Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nɔ Hewɔ Ni ‘Wɔyaa Nɔ Wɔwoɔ Yibii Babaoo’ Lɛ

Nɔ Hewɔ Ni ‘Wɔyaa Nɔ Wɔwoɔ Yibii Babaoo’ Lɛ

“Enɛ ji nɔ ni woɔ mi-Tsɛ hiɛ nyam, akɛ nyɛya nɔ nyɛwo yibii babaoo ni nyɛhã ana hu akɛ nyɛji mikaselɔi.”​—YOH. 15:8.

LALAI: 53, 60

1, 2. (a) Be ni eshwɛ fioo ni Yesu baagbo lɛ, mɛɛ sane ekɛ ekaselɔi lɛ gba? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.) (b) Mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔsusu yiŋtoi ahewɔ ni esa akɛ wɔshiɛ lɛ ahe? (d) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

GBI gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ abaagbe Yesu lɛ, ekɛ ebɔfoi lɛ gba sane waa. Yɛ sanegbaa lɛ mli lɛ, ehã amɛle akɛ esumɔɔ amɛsane waa. Agbɛnɛ hu, egba amɛ wain tso lɛ he abɛbua lɛ, ni ji abɛbua ni wɔsusu he yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ. Yesu gba amɛ abɛbua nɛɛ koni ekɛwo amɛ hewalɛ ni ‘amɛya nɔ amɛwo yibii babaoo,’ ni tsɔɔ akɛ, amɛya nɔ amɛshiɛ Maŋtsɛyeli sane lɛ.​—Yoh. 15:8.

2 Jeee nɔ ni esa akɛ kaselɔi lɛ afee lɛ kɛkɛ Yesu tsɔɔ amɛ, shi moŋ etsɔɔ amɛ nɔ hewɔ ni esa akɛ amɛfee lɛ hu. Etsɔɔ amɛ yiŋtoi ahewɔ ni esa akɛ amɛya nɔ amɛshiɛ. Ehe miihia ni wɔ hu wɔsusu yiŋtoi ahewɔ ni esa akɛ wɔya nɔ wɔshiɛ lɛ ahe. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ kɛ́ wɔfee nakai lɛ, no baakanya wɔ ni wɔya nɔ ‘wɔye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase.’ (Mat. 24:13, 14) No hewɔ lɛ, yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, abaajɛ Ŋmalɛ lɛ mli atsɔɔ wɔ yiŋtoi ejwɛ ahewɔ ni esa akɛ wɔshiɛ. No sɛɛ lɛ, wɔbaakwɛ nibii ejwɛ ni Yehowa kɛdroɔ wɔ ni yeɔ buaa wɔ koni wɔya nɔ wɔwo yibii.

WƆWOƆ YEHOWA HIƐ NYAM

3. (a) Yɛ sane ni yɔɔ Yohane 15:8 lɛ naa lɛ, mɛni ji yiŋtoo titri hewɔ ni wɔshiɛɔ? (b) Yɛ abɛbua lɛ ni Yesu gba lɛ mli lɛ, mɛni wain yibii lɛ damɔ shi kɛhã? Ni mɛni hewɔ enɛ sa jogbaŋŋ?

3 Yiŋtoo titri hewɔ ni wɔshiɛɔ ji, ni wɔwo Yehowa hiɛ nyam ni wɔtse egbɛ́i lɛ he. (Kanemɔ Yohane 15:1, 8.) Yɛ wain tso lɛ he abɛbua lɛ mli lɛ, Yesu kɛ Yehowa to okwaafonyo ko ni yɔɔ wain ŋmɔ he, ni ekɛ lɛ diɛŋtsɛ ehe to wain tso he. Ewie hu akɛ wain tso lɛ niji lɛ ji esɛɛnyiɛlɔi lɛ. (Yoh. 15:5) Kɛ́ nakai ni lɛ, belɛ wain yibii lɛ damɔ shi kɛhã shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, loo kɛ́ wɔɔwie lɛ, yibii ni Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ woɔ lɛ. Yesu kɛɛ ebɔfoi lɛ akɛ: “Enɛ ji nɔ ni woɔ mi-Tsɛ hiɛ nyam, akɛ nyɛya nɔ nyɛwo yibii babaoo.” Tamɔ bɔ ni kɛ́ okwaafonyo ko hu wain ŋmɔ ni ewo waa lɛ ajieɔ eyi lɛ, nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔshiɛ Maŋtsɛyeli sane lɛ kɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ lɛ, ewoɔ Yehowa hiɛ nyam.​—Mat. 25:20-23.

4. (a) Mɛɛ gbɛi anɔ wɔtseɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he? (b) Te onuɔ he ohãa tɛŋŋ yɛ hegbɛ ni oná akɛ obaatse Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he lɛ he?

4 Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ yɛ krɔŋkrɔŋ, loo ehe tse kɛmɔ shi momo. Nɔ ko nɔ ko bɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔhã ehe atse fe bɔ ni eyɔɔ bianɛ lɛ. Kɛ́ nakai ni lɛ, mɛɛ shishinumɔ naa wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ tseɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he? Kadimɔ nɔ ko ni gbalɔ Yesaia wie. Ewie akɛ: “Yehowa, taiatsɛ lɛ​—lɛ pɛ ji mɔ ni nyɛbua lɛ krɔŋkrɔŋ.” (Yes. 8:13) Kɛ́ wɔna Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ akɛ esoro no yɛ gbɛ́ii krokomɛi fɛɛ ahe, ni wɔye wɔbua mɛi koni amɛna akɛ egbɛ́i lɛ he tse loo eyɛ krɔŋkrɔŋ lɛ, belɛ wɔmiitse egbɛ́i lɛ he. (Mat. 6:9, shn.) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔtsɔɔ mɛi Yehowa sui ni nɔ bɛ lɛ ahe nii, ni wɔhã amɛna akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, yiŋtoo hewɔ ni Nyɔŋmɔ bɔ adesai lɛ baaba mli lɛ, wɔmiitse Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he, ejaakɛ wɔmiihã mɛi lɛ miina akɛ, nibii gbohii ni Satan ewie yɛ ehe lɛ bɛ mli. (1 Mo. 3:1-5) Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔye wɔbua mɛi koni amɛna akɛ Yehowa pɛ ji “mɔ ni sa akɛ akɛ anunyam lɛ kɛ woo lɛ kɛ hewalɛ lɛ ahã” lɛ, belɛ wɔmiitse egbɛ́i lɛ he. (Kpo. 4:11) Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Rune, ni kɛ afii 16 esɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ lɛ wie akɛ: “Mihiɛ sɔɔ hegbɛ ni miná akɛ maye mɔ ni bɔ nibii fɛɛ lɛ he odase lɛ waa. Ni le ni mile akɛ miji edasefonyo lɛ kanyaa mi koni maya nɔ mashiɛ.”

WƆSUMƆƆ YEHOWA KƐ EBI LƐ

5. (a) Yɛ sane ni yɔɔ Yohane 15:9, 10 lɛ naa lɛ, mɛni ji yiŋtoo kroko hewɔ ni wɔshiɛɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu hã efee faŋŋ akɛ ehe baahia ni esɛɛnyiɛlɔi lɛ afi shi?

5 Kanemɔ Yohane 15:9, 10. Yiŋtoo ni ji enyɔ hewɔ ni wɔshiɛɔ Maŋtsɛyeli sane lɛ ji akɛ, wɔsumɔɔ Yehowa kɛ Yesu kɛ wɔtsui fɛɛ. (Mar. 12:30; Yoh. 14:15) Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ ‘amɛhi esuɔmɔ lɛ mli.’ Mɛni hewɔ ekɛɛ amɛ nakai? Ejaakɛ ele akɛ dani mɔ ko baanyɛ aya nɔ ahi shi akɛ esɛɛnyiɛlɔ lɛ, ebaabi ni mɔ lɛ afi shi. Yɛ sane kuku ni Yesu wie yɛ Yohane 15:4-10 lɛ mli lɛ, ekɛ wiemɔi tamɔ “hi,” “hiɔ,” kɛ amɛhenɔi lɛ tsu nii shii abɔ kɛtsɔɔ akɛ, ehe miihia waa ni esɛɛnyiɛlɔi lɛ afi shi.

6. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ no baatsɔɔ akɛ wɔmiisumɔ ni wɔhi Kristo suɔmɔ lɛ mli?

6 Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ no baatsɔɔ akɛ wɔmiisumɔ ni wɔhi Kristo suɔmɔ lɛ mli koni ená wɔhe miishɛɛ? No ji ni wɔbaaye ekitãi lɛ anɔ. Nɔ ni Yesu biɔ ni wɔfee nɛɛ jeee nɔ ko srɔto ko. Lɛ diɛŋtsɛ efee enɛ he nɔkwɛmɔnɔ, ejaakɛ ebo e-Tsɛ lɛ toi. (Yoh. 13:15) Ewie akɛ: “Miyeɔ Tsɛ lɛ kitãi lɛ anɔ ni mihiɔ esuɔmɔ lɛ mli.”​—Yoh. 15:10.

7. Mɛɛ tsakpãa yɔɔ toiboo kɛ suɔmɔ teŋ?

7 Nɔ ko ni Yesu kɛɛ ebɔfoi lɛ hãa wɔnaa tsakpãa ni yɔɔ toiboo kɛ suɔmɔ teŋ. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ mikitãi lɛ ni eyeɔ nɔ lɛ, lɛ ji mɔ ni sumɔɔ mi.” (Yoh. 14:21) Famɔi fɛɛ ni Yesu kɛhã wɔ lɛ jɛ e-Tsɛ lɛ ŋɔɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔye famɔ ni ekɛhã wɔ akɛ wɔyashiɛ lɛ nɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ Yehowa. (Mat. 17:5; Yoh. 8:28) Kɛ́ Yehowa kɛ Yesu na akɛ wɔsumɔɔ amɛ lɛ, amɛ hu amɛbaahã wɔhi amɛsuɔmɔ lɛ mli.

WƆBƆƆ MƐI KƆKƆ

8, 9. (a) Mɛni ji yiŋtoo ni ji etɛ hewɔ ni wɔshiɛɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa wiemɔi ni yɔɔ Ezekiel 3:18, 19 kɛ 18:23 lɛ, woɔ wɔ hewalɛ ni wɔya nɔ wɔshiɛ?

8 Yiŋtoo ni ji etɛ hewɔ ni wɔshiɛɔ ji, koni wɔkɛbɔ mɛi kɔkɔ akɛ Yehowa gbi lɛ ebɛŋkɛ. Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, awie Noa he akɛ eji “shiɛlɔ.” (Kanemɔ 2 Petro 2:5.) Ekã shi faŋŋ akɛ, dani Nu Afua lɛ baaba lɛ, Noa bɔ mɛi kɔkɔ akɛ hiɛkpatamɔ ko miiba. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Kadimɔ nɔ ko ni Yesu wie. Ewie akɛ: “Ejaakɛ bɔ ni eji yɛ gbii ni tsɔ Nu Afua lɛ hiɛ lɛ amli, ni mɛi miiyeyee nii, amɛmiinunuu nii, hii miibote gbalashihilɛ mli, ni akɛ yei hu miihã gbãla, kɛyashi gbi ni Noa bote adeka lɛ mli, ni amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ eyaaa nɔ kɛyashi Nu Afua lɛ ba ebabɛɛ amɛ fɛɛ kɛtee lɛ, nakai nɔŋŋ be ni gbɔmɔ Bi lɛ eba lɛ baatamɔ.” (Mat. 24:38, 39) Eyɛ mli akɛ mɛi lɛ booo Noa toi moŋ, shi eshiɛ sane ni Yehowa kɛɛ eshiɛ lɛ kɛbɔ amɛ kɔkɔ.

9 Ŋmɛnɛ lɛ, wɔ hu wɔshiɛɔ Maŋtsɛyeli sane lɛ koni wɔkɛye wɔbua mɛi ni amɛle nɔ ni Nyɔŋmɔ baafee ehã adesai wɔsɛɛ. Yehowa miisumɔ waa ni mɛi abo sane lɛ toi koni ‘amɛya nɔ amɛhi shi,’ ni nakai nɔŋŋ wɔ hu wɔsumɔɔ. (Eze. 18:23) Kɛ́ wɔshiɛ yɛ shĩai amli, gbɛjegbɛi ahe, jaji anɔ, kɛ hei krokomɛi lɛ, wɔbɔɔ mɛi babaoo kɔkɔ akɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ miiba ni ebakpãtã jeŋ fɔŋ nɛɛ hiɛ.​—Eze. 3:18, 19; Dan. 2:44; Kpo. 14:6, 7.

WƆSUMƆƆ WƆNYƐMI GBƆMƆ

10. (a) Yɛ sane ni yɔɔ Mateo 22:39 lɛ naa lɛ, mɛni ji yiŋtoo ni ji ejwɛ hewɔ ni esa akɛ wɔshiɛ? (b) Gbaa bɔ ni fee ni Paulo kɛ Sila ye amɛbua tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ ko yɛ Filipi.

10 Yiŋtoo ni ji ejwɛ hewɔ ni wɔshiɛɔ ji akɛ, wɔsumɔɔ wɔnyɛmi gbɔmɔ. (Mat. 22:39) Akɛni wɔsumɔɔ mɛi krokomɛi asane hewɔ lɛ, wɔyaa nɔ wɔshiɛɔ, ejaakɛ wɔle akɛ, kɛ́ amɛbooo wɔ toi bianɛ po lɛ, kɛ́ amɛshihilɛ tsake wɔsɛɛ ko lɛ, ekolɛ amɛbaabo wɔ toi. Niiashikpamɔ ko ni Paulo kɛ enaanyo Sila ná lɛ maa enɛ nɔ mi. Be ni amɛtee shiɛmɔ yɛ Filipi maŋ lɛ mli lɛ, mɛi te shi amɛwo amɛ ni awo amɛ tsuŋ. Shi aaafee nyɔɔŋteŋ lɛ, shikpɔŋ hoso waa ni tsuŋwoohe lɛ shinai lɛ gbelegbelei. Tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ lɛ tsui fã waa. Esusu akɛ gboklɛfoi lɛ fɛɛ ejo foi, no hewɔ lɛ, kulɛ eyaagbe ehe. Shi Paulo bo ekɛɛ lɛ akɛ: “Kaaye ohe awui!” Tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ lɛ kɛ hekpokpomɔ bi akɛ: “Mɛni esa akɛ mafee koni ahere miyiwala?” Paulo kɛ Sila kɛɛ lɛ akɛ: “Hemɔ Nuŋtsɔ Yesu nɔ oye ni abaahere oyiwala.”​—Bɔf. 16:25-34.

Wɔsumɔɔ Yehowa, Yesu, kɛ wɔnyɛmi gbɔmɔ, ni no ji nɔ ni kanyaa wɔ ni wɔshiɛɔ lɛ (Kwɛmɔ kuku 5, 10)

11, 12. (a) Mɛni tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ lɛ sane lɛ tsɔɔ wɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔya nɔ wɔshiɛ?

11 Mɛni tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ lɛ sane lɛ tsɔɔ wɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he? Kadimɔ akɛ, shikpɔŋhosomɔ lɛ sɛɛ dani tsuŋwoohe nɔkwɛlɔ lɛ tsake etsui ni ebi koni aye abua lɛ. Ŋmɛnɛ hu lɛ, mɛi komɛi yɛ ni amɛbooo Biblia lɛ mli sane ni wɔshiɛɔ lɛ toi. Shi ekolɛ nɔ ko ni eba amɛnɔ trukaa lɛ baanyɛ ahã amɛtsake amɛtsui ni amɛbo wɔ toi agbɛnɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ amɛnitsumɔ eje amɛdɛŋ trukaa, aloo amɛgbãla efite ni no ehã amɛhao waa. Ekolɛ hela ko ni naa wa waa emɔ amɛ, aloo amɛnaanyo loo amɛwekunyo ko ni amɛsumɔɔ esane waa lɛ egbo ni no ehã amɛwerɛ eho amɛhe. Kɛ́ nibii ni tamɔ enɛɛmɛi ba mɛi anɔ lɛ, ehãa amɛjwɛŋɔ kɛyaa shɔŋŋ ni amɛbiɔ amɛhe saji tamɔ, ‘Ani nɛkɛ ji bɔ ni Nyɔŋmɔ to ni adesai ashihilɛ afee?’ Ekolɛ, amɛbaabi amɛhe po akɛ, ‘Mɛni esa akɛ mafee koni ahere miyiwala?’ Kɛ́ wɔtee amɛŋɔɔ lɛ, ekolɛ amɛbaasumɔ ni amɛbo sane ni wɔshiɛɔ ni hãa anáa hiɛnɔkamɔ lɛ toi agbɛnɛ.

12 No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔtee nɔ wɔshiɛ ni wɔkpaaa lɛ, kɛ́ mɛi ashihilɛ tsake ni ehe bahia ni ashɛje amɛmii lɛ, wɔnine baashɛ amɛnɔ ni wɔbaaye wɔbua amɛ. (Yes. 61:1) Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Charlotte, ni kɛ afii 38 ehi be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ wie akɛ: “Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi efee shwɛm. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔyashiɛ sane kpakpa lɛ wɔtsɔɔ amɛ.” Ejvor ni kɛ afii 34 esɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ lɛ wie akɛ: “Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi ehao fe bei fɛɛ ni eho. Miishwe waa ni maye mabua amɛ. Enɛ ji nɔ ni tsirɛɔ mi ni miyaa shiɛmɔ.” Eyɛ faŋŋ akɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã mɛi lɛ ji yiŋtoo kpakpa hewɔ ni esa akɛ wɔya nɔ wɔshiɛ!

NIBII NI AKƐDRO WƆ NI HÃA WƆNYƐƆ WƆFIƆ SHI

13, 14. (a) Mɛɛ nikeenii Yesu wie he yɛ Yohane 15:11 lɛ? (b) Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔná miishɛɛ ni Yesu yɔɔ lɛ eko? (d) Mɛɛ gbɛ nɔ miishɛɛ yeɔ ebuaa wɔ?

13 Gbi gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ abaagbe Yesu lɛ, ewie nibii pii ni baanyɛ aye abua ebɔfoi lɛ koni amɛfi shi ni amɛya nɔ amɛwo yibii hu ahe. Mɛni ji nibii nɛɛ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ amɛyeɔ amɛbuaa wɔ ŋmɛnɛ?

14 Miishɛɛ. Ani shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ji jatsu kɛhã wɔ? Dabi kwraa! Be ni Yesu gba wain tso lɛ he abɛbua lɛ egbe naa lɛ, ewie akɛ mɛi ni shiɛɔ Maŋtsɛyeli sane lɛ amii baashɛ amɛhe. (Kanemɔ Yohane 15:11.) Abɛbua lɛ diɛŋtsɛ po maa nɔ mi akɛ kɛ́ wɔshiɛ lɛ, wɔbaaná miishɛɛ. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Yɛ abɛbua lɛ mli lɛ, Yesu kɛ ehe to wain tso he, ni ewie akɛ ekaselɔi lɛ ji wain tso lɛ niji lɛ. Bei abɔ ni tso lɛ niji lɛ yɔɔ tso lɛ he lɛ, amɛbaaná nu kɛ niyenii kɛjɛ tso lɛ mli. Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔtee nɔ wɔnyiɛ Kristo nanemaahei lɛ asɛɛ kpaakpa lɛ, wɔbaaná miishɛɛ ni eyɔɔ akɛni efeɔ e-Tsɛ suɔmɔnaa nii hewɔ lɛ eko. (Yoh. 4:34; 17:13; 1 Pet. 2:21) Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Hanne, ni kɛ nɔ ni fe afii 40 esɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ lɛ wie akɛ: “Be fɛɛ be ni maya shiɛmɔ lɛ, mináa miishɛɛ waa, ni enɛ ji nɔ ni kanyaa mi ni miyaa nɔ misɔmɔɔ Yehowa lɛ.” Lɛɛlɛŋ, miishɛɛ ni wɔnáa yɛ wɔtsuiŋ tɔ̃ɔ lɛ wajeɔ wɔ ni wɔyaa nɔ wɔshiɛɔ kɛ́ mɛi pii booo wɔ toi po.​—Mat. 5:10-12.

15. (a) Mɛɛ nikeenii awie he yɛ Yohane 14:27 lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ toiŋjɔlɛ hãa wɔyaa nɔ wɔshiɛɔ?

15 Toiŋjɔlɛ. (Kanemɔ Yohane 14:27.) Mra mli yɛ gbi gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ abaagbe Yesu lɛ nɔ lɛ, ekɛɛ ebɔfoi lɛ akɛ: “Miihã nyɛ mitoiŋjɔlɛ lɛ.” Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu toiŋjɔlɛ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔshiɛ? Kɛ́ wɔtee nɔ wɔshiɛ lɛ, wɔnuɔ he yɛ wɔtsuiŋ tɔ̃ɔ akɛ wɔyɛ toiŋjɔlɛ, ejaakɛ wɔle akɛ Yehowa kɛ Yesu yɛ nɔ ni wɔfeɔ lɛ he miishɛɛ. (Lala 149:4; Rom. 5:3, 4; Kol. 3:15) Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Ulf, ni kɛ afii 45 ehi be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ wie akɛ: “Kɛ́ mitee shiɛmɔ lɛ, etɔɔ mi waa, shi ehãa mitsui nyɔɔ mimli, ni minuɔ he akɛ mikɛ miwala miitsu nɔ ko kpakpa.” Ani eŋɔɔɔ wɔnaa akɛ adro wɔ nɔ ko ni baahã wɔná toiŋjɔlɛ ni sɛɛ efooo?

16. (a) Mɛɛ nikeenii atsĩ tã yɛ Yohane 15:15 lɛ? (b) Mɛni ebi ni bɔfoi lɛ afee koni amɛya nɔ amɛfee Yesu nanemɛi?

16 Naanyobɔɔ. Be ni Yesu wie akɛ eesumɔ ni bɔfoi lɛ aná miishɛɛ ni amɛmiishɛɛ lɛ “ayi obɔ” lɛ sɛɛ lɛ, etsɔɔ amɛ nɔ hewɔ ni ehe miihia ni amɛsumɔsumɔɔ amɛhe waa bɔ ni amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛwala po ashã afɔle amɛhã amɛhe. (Yoh. 15:11-13) Kɛkɛ ni ekɛɛ amɛ akɛ: “Miitsɛ nyɛ nanemɛi.” Mɛɛ nikeenii ni nɔ bɛ enɛ ji nɛkɛ, akɛ amɛkɛ Yesu baabɔ naanyo! Shi mɛni ebaabi ni bɔfoi lɛ afee koni amɛya nɔ amɛfee Yesu nanemɛi? Ebaabi ni ‘amɛya ni amɛyawo yibii,’ loo kɛ́ wɔɔwie lɛ, amɛya nɔ amɛshiɛ. (Kanemɔ Yohane 15:14-16.) Aaafee afii enyɔ dani Yesu kɛ bɔfoi lɛ baagba sane nɛɛ, efã amɛ akɛ: “Be ni nyɛyaa lɛ, nyɛshiɛa akɛ: ‘Ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ eshɛ shi.’” (Mat. 10:7) Enɛ hewɔ nakai gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ abaagbe lɛ lɛ, ewo amɛ hewalɛ ni amɛya nɔ amɛtsu nitsumɔ ni amɛje shishi lɛ kɛyashi naagbee lɛ. (Mat. 24:13; Mar. 3:14) Yesu le akɛ bɔfoi lɛ náŋ nitsumɔ lɛ mlɛo kwraa. Shi ele hu akɛ, amɛbaanyɛ amɛtsu ni amɛya nɔ amɛfee enanemɛi. Mɛni baaye abua amɛ ni amɛnyɛ amɛfee nakai? No ji nikeenii ni nyiɛ sɛɛ lɛ.

17, 18. (a) Mɛɛ nikeenii atsĩ tã yɛ Yohane 15:16 lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ nikeenii nɛɛ ye ebua Yesu kaselɔi lɛ? (d) Mɛɛ nikeenii srɔtoi wajeɔ wɔ ŋmɛnɛ?

17 Nyɔŋmɔ baahã wɔsɔlemɔi ahetoo. Yesu kɛɛ akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛbaabi Tsɛ lɛ yɛ migbɛ́i mli lɛ, [ekɛbaahã] nyɛ.” (Yoh. 15:16) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, shiwoo nɛɛ wo bɔfoi lɛ hewalɛ waa! * Bɔfoi lɛ eyanuuu nibii ashishi jogbaŋŋ. No hewɔ lɛ, amɛkɔɔɔ sɛɛ akɛ etsɛŋ ni Yesu baagbo. Shi Yesu gbele lɛ hãŋ amɛfee shwɛm. Yehowa efee klalo akɛ, kɛ́ amɛsɔle amɛbi edɛŋ yelikɛbuamɔ lɛ, ekɛbaadro amɛ koni amɛnyɛ amɛshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ. Anɔkwa, Yesu gbele lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, bɔfoi lɛ kpa Yehowa fai koni edro amɛ ekãa, ni Yehowa hã amɛsɔlemɔi lɛ ahetoo.​—Bɔf. 4:29, 31.

Kɛ́ wɔsɔle wɔbi Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ lɛ, ebaabo wɔ toi (Kwɛmɔ kuku 18)

18 Ŋmɛnɛ hu lɛ, kɛ́ wɔtee nɔ wɔshiɛ lɛ, wɔbaaya nɔ wɔfee Yesu nanemɛi. Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔsɔle wɔkpa Yehowa fai ni eye ebua wɔ koni wɔnijiaŋ akaje wui yɛ naagbai ni wɔkɛkpeɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ebaabo wɔ toi. (Fip. 4:13) Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ Yehowa boɔ wɔsɔlemɔi atoi ni Yesu ji wɔnaanyo! Nibii nɛɛ ni Yehowa kɛdro wɔ lɛ wajeɔ wɔ koni wɔya nɔ wɔwo yibii.​—Yak. 1:17.

19. (a) Mɛni hewɔ wɔyaa nɔ wɔshiɛɔ lɛ? (b) Mɛni baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔgbe Nyɔŋmɔ nitsumɔ lɛ naa?

19 Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbana yiŋtoi ejwɛ ahewɔ ni esa akɛ wɔya nɔ wɔshiɛ. Nomɛi ji: klɛŋklɛŋ lɛ, ewoɔ Yehowa hiɛ nyam ni etseɔ egbɛ́i lɛ he. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, etsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ Yehowa kɛ Yesu. Nɔ ni ji etɛ lɛ, wɔtsɔɔ no nɔ wɔbɔɔ mɛi kɔkɔ, kɛ nɔ ni ji ejwɛ lɛ, etsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ wɔnyɛmi gbɔmɔ. Agbɛnɛ hu, wɔbana akɛ Yehowa droɔ wɔ nibii komɛi kɛwajeɔ wɔ koni wɔnyɛ wɔgbe enitsumɔ lɛ naa. Nibii nɛɛ ji, miishɛɛ, toiŋjɔlɛ, wɔ kɛ Yesu teŋ naanyobɔɔ lɛ, kɛ wɔsɔlemɔi atoi ni Yehowa boɔ lɛ. Kɛ́ Yehowa na bɔ ni wɔjɛɔ wɔtsui fɛɛ mli wɔbɔɔ mɔdɛŋ waa koni ‘wɔya nɔ wɔwo yibii babaoo’ lɛ, emii shɛɔ ehe waa!

^ kk. 17 Be ni Yesu kɛ bɔfoi lɛ gbaa sane lɛ, ema nɔ mi ehã amɛ shii abɔ akɛ, Yehowa baahã amɛsɔlemɔi ahetoo.​—Yoh. 14:13; 15:7, 16; 16:23.