Skip to content

Skip to table of contents

OREA ENA HISTORI

Ireland ai Pablik Tok amo Sivarai Namona E Harorolaia

Ireland ai Pablik Tok amo Sivarai Namona E Harorolaia

MAY 1910 ai, kada ta na Belfast Lough davarana e lasimu gabuna (inlet) ai e heau kau, bona e gui taudia haida ese daba ai ororo kahana amo dina e daeva hairaina e itaiava. Idia padadia ai na Charles T. Russell danu, bona una na iena laolao ihaimana, Ireland ai. Tadikaka Russell ese kada badadia rua e itadia e karadiava, unu kada na Titanic bona Olympic. * Bible Student taudia momo na wofu ai gigini, bona ia e nariava.

Laḡani 20 gunanai, Tadikaka Russell na tanobada heḡeḡemadai sivarai namona iharorolaina dalana ta e haeroa, bena abi hidi e kara America murimurina hanuadia baine vadivadidia. July 1891 ai, e lao henia hanuana ginigunana na Ireland. Ia na kada ladana City of Chicago ai e gui, bena Queenstown konena e hakahikahiava bona dina e dihova hairaina e itaia neganai, reana tamana sinana ese edia hanua e herevalaiava herevana e laloa lou. Tadikaka Russell bona bamona haida na taoni bona hanua mai hairaidia ai e vareai neganai, e diba unuseni ai “witi na vada e lo bae haboudia totona.”

Tadikaka Russell ese Ireland na nega 7 e vadivadia. Ena vadivadi ginigunana ai, momo ese ena hereva na e moalelaia dainai, ena gabe vadivadidia ai taunimanima handred eiava nega haida tausen momo na e hegogo ena hereva bae kamonai totona. May 1903 ai, ena vadivadi iharuana e karaia neganai, Belfast bona Dublin ai baine heni tok na niuspepa ai e halasia. Russell na eto, tok sinadona “The Oath-Bound Promise” e heni neganai, “taunimanima na e hakala namonamova.” Una tok ai Abraham ena abidadama bona nega vaira hahenamodia e herevalai.

Ireland ai, kamonai taudia na momo dainai, Russell ese Europe tanodia e vadivadidia neganai, Ireland na nega ihatoina ma e vadivadia. April 1908 ai, daba ai Belfast ena wofu ai e kau neganai, tadikaka 5 ese e hedavari henia. Tok sinadona “The Overthrow of Satan’s Empire” e halasia, bena una adorahina ai “kamonai taudia 300 heḡereḡerena” e hebou una tok bae kamonaia totona. Idia bogaraḡidiai tau ta ese e kamonai herevadia na se abi daeva, to haraḡa herea tadikaka ese ena lalohadai na Baibul amo e hamaoromaoroa. Dublin ai, inaidia ta​—YMCA edia seketere, Mr. O’Connor​—na e ura e hegogo taudia 1,000 mai kahana lalodia baine ani, Bible Student taudia bae daḡedaḡe henidia. Dahaka e vara?

Mani una negai e vara ḡaudia aita lalodia lou. Baibul ena hereva momokani e ura baine diba tauna ta na The Irish Times niuspepana ai e halasia pablik tok ikamonaina totona ela. E hegogo rumana ai taunimanima na hutuma dainai helai gabuna ta se davaria. Ia ese tok heni tauna​—huina kurokuro, aukina huina na bada, bona kouti koremana e karaia​—ena hereva e kamonai namonamova. Tok heni tauna na ena tok lalonai, platfom amo e lao maiva, imana e ḡaukaralaiva, bona Baibul siridia ta ta anidia e herevalaiva dainai, una tau ese Baibul ena hereva momokani e lalopararalaia. Ena be saon ḡaudia na lasi, to tok heni tauna gadona na bada dainai hebou taudia iboudiai ese ena hereva na e kamonaiva; ena tok na hora ta mai kahana lalonai e heni. Bena, henanadai bona haere negana ai, O’Connor mai bamona ida ese e hepapahuahu henia, to ia ese Baibul amo e haere henidiava. Hebou taudia ese ena hereva na e moalelai dainai imadia e patapata. Hebou e ore murinai, hari hereva momokani e urava baine diba tauna na tadikaka dekedia ela diba ma haida baine abi totona. Una nega ai e noho taudia na eto, momo na una dala amo hereva momokani e dibaia.

May 1909 ai, Tadikaka Russell na New York e rakatania bona kada ladana Mauretania amo ena laolao ihahanina e karaia neganai, toretore tauna ta, Tadikaka Huntsinger danu ia ida ela, unu amo edia laolao lalonai Watch Tower atikol bae toredia diba. Belfast ai, Tadikaka Russell ena tok ikamonaina totona taunimanima 450 e hegogo, bona idia 100 heḡereḡerena na e gini badina helai ḡabudia na dia momo.

Tadikaka C. T. Russell Lusitania ai e gui

Unu laolao matamadia ai e kara heḡereḡerena ena laolao ihaimana ai danu unu e kara toma. Dublin ai, pablik tok murinai, O’Connor ese tomadiho e stadilaiva tauna ta e laohaia, bona tadikaka ese iena henanadai momo na Baibul amo e haerelai, bona hebou taudia ese una na e moalelaia. Murina dinana ai, laolao taudia na kada maraḡina ta, mail boat, amo Liverpool ela, bena kada ladana Lusitania ai e gui hanai New York baela totona. *

May 20, 1910 ai, The Irish Times ai pablik tok ta e halasia

Laḡani 1911 ai, Tadikaka Russell ena laolao namba 6 bona 7 ai, e heni pablik tok na niuspepa ai e halasidia. Siahu negana ai, Belfast ai, Bible Student taudia 20 ese tok ladana “Hereafter” ikamonaina totona ema taudia 2,000 e naridia. Dublin ai, O’Connor na haroro tauna ma ta ida ela bona henanadai e heniva, to tadikaka ese edia henanadai na Baibul amo e haerelaiva, bona hebou taudia ese una na e moalelaia. Una laḡani tamona ai, keru negana lalonai, taoni ma haida e vadivadidia danu, bona momo e kamonaiva. Dublin ai, O’Connor na daḡedaḡe taudia 100 ida ela hebou bae hadikaia totona, to kamonai taudia na mai edia ura ida tok heni tadikakana e durua.

Ena be una nega ai tadikaka Russell ese pablik tok momo e heniva, to ia na e laloparara “tadikaka iboudiai na tok bae heni diba” badina “ina na dia taunimanima edia ḡaukara; ina na Dirava ena ḡaukara.” Niuspepa ai e halasi pablik tok idauidau​—Pablik Heboudia e hakauva taudia​—ese dala e kehoa Baibul ena hereva momokani bae hahedinaraia totona. Unu amo dahaka e vara? Pablik tok amo sivarai namona e harorolaia, bona Ireland ena siti momo ai kongrigeisen momo e hamatamadia.​—Eda orea ena histori Britain amo.

^ par. 3 Laḡani rua muridiai, Titanic na e mutu.

^ par. 9 May 1915 ai, Lusitania na Ireland ena saot kahana ai e bomua.