Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

Wonoweite nin Duwen Emen me Ahneki Nanpwungmwahu Rehn Koht!

Wonoweite nin Duwen Emen me Ahneki Nanpwungmwahu Rehn Koht!

“Pousehlahte weweidki sapwellimen Koht manaman.”​—KAL. 5:16, NW.

KOUL KAN: 22, 75

1, 2. Dahme emen brother tehkada duwen pein ih, oh dahme e wia?

ROBERT papidaisla ni ahnsou me e sounpar 15, ahpw padahk mehlel sohte wia mehkot me keieu kesempwal nan eh mour. E nda: “I sohte wiahda mehkot sapwung. I kin ideidawehnte koasoandi kan ahpw sohte kin wia met sang nan ei mohngiong. E mwomwen me ei nanpwungmwahu rehn Koht uhdahn kehlail, pwehki I kin iang mihting koaros oh iang wia sawaspen pioneer ekei pak nan sounpar ehu. Ahpw mie mehkot me sohte rehi.”

2 Robert sohte wehwehki dahme sohte mi reh lao mwurin eh pwopwoudida. Nin duwen mwadong ehu, ih oh eh pwoudo kin ekei pak idek rehn emenemen peidek kan en Paipel. Eh pwoudo uhdahn wehwehki Paipel oh e mengeiki sapengala peidek ko. Ahpw Robert kin kalapw sehse pasapeng ko oh kin namenekda. E nda: “E mwomwen me I sohte ese mehkot. I medewehla, ‘Ma I pahn wia tapwin ei pwoud nan kaudok, I anahne wia mehkot.’” Eri e wia met. E nda: “I onopki Paipel oh doulahte kalaudehla ei onop, oh ekisekis I tepida wehwehki padahk kan. I wehwehkihla soahng kan oh keieu kesempwal, I kakairada nanpwungmwahu keren rehn Siohwa.”

3. (a) Dahme kitail kak sukuhlkihsang dahme wiawihong Robert? (b) Ire kesempwal dah kan me kitail pahn koasoiapene met?

3 Kitail kak sukuhlki mehn kasukuhl kesempwal kan sang Robert. Ele kitail ekis wehwehki Paipel oh kin kaukaule iang mihting kan oh kalohk, ahpw met sohte wehwehki me atail madamadau kin mwekidki sapwellimen Koht manaman. De ele kitail kin nantihong en kalaudehla atail mwekidki sapwellimen Koht manaman, ahpw ni atail kasawih pein kitail, kitail kilang wasa kan me kitail kak kamwahwihala. (Pil. 3:16) Nan iren onop wet, kitail pahn sapengala peidek kesempwal siluh: (1) Dahme pahn sewese kitail en ese ma kitail kin mwekidki sapwellimen Koht manaman? (2) Ia duwen atail nanpwungmwahu rehn Koht eh kak kehlailla? (3) Ia duwen atail nanpwungmwahu kehlail rehn Koht eh kak sewese kitail nan atail mour en ehuehu rahn?

KASAWIH PEIN KITAIL

4. Ong ihs me kaweido nan Episos 4:23, 24 kin dokedoke?

4 Ni ahnsou me kitail tepida papah Koht, kitail wiahda wekidekla kan me kin kamwakid soahng koaros nan atail mour. Met sohte uhdi ni ahnsou me kitail papidaisla. Paipel mahsanihong kitail: “Mohngiongimwail oh amwail lamalam uhdahn pahn [“anahne usehlahte,” NW] onohnsapahlda.” (Ep. 4:23, 24) Pwehki kitail sohte unsek, kitail anahne pousehlahte wiahda wekidekla kan. Mehnda ma kitail kin papah Siohwa erein sounpar tohto, kitail anahne kolokolte atail nanpwungmwahu reh en kehlail.​—Pil. 3:12, 13.

5. Peidek dah kan me kak sewese kitail en ese ma kitail kin mwekidki sapwellimen Koht manaman?

5 Mehnda ma kitail pwulopwul de mah, kitail anahne kasawih pein kitail ni mehlel. Kitail kak pein idek rehtail: ‘I tehk wekidekla kan me kasalehda me I kin kalaudehla ei mwekidki sapwellimen Koht manaman? Mwomwen ei alasang sapwellimen Krais madamadau oh wiewia kan kin lalaudla? Dahme ei madamadau oh wiewia ni mihting kan kin kasalehda duwen ngehi? Ia duwen mwomwen ei kin koasoiong meteikan eh kasalehda dahme I uhdahn men wia nan ei mour? Dahme ei koasoandi en onop, likou oh kapwat, oh mwomwen ei kin mwekidki kaweid kin kasalehda duwen ngehi? Dahme I pahn wia ni ei lelohng kasongosong en wia mehkot sapwung? I wiahlahr Kristian koahiek men?’ (Ep. 4:13) Peidek pwukat kak sewese kitail en diarada ia uwen atail nanpwungmwahu rehn Koht eh kin kekeirda.

6. Dahme pil kak sewese kitail en ese ma kitail kin mwekidki sapwellimen Koht manaman?

6 Ekei pak kitail anahne meteikan en sewese kitail en diarada ma kitail kin mwekidki sapwellimen Koht manaman. Wahnpoaron Pohl kawehwehda me aramas me kin mwekidki pein eh ineng sohte kin wehwehki me elen eh mour sohte kin kaperenda Koht. Ahpw emen me kin mwekidki sapwellimen Koht manaman kin wehwehki ia duwen Koht eh kin ketin kilangwohng irair kan. E ese me Siohwa sohte kin ketin kupwurki wiewiahn mouren sampah wet. (1 Kor. 2:14-16; 3:1-3) Elder kan me ahneki madamadauohte me Krais sapwellimanki kin mwadang en esehda ma Kristian kan kin tepida mwekidki pein arail ineng, oh re kin song en sewese irail. Ma elder kan song en sewese kitail, kitail pahn mweidohng oh wiahda wekidekla kan me konehng? Ma kitail wia met, kitail pahn kasalehda me kitail uhdahn men atail nanpwungmwahu rehn Koht en kehlailla.​—Ekl. 7:5, 9.

KAKEHLAILIHALA OMW NANPWUNGMWAHU REHN KOHT

7. Dahme kahrehda atail esehla Paipel sohte itar pwe kitail en wiahla emen me kin mwekidki sapwellimen Koht manaman?

7 Atail esehla Paipel sohte itar pwe kitail en wia emen me kin mwekidki sapwellimen Koht manaman. Nanmwarki Solomon uhdahn ese Siohwa, oh ekei lokaia erpit kan me Solomon ndahla pil iang kisehn Paipel. Ahpw mwuhr, eh nanpwungmwahu rehn Siohwa luwetala, oh e sohte kolokol eh lelepek. (1 Nan. 4:29, 30; 11:4-6) Eri, dahme kitail pil anahne likin atail esehla Paipel? Kitail anahne pousehlahte kekeirda nan atail pwoson. (Kol. 2:6, 7) Ia duwen atail en wia met?

8, 9. (a) Dahme pahn sewese atail pwoson en kehkehlailte? (b) Ia atail mehn akadei ni atail kin onop oh doudouloale? (Menlau kilang tepin kilel.)

8 Ni mwehin wahnpoaron ko, Pohl kangoange Kristian kan en “nantihongete koahiekla.” (Ipru 6:1NW) Ia duwen atail kak doadoahngki kaweid wet rahnwet? Ehu ahl kesempwal iei en onopki pwuhko Dadaurete ni Limpoak en Koht. Met pahn seweseiuk en wehwehki ia duwen omw pahn doadoahngki kaweid kan oh ire mehlel kan en Paipel nan omw mour. Ma ke onopkier pwuhk wet, mie sawaspen Paipel teikan me ke kak onopki pwehn sewese omw pwoson en kehkehlailte. (Kol. 1:23) Kitail pil anahne kapakap oh doudouloale dahme kitail sukuhlki oh peki rehn Siohwa en ketin sewese kitail en kilang ia duwen atail pahn doadoahngki.

9 Ni atail kin onop oh doudouloale, atail mehn akadei iei en kakairada ineng laud en kaperenda oh peikiong Siohwa. (Mel. 40:8; 119:97) Kitail pil sukuhlki en soikala soahng koaros me pahn kauhdi kitail sang atail en kakairada atail nanpwungmwahu rehn Koht.​—Taitus 2:11, 12.

10. Dahme me pwulopwul kan kak wia pwe arail nanpwungmwahu rehn Koht en kehlailla?

10 Ma kowe emen me pwulopwul, mie omw mehn akadei me pid papah Koht? Brother men me kin papah nan Pedel kin wiahkihla eh tiahk en koasoiong me pwulopwul kan me pahn papidaisla ni mihting tohrohr kan oh idek rehrail duwen arail mehn akadei. E kak kilang me me tohto kin medewe kanahieng duwen ar men papah Siohwa ni ahnsou kohkohdo. Ekei koasoanehdi irail en doadoahngki pali laud en arail ahnsou en papah Siohwa de keseula wasa me anahn laud mie ong sounkalohk kan. Ahpw ekei me pwulopwul kan sohte ese ia duwen arail pahn sapengala eh peideko. Ia duwe, met wehwehki me re pehm me re sohte anahne ahneki mehn akadei kan me pid papah Koht? Ma kowe emen me pwulopwul, pein idek rehmw: ‘I kin kohla ni mihting kan de kalohk ihte pwehki ei pahpa nohno men I en wia met? De mie pein ei nanpwungmwahu rehn Koht?’ Ei mehlel, kitail koaros anahne ahneki mehn akadei me pid papah Koht, mehnda ma kitail pwulopwul de mah. Mehn akadei pwukat pahn sewese atail nanpwungmwahu rehn Koht en kehlailla.​—Ekl. 12:1, 13.

11. (a) Dahme kitail anahne wia pwe kitail en wiahla emen me kin mwekidki sapwellimen Koht manaman? (b) Mehn kahlemeng dahieu nan Paipel me kitail kak alasang?

11 Mwurin atail kilang dahme kitail kak kamwahwihala, kitail anahne tepida wiahda wekidekla kan. Met uhdahn kesempwal pwehki e pidada ma kitail pahn mour de mehla. (Rom 8:6-8) Siohwa sohte ketin kasik kitail en unsek, oh e ketikihong kitail sapwellime manaman pwehn sewese kitail. Ahpw kitail anahnehte doadoahk laud. Ehu pak, Brother John Barr, me iang Pwihn me Kin Apwalih Mwomwohdiso nan Sampah Pwon mahso, koasoia duwen Luk 13:24 oh nda: “Me tohto sohte pweida pwehki re sohte nohn nanti laud en kehlailla.” Kitail anahne duwehte Seikop, me poadoarohng tohnleng men oh sohte uhdi lao e alehdi kapai ehu. (Sen. 32:26-28) Mehnda ma onop Paipel kak kaperen, kitail en dehr kasik me Paipel duwehte pwuhk en soai me kin ntingdi pwehn kaperendahte kitail. Kitail anahne doadoahk pwehn diarada padahk mehlel kesempwal kan me pahn sewese kitail.

12, 13. (a) Dahme pahn sewese kitail en kapwaiada Rom 15:5? (b) Ia duwen mehn kahlemeng oh kaweid en wahnpoaron Piter eh kak sewese kitail? (c) Dahme ke kak wia pwehn kakehlailihala omw nanpwungmwahu rehn Koht? (Menlau kilang koakon me oaralape “ Dahme Ke Kak Wia Pwehn Kalaudehla Omw Nanpwungmwahu Rehn Koht.”)

12 Ni atail kin nantihong en kakehlailihala atail nanpwungmwahu rehn Koht, sapwellimen Koht manaman pahn sewese kitail en wekidala mwomwen atail madamadau. Ekisekis, kitail kak sukuhlki en ahneki soangen madamadauohte me Krais sapwellimanki. (Rom 15:5) Sapwellimen Koht manaman kak sewese kitail en kihsang ineng sapwung kan oh kakairada irair kan me kin kaperenda Koht. (Kal. 5:16, 22, 23) Ma kitail diarada me kitail kin medemedewehte kepwe kan de soahng kaperen kan, kitail en dehr uhdi. Kitail anahne doulahte peki rehn Siohwa sapwellime manaman en kaweid atail madamadau pwehn medemedewehte dahme pwung. (Luk 11:13) Taman wahnpoaron Piter. E sohte kin ahnsou koaros ahneki soangen madamadauohte me Krais sapwellimanki. (Mad. 16:22, 23; Luk 22:34, 54-62; Kal. 2:11-14) Ahpw e sohte uhdi, oh Siohwa ketin sewese ih. Ekisekis, Piter sukuhlki en ahneki soangen madamadauohte me Krais sapwellimanki. Kitail pil kak wia met.

13 Mwuhr Piter koasoia duwen soangen irair kei me pahn sewese kitail. (Wadek 2 Piter 1:5-8.) Kitail anahne doadoahk laud pwehn kakairada irair en kaunda pein kitail, dadaurete, ahneki limpoak en pirien, oh irair mwahu teikan. Rahn koaros kitail kak pein idek rehtail, ‘Irair dahieu me I kak kamwahwihala rahnwet me pahn sewese ie en kakehlailihala ei nanpwungmwahu rehn Koht?’

DOADOAHNGKI KAWEID OH IRE MEHLEL KAN EN PAIPEL RAHN KOAROS

14. Ia duwen atail mwekidki sapwellimen Koht manaman eh pahn kamwakid atail mour?

14 Ma kitail ahneki soangen madamadauohte me Krais sapwellimanki, e pahn kamwakid mwomwen atail kin koasoi, atail wiewia ni atail wasahn doadoahk de nan sukuhl, oh mwomwen atail kin wiahda pilipil kan rahn koaros. Atail pilipil kan pahn kasalehda me kitail kin nannantihong en alasang Krais. Nin duwen aramas me kin mwekidki sapwellimen Koht manaman, kitail sohte men mehkot en kauwehla atail nanpwungmwahu rehn Siohwa. Ni atail kin lelohng kasongosong en wia mehkot sapwung, atail ahneki madamadau me duwehte sapwellimen Krais pahn sewese kitail en soikala kasongosong kan. Mwohn atail wiahda pilipil ehu, kitail pahn uhdi oh pein idek rehtail: ‘Ire mehlel de kaweid en Paipel dah kan me kak sewese ie? Dahme Krais pahn ketin wia nan soangen irair wet? Dahme pahn kaperenda Siohwa?’ Kitail anahne ahnla en kin medewe soahng kan ni ahl wet. Eri kitail pahn koasoiapene ekei irair kan me kakete wiawi. Ong ehuehu irair pwukat, kitail pahn kilang ire mehlel kan oh kaweid kan en Paipel me kak sewese kitail en wiahda pilipil loalokong.

15, 16. Ia duwen atail ahneki soangen madamadauohte me Krais sapwellimanki eh kak sewese kitail en wiahda pilipil loalokong kan me pid atail en (a) pilada atail pwoud? (b) pilada kompoakepatail kan?

15 Pilada omw pwoud. Kaweid en Paipel dierek nan 2 Korint 6:14, 15. (Wadek.) Pohl kasalehda ni sansal me emen me kin mwekidki sapwellimen Koht manaman uhdahn weksang emen me kin mwekidki pein eh ineng. Arail madamadau sohte kin duwehpene. Ia duwen kaweid wet eh kak seweseiuk en pilada omw pwoud?

16 Pilada kompoakepahmw kan. Ire mehlel ehu en Paipel dierek nan 1 Korint 15:33. (Wadek.) Emen me kin mwekidki sapwellimen Koht manaman sohte pahn kompoakepahnki aramas me kak kaluwetehla eh pwoson. Medewehla ia duwen omw kak doadoahngki ire mehlel wet nan soangsoangen irair kan. Karasepe, ia duwen eh kak seweseiuk wiahda pilipil kan me pid omw doadoahngki Internet pwehn koasoiong meteikan (social network)? Ia duwen eh kak seweseiuk pilada ma ke pahn iang de sohte iang emen me ke sehse pwehn mwadongki games nan Internet?

Ei pilipil kan pahn sewese ie en kalaudehla ei nanpwungmwahu rehn Siohwa? (Menlau kilang parakrap 17)

17-19. Ia duwen omw wia emen me kin mwekidki sapwellimen Koht manaman eh kak seweseiuk (a) en soikala wiewia kan me sohte katepe? (b) en ahneki mehn akadei mwahu kan? (c) en apwalihala nanpwung suwed kan?

17 Wiewia kan me kak kauwehla atail nanpwungmwahu rehn Koht. Kitail diarada mehn kataman kesempwal ehu nan Ipru 6:1. (Wadek.) Ia “wiewia kan me sohte katepe” me kitail anahne soikala? Mepwukat iei wiewia kan me sohte pahn sewese kitail en kakehlailihala atail nanpwungmwahu rehn Koht. Kaweid wet kak sewese kitail sapengala peidek kan duwehte: ‘E pahn mwahu en wia met de e sohte katepe? E konehng I en pidada nan pilahn en pesines wet? Dahme kahrehda I sou iang pwihn ehu me kin songosong en kawekila irair kan en sampah?’

Ei pilipil kan pahn sewese ie en wiahda mehn akadei kan me pid papah Koht? (Menlau kilang parakrap 18)

18 Mehn akadei kan me pid papah Koht. Nan Kapahrek en Pohn Dohl, Sises ketikihda kaweid mwahu me pid mehn akadei kan. (Mad. 6:33) Emen me kin mwekidki sapwellimen Koht manaman kin mwohneki mahs Wehio nan eh mour. Kaweid wet pahn sewese kitail en sapengala peidek kan duwehte: ‘I anahne kohla ni sukuhl laud ehu pwehn kalaudehla ei sukuhl? I anahne lipilipilki soangen doadoahk dah me I pahn ale?’

Ei pilipil kan pahn sewese ie en “ahneki popohl”? (Menlau kilang parakrap 19)

19 Nanpwung suwed kan. Ahn Pohl kaweid ong Kristian kan nan Rom kak sewese kitail ni ahnsou me kitail ahneki nanpwung suwed rehn meteikan. (Rom 12:18) Kitail kin alasang Krais, eri kitail kin song en “ahneki popohl rehn aramas koaros.” Dahme kitail kin wia ni ahnsou me kitail ahneki nanpwung suwed rehn meteikan? Ia duwe, e kin apwal ong kitail en pwungki dahme meteikan kin medewe? De meteikan ese me kitail wia soangen aramas me kin song en wiahda popohl?​—Seims 3:18.

20. Dahme kahrehda kitail men wonowei nan atail nanpwungmwahu rehn Koht?

20 Karasepe pwukat kin kasalehda ia duwen ire mehlel kan oh kaweid kan en Paipel ar kak sewese kitail en wiahda pilipil kan me kin kadehdehda me sapwellimen Koht manaman kin kaweid kitail. Ma kitail kin mwekidki sapwellimen Koht manaman, atail mour pahn nsenamwahu oh peren. Robert, me kitail koasoiapene mwoweo, nda: “Mwurin ei kakairada nanpwungmwahu mehlel rehn Siohwa, I wiahla ohl pwopwoud oh pahpa mwahu men. I kin itarki dahme I ahneki oh pil nsenamwahu.” Ma kitail wia soahng koaros me kitail kak pwehn wonowei nin duwen emen me ahneki nanpwungmwahu rehn Koht, kitail pil pahn nsenamwahuki soangen kapai tohto. Kitail pahn ahneki mour nsenamwahu ahnsou wet, oh ni ahnsou kohkohdo ahneki “mouro me uhdahn mour mehlel.”​—1 Tim. 6:19.