Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Jakobe waba ngukhokho waMesiya yini ngenca yekutsi watsenga emalungelo a-Esawu ebutibulo?

Imibuto Levela Kubafundzi

Imibuto Levela Kubafundzi

Ka-Israyeli wasendvulo, bekudzingeka ube nelilungelo lebutibulo yini kuze ube seluhlwini lwekutalwa kwaMesiya?

Esikhatsini lesendlulile besicabanga kanjalo. Loko bekubonakala kuvumelana kahle naloko lokushiwo ngumbhalo waHebheru 12:16. Lelivesi litsi Esawu akazange atitsatse “njengaletibalulekile tintfo letingcwele,” futsi wanika Jakobe “lilungelo lakhe lebutibulo kute nje atfole sidlo sinye.” Loko kusitjela kutsi ngesikhatsi Jakobe atfola “lilungelo lebutibulo,” waba seluhlwini lwekutalwa kwaMesiya.​—Mat. 1:2, 16; Luk. 3:23, 34.

Noma kunjalo, kulandzisa lokuseBhayibhelini akusho kutsi umuntfu bekudzingeka abe litibulo kute abe seluhlwini lwekutalwa kwaMesiya. Cabanga nganasi sibonelo:

Rubeni bekalitibulo laJakobe (Israyeli) naLeya. Ngekuhamba kwesikhatsi, Jakobe waba nelitibulo lelinguJosefa lalitfola kuRakheli umkakhe lebekamtsandza. Ngesikhatsi Rubeni ente sono lesikhulu, lilungelo lakhe lebutibulo labese linikwa Josefa. (Gen. 29:31-35; 30:22-25; 35:22-26; 49:22-26; 1 Khr. 5:1, 2) Noma kunjalo, Rubeni naJosefa abazange babe seluhlwini lwekutalwa kwaMesiya, kodvwa kwaba nguJuda lobekayindvodzana yesine yaJakobe naLeya.​—Gen. 49:10.

Lukha 3:32, ukhuluma ngebantfu labasihlanu labaseluhlwini lwekutalwa kwaMesiya futsi kubonakala ngatsi bonkhe bebangematibulo. Ngako Bhowazi watala Obedi, futsi Obedi wabese utala Jese.—Rut. 4:17, 20-22; 1 Khr. 2:10-12.

Davide indvodzana yaJese bekangasilo litibulo kodvwa bekawekugcina kumadvodzana langu-8. Noma kunjalo, luhla lwekutalwa kwaMesiya lwavela kuDavide. (1 Sam. 16:10, 11; 17:12; Mat. 1:5, 6) Ngendlela lefanako, Solomoni ukhona kuloluhla ngisho noma bekangasilo litibulo laDavide.​—2 Sam. 3:2-5.

Loko akusho kutsi kuba litibulo bekungasiti ngalutfo. Kuba litibulo bekulilungelo lelikhulu ngobe bekuvame kuba ngilo lelinakekela umndeni, beliphindze litfole lifa leliphindvwe kabili.​—Gen. 43:33; Dut. 21:17; Josh. 17:1.

Lilungelo lebutibulo belingaphindze lendluliselwe kulomunye umuntfu. Abrahama watsatsa lilungelo la-Ishmayeli lebutibulo walinika Isaka. (Gen. 21:14-21; 22:2) Njengobe kuke kwachazwa, lilungelo lebutibulo latsatfwa kuRubeni lanikwa Josefa.

Ase siphindze sihlole umbhalo waHebheru 12:16, lotsi: “Emkhatsini wenu akungabi khona losidlundlulu nobe umuntfu longatitsatsi njengaletibalulekile tintfo letingcwele, njenga-Esawu, lowalahla lilungelo lakhe lebutibulo kute nje atfole sidlo sinye.” Umphostoli Pawula bekaveta liphi liphuzu?

Umphostoli Pawula abengakhulumi ngeluhla lwekutalwa kwaMesiya. Kunaloko bekancenga emaKhristu kutsi ‘acondzise tindlela tetinyawo tawo.’ Nakenta njalo bekangeke ‘ehluleke kutfola umusa waNkulunkulu,’ lobekungenteka nangabe atiphatsa kabi ngekwelicasi. (Heb. 12:12-16) Nakatiphatsa kabi bekatawube alingisa Esawu. Wehluleka ‘kutitsatsa njengaletibalulekile tintfo letingcwele’ futsi wenta intfo lengakalungi.

Esawu bekaphila esikhatsini lapho khona emadvodza bekanemalungelo lamanyenti futsi kungenteka kutsi ngaletinye tikhatsi bekaba nelilungelo lekwenta iminikelo yekushiswa. (Gen. 8:20, 21; 12:7, 8; Jobe 1:4, 5) Kepha ngesizatfu sekutsi Esawu bekanake kakhulu sifiso senyama, walahla onkhe emalungelo kute atfole kudla. Kungenteka Esawu bekangafuni kubhekana nenhlekelele leyabiketelwa kutsi beyitawehlela situkulwane sa-Abrahama. (Gen. 15:13) Esawu waphindze wakhombisa kutsi akanendzaba netintfo letingcwele ngekutsi ashade nebafati lababili lebebangamkhonti Jehova futsi waletsela batali bakhe lusizi. (Gen. 26:34, 35) Loku bekwehluke kakhulu kuloko lokwentiwa nguJakobe, lowashada nemuntfu lebekakhonta Nkulunkulu weliciniso.​—Gen. 28:6, 7; 29:10-12, 18.

Ngako-ke yini lesingaphetsa ngayo mayelana neluhla lwekutalwa loluholela kuJesu longuMesiya? Ngaletinye tikhatsi ematibulo bekabakhona kuloluhla kodvwa bekungenteki ngaso sonkhe sikhatsi. EmaJuda bekakwati loko futsi akwemukela nekutsi Khristu abetawuvela eluhlwini lwekutalwa lwaDavide, lobekayindvodzana yaJese yekugcina.​—Mat. 22:42.