiksus saab meile elavaks. Kui loeme Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeeliumi ja mõtiskleme loetu üle, näeme Kristuse mõttelaadi. Nii saamegi käia hoolsalt tema jälgedes ning relvastuda Kristuse mõtteviisiga. (1. Peetr. 2:21; 4:1.)

17. Kuidas Kristuse moodi mõtlemine meid aitab?

¹⁷ Kuidas tuleb meile kasuks see, kui õpime mõtlema Kristuse moodi? Nii nagu tervislik toit teeb meid füüsiliselt tugevamaks, teeb see, kui täidame oma mõistuse Kristuse mõtetega, meid vaimselt tugevamaks. Ajapikku hakkame üha paremini mõistma, mida Kristus mingis olukorras teeks. See omakorda aitab meil langetada häid otsuseid, nii et meil säilib puhas südametunnistus ja Jehooval on meist hea meel. Kas pole sa nõus, et meil on häid põhjusi järgida oma „isanda Jeesus Kristuse eeskuju”? (Rooml. 13:14.)

18. Mida oled sina seda artiklit uurides õppinud selle kohta, kuidas olla vaimne inimene?

¹⁸ Me oleme arutanud, mida tähendab olla vaimne inimene. Samuti nägime, et võime palju õppida, kui mõtleme vaimsete inimeste eeskujule. Ning lõpuks õppisime, kuidas „Kristuse mõttelaadi” omandamine aitab vaimse inimesena kasvada. Ent meie tähelepanu väärib veel mitu küsimust. Näiteks, kuidas analüüsida, kui tugev on meie vaimsus? Mida veel teha, et oma vaimsust arendada? Ja kuidas mõjutab vaimsus meie igapäevaelu? Neid küsimusi käsitletakse järgmises artiklis.