1. Etke rijjilõk Paul ear rõjañ Kũrjin ro jinoin bwe ren “kal̦apl̦o̦k” aer rõjañ doon?

ETKE jej aikuj kal̦apl̦o̦k ad kate kõj ñan rõjañ doon? Lõta eo an rijjilõk Paul ñan Kũrjin ro ilo Hibru ej kwal̦o̦k un eo. Ear jeje ñan er im ba: “Im jen lale wãween ad maroñ rõjañ doon ñan yokwe im jerbal ko rem̦m̦an, Im jen jab likũt ad kweilo̦k im jar, ãinwõt m̦anit an jet, a jen kauwe doon im kal̦apl̦o̦k ad kõm̦m̦an men in, bwe jej lo an raan eo epaaktok.” (Hi. 10:24, 25) Ilowaan wõt l̦alem iiõ, RiJu ro rar Kũrjin im rar jokwe ilo Jerusalem rar kile bwe epaaktok “raan” eo an Jeova, im rar jel̦ã kõkal̦l̦e eo Jesus ear kwal̦o̦k ñan er bwe ej kõkal̦l̦en aer aikuj ko jãn Jerusalem. (Jrb. 2:19, 20; Luk 21:20-22) Ear wal̦o̦k raan eo an Jeova ilo iiõ eo 70 C.E. ke RiRom ro rar nitbwili Jerusalem.

2. Etke ej aikuj l̦apl̦o̦k ad rõjañ doon raan kein?

² Raan kein, elõñ un ko unin ad tõmak bwe ‘raan eo el̦ap’ an Jeova elukkuun epaak. (Joel 2:11) Rũkanaan Zepanaia ear ba: “Raan eo el̦ap an Jeova epaak; epaak im em̦õkajtok.” (Zp. 1:14) Kanaan in ej juon kein kakkõl im ej bar jitõñl̦o̦k ñan raan kein ad. Kõnke raan eo an Jeova epaaktok, Paul ej jiroñ kõj bwe jen l̦õmn̦ak ak “lale wãween ad maroñ rõjañ doon ñan yokwe  im jerbal ko rem̦m̦an.” (Hi. 10:24) Kõn men in, ej aikuj l̦apl̦o̦k ad l̦õmn̦ak im kea kõn ro jeid im jatid kõnke jen maroñ rõjañ ak jipañ er jabdewõt iien rej aikuji.

3. Ta eo Paul ear ba kõn naanin rõjañ ak kõketak? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

³ “Inepata emaroñ in bõk m̦õn̦õn̦õ jãn juon armej, ak naan ko rejouj renaaj kaenõm̦m̦ane.” (JK. 12:25, UBS) Ewõr iien ko kõj aolep jej aikuj naanin rõjañ ak kõketak. Paul ear kaalikkare bwe meñe ewõr an juon armej eddo ñan rõjañ ro jet, bõtab ej aikuj bar naanin rõjañ im kõketak. Ear jeje ñan Kũrjin ro ilo Rom im ba: “Kõnke ekanooj l̦ap aõ kõn̦aan lo kom̦, bwe in kõkajoor kom̦ kõn menin jeraam̦m̦an in jetõb. Mel̦el̦e eo aõ eñin: bwe jen jim̦or jipañ doon; aõ tõmak en jipañ kom̦, im ami tõmak en jipañ eõ.” (Rom 1:11, 12, UBS) Paul ekar juon eo ekajoor rõjañ ro jet, ijoke ewõr iien ko ear bar aikuj naanin rõjañ ak kõketak.​—Riit Rom 15:30-32, UBS.

4, 5. Wõn ro jemaroñ rõjañ ak kõketak er, im etke?

⁴ Jej aikuj lel̦o̦k naanin rõjañ ak kõketak ñan ro rej jerbal ñan Jeova full-time, ãinwõt bainier ro retiljek. Elõñ iaan rein rar kõm̦m̦an el̦ap oktak ko ilo mour ko aer kõnke ren maroñ bainier. Ãindein bareinwõt mijinede ro, RiBetel̦ ro, em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia im lim̦aro pãleer ekoba ro rej jerbal ilo im̦õn ukok ko. Elõñ men ko rein aolep rar kaarmejjeteiki ilo mour ko aer kõnke ren kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal eo eokkwõjarjar. Innem, emenin aikuj bwe ren bõk naanin rõjañ ak kõketak. Elõñ rekõn̦aan bar ro̦o̦l im bõk jerbalin full-time kwal̦o̦k naan, bõtab rejjab maroñ kõn un ko kajjojo. Rein bareinwõt rej aikuj naanin rõjañ im kõketak.

⁵ Wõn ro jet jej aikuj lel̦o̦k naanin rõjañ ñan er? Jemaroñ rõjañ elõñ ro jeid im jatid me rar pepe ñan jab pãlele kõnke rekõn̦aan pokake kien eo an Jeova ñan m̦are wõt “ilo Irooj.” (1 Ko. 7:39) Bareinwõt, kõrã ro rej m̦õn̦õn̦õ im kam̦m̦oolol ñe l̦õm̦aro pãleer rej lel̦o̦k ñan er naanin kõketak. (JK. 31:28, 31) Im aolep Kũrjin ro me rej tiljek wõt jekdo̦o̦n ñe rej iioon matõrtõr im nañinmej, rej bar aikuji an ro jet rõjañ ak kõketak er. (2 Te. 1:3-5) Jeova im Jesus rej kaenõm̦m̦an aolep rein retiljek.​—Riit 2 Tessalonika 2:16, 17.

6. Ta eddo eo an em̦m̦aan ro rej lale eklejia me bokin Aiseia 32:1, 2 ej kõnono kake?

⁶ Riit Aiseia 32:1, 2. Jesus Christ ej letok naanin rõjañ im ej jipañ ro rej bũrom̦õj im ebbeer ilo iien ko rej aikuji. Ej kõm̦m̦ane men in ikijjeen rũkkapit ro im “irooj” ro retiljek an jiip ko jet. Em̦m̦aan rein rej lale eklejia rejjab “irooj ioon” tõmak ko an ro jet, bõtab rej ‘rijjipañ’ bwe ro jeier im jatier ren maroñ lañlõñ wõt.​—2 Ko. 1:24.

7, 8. Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia rõjañ ro jet ikijjeen naan im kõm̦m̦an ko aer?

⁷ Rijjilõk Paul ear likũt juon joñak em̦m̦an ñan l̦oore. Ear jeje ñan Kũrjin ro ilo Tessalonika me rar iioon jum̦ae, ear ba: “Kõn wõt am yokwe kom̦, kõmar pojak in lewaj ejjab Naan eo Em̦m̦an jãn Anij wõt, ak bareinwõt mour ko am, kõnke kom̦ jitõnbõro ippem!”—1 Te. 2:8, UBS.

⁸ Paul ear kwal̦o̦k bwe ejabwe ñan kwal̦o̦k wõt naanin rõjañ. Ear jiroñl̦o̦k em̦m̦aan ro rej lale eklejia ilo Epesõs im ba bwe rej “aikuj jipañ rũm̦õjn̦o̦, im keememej naan ko an Irooj ke ar ba, ‘El̦apl̦o̦k m̦õn̦õn̦õ ilo lel̦o̦k jãn bõk.’” (Jrb. 20:35, UBS) Paul ear jab m̦õn̦õn̦õ wõt in lel̦o̦k naanin  rõjañ ko ñan ro jein im jatin, ak ear bareinwõt ‘kõmaat an maroñ kõn er.’ (2 Ko. 12:15) Ãindein, em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj jab lel̦o̦k wõt naan in rõjañ ñan ro jeier im jatier, ak rej aikuj bar kõkajoor er ikijjeen kõm̦m̦an ko aer.​—1 Ko. 14:3, UBS.

9. Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia lel̦o̦k naanin kauwe ilo juon wãween ekõketak?

⁹ Ñan kõketak ak kõkajoor ro jet, ej bar kitibuj lel̦o̦k naanin kauwe. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ l̦oore joñak ko jãn Baibõl̦ kõn kilen lel̦o̦k naanin kauwe ko ilo juon wãween ekõketak. Ãlikin an kar Jesus jerkakpeje, ear likũt juon joñak em̦m̦antata kõn lel̦o̦k naanin kauwe. Ear kauwe eklejia ko ilo Eijia Minor, bõtab lale m̦õk wãween an kar kõm̦m̦ane men in. M̦okta jãn an kar kauweik er, ear nõbar eklejia eo ilo Epesõs, Pergemõm, im Thaietaira. (Rev. 2:1-5, 12, 13, 18, 19) Ear ba ñan eklejia eo ilo Leodisia: “Ij kauwe im kaje ro otemjej ij yokwe er. Innem, kwõn kate eok im oktak jãn jerawiwi ko am̦.” (Rev. 3:19, UBS) Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej kajjioñe Christ ilo aer lel̦o̦k naanin kauwe ko ñan ro jet.

10. Ewi wãween kõj aolep jemaroñ rõjañ im kõkajoor doon?

¹⁰ Ejjab em̦m̦aan ro rej lale eklejia wõt rej aikuj rõjañ ro jet. Paul ear kakapilõklõk aolep Kũrjin ro bwe ren kwal̦o̦k “naanin kalõk ekkar ñan aikuj” bwe ro jet ren bõk tokjãn. (Ep. 4:29) Kõj aolep jen l̦õmn̦ak kõn ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ ro jet. Paul ear rõjañe RiHibru ro rej Kũrjin im ba: “Kom̦win kotak pã ko peimi rej ettoto im kõkajoor bukwiemi ko rem̦õjn̦o̦! Kom̦win etetal ilo ial̦ ko rejim̦we, bwe ne eo ekũrro en jab jorrããnl̦o̦k, ak en ãjmour.” (Hi. 12:12, 13, UBS) Kõj aolep ekoba ro reddik, jemaroñ rõjañ im kõkajoor doon ikijjeen naanin kaenõm̦m̦an ak rõjañ ko.

11. Ta eo ear jipañ Martha ilo iien eo ear lukkuun bũrom̦õj?

 ¹¹ Martha, juon jeid im jatid me ear l̦e jãn joñan an bũrom̦õj ear je naan kein: “Juon raan iar jar bwe in bõk kaenõm̦m̦an, im tokãlik iar iioone juon jeid im jatid kõrã erũtto me ear kwal̦o̦k an yokwe im kea kõn ña ilo tõre in me iar aikuj naanin kõkajoor im rõjañ. Kõrã in ear bareinwõt kwal̦o̦k bwe ear bar iioone ejja wãween eo iar pãd ie, men in ear kõm̦m̦an aõ jab l̦õmn̦ak bwe ña wõt ij iioone men in.” * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Bõlen kõrã in ear jab kile bwe naan ko an rar l̦ap aer jipañ im kõketak Martha.

12, 13. Ewi wãween ad maroñ jerbale naanin rõjañ eo ilo Pilippai 2:1-4?

¹² Paul ear kwal̦o̦k naan kein ñan rõjañ aolep ro uwaan eklejia eo ilo Pilippai, ear ba: “Mour eo ami ilo Christ ekõn jab kõkajoor kom̦ ke? Yokwe eo an Christ ekõn jab kaenõm̦m̦an kom̦ ke? Kom̦ kõn jab koba ippãn doon ilo Jetõb Kwõjarjar ke? Ekõn jab wõr ami jouj im tũriam̦okake doon ke? Innem ij akwel̦ap ñan kom̦ bwe kom̦win kõm̦m̦an bwe aõ m̦õn̦õn̦õ en pol̦õmãn kõn ami juon wõt l̦õmn̦ak, kõn ami juon wõt ilo yokwe, im kõn ami bõro wõt juon. Kom̦win jab kõm̦m̦an jabdewõt kõn juunm̦aad im kõn ami kõn̦aan kõmjãje; ak kom̦win kõttãik kom̦ ñan doon, im jab l̦õmn̦ak kom̦ em̦m̦anl̦o̦k jãn ro jet. Kom̦win l̦õmn̦ak kõn kõn̦aan ko an ro jet, im jab l̦õmn̦ak kõn kõn̦aan ko wõt ami make.”​—Pil. 2:1-4, UBS.

¹³ Aet, kõj aolep jej aikuj l̦õmn̦ak kõn kõn̦aan ko an ro jet ikijjeen ad kwal̦o̦k ‘yokwe ñan kaenõm̦m̦an,’ “koba ippãn doon” ak l̦õmn̦ak kõn doon, im kwal̦o̦k “tũriam̦okake” bwe jen maroñ rõjañ ak kõketak ro jeid im jatid.

14. Ta eo jemaroñ rõjañ im kõketak ro jet kake?

¹⁴ Ãinwõt kar rijjilõk Jon, el̦ap ad m̦õn̦õn̦õ ñe jej roñ kõn ro jaar jipañ er bwe rej dãpij wõt aer tiljek. Rijjilõk Jon ear je naan kein im ba: “Ejjel̦o̦k lañlõñ ippa el̦ap jãn in, bwe in roñ kõn an ro nejũ etetal ilo m̦ool.” (3 Jon 4) Elõñ bainier ro rej lukkuun lañlõñ ñe rej roñ kõn ro rekar jipañ er ñan itok ñan m̦ool eo kõnke rej tiljek wõt ilo aer jerbal ñan Jeova im bõlen rej bainier. Innem, el̦aññe ewõr bainier ro rej ebbeer, jemaroñ kakeememej er kõn aolep jerbal ko rem̦m̦an rar kõm̦m̦ani ñan jipañ ro jet.

15. Ta eo juon emaroñ kõm̦m̦ane ñan rõjañ ro jet me rej tiljek wõt ilo jerbal eo aer?

¹⁵ Elõñ em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ekoba lim̦aro pãleer rej ba bwe el̦ap aer bõk kõketak ñe ro ilo eklejia eo rar lol̦o̦ke rej jeje aer naanin kam̦m̦oolol ñan er meñe ejjab aetok. Ãindein, em̦m̦aan ro rej lale eklejia, mijinede ro, bainier ro, im ro ilo Betel̦ rej bõk kõketak ñe ro jet rej jejel̦o̦k ñan er im kwal̦o̦k aer naanin kam̦m̦oolol kõn jerbal ko aer me el̦ap aer tiljek kaki.

16. Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ane bwe jen maroñ rõjañ ak kõketak ro jet?

¹⁶ El̦aññe jej l̦õmn̦ak bwe jejjab maroñ rõjañ ro jet kõnke jejaje ta eo jen ba, eokwe l̦õmn̦ak in ejjab jim̦we. Ilo m̦ool, ejjab pen ñan kõm̦m̦ane men in. Jemaroñ ettõñdikdik ñe jej yokyokwe er, im el̦aññe rejjab ettõñdikdik tok, eokwe emaroñ mel̦el̦ein bwe ewõr men eo rej iioone im rej aikuji juon ñan aer kõnono ippãn. Ilo am̦ naaj roñjake wõt er, men in enaaj kaenõm̦m̦an er.​—Jem. 1:19, UBS.

17. Ta eo ear rõjañ ak kõketak juon jeid im jatid likao?

 ¹⁷ Juon jeid im jatid likao etan Henri, ear lukkuun bũrom̦õj ke juon iaan ro m̦õttan ear epaake ekoba jemãn, eo me ear juon iaan ro rar lale eklejia rar el̦l̦o̦k jãn m̦ool eo. Juon iaan em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ear rõjañ im kõkajoor Henri. Ear kile an Henri bũrom̦õj, innem ear bõke ñan juon im̦õn idaak coffee im ear kõtl̦o̦k bwe en kõnono im kwal̦o̦k bũruon ñane. Henri ear kile bwe wãween eo wõt emaroñ jipañe baam̦le eo an bwe ren bar jepl̦aaktok ñan m̦ool eo, ej ilo an dãpij wõt an tiljek. Ear bar bõk rõjañ ak kõketak jãn an riiti Sam 46, Zepanaia 3:17, (UBS), im Mark 10:29, 30.

18. (1) Ta eo Kiiñ Solomon ear jeje kake kõn rõjañ ak kõketak? (2) Ta eo Paul ear rõjañ kõj ñan kõm̦m̦ane?

¹⁸ Bwebwenatoun Martha im Henri rej kaalikkar bwe jemaroñ rõjañ ak kõketak ro jeid im jatid me rej aikuj kaenõm̦m̦an. Kiiñ Solomon ear je im ba: “Juon naan ilo iien ekkar, enañin em̦m̦an wõt. Meram in mãj, ej kam̦õn̦õn̦õik bõro; im naan ko rem̦m̦an, rej kãjmour di ko.” (JK. 15:23, 30) Bareinwõt, ilo ad riiti Naanin Keeañ ko ak lale weepjait eo ad, men in emaroñ kõkajoor juon eo bũrom̦õj im ebbeer. Paul ear bar kaalikkar bwe ad al kõn al in kweilo̦k ko, men in enaaj kõm̦m̦an an em̦m̦anl̦o̦k ad mour. Ear je naan kein: “Kom̦win katakin im kauwe doon kõn sam ko, al ko, im al in jar ko, im kõn jouj ilo bũruomi kom̦win al ñan Anij.”​—Kol. 3:16; Jrb. 16:25.

19. Etke el̦apl̦o̦k an naaj aorõk bwe jen rõjañ ak kõketak doon, im ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane?

¹⁹ Ke jej epaakel̦o̦k wõt raan eo an Jeova, enaaj l̦apl̦o̦k an aorõk bwe jen rõjañ ak kõketak doon. (Hi. 10:25) Jenaaj m̦õn̦õn̦õ el̦aññe jej l̦oore ta eo Paul ear ba ñan Kũrjin ro ilo tõre eo an, ear ba: “Kom̦win kaperan doon, im jipañ doon, ãinwõt ami kõm̦m̦an kiiõ.”​—1 Te. 5:11, UBS.