Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STÓRIA DI VIDA

Nha vida kumesa na pobréza, má Jeová da-m txeu rikéza

Nha vida kumesa na pobréza, má Jeová da-m txeu rikéza

N nase na un kaza ki fazedu di tronku di arvi, na un sidadi pikinoti na Mérka, ki txomaba Liberty, na stadu di Indiana. Nha mai ku nha pai dja tinha três fidju kantu N nase, nha irmon más grandi i nha dôs irman. Dipôs di mi, nha mai ben ten más dôs fidju matxu i un fémia.

Kel kaza di tronku di arvi ki N nase na el

KANTU N staba na skóla, muda poku kuza na nos sidadi. Na nha skóla, kes algen ki nhos kumesaba primeru anu djuntu éra kes mésmu algen ki nhos ta findaba skóla djuntu. Pa fla verdadi, bu ta sabia nómi di kuazi tudu algen na sidadi i es ta sabeba di bo tanbê.

Ami é un di kes 7 fidju i kantu mi éra jóven, N prende txeu sobri vida na kanpu

Sidadi di Liberty ta fikaba na meiu di uns kanpu di plantason pikinoti. Kuza ki es ta simiaba más txeu éra midju. Nha pai ta trabadjaba na un di kes kanpu di plantason kantu ki N nase. Inda N staba rapazinhu kantu N prende konduzi trator i faze alguns trabadju na kanpu.

Kantu ki N nase nha pai tinha 56 anu i nha mai tinha 35 anu, pur isu nunka N ka sabe kuzê ki é ten un pai jóven. Má nha pai tinha bon saúdi i el éra un ómi fórti. El éra trabadjador i el inxina tudu se fidjus da txeu valor pa trabadju. Nunka el ka konsigi ganha txeu dinheru, má nu tinha un kaza pa nu mora, kumida pa nu kume i ropa pa nu bisti. Sénpri el tinha ténpu pa nos. El móre ku 93 anu i nha mai móre ku 86 anu, má ninhun di es ka sirbi Jeová. Di tudu nhas irmon, sô un ki ta sirbi Jeová. El é ansion désdi komésu di anus 70.

KANTU MI ÉRA RAPAZINHU

Nha mai éra txeu relijioza. Tudu dumingu el ta lebaba nos pa igreja Batista. Primeru bês ki N obi ta papiadu di Trindadi N tinha 12 anu. N pergunta nha mai: “Modi ki Jizus pode ser Fidju i Pai omésmu ténpu?” N ta lenbra ma el fla-m: “Nha fidju, kel-li é un mistériu. Nu ka ta konsigi ntende-l.” Pa mi kel-li éra própi un mistériu. Má simé, kantu N tinha 14 anu N batizadu na un riu. Es murgudja-m três bês na nómi di Trindadi!

1952 Ku 17 anu, antis di N bai pa trópa

Kantu N staba na liséu, N tinha un amigu ki éra bokiseru i el konvense-m pa N trena bóksi. N kumesa ta trena i N entra na un timi di bóksi. Má mi éra fraku. Nton, dipôs di alguns luta N dizisti. Un ténpu dipôs, N txomadu pa trópa di Mérka i N mandadu pa Alimanha. Kantu N staba la, nha xéfis atxa ma N tinha don di ser líder. Es manda-m pa N un séntru ki ta trenaba trópas, pamodi es krê pa N kontinuaba ta faze un karera na trópa. Má N ka krê fazeba kel-la. Pur isu, na 1956 dipôs di kunpri dôs anu di trópa, N mandadu pa kaza ku ónra. Má N ka sta speraba ma lógu N ta entraba na un otu tipu di izérsitu.

1954 ti 1956 N pasa dôs anu na trópa di Mérka

N KUMESA UN VIDA NOVU

Ti kel momentu di nha vida, N prende ma un ómi debe mostra ma é el ki ta manda. N fika txeu influensiadu pa kel ideia di ómi ki es ta mostra na filmi i na sosiadadi. N ta atxaba ma ómis ki ta papiaba di Bíblia é ka éra ómi di verdadi. Má N kumesa ta prende alguns kuza ki muda nha vida. Un dia, N staba ta konduzi na sidadi na nha karu burmedju i dôs minina sana-m ku mô. N konxeba es pamodi es éra irman más pikinoti di kel ómi ki kaza ku nha irman más grandi. Es tudu dôs éra Tistimunhas di Jeová. Dja es kustumaba daba mi alguns revista Sentinéla i Despertai!, má N ta atxaba Sentinéla txeu difísil di ntende. Sô ki di es bês es konvida-m pa Studu di Livru na Kongregason. Éra un runion pikinoti pa studa Bíblia ki ta fazeda na ses kaza. N fla-s ma N ta bai pensa. Ku róstu kontenti es pergunta-m: “Bu ta promete?” N responde: “N ta promete.”

N arma rapende ki N faze kel promésa, má N ka podia voltaba pa tras. Nton N bai na kel noti. N fika txeu dimiradu ku kriansas. Es sabia txeu kuza sobri Bíblia! Na tudu kes dumingu ki N ta baba igreja ku nha mai N ka prende kuazi nada na Bíblia. Nton, N disidi prende más i N seta studa Bíblia. Lógu na komésu N prende ma nómi di Deus Tudu-Poderozu é Jeová. Alguns anu antis N perguntaba nha mai ken ki éra Tistimunhas di Jeová. El fla: “Es ta adora un ómi bédju ki ta txomadu Jeová.” Má gósi N sta xinti ma nhas odju staba ta abri!

N sabia ma dja N atxaba verdadi, pur isu N faze prugrésu faxi. Dipôs di 9 mês ki N sisti kel primeru runion, N batiza, na marsu di 1957. Nha manera di odja vida muda. Óras ki N ta pensa na kel tipu di ómi duru ki mi éra, N ta fika kontenti pamodi Bíblia inxina-m kuzê ki é un ómi di verdadi. Jizus éra un ómi perfetu. El tinha más forsa i puder di ki kalker ómi ki ta atxaba ma es éra fórti. Má simé el ka ta nvolveba na brigas, má ‘el dexa se kabésa sufri’ sima profesia dja flaba. (Isa. 53:2, 7) N prende ma un disiplu di Jizus di verdadi ‘meste ser karinhozu ku tudu algen’. — 2 Tim. 2:24.

Un anu dipôs, na 1958, N kumesa sirvisu di pioneru. Má lógu N tevi ki para pa poku ténpu pamodi N disidi kaza ku Gloria. El éra un di kes minina ki konvidaba mi pa studu di livru! Nunka N ka rapende di disizon ki N toma. Gloria éra un jóia i el kontinua ta ser un jóia ti oji. Pa mi el ten mutu más valor di ki kel diamanti más karu ki ten i N sta txeu kontenti di sta kazadu ku el! Dexa-l konta nhos un poku di se stória:

“Ami é un di kes 17 fidju. Nha mai éra un Tistimunha di Jeová fiel. El móre kantu N tinha 14 anu. Foi na kel ténpu ki nha pai kumesa ta studa Bíblia. Kantu nha mai móre, nha irman más grandi staba na últimu anu di liséu. Nton, nha pai pidi kel diretor di skóla pa dexa mi ku nha irman bai skóla na dias diferenti. Asi, sénpri un di nos ta staba na kaza pa tomaba kónta di nos irmons más pikinoti i faze djanta pa óras ki nos pai txigaba di trabadju pa atxaba prontu. Kel diretor konkorda i nu faze kel-li ti ki nha irman finda skóla. Dôs família Tistimunhas di Jeová studa Bíblia ku nos i 11 di nhas irmon bira Tistimunhas di Jeová. Sénpri N gosta di pregason, nbóra N tinha txeu vergónha. Má Sam sénpri djuda-m lida ku es situason.”

Mi ku Gloria nu kaza na febreru di 1959. Nu gosta txeu di trabadja djuntu na sirvisu di pioneru. Na julhu di kel anu, nu manda un pitison pa Betel pamodi nu tinha gana bai trabadja na sédi mundial. Un bon irmon ki txoma Simon Kraker, ki fazeba nos entrivista. El flaba nos ma na kel ténpu Betel ka sta setaba kazal. Nunka nu ka perde nos dizeju di sirbi na Betel. Má nu tevi ki spéra txeu ténpu!

Nu skrebe un karta pa sédi mundial ta pidi pa es manda-nu pa undi ki tinha más nisisidadi. Na respósta es da-nu nómi sô di un lugar: sidadi di Pine Bluff, na stadu di Arkansas. Na kel ténpu, tinha dôs kongregason na Pine Bluff. Un kongregason éra di algen branku i kel otu éra di algen di “kor” ô prétu. Nu mandadu pa kel kongregason di “kor”, ki tinha sô 14 publikador.

PRUBLÉMAS PAMODI RASISMU

Talvês bu ta pergunta pamodi ki tinha kel divizon di rasa na kongregasons di Tistimunhas di Jeová. Kel-li ta kontiseba pamodi na kel ténpu é ka éra es ki ta disidiba. Tinha leis ki ta proibiba dôs rasa fikaba djuntu i tanbê tinha prigu di violénsia. Na txeu lugar irmons di rasa diferenti tinha razon pa xinti medu di faze runion djuntu, pamodi Salon di Reinu pode sérba distruídu. Kes kuza li ta kontiseba mê. Si un Tistimunha di Jeová prétu ba pregaba na kaza di algen branku, es ta sérba prézu i talvês es podia sotadu. Nton, pa es pode fazeba ses trabadju di pregason, es ta obiba ku lei i es tinha speransa ma situason un dia ta mudaba.

Nu tevi alguns prubléma na nos trabadju di pregason. Alvês nu ta staba ta prega na tiritóriu di algen prétu, nu ta konkoba na pórta di algen branku sen nu daba kónta. Kel óra nu tinha ki disidiba si nu ta daba un tistimunhu brévi ô pidi diskulpa i bai nos kaminhu. Na alguns lugar éra si ki kuzas ta kontiseba na kel ténpu.

Pa nu kontinuaba na sirvisu di pioneru nu tinha ki trabadjaba. Kuazi tudu nos trabadju ta pagaba três dóla pur dia. Gloria tinha alguns trabadju na linpéza i N podia djudaba el na un di kes trabadju. Asi el ta tirminaba na metadi ténpu. Dipôs di trabadju, antis di nu bai, es ta daba nos almosu. Tudu simana Gloria ta lizaba ropa di un família. N ta kuidaba di plantas, N ta lababa janéla i N ta fazeba otus trabadju. Na kaza di un família di algen branku, nu ta lababa janélas. Gloria ta lababa di pa déntu ami N ta lababa di pa fóra. Nu ta pasaba dia interu ta faze-l, pur isu es ta daba nos almosu. Gloria ta kumeba déntu kaza, má siparadu di kel família, ami N ta kumeba na garaji. N ka ta nportaba. Kumida éra sábi. Kel família éra dretu, má es staba prézu na kel manera di pensa di kel ténpu. N ta lenbra un bês ki nu para pa poi konbustível na karu. Nton, N pergunta kel algen ki atende-nu si Gloria podia uzaba kaza-banhu, El djobe-m déntu róstu i el fla-m ku raiba: “Sta fitxadu.”

BONDADIS KI NUNKA N KA SKESE

Má nu pasa bons momentu ku irmons. I nu gostaba txeu di nos pregason! Kantu nu txiga na Pine Bluff, nu bai mora ku un irmon ki tinha responsabilidadi na kongregason sima di kordenador di grupu di ansion oji. Se mudjer é ka éra Tistimunha di Jeová i Gloria kumesa ta faze-l studu di Bíblia. Tanbê N kumesa ta studa ku fidju-fémia di kel kazal i ku se maridu. Kel mai ku se fidju-fémia disidi sirbi Jeová i es batiza.

Nu tinha bons amigu na kongregason di irmons branku. Es ta konvidaba nos pa nu bai djanta na ses kaza, má nu ta baba sô óras ki staba sukuru. Un grupu ki txomaba Ku Klux Klan (KKK), ki ta insentivaba rasismu i violénsia tinha txeu forsa na kel ténpu. N ta lenbra un noti na dia di bruxas, N odja un ómi xintadu na frenti di se kaza ku bazofaria, bistidu ku un ropa sima kel di menbrus di grupu Ku Klux Klan. Má kel-li ka ta inpidiba irmons di mostra amor. Un dia nu staba ta meste dinheru pa bai sistiba kongrésu i un irmon seta kunpra nos karu pa djuda-nu faze kel viaji. Un mês dipôs nu staba ta binha kansadu déntu sól kenti di pregason di kaza en kaza i di faze studu di Bíblia. Kantu nu txiga nu atxa un surpréza. Nos karu staba paradu frenti nos kaza. Na parabriza tinha un bilheti ki ta flaba: “Kel-li é nha prezenti pa nhos. Nhos irmon.”

Ten un otu bondadi ki nunka más N ka ta skese. Na anu 1962, N konvidadu pa Escola do Ministério do Reino na South Lansing, na Nova York. Éra un mês interu di trenamentu pa kes ki éra responsável pa kongregason i enkaregadus di grupu di kongregason. Kantu N resebe konviti N staba sen trabadju i ku poku dinheru. Má un enpréza di tilifóni na Pine Bluff fazeba mi un entrivista pa un trabadju. Si es txomaba mi, N ta sérba primeru prétu ki ta trabadjaba na kel enpréza. Ti ki enfin es txoma-m. Má kuzê ki N ta fazeba? N ka tinha dinheru pa N viajaba pa Nova York. N pensa txeu na seta kel trabadju i nega konviti pa skóla. Kantu N staba ta skrebe karta pa N fla ma ka ta daba pa bai skóla, kontise un kuza ki nunka más N ka ta skese.

Un irman di nos kongregason ki se maridu é ka éra Tistimunha di Jeová, konku na nos pórta sédu palmanhan i el da-m un nvelópi ki staba xeiu di dinheru. El ku ses fidju, es ta labantaba sédu palmanhan pa bai rinka padja na plantason di algudon. Es faze kel-li pa djunta dinheru pa N pode baba pa Nova York. El fla: “Bai pa skóla i prende tudu kel ki bu pode i dipôs bu ben inxina-nu.” Dipôs, N pergunta kel enpréza di tilifóni si N podia kumesaba trabadju sinku simana dipôs di kel ki nu konbinaba. Es fla-m klaru ma ka ta da. Má nen N ka fadiga. Nha disizon dja N tomaba dja. Inda ben ki N ka seta kel trabadju!

Dexa Gloria konta un poku sobri ténpu ki nu pasa na Pine Bluff: “N fika paxonadu pa tiritóriu! N tinha uns 15 pa 20 studu di Bíblia. Di sédu nu ta pregaba di kaza en kaza. I di tardi nu ta fazeba studus di Bíblia alvês ti 11 óra di noti. Sirvisu di pioneru éra rei di sábi! N ta gostaba di fazeba kel-li pa réstu di nha vida. N ten ki seta ma N ka krê mudaba di diziginason kantu nha maridu bira enkaregadu di grupu di kongregason. Má Jeová tinha otus planu ku mi.” I el tinha própi.

TA VIZITA GRUPUS DI KONGREGASON

Timenti nu staba na Pine Bluff, nu prenxe pitison pa ser pioneru spesial. Nos enkaregadu kreba pa nu djudaba un kongregason na stadu di Texas. Pur isu, N pensaba ma es ta diziginaba nos pa ser pioneru spesial la. Kel-li é un kuza ki nu tinha gana fazeba. Nton nu fika ta spéra respósta, má ka txiga ninhun karta. Ti ki un dia karta txiga. Má, nu diziginadu pa vizita kongregasons! Kel-li kontise na janeru di 1965. Irmon Leon Weaver, ki gósi é kordenador di Kumison di Filial di Mérka, diziginadu pa vizita kongregasons na mésmu ténpu ki nos.

N fika txeu preokupadu kantu N diziginadu pa vizita kongregasons. Un anu antis, irmon James A. Thompson, Jr., dja papiaba ku mi sobri nha prugrésu. El mostra-m ku amor, alguns kuza ki N pode midjoraba i alguns kualidadi ki un enkaregadu meste ten. Lógu ki N kumesa sirvisu N da kónta ma N mesteba kes konsedju. Primeru enkaregadu ki N trababja ku el dipôs ki N diziginadu, foi irmon Thompson. N prende txeu kuza ku kel irmon fiel.

N ta agradise ajuda ki N resebe di irmons fiel

Na kel ténpu, un enkaregadu di grupu di kongregason ta resebeba poku trenamentu. Na primeru simana N fika sô ta odja un otu enkaregadu di grupu ta faze vizita. Na kel otu simana N faze vizita i el fika ta odja-m. Dipôs, el da-m alguns orientason i konsedju, má fika sô na kel-la. N ta lenbra ma N fla Gloria: “Pamodi ki el ka ta fika más?” Dipôs di algun ténpu, N da kónta di un kuza txeu inportanti. Sénpri ta ten bons irmon ki pode djuda-u, má é si bu dexa-s djuda-u. Ti inda N ta lenbra di ajuda ki N resebe di alguns irmon ki tinha spiriénsa sima, J.  R. Brown, ki éra enkaregadu na kel ténpu i Fred Rusk ki ta staba na Betel.

Tinha txeu rasismu na kel ténpu. Un bês, kel grupu Ku Klux Klan, faze un marxa na Tennessee, ki éra un sidadi ki nu staba ta vizita. N ta lenbra un otu bês ki nos grupu di pregason bai kume na un lugar ki ta bendedu kumida. N bai kaza-banhu, N da kónta ma un ómi branku ki ta parse mau i ku tatuaji di rasismu bai nha tras. Má un irmon branku mutu más fórti ki el i di ki mi entra na kaza-banhu i pergunta: “Irmon Herd, sta tudu dretu?” Kel otu ómi sai faxi nen el ka uza kaza-banhu. Na tudu kes anu, N prende ma diskriminason é ka pamodi kor, má é pamodi pekadu, kel ki nu erda di Adon. Tanbê N prende ma un irmon é sénpri un irmon, ka ta nporta se kor, i si da el ta móre pa bo.

UN VIDA RIKU

Nu pasa 33 anu ta vizita kongregason. Foi un ténpu rei di sábi xeiu di bons spiriénsa. Má otu benson sta speraba nos. Na agostu di 1997, nos sonhu realiza. Nu konvidadu pa sirbi na Betel di Mérka, 38 anu dipôs ki nu prenxe nos primeru pitison. Na kel otu mês nu kumesa nos trabadju na Betel. N pensaba ma irmons krê pa nu djudaba sô pa un ténpu. Má é ka kel-la ki kontise.

Gloria éra un jóia kantu N kaza ku el i el kontinua ta ser un jóia ti oji

Primeru, N diziginadu pa trabadja na Dipartamentu di Sirvisu. N prende txeu kuza la. Irmons ki ta trabadja la ta lida ku perguntas difísil ki ansions i enkaregadu di grupu di kongregasons ta manda di tudu país. Nunka N ka ta skese di ajuda ki es da-m i paxénxa ki es mostra na trena-m. Má simé, si N tinha ki ba trabadjaba la otu bês, inda N ta xintiba sima un algen ki sta trabadja la pa primeru bês.

Mi ku Gloria nu gosta txeu di vida na Betel. Sénpri nu tinha ábitu di labanta sédu i kel-li é rei di bon pa ken ki ta mora na Betel. Dipôs di kuazi un anu, N diziginadu pa sirbi kómu ajudanti di Kumison di Sirvisu di Grupu Enkaregadu di Óbra di Tistimunhas di Jeová. I na anu 1999, N skodjedu pa faze párti di Grupu Enkaregadu di Óbra. N sta ta prende txeu na kel diziginason li. Má kuza más inportanti ki N prende ti gósi, é ki ninhun ómi é ka kabésa di kongregason, sô Jizus Kristu.

Désdi 1999, N tene priviléjiu di faze párti di Grupu Enkaregadu di Óbra

Óras ki N odja pa tras, alvês N ta xinti sima proféta Amós. Jeová presta atenson na kel pastor umildi ki ta trabadjaba na riska un tipu di figu, ki éra un kumida di algen póbri. Má Jeová skodje Amós pa ser proféta i el da-l txeu benson na se diziginason. (Amós 7:14, 15, nóta di rodapé) Di mésmu manera, Jeová presta atenson na mi, fidju di un algen póbri ki ta trabadjaba na un kanpu di plantason i el da-m txeu benson, más di kel ki N ta pode lenbra! (Prov. 10:22) Nha vida kumesa na pobréza, má nha amizadi ku Jeová da-m rikéza ki nen N ka ta imajinaba!