Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Bira un algen más spritual!

Bira un algen más spritual!

‘Nhos kontinua ta anda di akordu ku spritu.’ GÁLATAS 5:16.

KÁNTIKUS: 22, 75

1, 2. Kuzê ki Rubertu atxa ma sta faltaba na se amizadi ku Jeová i kuzê ki el faze?

RUBERTU batiza ku 15 anu, má el ka ta lebaba verdadi asériu. El fla: “Nunka N ka faze nada mariadu, má N ka tinha ninhun obijetivu spritual. Ta parseba ma mi éra un algen spritual, N ka ta faltaba runion i N ta sirbiba di pioneru ajudanti alguns bês pa anu. Má algun kuza sta faltaba.”

2 Rubertu sô ben da kónta kuzê ki staba mariadu dipôs ki el kaza. El ku se mudjer, es kumesa ta faze kunpanheru perguntas sobri Bíblia. Se mudjer ki éra un algen spritual, ka tinha ninhun prubléma na responde kes pergunta, má Rubertu sénpri ta fikaba ku vergónha, sen sabe kuzê ki el ta flaba. El fla: “É sima si N ka sabeba nada. N da kónta ma pa N kuida di nisisidadi spritual di nha mudjer, N tinha ki fazeba algun kuza.” I Rubertu faze. El fla: “N studa Bíblia txeu ti ki pésas ba ta nkaxa na kunpanheru. N pasa ta ntende i más inportanti inda, nha amizadi ku Jeová fika más fórti.”

3. (a) Kuzê ki nu pode prende di kuza ki kontise ku Rubertu? (b) Ki perguntas inportanti nu sta ben responde na studu di oji?

3 Nu pode prende lisons inportanti di kuzê ki kontise ku Rubertu. Nu pode sabe alguns kuza sobri Bíblia i sisti runion sénpri, má sô kes kuza li ka ta pô-nu ser un algen spritual. Ô pode ser ki dja nu faze prugrésu, má óras ki nu analiza nos kabésa dretu, nu ta odja ma nu meste midjora nos amizadi ku Jeová. (Fil. 3:16) Pa djuda-nu kontinua ta midjora, nu ben responde três pergunta inportanti na es artigu: (1) Modi ki nu pode sabe si nos amizadi ku Jeová sta fórti? (2) Modi ki nu pode faze amizadi fórti ku Jeová i kontinua ta bira un algen más spritual? (3) Modi ki nos amizadi fórti ku Jeová ta djuda-nu na dia-dia?

NU ANALIZA NOS KABÉSA

4. Konsedju ki sta na Efésios 4:23, 24 ta aplika na kenha?

4 Kantu ki nu bira sérvus di Deus, nu faze txeu mudansa. Kes mudansa afeta tudu ária di nos vida. I kel-li ka para kantu nu batiza. Nu ta insentivadu pa nu ‘kontinua ta bira nos manera di pensa más novu’. (Efé. 4:23, 24) Dja ki nos tudu é pekador, nu meste kontinua ta faze mudansa. Mésmu kes algen ki dja dura ta sirbi Jeová, meste kontinua ta mante ses amizadi ku el. — Fil. 3:12, 13.

5. Ki perguntas pode djuda-nu analiza nos kabésa?

5 Pa nu midjora i mante nos amizadi ku Jeová, nu meste analiza nos kabésa ku sinseridadi. Ka ta nporta si nos é jóven ô algen grandi, nu pode pergunta nos kabésa: ‘N ta repara mudansas na mi ki ta mostra ma N sta ta bira un algen spritual? Nha manera di ser é sima di Kristu? Kuzê ki nha manera di sta na runion ta mostra sobri nha amizadi ku Jeová? Kuzê ki nhas konbérsu ta mostra sobri nhas dizeju? Kuzê ki nhas ábitu di studu, manera di bisti i konpo, ô manera ki N ta reaji óras ki N dadu konsedju ta mostra sobri mi? Kuzê ki N ta faze óras ki N ta pasa pa tentason? Dja N bira un kriston maduru?’ (Efé. 4:13) Pensa na respósta di kes pergunta li pode djuda-nu odja si nu sta ta bira un algen más spritual.

6. Kuzê más ki nu meste faze pa nu sabe si nos amizadi ku Jeová sta fórti?

6 Pa nu sabe si nos amizadi ku Jeová sta fórti, alvês nu pode meste ajuda di otus algen. Apóstlu Polu fla ma ómi karnal ka ta konsigi odja ma se atitudi ka ta agrada Deus. Má ómi spritual ta ntende kuzê ki Deus ta pensa i tanbê kuzas mariadu ki ómi karnal ta faze. (1 Cor. 2:14-16; 3:1-3) Ansions ki ten menti di Kristu, ta odja lógu kalker sinal di pensamentu karnal. Si es pâpia ku nos sobri sinal ki es odja, nu ta seta i aplika ses konsedju? Si nu faze si, nu sta mostra ma nu krê ser un algen spritual. — Ecl. 7:5, 9.

SER UN ALGEN SPRITUAL

7. Pamodi ki sô konhisimentu di Bíblia ka ta txiga pa ser un algen spritual?

7 Lenbra ma sô konhisimentu di Bíblia ka ta txiga pa ser un algen spritual. Rei Salumon tinha txeu konhisimentu sobri kaminhus di Jeová. Kuzas ki el fla sta skrebedu na Bíblia. Má na fin di se vida, el ka kontinua fiel pa Jeová sima ómi spritual. (1 Reis 4:29, 30; 11:4-6) Alén di konhisimentu di Bíblia, kuzê más ki nu meste? Nu meste kontinua ta bira un algen más spritual. (Col. 2:6, 7) Má modi ki nu pode faze kel-li?

8, 9. (a) Kuzê ki ta djuda-nu faze prugrésu spritual? (b) Kal ki debe ser nos obijetivu óras ki nu ta studa i midita? (Odja fotus na komésu di studu.)

8 Apóstlu Polu insentiva kristons di se ténpu pa ‘bira algen maduru’. (Heb. 6:1) Kuzê ki nu meste faze pa aplika konsedju ki Polu da? Un kuza inportanti ki nu meste faze é studa livru Mantenha-se no Amor de Deus.” Studa kel livru ti fin ta djuda-u odja modi ki bu ta sigi konsedjus di Bíblia na bu vida. Si dja bu studa-l ti fin, bu pode studa otus publikason ki ta djuda bu fé fika más fórti. (Col. 1:23) Bu ta midita ku orason modi ki bu pode aplika kuzas ki bu sta studa?

9 Lenbra sénpri ma obijetivu di studa i midita debe ser dizenvolve un dizeju di korason di agrada Jeová i sigi se leis. (Sal. 40:8; 119:97) Tanbê nu meste sforsa pa nu ka dexa nada inpidi-nu di faze prugrésu spritual. — Tito 2:11, 12.

10. Kuzê ki jóvens pode faze pa bira ses amizadi más fórti ku Jeová?

10 Si bo é un jóven, bu ten obijetivus spritual? Un irmon ki ta trabadja na Betel ta kustuma ta pâpia ku kes algen ki sta ba batiza, antis di prugrama di asenbleia kumesa. Txeu di kes algen ki sta bai batiza é jóven. Kel irmon ta pergunta-s kal ki é ses obijetivu spritual. Txeu di es ta da respósta ki ta mostra ma es sabe klaru kuzê ki es krê faze pa sirbi Jeová. Talvês entra na algun tipu di sirvisu pa ténpu interu ô sirbi undi mestedu más algen pa prega. Má alvês, alguns jóven ka ta sabe kuzê ki es ta responde. Kel-li pode mostra ma inda es ka disidi na ses korason, ten algun obijetivu spritual. Nton si bo é jóven, pergunta bu kabésa: ‘N ta partisipa na atividadis spritual sô pamodi nha pai ku nha mai? N sta sforsa pa N ten un amizadi fórti ku Jeová?’ É klaru ki é ka sô jóvens ki debe ten obijetivus spritual. Faze si ta djuda nos amizadi ku Jeová bira más fórti. — Ecl. 12:1, 13.

11. (a) Kuzê ki nu meste faze pa ser un algen más spritual? (b) Ki izénplu di Bíblia nu pode imita?

11 Si dja nu odja kuzê ki nu meste midjora, nu debe toma medida ki ta djuda-nu ser un algen spritual. Ser un algen spritual é txeu inportanti. É un asuntu di vida ô mórti. (Rom. 8:6-8) Má pa nos, ser un algen spritual ka siginifika ser perfetu. Spritu santu pode djuda-nu faze prugrésu. Má simé, nu meste faze sforsu. Dja ten alguns anu ki John Barr, ki ta fazeba párti di Grupu Enkaregadu di Óbra, faze un komentáriu sobri Lucas 13:24. El fla: “Txeu algen ta kai pamodi es ka ta faze sforsu pa bira fórti.” Nu meste ser sima Jakó ki ka dizisti di luta ku un anju ti ki el resebe benson. (Gén. 32:26-28) Nbóra studa Bíblia é sábi, nu ka debe spéra ma lé Bíblia é sima un novéla ki é sô pa divirti. Nu debe sforsa pa atxa jóias ki ta djuda-nu.

12. (a) Kuzê ki ta djuda-nu faze kel ki Romanos 15:5 ta fla? (b) Modi ki izénplu di apóstlu Pedru ta djuda-nu?

12 Sima nu ta sforsa pa bira nos amizadi ku Jeová más fórti, spritu santu ta da-nu puder pa muda nos menti ô nos manera di pensa. Ku ajuda di spritu santu, poku-poku nu ta kumesa ta pensa kada bês más sima Kristu. (Rom. 15:5) Tanbê el ta djuda-nu kaba ku dizeju di karni i dizenvolve kualidadis ki Deus gosta. (Gál. 5:16, 22, 23) Nu ka debe dizisti mésmu si nu xinti ma nos menti ta pô-nu pensa na kuzas material ô na dizejus di karni. Kontinua ta pidi spritu santu i Jeová ta djuda-u para di pensa na kes kuza la i konsentra bu menti na kuzas dretu. (Luc. 11:13) Lenbra di apóstlu Pedru. Txeu bês na se vida el ka aji sima un ómi spritual. (Mat. 16:22, 23; Luc. 22:34, 54-62; Gál. 2:11-14) Má el ka dizisti. Ku ajuda di Jeová, poku-poku Pedru kumesa ta pensa sima Kristu. Nu pode faze mésmu kuza.

13. (a) Modi ki konsedju di Pedru ta djuda-nu? (b) Modi ki nu pode bira un algen más spritual? (Odja kuadru “ Kuzas ki bu pode faze pa bu bira un algen más spritual”.)

13 Dipôs di algun ténpu, Pedru skrebe sobri alguns kualidadi ki nu meste sforsa pa nu ten. (Lé 2 Pedro 1:5-8.) Sima nu ta ‘faze tudu kel ki nu pode’ pa ten kualidadis sima, kapasidadi di kontrola nos kabésa, kapasidadi di aguenta firmi i amor pa kunpanheru, nu ta kontinua ta ser algen spritual. Pamodi ki bu ka ta pergunta bu kabésa tudu dia: ‘Kuzê ki N pode faze oji pa N bira más spritual?’

SIGI KONSEDJUS DI BÍBLIA NA BU VIDA

14. Modi ki ser un algen spiritual ta djuda-nu na nos dia-dia?

14 Nu ta mostra ma nu ta pensa sima Kristu na kuzas ki nu ta pâpia, na nos manera di konporta na trabadju ô na skóla, i na disizons ki nu ta toma tudu dia. Kes disizon ta mostra si nu sta ta sforsa pa nu sigi Kristu. Sima un algen spritual nu ka krê pa nada prujudika nos amizadi ku nos Pai na Séu. Óras ki nu ta pasa pa tentason, nos manera di pensa sima di Kristu, ta pô-nu ta nega kes tentason. Óras ki nu ta toma disizon, nu debe para i pensa na kes pergunta li: ‘Ki konsedjus di Bíblia ta djuda-m toma disizon? Si éra Kristu, kuzê ki el ta fazeba? Ki disizon ki ta agrada Jeová?’ Pa nu bira ta pensa di es manera, nu ben odja alguns situason ki ta djuda-nu. Na kada izénplu nu ta ben odja un konsedju di Bíblia ki ta djuda-nu toma bon disizon.

15, 16. Da izénplus di modi ki pensa sima Kristu ta djuda-nu toma disizon sobri (a) skodje un algen pa kaza (b) faze amizadi.

15 Skodje un algen pa kaza. Nu ta atxa konsedju di Bíblia na 2 Coríntios 6:14, 15. (Lé.) Palavras di Polu ta mostra klaru ma un algen spritual ka ta da ku un algen karnal. Modi ki kel-li pode djuda na skodje algen pa kaza?

16 Faze amizadi. Odja konsedju di Bíblia na 1 Coríntios 15:33. (Lé.) Un algen ki ta sirbi Jeová ka ta kolega ku kes algen ki ta poi se amizadi ku Deus na prigu. Ki perguntas pode djuda-u sigi kel konsedju li? Pur izénplu, modi ki el ta aplika na uza redi sosial? Kuzê ki bu ta fazeba si un algen ki bu ka konxe konvida-u pa nhos djuga na internet?

Disizons ki N ta toma ta djuda-m ser un algen más spritual? (Odja parágrafu 17.)

17-19. Modi ki ser algen spritual ta djuda-u (a) ivita npenha pa kuzas sen valor? (b) ten obijetivus na vida i rezolve prublémas?

17 Kuzas ki ka ta dexa-nu faze prugrésu spritual. Palavras ki apóstlu Polu skrebe pa se irmons na fé, ten un avizu. (Lé Hebreus 6:1.) Kuzê ki é kes ‘óbra mortu’ ki nu debe ivita? É kalker sforsu ki ka ten ninhu valor, ki ka ta djuda-nu na nos amizadi ku Jeová. Kel konsedju pode djuda-nu na txeu asuntu na nos vida. Pur izénplu, nu pode pergunta: ‘Kes atividadi li ta faze párti di óbras di karni? N debe partisipa na es planu pa fika riku? Pamodi ki N ka debe partisipa na manifestason?’

Disizons ki N ta toma ta djuda-m ten obijetivus spritual? (Odja parágrafu 18.)

18 Obijetivus spritual. Na kel diskursu ki Jizus faze na monti, el da orientason klaru sobri ten obijetivus. (Mat. 6:33) Un algen spritual ta npenha pa obijetivus spritual. Lenbra di kel konsedju li ta djuda-nu responde perguntas sima: ‘N debe faze kursu? N debe seta kel trabadju li?’

Disizons ki N ta toma ta djuda-m ser un algen ki ta ’mante pas’? (Odja parágrafu 19.)

19 Rezolve prublémas. Modi ki konsedju ki Polu da pa kongregason na Roma pode djuda-nu rezolve prublémas? (Rom. 12:18) Dja ki nos é sigidoris di Kristu, nu debe sforsa pa ‘mante pas ku tudu algen.’ Modi ki nu ta lida ku prublémas? Nu ta atxa difísil seta ma é nos ki fadja? Nos é konxedu kómu algen ki ta faze pas? — Tia. 3:18.

20. Pamodi ki bu krê ser un algen más spritual?

20 Kes-li é alguns izénplu ki ta mostra modi ki pensa na konsedjus di Bíblia pode djuda-nu toma disizon sima un algen spritual. Ser un algen spritual pode djuda-nu ten un vida más filís. Rubertu ki nu pâpia di el na komésu di es artigu, fla: “Dipôs ki N bira más amigu di Jeová, N bira un maridu midjór i un pai midjór. N bira filís.” Nu pode resebe mésmu bensons si nu poi na primeru lugar obijetivu di bira un algen más spritual. Asi nu ta ten un vida mutu más filís gósi i ‘kel vida di verdadi’ na futuru. — 1 Tim. 6:19.