Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Kuzê ki siginifika ser un algen spritual?

Kuzê ki siginifika ser un algen spritual?

‘Ki kel Deus djuda nhos ten mésmu atitudi ki Kristu Jizus tinha.’ — ROMANOS 15:5.

KÁNTIKUS: 17, 13

1, 2. (a) Kuzê ki txeu irmon ta atxa di ser un algen spritual? (b) Ki perguntas inportanti nu ta ben responde na es artigu?

UN IRMAN na Kanadá fla: ‘Ser un algen spritual pô-m ser más filís i kel-li djuda-m lida dretu ku prublémas di dia-dia.’ Un irmon na Brazil fla: ‘Dja nu ten 23 anu na un kazamentu filís, kel-li kontise pamodi sforsu ki nu faze pa ser algen ki gosta di kuzas spritual.’ I un irmon na Filipinas fla tanbê: ‘Ser un algen spritual da-m pas i djuda-m lida dretu ku irmons diferenti.’

2 Kes palavra li ta mostra ma ser un algen spritual é inportanti. Pur isu, nu debe pergunta nos kabésa: ‘Modi ki N pode ser un algen spritual i ten rezultadus sima kes ki irmons dja fla?’ Antis di responde kel pergunta li, nu meste ntende klaru kuzê ki Bíblia ta fla sobri ser un algen spritual ô gosta di kuzas spritual. Na es artigu nu sta ben responde três pergunta inportanti: (1) Kuzê ki siginifika ser un algen spritual? (2) Ki izénplus ta djuda-nu ser un algen más spritual? (3) Modi ki nos sforsu di ten ‘menti di Kristu’ ta djuda-nu ser un algen spritual?

KUZÊ KI É UN ALGEN SPRITUAL?

3. Modi ki Bíblia ta mostra diferénsa entri un ómi spritual i un ómi karnal?

3 Apóstlu Polu ta djuda-nu ntende diferénsa entri ‘ómi spritual’ i ‘ómi karnal’. (Lé 1 Coríntios 2:14-16.) Kal ki é diferénsa? Bíblia ta fla ma ‘ómi karnal ka ta seta kuzas di spritu di Deus, pamodi pa el é tolisi, i el ka pode konxe-s.’ Má, ‘ómi spritual ta analiza tudu kuza’ i el ten ‘menti di Kristu.’ Apóstlu Polu insentiva-nu pa nu ser algen spritual. Di ki otu manera un ómi karnal é diferenti di un ómi spritual?

4, 5. Modi ki un algen karnal ta konporta?

4 Nu ben odja primeru modi ki ómi karnal ta konporta. Mundu ta pensa sô na kuzas di karni. Polu konpara kel manera di pensa di mundu ku ‘kel spritu ki gósi sta ta aji na fidjus di dizobidiensa.’ (Efé. 2:2) Kel spritu li sta ta poi kuazi tudu algen ta sigi mundu. Es ta pensa sô na karni. Asi kuazi tudu es ta faze kel ki es ta atxa ma é dretu i es ka ta faze ninhun sforsu pa sigi leis di Deus. Un ómi karnal ô un algen ki ta pensa sô na karni, txeu bês ta preokupa dimás ku ten fama, rikéza ô difende kel ki el ta atxa ma é se direitus.

5 Kuzê más ki ta mostra ma un algen é karnal? El ta npenha pa kalker un di kes ‘óbra di karni’. (Gál. 5:19-21) Na primeru karta ki Polu skrebe pa kongregason di Korintu, el pâpia di txeu otu konportamentu ki ta mostra ma un algen é karnal. Sima: kria divizon, toma ladu di un i fika kóntra kel otu, kria konfuzon, leba kunpanheru pa tribunal, falta di ruspetu pa kes ki ta tomaba kónta di kongregason, kume i bebe dimás. Un algen ki ta pensa sô na karni, óras ki el pasa pa tentason el ta kai. (Prov. 7:21, 22) Judas tanbê pâpia di kes ki ta frakise ti ki ta perde ses amizadi ku Deus. — Judas 18, 19.

6. Kuzê ki ta mostra ma un algen é spritual?

6 Nton kuzê ki siginifika ‘ómi spritual’? Ómi spritual é diferenti di ómi karnal pamodi el gosta di kuzas di Deus. Kes algen ki gosta di kuzas di Deus ta sforsa pa imita-l. (Efé. 5:1) Kel-li siginifika ma es ta faze sforsu pa pensa i odja asuntus sima Deus. Pa es Deus é rial. Ómi spritual é diferenti di ómi karnal pamodi el ta tenta faze tudu kuza sima Jeová ta fla. (Sal. 119:33; 143:10) Envês di konsentra na óbras di karni, un algen spritual ta sforsa pa mostra ‘frutu di spritu’. (Gál. 5:22, 23) Pa nu ntende dretu kuzê ki siginifika ‘gosta di kuzas spritual’, pensa na kel konparason li: un algen ki é bon na nogósiu, ta fladu ma el gosta di nogósiu. Di mésmu manera, un algen ki ta mostra interesi pa kuzas spritual ô di relijion, ta fladu ma el gosta di kuzas di Deus.

7. Kuzê ki Bíblia ta fla sobri algen ki gosta di kuzas spritual?

7 Bíblia ta pâpia dretu di kes algen ki gosta di kuzas spritual. Mateus 5:3 ta fla: ‘Filís é kes ki ten konsénsia di ses nisisidadi spritual, pamodi Reinu di Séu é di ses.’ Romanos 8:6 ta mostra ma bale péna ser algen spritual. El ta fla: ‘Konsentra menti na karni siginifika mórti, má konsentra menti na spritu siginifika vida i pas.’ Si nu konsentra na kuzas spritual nu ta ten pas ku Deus i ku nos kabésa gósi i na futuru vida pa tudu ténpu.

8. Pamodi ki nu meste faze sforsu pa nu ten i mante nos amizadi ku Deus?

8 Nu sta ta vive na un mundu prigozu, xeiu di dizeju di karni. Pur isu, nu meste faze txeu sforsu pa nu ten amizadi ku Deus i proteje-l. Si un algen perde se amizadi ku Deus, el ta fika sen ninhun proteson i ‘ar’ poluídu di es mundu ta toma kónta di el. Kuzê ki nu pode faze pa nu ka dexa kel-li kontise? Modi ki nu pode ser un algen más spritual?

IZÉNPLUS KI TA DJUDA-NU

9. (a) Kuzê ki pode djuda-nu ser un algen más spritual? (b) Ki bons izénplu nu sta ben odja?

9 Un mininu pode prende txeu óras ki el ta odja i imita bon izénplu di se pai ku se mai. Di mésmu manera, nu pode ser un algen más spritual óras ki nu ta odja i imita kes algen ki ten amizadi fórti ku Jeová. Má kes algen ki ta pensa sô na karni ta sirbi di izénplu di avizu pa nos. (1 Cor. 3:1-4) Bíblia ten izénplus di algen spritual i di algen karnal. Má dja ki nos obijetivu é ser un algen spritual, nu ben konsentra na bons izénplu ki nu pode imita. Nu ta ben odja izénplu di Jakó, Maria i Jizus.

Kuzê ki nu pode prende ku izénplu di Jakó? (Odja paragráfu 10.)

10. Modi ki Jakó mostra ma el éra un ómi spritual?

10 Primeru nu ben odja izénplu di Jakó. Sima nos oji, vida di Jakó ka éra fásil. El tevi ki aguenta se irmon Izaú, ki éra karnal i ki krê mataba el. Alén di kel-li el tinha ki lidaba ku se sogru ki ngana-l i txeu bês tenta splora-l. Nbóra Jakó staba na meiu di ómis ‘karnal’, el éra un ómi spritual. El tinha fé na promésa ki Deus faze Abraon i el uza se vida pa kuida di se família, ki tinha un papel inportanti na vontadi di Jeová. (Gén. 28:10-15) Kuzas ki Jakó fla i ki el faze ta mostra ma el ta pensaba na vontadi di Deus. Pur izénplu, kantu Jakó xinti medu di Izaú, el fla Deus: ‘N ta pidi-u, salva-m. É bo ki fla: ‘Pode ten sertéza ma N ta trata-u dretu i N ta poi bu disendentis bira sima gran di areia di mar.’’ (Gén. 32:6-12) Kes palavra li ta mostra ma Jakó tinha fé na promésas ki Jeová faze pa el i pa se família antis di el. Tanbê el krê viveba di akordu ku vontadi di Deus.

Kuzê ki nu pode prende ku izénplu di Maria? (Odja paragráfu 11.)

11. Kuzê ki ta mostra ma Maria éra un mudjer spritual?

11 Gósi nu ben odja izénplu di Maria. Pamodi ki Jeová skodje Maria pa ser mai di Jizus? É pamodi el éra un mudjer spritual. Modi ki nu sabe? Kes palavra bunitu pa lova Deus ki el fla kantu el vizita Zakarias ku Elizabeti na ses kaza, ta mostra ma el éra un mudjer spritual. (Lé Lucas 1:46-55.) Kuzas ki Maria fla ta mostra ma el tinha grandi amor pa Palavra di Deus i ma el konxeba Skrituras ebraiku dretu. (Gén. 30:13; 1 Sam. 2:1-10; Mal. 3:12) Repara tanbê, ma nbóra Maria ku Juzé staba kazadu di novu es ka faze relason seksual antis di Jizus nase. Kuzê ki kel-li ta mostra? Kel-li ta mostra ma es staba más preokupadu ku vontadi di Jeová di ki ses dizeju. (Mat. 1:25) Sima ténpu ba ta pasa, Maria ta reparaba na kuzê ki ta kontiseba na vida di Jizus i el ta prestaba atenson na palavras di sabedoria ki el ta papiaba. Tanbê el ‘ta guardaba ku kuidadu na korason tudu kes kuza ki el obi.’ (Lucas 2:51 ) Maria tinha txeu interesi na vontadi di Deus sobri Mísias. Bu ka ta atxa ma izénplu di Maria ta djuda-nu pensa modi ki nu pode poi vontadi di Deus na primeru lugar na nos vida?

12. (a) Di ki manera Jizus imita se Pai? (b) Modi ki nu pode ser sima Jizus? (Odja fotu ku dizenhus na komésu di studu.)

12 Má di tudu kes algen ki dja vive na Téra, ken ki é midjór izénplu di algen spritual? É Jizus. Na se manera di vive i na se trabadju di pregason, el mostra ma el krê imitaba se Pai, Jeová. El pensa, el xinti i el aji sima Jeová, i el vive di akordu ku vontadi di Deus. (João 8:29 ; 14:9 ; 15:10 ) Pur izénplu, odja modi ki proféta Izaías pâpia di konpaxon di Jeová i konpara-l ku kel ki Markus skrebe sobri sentimentus di Jizus. (Lé Isaías 63:9 ; Marcos 6:34.) Nos é sima Jizus? Nu sta sénpri prontu pa mostra konpaxon pa kes algen ki meste ajuda? Tanbê Jizus partisipa na trabadju di pregason i el inxina notísias sábi. (Lucas 4:43 ) Tudu kes kuza ki Jizus xinti i ki el faze ta mostra ma el éra un algen spritual.

13, 14. (a) Kuzê ki nu pode prende ku kes algen spritual di nos ténpu? (b) Da un izénplu.

13 Alén di kes izénplu ki sta na Bíblia, na nos ténpu tanbê ten txeu algen spritual ki faze grandi sforsu pa mostra kualidadis sima di Kristu. Talvês dja bu repara ma es é zelozu na pregason, es ta trata otus ku bondadi, konpaxon i es ten otus bon kualidadis. Sima nos, es luta ku frakéza i inperfeson timenti es ta dizenvolveba bons kualidadi. Un irman na Brazil ki txoma Raquel fla: “N gostaba di móda di mundu. Pur isu N ka ta bistiba dretu. Má, verdadi ki N prende pô-m faze sforsu ki N mesteba pa N ser un algen spritual. Faze mudansas ka foi fásil, má N bira más filís i N atxa obijetivu na vida.”

14 Un irman di Filipinas ki txoma Reylene tinha un prubléma diferenti. El staba konsentradu na faze un bon kursu i ten un bon trabadju pa el pode subi na vida. El fla: “Nhas obijetivu spritual ba ta frakise. Má N da kónta ma algun kuza sta ta faltaba na nha vida, algun kuza mutu más inportanti ki nha trabadju. Pur isu N dexa di konsentra na nha trabadju i N pasa ta konsentra na sirbi Jeová.” Désdi ki Reylene faze si, el bira un izénplu di algen ki poi fé na promésa di Jeová ki sta na Mateus 6:33, 34. El fla: “N ten sertéza ma Jeová ta kuida di mi!” Talvês bu konxe un izénplu sima kel-li na bu kongregason. Nu ka ta xinti motivadu na imita kes algen fiel ki ta sigi Kristu? — 1 Cor. 11:1; 2 Tes. 3:7.

PENSA SIMA JIZUS KRISTU

15, 16. (a) Kuzê ki nu meste faze pa nu ser sima Kristu? (b) Modi ki nu pode prende pensa sima Jizus Kristu?

15 Modi ki nu pode imita Jizus Kristu? Na 1 Coríntios 2:16 Bíblia ta pâpia sobri ten ‘menti di Kristu.’ I Romanos 15:5 ta pâpia sobri ‘ten mésmu atitudi ki Kristu Jizus tinha’. Nton pa nu ser sima Kristu, nu meste konxe se manera di pensa i se manera di ser. Dipôs nu meste sigi se izénplu. Jizus tinha menti konsentradu na se amizadi ku Deus. Nton ser sima Jizus ta pô-nu ser sima Jeová. Pur isu, nu ta odja klaru ma é inportanti prende pensa sima Jizus.

16 Modi ki nu ta konsigi? Disiplus di Jizus odja se milagris, obi se diskursus, odja modi ki el trata tudu tipu di algen i modi ki el sigi orientasons di Deus. Es fla: ‘Nos é tistimunha di tudu kes kuza ki el faze’. (Atos 10:39 ) Má nos nu ka ta konsigi odja Jizus. Dja ki Jeová krê-nu txeu, el da-nu Ivanjélhus ki ta poi manera di ser di Jizus klaru na nos menti. Óras ki nu lé i pensa na livrus di Bíblia sima Mateus, Marcos, Lucas i João, nu sta ta prende pensa sima Jizus Kristu ta pensa. Asi nu ta konsigi ‘sigi se pasus di manera fiel’ i ‘ten kel mésmu manera di pensa’ ki Kristu tinha. — 1 Ped. 2:21; 4:1.

17. Modi ki pensa sima Jizus ta djuda-nu?

17 Modi ki pensa sima Jizus ta djuda-nu? Sima bon kumida ta da nos korpu forsa, intxi nos menti ku pensamentus di Kristu ta da-nu forsa spritual. Poku-poku nu ta fika ta sabe kuzê ki Kristu ta fazeba na kalker situason. Kel-li ta djuda-nu toma dizisons ki ta dexa-nu ku konsénsia linpu i ten benson di Deus. Bu ka ta atxa ma kes rezultadu li ta da-nu bons motivu pa nu ‘bisti di Sinhor Jizus Kristu’? — Rom. 13:14.

18. Kuzê ki bu prende na es studu sobri ser un algen spritual?

18 Dja nu odja kuzê ki siginifika ser un algen spritual. Tanbê dja nu odja ma nu pode prende di kes bon izénplu di pesoas spritual. I dja nu prende modi ki ten ‘menti di Kristu’ ta djuda-nu ser un algen más spritual. Má ten txeu otu ária di nos amizadi ku Jeová ki nu debe analiza. Pu izénplu, modi ki nu pode sabe si nos amizadi ku Jeová sta fórti? Kuzê más ki nu pode faze pa dizenvolve nos amizadi ku Jeová? I modi ki nu ta mostra ma nos é un algen spritual na nos dia-dia? Kel otu artigu ta ben djuda-nu responde kes pergunta li.