Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Baatsɔɔ Akɛ Oji Mɔ Ko Ni Nyɔŋmɔ Mumɔ Lɛ Tsɔɔ Lɛ Gbɛ?

Mɛni Baatsɔɔ Akɛ Oji Mɔ Ko Ni Nyɔŋmɔ Mumɔ Lɛ Tsɔɔ Lɛ Gbɛ?

“Nyɔŋmɔ . . . ahã nyɛná jwɛŋmɔ ni Kristo Yesu ná lɛ nɔŋŋ eko yɛ nyɛteŋ.”​—ROM. 15:5.

LALAI: 17, 13

1, 2. (a) Mɛni nyɛmimɛi ni hãa mumɔ lɛ tsɔɔ amɛ gbɛ lɛ ekomɛi ewie? (b) Mɛɛ sanebimɔi ni he hiaa waa wɔbaasusu he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

NYƐMI yoo ko ni yɔɔ Canada lɛ wie akɛ: “Akɛni mihãa Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsɔɔ mi gbɛ hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ miyɛ miishɛɛ fe tsutsu lɛ, ni minyɛɔ mitsuɔ naagbai ni mikɛkpeɔ daa gbi lɛ ahe nii jogbaŋŋ.” Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Brazil lɛ hu wie akɛ: “Akɛni wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaahã Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ atsɔɔ wɔ gbɛ hewɔ lɛ, wɔná miishɛɛ waa yɛ afii 23 ni wɔkɛhi shi akɛ wu kɛ ŋa lɛ mli.” Ni nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Philippines lɛ hu wie akɛ: “Akɛni mihãa Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsɔɔ mi gbɛ hewɔ lɛ, mitsui enyɔ mimli, ni minyɛɔ mikɛ nyɛmimɛi ni jɛ shihilɛi srɔtoi amli hiɔ shi yɛ toiŋjɔlɛ mli.”

2 Amaniɛbɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ hãa wɔnaa akɛ, sɛɛnamɔ yɛ he akɛ wɔbaahã Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ atsɔɔ wɔ gbɛ, ni tsɔɔ akɛ, wɔbaahi shi akɛ mumɔŋ gbɔmɛi. No hewɔ lɛ, ekolɛ obaabi akɛ, ‘Te mafee tɛŋŋ mahi shi akɛ mumɔŋ gbɔmɔ koni maná he sɛɛ tamɔ bɔ ni nyɛmimɛi nɛɛ ewie lɛ?’ Dani wɔbaanyɛ wɔhã sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ, esa akɛ wɔnu nɔ ni atsɔɔ kɛ́ akɛɛ mɔ ko kɛ ejwɛŋmɔ maa mumɔ lɛ nɔ, loo eji mumɔŋ gbɔmɔ lɛ shishi jogbaŋŋ. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaahã sanebimɔi etɛ ni he hiaa waa ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahetoo: (1) Mɛni baatsɔɔ akɛ mɔ ko ji mumɔŋ gbɔmɔ? (2) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ mɛi ni hãa Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsɔɔ amɛ gbɛ lɛ adɛŋ? (3) Mɛni hewɔ kɛ́ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔná “Kristo jwɛŋmɔ lɛ” eko lɛ, no baahã wɔsɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ?

MƐNI BAATSƆƆ AKƐ MƆ KO JI MUMƆŊ GBƆMƆ?

3. Mɛɛ srɔto Biblia lɛ etsɔɔ akɛ eyɔɔ mumɔŋ gbɔmɛi kɛ heloŋ gbɔmɛi ateŋ?

3 Bɔfo Paulo kɛ mumɔŋ gbɔmɔ loo ‘mɔ ko ni hãa Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsɔɔ lɛ gbɛ lɛ’ to “heloŋ gbɔmɔ” he koni wɔna srɔto ni yɔɔ amɛteŋ, ni no aye abua wɔ ni wɔna nɔ ni baatsɔɔ akɛ mɔ ko ji mumɔŋ gbɔmɔ. (Kanemɔ 1 Korintobii 2:14-16.) “Heloŋ gbɔmɔ lɛ, emɔɔɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ nibii lɛ amli, ejaakɛ amɛji kwashiai asane kɛhã lɛ; ni enyɛŋ nomɛi ele.” Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, “mɔ ni hãa Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsɔɔ lɛ gbɛ lɛ, etaoɔ nibii fɛɛ amli” ni eyɛ “Kristo jwɛŋmɔ lɛ” eko. Paulo wo wɔ hewalɛ ni wɔhã mumɔ lɛ atsɔɔ wɔ gbɛ. Mɛɛ nibii krokomɛi hãa esoroɔ mumɔŋ gbɔmɛi yɛ heloŋ gbɔmɛi ahe?

4, 5. Mɛɛ nibii hãa anaa akɛ mɔ ko ji heloŋ gbɔmɔ?

4 Mɛni nɔ heloŋ gbɔmɛi kɛ amɛjwɛŋmɔ maa? Amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ maa nibii ni amɛheloo lɛ shweɔ lɛ anɔ titri, ni ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii jieɔ subaŋ ni tamɔ nɛkɛ kpo. Paulo wie yɛ subaŋ nɛɛ he akɛ no ji “mumɔ ni tsuɔ nii amrɔ nɛɛ yɛ toigbele bii lɛ amli lɛ.” (Efe. 2:2) Subaŋ nɛɛ ená amɛteŋ mɛi babaoo anɔ hewalɛ, ni ehãa amɛfeɔ nɔ ni mɔ fɛɛ mɔ feɔ lɛ eko ni amɛjwɛŋŋ he. Enɛ hewɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔi baatsu nii lɛ, amɛfeɔ nɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛsumɔɔ. Heloŋ gbɔmɛi kɛ amɛjwɛŋmɔ maa heloonaa nibii anɔ, ni bei pii lɛ, amɛnuɔ he akɛ gbɛhe, shika, loo hegbɛi ni amɛyɔɔ lɛ ahe miihia fe nibii krokomɛi fɛɛ.

5 Mɛni ji nibii krokomɛi ni hãa anaa akɛ mɔ ko ji heloŋ gbɔmɔ? Heloŋ gbɔmɛi tsuɔ “heloo lɛ nitsumɔi lɛ.” (Gal. 5:19-21) Yɛ klɛŋklɛŋ wolo ni Paulo ŋma eyahã Korinto asafo lɛ mli lɛ, etsɔɔ nibii krokomɛi ni heloŋ gbɔmɛi feɔ. Nomɛi ji: amɛhãa mligbálamɔ baa, amɛtseɔ kui, amɛteɔ naataamɔi ashi, amɛkɛ amɛhe yeɔ saji yɛ saneyelihe, amɛkɛ amɛhe woɔ niyeli kɛ dãanumɔ mli babaoo, ni amɛjieee hiɛsɔɔ kpo amɛhãaa yitsoyeli. Kɛ́ heloŋ gbɔmɛi kɛ shihilɛi ni baanyɛ ahã amɛfee esha kpe lɛ, amɛjooo naa foi. (Abɛi 7:21, 22) Yuda wie mɛi komɛi ni baahã nibii ni amɛheloo lɛ shweɔ lɛ akudɔ amɛ aahu akɛ amɛhãŋ ‘mumɔ lɛ atsɔɔ amɛ gbɛ’ lɛ ahe.​—Yuda 18, 19.

6. Mɛni baatsɔɔ akɛ mɔ ko ji mumɔŋ gbɔmɔ?

6 Mɛni baatsɔɔ akɛ mɔ ko ji mumɔŋ gbɔmɔ? Mumɔŋ gbɔmɛi efeee amɛnii tamɔ heloŋ gbɔmɛi. Mumɔŋ gbɔmɛi “kaseɔ Nyɔŋmɔ.” (Efe. 5:1) Amɛhãa wekukpaa ni yɔɔ amɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ he hiaa amɛ fe nɔ fɛɛ nɔ. Agbɛnɛ hu, amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni amɛsusu nii ahe tamɔ bɔ ni Yehowa susuɔ nii ahe lɛ, ni amɛkwɛɔ nii tamɔ bɔ ni Yehowa kwɛɔ nii lɛ. Mumɔŋ gbɔmɛi heɔ amɛyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ, ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni amɛkɛ Yehowa taomɔ nii lɛ atsu nii yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni amɛfeɔ lɛ mli. (Lala 119:33; 143:10) Amɛtsuuu “heloo lɛ nitsumɔi” lɛ, moŋ lɛ, amɛhãa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kudɔɔ amɛ koni amɛwo ‘yibii ni mumɔ lɛ hãa awoɔ lɛ.’ (Gal. 5:22, 23) No hewɔ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni hãa Yehowa sɔɔmɔ lɛ he hiaa lɛ fe nɔ fɛɛ nɔ, ni ehiɔ shi yɛ Yehowa taomɔ nii anaa lɛ, mumɔŋ gbɔmɔ ji lɛ.

7. Mɛni Biblia lɛ kɛɔ yɛ mumɔŋ gbɔmɛi ahe?

7 Biblia lɛ wieɔ nibii kpakpai yɛ mumɔŋ gbɔmɛi ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yesu wie akɛ: “Mɛi ni baa mumɔ lɛ yɛ miishɛɛ, ejaakɛ amɛnɔ ji ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ.” (Mat. 5:3, shn.) Romabii 8:6 lɛ hu hãa wɔnaa akɛ, sɛɛnamɔ yɛ he akɛ wɔbaahã Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ atsɔɔ wɔgbɛ. Nakai ŋmalɛ lɛ kɛɔ akɛ: “Jwɛŋmɔ ni akɛmaa heloo lɛ nɔ lɛ, gbele ni, shi jwɛŋmɔ ni akɛmaa mumɔ lɛ nɔ lɛ, wala kɛ toiŋjɔlɛ ni.” Kɛ́ wɔhã Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kudɔ wɔ lɛ, ebaahã toiŋjɔlɛ ahi wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ, wɔtsui baanyɔ wɔmli, ni wɔsɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná naanɔ wala.

8. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔmia wɔhiɛ waa dani wɔbaanyɛ wɔsusu nii ahe tamɔ Nyɔŋmɔ ni wɔya nɔ wɔfee nakai lɛ?

8 Shi jeŋ ni wɔyɔɔ mli amrɔ nɛɛ ji jeŋ fɔŋ. Mɛi ni yɔɔ je nɛɛ mli lɛ ateŋ mɛi babaoo hãa nibii ni heloo lɛ shweɔ lɛ kudɔɔ amɛ. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔmia wɔhiɛ waa dani wɔbaanyɛ wɔsusu nii ahe tamɔ Nyɔŋmɔ ni wɔya nɔ wɔfee nakai. Kɛ́ wɔhãaa Nyɔŋmɔ susumɔi ayi wɔjwɛŋmɔ mli obɔ lɛ, ewaaa akɛ susumɔi ni kɛ Nyɔŋmɔ susumɔi kpãaa gbee ni ehe shi yɛ je lɛ mli lɛ baaná wɔnɔ hewalɛ. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni ekaba lɛ nakai? Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔhã Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ atsɔɔ wɔ gbɛ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli?

MƐI NI WƆBAANYƐ WƆKASE AMƐ

9. (a) Mɛni baaye abua wɔ koni wɔhã Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ atsɔɔ wɔ gbɛ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli? (b) Mɛi ni hã Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsɔɔ amɛ gbɛ lɛ ateŋ namɛi ahe wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

9 Gbekɛbii kwɛɔ amɛfɔlɔi ni amɛkaseɔ nibii kpakpai ni amɛfɔlɔi feɔ lɛ. Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔkwɛ mɛi ni wekukpaa ni mli wa waa yɔɔ amɛ kɛ Yehowa teŋ ni wɔkase amɛ lɛ, wɔ hu Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ baatsɔɔ wɔ gbɛ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kɛ́ wɔkwɛ mɛi ni hãa nibii ni heloo lɛ shweɔ lɛ kudɔɔ amɛ lɛ ashihilɛ lɛ, ehãa wɔnaa nibii ni esaaa akɛ wɔfeɔ. (1 Kor. 3:1-4) Mɛi ni hã Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kudɔ amɛ kɛ mɛi ni hã nibii ni heloo lɛ shweɔ lɛ kudɔ amɛ lɛ ahe saji yɛ Biblia lɛ mli. Shi akɛni wɔmiisumɔ ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ atsɔɔ wɔ gbɛ babaoo fe bɔ ni efeɔ bianɛ lɛ hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔsusua mɛi ni fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ ahe ni wɔkwɛ bɔ ni wɔbaafee wɔkase amɛ. Mɛi ni fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ ateŋ mɛi ni wɔbaasusu amɛhe ji Yakob, Maria, kɛ Yesu.

Mɛni wɔkaseɔ yɛ nɔkwɛmɔnɔ ni Yakob fee lɛ mli? (Kwɛmɔ kuku 10)

10. Mɛni Yakob fee kɛtsɔɔ akɛ eji mumɔŋ gbɔmɔ?

10 Nyɛhãa wɔsusua Yakob nɔkwɛmɔnɔ lɛ he klɛŋklɛŋ. Yakob náaa shihilɛ mlɛo tamɔ bɔ ni ŋmɛnɛ lɛ wɔteŋ mɛi babaoo náaa shihilɛ mlɛo lɛ. Enyɛmi nuu Esau ni hã nibii ni heloo lɛ shweɔ lɛ kudɔ lɛ lɛ ka akɛ ebaagbe lɛ. Nɔ ni fite sane lɛ kwraa ji akɛ, eshaanuu ka shii abɔ akɛ ebaashishiu lɛ. Eyɛ mli akɛ Yakob yaje heloŋ gbɔmɛi ateŋ moŋ, shi ehã Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kudɔ lɛ. Ehe shi ni Yehowa wo Abraham lɛ eye waa. Akɛni ele akɛ eweku lɛ nɔ Yehowa baatsɔ eye shiwoo ni nɔ bɛ nɛɛ nɔ hewɔ lɛ, ekwɛ eweku lɛ jogbaŋŋ. (1 Mo. 28:10-15) Yakob wiemɔi kɛ enifeemɔi hã ana akɛ ele Nyɔŋmɔ taomɔ nii lɛ kɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ jogbaŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Yakob susu akɛ Esau miitao agbe lɛ lɛ, ekɛɛ Nyɔŋmɔ akɛ: “Miikpa bo fai, heremɔ miyiwala . . . Ejaakɛ bo okɛɛ: ‘Mikɛ bo baaye jogbaŋŋ, ni mahã oseshi lɛ atsɔ tamɔ ŋshɔnaa shia.’” (1 Mo. 32:6-12) Ekã shi faŋŋ akɛ, ehe shiwoi fɛɛ ni Yehowa wo lɛ kɛ etsɛmɛi lɛ eye ni ebɔ mɔdɛŋ efee nibii ni kɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛ esuɔmɔnaa nii kpãa gbee.

Mɛni wɔkaseɔ yɛ nɔkwɛmɔnɔ ni Maria fee lɛ mli? (Kwɛmɔ kuku 11)

11. Mɛni tsɔɔ akɛ Maria hi shi akɛ mumɔŋ gbɔmɔ?

11 Agbɛnɛ nyɛhãa wɔsusua Maria nɔkwɛmɔnɔ lɛ hu he wɔkwɛa. Mɛni hewɔ Yehowa hala Maria akɛ Yesu mami? Ekã shi faŋŋ akɛ, akɛni eji mumɔŋ gbɔmɔ lɛ hewɔ. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ enɛ? Wiemɔi ni Maria wie kɛjie Yehowa yi be ni eyasara ewekumɛi Zakaria kɛ Elizabet lɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, eji mumɔŋ gbɔmɔ. (Kanemɔ Luka 1:46-55.) Maria wiemɔi lɛ tsɔɔ akɛ esumɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ waa ni ele Hebri Ŋmalɛ lɛ mli jogbaŋŋ. (1 Mo. 30:13; 1 Sam. 2:1-10; Mal. 3:12) Agbɛnɛ hu, eyɛ mli akɛ ekɛ Yosef bote gbalashihilɛ mli etsɛko moŋ, shi amɛnáaa bɔlɛ kɛyashi afɔ Yesu. Mɛni enɛ tsɔɔ wɔ yɛ Maria kɛ Yosef he? Etsɔɔ wɔ akɛ, amɛsumɔɔ ni amɛfee Yehowa suɔmɔnaa nii moŋ fe ni amɛbaatiu amɛ diɛŋtsɛ amɛkɔnɔi asɛɛ. (Mat. 1:25) Be ni Yesu daa lɛ, Maria kwɛ nɔ fɛɛ nɔ ni tee nɔ yɛ Yesu shihilɛ mli lɛ jogbaŋŋ ni ekɛ ejwɛŋmɔ ma hiɛshikamɔ wiemɔi ni ewie lɛ anɔ. Agbɛnɛ hu, ‘ekɛ wiemɔi nɛɛ fɛɛ to jogbaŋŋ yɛ etsui mli.’ (Luka 2:51) Ekã shi faŋŋ akɛ, esusu shi ni Nyɔŋmɔ wo yɛ Mesia lɛ he lɛ he waa. Maria nɔkwɛmɔnɔ lɛ hãa wɔnaa akɛ, esa akɛ wɔhã Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ he ahia wɔ fe nibii krokomɛi fɛɛ, aloo jeee nakai?

12. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu fee enii tamɔ e-Tsɛ? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

12 Yɛ gbɔmɛi fɛɛ ni ehi shi pɛŋ lɛ ateŋ lɛ, namɔ hã Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsɔɔ lɛ gbɛ fe fɛɛ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Yesu ni. Kɛjɛ be ni afɔ lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛyashi be ni egbe esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ naa yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ mli fɛɛ lɛ, ehã ana akɛ eesumɔ ni ekase Yehowa, ni ji e-Tsɛ lɛ. Esusu nii ahe, enu nii ahe, ni efee enii tamɔ Yehowa. Agbɛnɛ hu, efee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni ehi shi yɛ etaomɔ nii lɛ anaa. (Yoh. 8:29; 14:9; 15:10) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, okɛ bɔ ni gbalɔ Yesaia wie Yehowa musuŋtsɔlɛ lɛ he lɛ ato nɔ ni Marko wie yɛ bɔ ni Yesu nu he ehã lɛ he okwɛ. (Kanemɔ Yesaia 63:9; Marko 6:34.) Tamɔ bɔ ni Yesu fee lɛ, ani be fɛɛ be ni wɔkɛ mɛi ni yelikɛbuamɔ he miihia amɛ lɛ baakpe lɛ wɔmusuŋ tsɔɔ wɔ ni wɔyeɔ wɔbuaa amɛ? Agbɛnɛ hu, ani wɔkɛ wɔbe kɛ hewalɛ fɛɛ shiɛɔ sane kpakpa lɛ ni wɔtsɔɔ mɛi nii tamɔ bɔ ni Yesu fee lɛ? (Luka 4:43) Mɛi ni hãa Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kudɔɔ amɛ lɛ amusuŋ tsɔɔ amɛ ni amɛyeɔ amɛbuaa mɛi krokomɛi.

13, 14. (a) Te nyɛmimɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ ni hiɔ shi akɛ mumɔŋ gbɔmɛi lɛ feɔ amɛnii amɛhãa tɛŋŋ? (b) Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã.

13 Yɛ mɛi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli lɛ asɛɛ lɛ, nyɛmimɛi pii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ji mumɔŋ gbɔmɛi, ni amɛkaseɔ Kristo. Ekolɛ ona akɛ amɛyɛ ekãa yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, amɛfeɔ mɛi gbɔ waa, ni amɛjieɔ musuŋtsɔlɛ kɛ sui kpakpai krokomɛi akpo. Eyɛ mli akɛ nyɛmimɛi nɛɛ tamɔ wɔ nɔŋŋ ni amɛ hu amɛyeee emuu moŋ, shi amɛmiaa amɛhiɛ waa akɛ amɛbaajie sui kpakpai nɛɛ akpo. Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Brazil ni atsɛɔ lɛ Rachel lɛ wie akɛ: “Be ko ni eho lɛ, misumɔɔ ni masaa mihe tamɔ bɔ ni mɛi saa amɛhe yɛ je lɛ mli lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, misaa mihe bɔ ni bɛ hiŋmɛi nɔ kwraa. Shi be ni mina anɔkwale lɛ, no tsirɛ mi koni mamia mihiɛ mahã Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ akudɔ mi. Mináaa lɛ mlɛo kwraa akɛ mafee tsakemɔi nɛɛ, shi be ni mifee lɛ, miná miishɛɛ fe tsutsu lɛ ni minu he akɛ sɛɛnamɔ yɛ mishihilɛ he.”

14 Esoro naagba ni nyɛmi yoo ko ni jɛ Philippines ni atsɛɔ lɛ Reylene lɛ kɛkpe. Eyɛ mli akɛ Odasefonyo ni moŋ, shi etswa efai shi akɛ ebaaya yunivɛsiti koni ená nitsumɔ kpakpa. Ewie akɛ: “Fiofio lɛ, mibanu he akɛ ehe ehiaaa ni matiu otii ni mikɛmamɔ mihiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ asɛɛ dɔŋŋ. Shi mina akɛ mifee shwɛm, ni minu he akɛ nɔ ko yɛ ni he hiaa kwraa fe minitsumɔ lɛ. No hewɔ lɛ, mitsake mijwɛŋmɔ ni mihã Yehowa sɔɔmɔ lɛ bafee nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ mishihilɛ mli.” Kɛjɛ nakai be lɛ kɛbaa lɛ, Reylene kɛ ehiɛ fɔ̃ɔ Yehowa shiwoo ni yɔɔ Mateo 6:33, 34 lɛ nɔ waa. Ekɛɛ akɛ: “Mile akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, Yehowa baakwɛ mi!” Ekolɛ ole nyɛmimɛi komɛi yɛ osafo lɛ mli ni miifee nakai nɔŋŋ. Kɛ́ wɔna bɔ ni nyɛmimɛi anɔkwafoi nɛɛ kaseɔ Kristo lɛ, ani no tsirɛɛɛ wɔ ni wɔkase amɛ?​—1 Kor. 11:1; 2 Tes. 3:7.

ESA AKƐ WƆNÁ “KRISTO JWƐŊMƆ LƐ” EKO

15, 16. (a) Kɛ́ wɔmiitao wɔtamɔ Kristo lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná “Kristo jwɛŋmɔ lɛ” eko?

15 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase Kristo? Biblia lɛ wieɔ yɛ 1 Korintobii 2:16 lɛ akɛ esa akɛ wɔná “Kristo jwɛŋmɔ lɛ” eko. Romabii 15:5 lɛ hu kɛɔ akɛ esa akɛ ‘wɔná jwɛŋmɔ ni Kristo Yesu ná lɛ nɔŋŋ eko.’ Kɛ́ wɔmiitao wɔtamɔ Kristo lɛ, esa akɛ wɔsusu nii ahe, wɔnu nii ahe, ni wɔfee wɔnii tamɔ lɛ. Ni agbɛnɛ hu wɔnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ. Yesu kɛ ejwɛŋmɔ ma wekukpaa ni yɔɔ ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ nɔ fe nibii krokomɛi fɛɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkase Yesu lɛ, wɔbaatamɔ Yehowa. Yiŋtoi nɛɛ ahewɔ lɛ, ehe miihia waa ni wɔkase Yesu ni wɔsusu nii ahe tamɔ lɛ.

16 Shi te wɔɔfee tɛŋŋ wɔsusu nii ahe tamɔ Yesu? Yesu kaselɔi lɛ na naakpɛɛ nii ni efee lɛ, amɛbo wiemɔi ni ehã lɛ atoi, amɛna bɔ ni ekɛ mɛi srɔtoi ye jogbaŋŋ ehã, kɛ bɔ ni ehi shi yɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ anaa lɛ. Be ko lɛ, amɛwie akɛ ‘amɛji nibii fɛɛ ni efee lɛ he odasefoi.’ (Bɔf. 10:39) Ŋmɛnɛ lɛ, wɔnaaa Yesu kɛ wɔhiŋmɛii. Shi Yehowa ehã aŋma Yesu he sane yɛ Sanekpakpai lɛ amli koni wɔnyɛ wɔle Yesu jogbaŋŋ. Kɛ́ wɔkane Mateo, Marko, Luka, kɛ Yohane Sanekpakpai lɛ ni wɔjwɛŋ nɔ lɛ, wɔbaana bɔ ni Yesu susuɔ nii ahe ehãa. Enɛ baahã ‘wɔnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ kpaakpa’ ni ‘wɔkɛ Kristo jwɛŋmɔ lɛ awaje wɔhe tamɔ tawuu nii.’​—1 Pet. 2:21; 4:1.

17. Kɛ́ wɔsusu nii ahe tamɔ Kristo lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baaye abua wɔ?

17 Kɛ́ wɔkase Kristo ni wɔsusu nii ahe tamɔ lɛ lɛ, mɛɛ sɛɛ wɔbaaná? Tamɔ bɔ ni niyenii kpakpai hãa gbɔmɔtso lɛ náa hewalɛ waa lɛ, nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔná Kristo jwɛŋmɔ lɛ eko lɛ, ebaahã wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa waa. Fiofio lɛ, wɔbaale nɔ ni Kristo baafee yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni wɔkɛbaakpe lɛ mli. Ni no baaye abua wɔ ni wɔkpɛ yiŋ kpakpai ni baahã wɔsa Nyɔŋmɔ hiɛ ni wɔná henilee ni he tse. Ani yiŋtoi nɛɛ jeee yiŋtoi kpakpai ahewɔ ni esa akɛ ‘wɔwo Nuŋtsɔ Yesu Kristo tamɔ atade’?​—Rom. 13:14.

18. Mɛni nikasemɔ nɛɛ etsɔɔ bo yɛ bɔ ni obaafee otsɔ mumɔŋ gbɔmɔ lɛ he?

18 Nikasemɔ nɛɛ ehã wɔna nibii ni tsɔɔ akɛ mɔ ko ji mumɔŋ gbɔmɔ. Agbɛnɛ hu, ehã wɔna akɛ wɔbaanyɛ wɔkase mɛi ni hãa Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsɔɔ amɛ gbɛ lɛ. Kɛfata he lɛ, wɔna akɛ kɛ́ wɔná “Kristo jwɛŋmɔ lɛ” eko lɛ, no baahã Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ atsɔɔ wɔ gbɛ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli. Shi nibii krokomɛi yɛ ni esa akɛ wɔle yɛ sane nɛɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, te wɔbaafee tɛŋŋ wɔna kɛji wɔmiihã Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ miikudɔ wɔ yɛ nibii fɛɛ mli? Mɛɛ nibii krokomɛi wɔbaanyɛ wɔfee koni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ akudɔ wɔ yɛ nibii fɛɛ mli? Kɛ́ wɔhi shi akɛ mumɔŋ gbɔmɛi lɛ, te ebaaná wɔshihilɛ nɔ hewalɛ ehã tɛŋŋ? Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baaye abua wɔ ni wɔhã sanebimɔi nɛɛ ahetoo.