Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

¿Ambe arhikuekasïni kʼuiripu espirituali máeni?

¿Ambe arhikuekasïni kʼuiripu espirituali máeni?

Eskaksïni Tata Diosï íntskuaka “sésikua parajtsï májkueni eratsini eska tata Jesukristu” (ROM. 15:5TNM).

PIREKUECHA: 17, 13

1, 2. a) ¿Ambeksï uandasïni uánikua erachicha espiritualidadiri ambe? b) ¿Náki kurhamarhikuechanchi exeaua?

CANADÁ anapu pirenchi ma uandasïndi: “Kʼuiripu espirituali máeni, úsïndi eskani sánderu felisiuaka ka jarhuatasïndirini orhepani uérakuani juchiti problemechani”. Brasil anapu erachi ma uandasïndi: “Juchiti uarhiiti ka ji, beintitresi uéxurhinchi sési irekaskia jimbokachi jánguarhintasïnga espiritualiini”. Ka Filipinas anapu erachi ma uandasïndi eska sési pʼikuarherasïnga ka eska sánderu sési pájperasïnguia erachicha jingoni, jimboka kʼuiripu espirituali máeska.

2 Eskachi na exejka, kʼuiripu espirituali ma uánikua kóntperatechani jatsiasïndi. Ka iáminduechachi uékasïnga xarhati kóntperatechani jatsiani. Ísï jimbo, jamberichi kurhamarhikuarhijka nénachi uá sánderu espiritualiini. Ju je i temeri ambe exeni. Peruchi antesi jatsiska para sési kurhanguni ambe arhisïni Biblia eska arhikuekasïni kʼuiripu espirituali máeni, o sea, ima enga jurajkujka eska Tata Diosïri espiritu orhekupaaka irekuarhu ka enga ísï eratsijka eska Jeoba na eratsijka. Ini artikulurhu, mókuantauakachi tanimu kurhamarhikuechani engaksï jukaparhakueka. Primeru, ¿ambe arhikuekasïni kʼuiripu espirituali máeni? Segundu, ¿náki ejempluechajtsïni jarhuataa parachi sánderu espiritualiini? Ka terseru, ¿nénajtsïni jarhuata parachi sánderu espiritualiini, engachi jánguarhintaska ‘Kristueri eratsikua’ jatsini?

¿NÉNA JÁSÏSKI KʼUIRIPU ESPIRITUALI MA?

3. Seguni Biblia, ¿andisï no májkueni kʼuiripu espirituali ma ka eska ima enga no jukaparharajka Tata Diosïri ambe?

3 Apostuli Pablu uandaspti andisï no májkueni “kʼuiripu espirituali ma” ka eska “ima enga no jukaparharajka Tata Diosïri ambe” (arhinta je 1 Korintu 2:14-16TNM). Uandaspti eska “ima enga no jukaparharajka Tata Diosïri ambe, no jiókuarhisïn[ga] Tata Diosïri espiritueri ambe, jimboka para ima ísku ambe máeska; ka no úsïndi kurhanguni”. Peru “kʼuiripu espirituali ma, iámu ambe úsïndi kurhanguni” ka “Kristueri eratsikua” jatsisti. Jimbojtsïnisï Pablu pʼímarhijti kʼuiripu espirituali máeni. ¿Ambe máteru ambe jimboksï no májkueniski i tsimani kʼuiripuecha?

4, 5. ¿Néna jásïski ima enga no jukaparharajka Tata Diosïri ambe?

4 Ju je orheta exeni néna eratsisïni ima enga no jukaparharajka Tata Diosïri ambe. Imeri ambe jimbojku uandanhiasïndi, jimboka jurajkusïnga eska parhakpiniri jángua pájtamaaka, Pablu uandaspti eska i jángua jindeska “espiritu enga iásï ánchikuarhini jaka imecheri mintsitecharhu engaksï no janhanharhijka Diosïni” (Efes. 2:2). I espiritu úsïndi eska kʼuiripu uáka ambe engaksï máteruecha újka. Jimboksïsï újti ambe engaksï eratsijka eska sési jarhaska ka nóksï jánguarhintasïndi úni ambe engaksï Tata Diosïri juramukuecha uandajka. Kasi méntkisï, ima enga no jukaparharajka Tata Diosïri ambe, jukari uandanhiasïndi jatsikuarhikua ambe jimbo ka na enga exenhajka, o kuájpini imani ambe enga eratsijka eska derechu jatsiska.

5 I jásï kʼuiripu, imani ambe úsïndi enga ‘mintsita tamapu’ úrpijka (Gal. 5:19-21). Primeru kartarhu enga Pablu Korintu anapu kúnguarhikuani axakupka, uandasïndi ambe enga újka i jásï kʼuiripu: máteruecheri problemecharhisïksï inchaakusïndi, úsïndi eska kʼuiripu jarharperaaka, eska no kurhandiranhaaka, jusgaduecharhisïksï kámberasïndi, no janhanharhiasïndi imechani engaksï juramukua jatsika ka jukari uandanhiasïndi tʼirekua ambe jimbo. Ístu no jánguarhintasïndi para no úni ambe enga no sési jaka (Prov. 7:21, 22). Disipulu Judasï uandasïndi eskaksï máru asta niárasïnga ‘no jatsini Diosïri espirituni’ (Jud. 18, 19).

6. ¿Néna jásïski kʼuiripu espirituali ma?

6 Ima enga espiritualiika, méntku ménderuenisti. Kánikua uandanhiasïndi sési pájperani Tata Diosï jingoni ka jánguarhintasïndi terokukuntani (Efes. 5:1). I ambe arhikuekasïndi eska jánguarhintasïnga ísï eratsini eska Jeoba ka májkueni exeni ambe ma eska ima. Ísï exesïndi Tata Diosïni komueska meru kʼuiripu ma. Méntkisï úsïndi ambe engaksï Tata Diosïri juramukuecha uandajka (Sal. 119:33; 143:10). Jánguarhisïndi imani ambe úni “enga Espiritu Santu úrpijka” enbesi de imani ambe úni enga ‘mintsita tamapu’ úrpijka (Gal. 5:22, 23).

7. ¿Ambe uandasïni Biblia imecheri engaksï espiritualiika?

7 Jesusi uandaspti eska kʼuiripu espirituali ma felisisïnga. Lukasʌ 11:28 arhisïndi: “Sánderuksï tsípisïndi imecha engaksï kurhandijka Diosïri uandakuani ka únksï eska na arhijka”. Ka Roma 8:6 uandasïndi andisï sánderu sésii kʼuiripu espirituali máeni. Arhisïndi: “Jimboka para eratsini jarhani indeni ambe enga mintsita tamapu tsitirpijka, jindeska para uarhikua, peru para eratsini jarhani indeni ambe enga Espiritu Santu tsitirpijka, jindesti para tsípikua ka pínandikua jatsini”. Engachi sánderu jukaparharaska Jeobaeri ambe, uákachi iásï sési pájperata ma jatsini Jeoba jingoni, sésichi pʼikuarheraaka ka sánderu orhepatinchi irekaaka para méntkisï.

8. ¿Andichisï jatsi para jánguarhintani seguirini kʼuiripu espirituali máeni?

8 I parhakpini engachi jimbo irekani jaka, uáti kánikua no sési úkuni juchari espiritualidadini. Uánikua kʼuiripuechaksï jarhasti engaksï no ísï eratsijka eska Tata Diosï, jimbochisï jatsika para jánguarhintani kuidarini juchari eratsikuani. Engachi no jánguarhintaska méntkisï ísï eratsini eska Jeoba, i parhakpini uáti úni eskachi májkueni eratsiaka ka jámani eska imecha engaksï no jukaparharajka Tata Diosïri ambe. ¿Ambejtsïni jarhuataa parachi no niárani ísï úkuarhinchani? Ka ¿ambechi uá úni parachi sánderu espiritualiini?

JU JE JORHENGUARHINI IMECHERI ENGAKSÏ AMBAKITI EJEMPLUEKA

9. a) ¿Ambejtsïni jarhuataa sánderu espiritualiini? b) ¿Nécheri ambakiti ejempluchi exea?

9 Ísï eskaksï sapiicha na jorhenguarhijka ambakiti ambe táti jembecheri ejemplu jimbo, juchajtuchi jorhenguarhisïnga sánderu espiritualiini imecheri ejemplu jimbo engaksï espiritualiika. Peru ístu, imecheri ejemplu engaksï no jukaparharajka Tata Diosïri ambe o imecha engaksï jurajkujka eska mintsita tamapu juramukuauaka, imani ambejtsïni jorhendasïndi engachi no jatsika para úni (1 Kor. 3:1-4). Ka Biblia uandasïndi i tsimani járhati ejempluecheri. Ju je exeni ambechi uá jorhenguarhini Jakobueri ambakiti ejemplueri, Mariaueri ka Jesusiri.

¿Ambechi jorhenguarhisïni Jakobueri? (Exe je párrafu 10).

10. ¿Néna xarhataspi Jakobu eska kʼuiripu espirituali máespka?

10 Ju je orheta Jakobueri ambe exeni. Imeri irekua no fásilispti, ísï eska para sáno iámindu jucha. Imeri ermanu Esau uékaspti uándikuni. Ka imeri suegru uékaspti enganiarini ka fásili xeni uánikua uelta. Peru Jakobu kʼuiripu espirituali máespti, nájkiruka uánikua kʼuiripu no jukaparharenga Tata Diosïri ambe. Ima mintsikasïrendi eska Tata Diosï kumpliripiringa ambe enga aiakupka Abraanini ka méntkisï kuidarispti imeri familiani jimboka Tata Diosï úrapiringa para kumplirini imeri eratsikua (Gén. 28:10-15). Ambe enga Jakobu uénga ka uandani, xarhataspti na enga xáni jukaparharauenga Jeobaeri juramukuechani ka ambe enga Jeoba uékenga úni. Por ejemplu, enga eratsipka eska Esau uékasïrenga uándikuni, kurhakuspti Jeobani eska kuájchakupiringa. Arhispti: “Tʼuri uandaska: ‘Sésikini kámaaka, ka uáka eska chíti desendensia ísïuaka komu arena enga marirhu jaka’” (Gén. 32:6-12). Na enga Jakobu irekapka, xarhataspti eska mintsikasïrenga ambe enga Jeoba aiakupka imani ka imeri ióntki anapu parientichani.

¿Ambechi jorhenguarhisïni Mariaueri? (Exe je párrafu 11).

11. ¿Ambe xarhatasïni eska Maria kʼuiripu espirituali máespka?

11 Iásï ju je Mariaueri ejemplu exeni. ¿Andisï Jeoba imani erakupi para Jesusiri amambeni? Jimboka kʼuiripu espirituali máespka. Ka mítiskachi ini ambe imani xáni sési jásï ambe jimbo enga uandapka jiáni enga pʼorhembipka imeri parienti Sakariasi ka Elisabetini (arhinta je Lukasʌ 1:46-55). Ambe enga Maria uandapka, xarhatasïndi eska kánikua uékasïrenga Tata Diosïri Karakatani ka eska sési mítispka ambe engaksï arhijka Karakata Ebreaecha (Gén. 30:13; 1 Sam. 2:1-10; Mal. 3:12). Ka engaksï ima ka Jose tembuperapkia, nóksï jatsispti relasioni sexuali astaka Jesusi andajpenupka. I ambe xarhatasïndi eskaksï tsimarhani sánderu jukaparharasïrenga ambe enga Jeoba eratsitini japkia úni enbesi deksï sánderu jukaparharani relasioni sexuali jatsini (Mat. 1:25TNM). Maria ístu méntkisï jingontku exespti ambe enga Jesusi úpka ka uandani ka “patsasïrendi iámindu ini ambe imeri mintsitarhu” (Luk. 2:51). Kánikua jukaparharasïrendi ambe enga Tata Diosï aiatspipka Mesiasiri ambe. Ju je eratsintani nénachi uá májkueni úni eska Maria ka orhetku pérani juchari irekuarhu ambe enga Tata Diosï uékajka.

12. a) ¿Néna terokukuntaspi Jesusi imeri Tátini? b) ¿Nénachi uá májkueni úni eska Jesusi? (Exe je dibujuni enga uénakuarhu jaka).

12 Iásïchi Jesusiri ambe exeakia. Ima jindesti kʼuiripu enga sánderu espiritualiika. Imeri irekua ka eianhpikua jimbo, xarhataspti eska uékasïrenga terokukuntani imeri Táti Jeobani. Na enga eratsienga, ambe enga pʼikuarherenga ka úni, xarhataspti eska úraasïrenga Jeobaeri juramukuechani imeri irekuarhu ka eska uékasïrenga úni ambe enga Jeoba uékenga (Juanu 8:29; 14:9; 15:10). Por ejemplu, ju je terokutantani ambe enga Isaiasi uandapka Tata Diosïri pʼamojperakueri ambe, Markusïri karakata jingoni enga uandajka na enga pʼikuarherenga Jesusi (arhinta je Isaías 63:9; Markusʌ 6:34). ¿Májkuenchi jámasïni eska Jesusi ka méntkisïchi pʼamojperakua jingoni kaasïni imechani engaksï uétarhinchajka jarhuajperata? ¿Májkuenchi jukaparharasïni eianhpini ka jorhentpini Reinueri ambe? (Luk. 4:43). Engachi ísï újka, xarhatanchi jarhasïnga eskachi kʼuiripu espirituali máeska.

13, 14. a) ¿Ambechi jorhenguarhisïni imecheri ambe engaksï jánguarhintajka májkueni ambe úni eska Kristu? b) Uandanta je experiensia ma.

13 Iásïjtu, uánikua erachicha ka pirenchicha, jánguarhintasïndiksï májkueni úni eska Kristu. I kʼuiripuecha engaksï espiritualiika, tsípikua jingonksï aianhpisïndi, intsïmpitistiksï ka pʼamojpitinksï. Nájkirukaksï no perfektueka, jánguarhintasïndiksï ambakiti kualidadichani xarhatani ka úni ambe enga Jeoba uéjka eskaksï uáka. Rachel, Brasil anapu pirenchi ma uandasïndi: “Antesi, kánikua tsitisïrenga ísï xukuparhani eskaksï parhakpini anapuecha. Ka jimbosïni no káni sési xukuparhenga. Peru engani jorhenguarhipkia Bibliaeri ambe, kurhanguspka eskani jatsispka para jánguarhintani kʼuiripu espirituali máeni. Úkua jukanchaspka mójtakurhini, peruni sánderu felisi pʼikuarheraspka ka iásï kʼóruni kurhanguspkia andichisï kueraanha”.

14 Reylene, pirenchi ma Filipinas anapu, máteru jásï ambe nitamaspti. Nájkiruka Testiguepka, sánderu jukaparharaspti unibersidadirhu nirani ka ambakiti ánchikuarhita ma jatsini para kʼéri ambeeni. Reylene uandasïndi: “Sánhani arhispka nóteru jukaparharaania metechani para Jeobani marhuakuni. Peruni sóntkuni kuenta íntskukuarhispka eskani uétarhinchasïrenga ambe ma, ambe ma enga sánderu jukaparhakuepka eska juchiti ánchikuarhita. Jimbosïni ménderu uéntapka orhetku pérani Jeobani”. Desde jiáni, Reylene ambakiti ejemplu máesti, jimboka mintsikaspka ambe enga Jeoba uandajka Mateu 6:33, 34 jimbo. Ima uandasïndi eska segura jarhaska eska Jeoba kuidariuaka. Jamberiksï juchari kúnguarhikuarhu jati erachicha engaksï májkueni ambe úka. Engachi exejka eskaksï májkueni ambe úsïnga eska Kristu, juchajtuchi uékasïnga ísï úni, ¿a no? (1 Kor. 11:1; 2 Tes. 3:7).

JU JE ‘KRISTUERI ERATSIKUA’ JATSINI

15, 16. a) ¿Ambechi jatsiski para úni parachi ísïini eska Kristu? b) ¿Nénachi uá mítini néna eratsisïreni Jesusi?

15 ¿Nénachi uá ísïini eska Kristu? Bibliajtsïni arhisïndi 1 Korintu 2:16 jimbo eska uétarhisïnga ‘Kristueri eratsikua’ jatsini. Ka ístujtsïni arhisïndi eskachi jatsiska para “májkueni eratsini eska tata Jesukristu” (Roma 15:5TNM). Ísï jimbo, parachi ísïini eska Kristu, jatsiskachi para mítini néna jásïspi, néna eratsisïreni ka néna jámasïreni. Ambe enga sánderu jukaparhakuepka para ima, jindespti imeri pájperakua Jeoba jingoni. Engachi ísïiska eska Jesusi, inde ambe uáti eskachi sánderu andarheraaka Jeobani. Jimbosï kánikua jukaparhakueti eskachi jorhenguarhiaka ísï eratsini eska Jesusi.

16 ¿Ambejtsïni jarhuataa ísï eratsini eska Jesusi? Jesusiri disipuluechaksï exespti enga milagruechani uápka, enga jorhentpipka, enga iámindu jásï kʼuiripuecha jingoni jarhenga ka enga úraauenga Jeobaeri prinsipiuechani. Uandasptiksï: “Jucha testigueska iámindu amberi enga ima úka” (Uku. 10:39). Ísïsti, juchachi no úsïnga exeni Jesusini. Peru parachi úni sési mítini na enga jásïpka, Jeobajtsïni íntskuasti ari libruechani Mateu, Markusʌ, Lukasʌ ka Juanu. Engachi arhiantaska ka eratsintanchi ambe engaksï arhijka, uákachi mítini na enga eratsienga Jesusi. Ka uákachi úni ambe engaksï ari konsejuecha arhijka: ‘Ísï jáma je eska ima na jámenga’ ka “uinhapikuarhinta je ísï eratsiparini” eska Kristu (1 Ped. 2:21; 4:1).

17. ¿Andijtsïnisï jarhuatajki ísï eratsini eska Jesusi?

17 ¿Andijtsïnisï jarhuatajki ísï eratsini eska Jesusi? Parachi úni kurhanguni, ju je arini ambe terokutantani: imani ambe arhani engajtsïni sési úchijka, úsïndi eska juchari kuerpu uiuinhasï jauaka, ka méntkisï imani ambe eratsini enga Kristu eratsenga, úsïndi eska juchari espiritualidadi uinhapiti jauaka. Engachi ísï uáka, sánhani arhiakachi mítini ambe úpirini Jesusi enga imani ambe nitamani japiringa engachi jucha nitamani jaka. I ambejtsïni jarhuataati parachi imani ambe erakuni úni enga jaiapanherantajka Jeobani ka enga no no sési pʼikuastajka juchari konsiensiani. Íksï ambakiti rasonichesti parachi ísïini eska Jesusi, ¿no ísïski? (Rom. 13:14, Táta Diósïri Uandakua Tata Jesukristueri Aiatsperakua).

18. ¿Ambechi jorhenguarhiski i artikulurhu eska ambe arhikuekasïnga kʼuiripu espirituali máeni?

18 Ini artikulurhu, explikariskachi ambe arhikuekasïni kʼuiripu espirituali máeni. Ístuchi exeska ambe engajtsïni xáni jorhendajka ima kʼuiripuecheri ejemplu engaksï espiritualiika ka jorhenguarhiskachi eska ‘Kristueri eratsikua’ jatsini, jarhuatasïngajtsïni sánderu espiritualiini. Peruchi útasï jatsiska para exeni sánderu ambe i temeri. Por ejemplu, ¿nénachi mítiski eska juchari espiritualidadi uinhapiti jarhaska?, ¿ambeteruchi uá úni parachi uinhaperani juchari espiritualidadini? ka ¿nénajtsïni jarhuataa juchari irekuarhu kʼuiripu espirituali máeni? Máteru artikulujtsïni jarhuataati mókuantani ini kurhamarhikuechani.