Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Konxe bu inimigu

Konxe bu inimigu

‘Nu sabe kal ki é intensons di Satanás.’ — 2 CORÍNTIOS 2:11, nóta di rodapé.

KÁNTIKUS: 150, 32

1. Ki informasons Jeová da sobri kel inimigu na jardin di Éden?

ADON sabia ma kóbra ka ta pâpia. Talvês el da kónta ma éra un anju ki uza un kóbra pa pâpia ku Eva. (Gén. 3:1-6) Adon ku Eva ka sabia kenha ki éra kel anju. Má simé, Adon disidi fika kóntra Jeová i toma ladu di un algen ki nen el ka konxeba. (1 Tim. 2:14) Lógu na kel momentu Jeová kumesa ta da alguns informason sobri kel inimigu ki ngana Adon ku Eva i el promete ma kel inimigu ta sérba distruídu. Má tanbê, Jeová aviza ma antis di kel-li kontise, kel anju ki uza un kóbra pa ngana Adon ku Eva ta ben sérba inimigu di kes algen ki ta ama Deus. — Gén. 3:15.

2, 3. Pamodi ki Jeová da poku informasons sobri Satanás antis di Misías binha?

2 Jeová é un Deus ki sabe kuzê ki é midjór pa nos. Pur isu el atxa ma nu ka meste sabe nómi di kel anju ki rabéla kóntra el. * Sô uns 2.500 anu dipôs ki es rabela kóntra el na jardin di Éden ki Jeová ben uza un titlu pa pâpia di kel inimigu. El txoma-l di Satanás, ki siginifika “algen ki é kóntra”. (Jó 1:6 ) Nu ta atxa kel titlu li sô na três livru di Skrituras ebraiku: 1 Crónicas, i Zacarias. Sô dipôs ki Misías ben ki Jeová disidi da más informason sobri kel inimigu. Pamodi?

3 Pamodi obijetivu prinsipal di Jeová éra djuda pesoas sabe kenha ki éra Misías i bira se sigidor. (Lucas 24:44 ; Gál. 3:24) Talvês é pamodi kel-li ki Jeová disidi ka pâpia txeu di Satanás na Skrituras ebraiku i di kuzas ki el faze. Dipôs ki Misías txiga, Jeová uza-l el ku se disiplus pa fla-nu tudu kel ki nu meste sabe sobri Satanás i kes anju ki djunta ku el. * Kel-li é inportanti, pamodi é Jizus i kes skodjedu ku spritu santu ki Jeová ta ben uza pa kaba ku Satanás i se sigidoris. — Rom. 16:20; Apo. 17:14; 20:10.

4. Pamodi ki nu ka meste fika ku txeu medu di Diabu?

4 Apóstlu Pedru fla ma Satanás ki tanbê é Diabu é sima un ‘lion ki sta ku fómi’. Tanbê apóstlu Juan txoma Satanás di ‘dragon’ i di ‘kóbra’. (1 Ped. 5:8; Apo. 12:9) Má nu ka meste fika ku txeu medu di Diabu pamodi ten kuzas ki el ka ta konsigi faze. (Lé Tiago 4:7.) Nu ten proteson di Jeová, di Jizus i di anjus fiel. Ku ses ajuda, nu pode mante firmi kóntra nos inimigu. Má simé nu meste sabe respósta di três pergunta inportanti: Kuzê ki Satanás ta kontrola? Modi ki Satanás ta ngana un algen? I kuzê ki el ka ta konsigi faze? Nu ta ben odja respósta di kes pergunta li i lisons ki nu pode prende.

KUZÊ KI SATANÁS TA KONTROLA?

5, 6. Pamodi ki govérnus di ómi ka ta konsigi faze kes kuza ki umanus más meste?

5 Antis di Dilúviu, Satanás konvense alguns anju pa rabela kóntra Jeová i ben faze séksu ku mudjeris li na Téra. Kel verdadi li sta na Bíblia. El ta fla ma dragon ki ta reprizenta Satanás rasta djuntu ku el un térsu di strélas di Séu. (Gén. 6:1-4; Judas 6 ; Apo. 12:3, 4) Kantu ki kes anju bandona família di Deus, es toma ladu di Satanás. Oji Satanás ta kontrola tudu kes anju ki rabela kóntra Jeová. Kes anju é mutu más di ki un grupu ki ta kria prubléma, es sta organizadu. Satanás faze un govérnu pa imita Reinu di Deus. El é rei di kel govérnu i el organiza dimónis, el da-s puder i el faze-s governanti di mundu. — Efé. 6:12.

6 Satanás ta uza se organizason ki nu ka ta odja pa kontrola tudu kes govérnu di ómi. Nu sabe kel-li pamodi, kantu Satanás oferese Jizus ‘tudu kes reinu di Téra’, el fla: ‘N ta da-u tudu puder di es nason i tudu ses glória pamodi N dadu es i N ta da-s pa ken ki N krê.’ (Lúkas 4:5, 6, BPK ) Ten alguns govérnu ki ta faze kuza dretu pa ses povu. I ten alguns governanti ki ten bon intenson. Má ninhun govérnu di ómi ka ta konsigi faze kes kuza ki umanus más meste pamodi é Satanás ki ta kontrola-s. — Sal. 146:3, 4; Apo. 12:12.

7. Alén di govérnu, modi ki Satanás ta uza relijion falsu i kumérsiu pa ngana algen? (Odja dizenhu na komésu di studu.)

7 Kuzê más ki Satanás ku se dimónis ta kontrola? El ta uza relijion falsu i kumérsiu pa ngana ‘Téra interu.’ (Apo. 12:9) El ta uza relijion falsu pa spadja mintira sobri Jeová. Tanbê el sta ta faze di tudu pa el poi maioria di algen skese nómi di Deus. (Jer. 23:26, 27) Pur isu, kes algen sinseru ki ta atxa ma es sta ta adora Deus, es ta nganadu i es sta ta adora dimónis. (1 Cor. 10:20; 2 Cor. 11:13-15) Tanbê el ta uza kumérsiu pa el spadja mintira. Pur izénplu, el ta poi pesoas ta kridita ma pa es ser filís es meste ten txeu dinheru pa es kunpra monti kuza. (Prov. 18:11) Kes ki ta kridita na es mintira ta uza ses vida pa sirbi ‘Rikéza’ envês di Deus. (Mat. 6:24) Asi, amor pa dinheru ta sufoka kalker amor ki kel algen ten pa Deus. — Mat. 13:22; 1 João 2:1516.

8, 9. (a) Ki dôs lison inportanti nu ta prende di Adon ku Eva i di kes anju ki rabela? (b) Pamodi ki é inportanti sabe ma é Satanás ki sta kontrola mundu?

8 Izénplu di Adon ku Eva i di kes anju ki rabela ta inxina-nu dôs lison inportanti. Primeru, ten sô dôs ladu, i nu ten ki skodje un. Ô nu ta kontinua lial pa Jeová ô nu ta toma ladu di Satanás. (Mat. 7:13) Sugundu, kuzas ki Satanás pode da-nu ta dura poku ténpu. Pur izénplu, Adon ku Eva ganha xansi di disidi pa es mê kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu. Dimónis ganha un poku di puder pa kontrola govérnus umanu. (Gén. 3:22) Má kuza ki nu ta perde é sénpri mutu más txeu di ki kalker kuza ki Satanás pode da-nu. — Jó 21:7-17 ; Gál. 6:7, 8.

9 Pamodi ki é inportanti sabe ma Satanás sta kontrola mundu? El ta djuda-nu odja govérnus di ómi sima Jeová ta krê i ta motiva-nu kontinua ta faze nos trabadju di pregason. Nu sabe ma Jeová krê pa nu ruspeta govérnus di ómi. (1 Ped. 2:17) El ta spéra ma nu ta obi ku leis di kes govérnu désdi ki es ka ta bai kóntra se leis. (Rom. 13:1-4) Nos tanbê nu sabe ma nu ka debe mete na pulítika i nunka mostra ma nu gosta di un partidu ô un governanti. (João 17:15, 16 ; 18:36 ) Dja ki nu sta ta odja kuzê ki Satanás sta ta faze ku nómi di Jeová i el krê poi pesoas ta pensa kuza mariadu sobri el, nu ta xinti más vontadi di inxina otus algen verdadi sobri nos Deus. Nu ten orgulhu di ser konxedu pa Tistimunhas di Jeová i uza se nómi. Nu sabe ma ama Deus ta traze mutu más benson ki ama dinheru ô kuzas ki dinheru pode kunpra. — Isa. 43:10; 1 Tim. 6:6-10.

MODI KI SATANÁS TA TENTA NGANA UN ALGEN?

10-12. (a) Talvês ki iska Satanás uza pa ngoda se irmons? (b) Kuzê ki nu pode prende di kes anju ki rabela?

10 Satanás tanbê ta tenta ngana kada un di nos i el ta uza maneras diferenti ki ta da sértu. Pur izénplu, el ta uza iska pa el ngoda algen. Tanbê el ta uza medu, pa el poi un algen ta faze kuzê ki el krê.

11 Satanás é rei di bon na uza iska, ki el konsigi ngana txeu di se própi irmons, kes anju ki toma se ladu. Talvês el pasa txeu ténpu ta studa kes anju pa el pode sabe ki iska ki el ta uza. Alguns di kes anju morde iska i es faze séksu ku mudjeris na Téra. Fidjus di kes anju éra jiganti ki ta mandaba na tudu kes algen. (Gén. 6:1-4) Talvês é ka sô séksu ki Satanás uza pa ngoda kes anju, má tanbê promésa di manda na mundu. Asi el ka ta dexaba profesia sobri ‘disendenti di mudjer’ kunpri. (Gén. 3:15) Si éra kel-li ki Satanás kreba, ka da sértu. Jeová traze dilúviu ki straga tudu planus di Satanás ku se dimónis.

Satanás ta tenta ngoda-nu ku konportamentu seksual mariadu, orgulhu i fitisaria ku bruxaria (Odja parágrafus 12 i 13.)

12 Kuzê ki nu ta prende di kuza ki kontise? Konportamentu seksual mariadu i orgulhu é un di kes midjór iska di Satanás. Duránti milhons di anu kes anju ki rabela staba la na Séu ta sirbi Deus. Sikrê es staba ta vive na es anbienti, es dexa simenti di dizeju mariadu nase na ses korason. Di mésmu manera, txeu di nos dja ten txeu ténpu ta sirbi Deus. Má sikrê nu sta na organizason di Jeová, dizeju mariadu pode kria raís na nos korason. (1 Cor. 10:12) Pur isu nu debe djobe modi ki nos korason sta. Si nu atxa pensamentus mariadu ô sentimentus di orgulhu nu debe kaba ku el kel óra! — Gál. 5:26; Colossenses 3:5.

13. Ki otus iska Satanás gosta di uza i kuzê ki nu ten ki faze pa nu ka kai na se armadilha?

13 Otu iska ki Satanás ta uza é gana di sabe kuzas ki ten aver ku bruxaria i fitisaria. Alén di uza relijion falsu pa poi algen ta nvolve ku dimónis, Satanás tanbê ta uza diverson. El ta uza filmis i jogus di konputador pa poi fitisaria ku bruxaria ta parse un kuza bunitu. Modi ki nu pode proteje di es armadilha? Nu ka debe spéra ma organizason di Jeová ta faze un lista pa fla ki diverson ki é dretu ô mariadu. Kada un di nos debe trena se konsénsia pa skodje diversons ki ta agrada Jeová. (Heb. 5:14) Má, nu pode skodje diverson ki é dretu, si nu sigi konsedju di apóstlu Polu ki ta fla ma nos amor pa Deus debe ser ‘sen finjimentu.’ (Rom. 12:9) Nu debe pergunta nos kabésa: Diversons ki N ta skodje ta mostra ma mi é un algen finjidu? Si nha studanti di Bíblia ô algen ki N ta faze revizita odja kes diverson ki N ta skodje, kuzê ki el ta pensa di mi? El ta atxa ma N ta kunpri kel ki N ta inxina? Si kuzas ki nu ta faze sta di akordu ku kuzas ki nu ta fla, ta ser más faxi skapa di armadilha di Satanás. — 1 João 3:18.

Satanás ta uza govérnu pa ka dexa-nu prega, preson di kolégas di skóla i el ta poi família kóntra nos (Odja parágrafu 14.)

14. Modi ki Satanás ta tenta pô-nu medu i modi ki nu pode lida ku el?

14 Alén di uza txeu tipu di iska, Satanás tanbê ta uza medu. Pur izénplu, el pode poi govérnus proíbi nos trabadju di pregason ô el pode poi nos kolégas di trabadju ô di skóla pa faze-nu trósa, sô pamodi nu ta sigi kel ki Bíblia ta fla. (1 Ped. 4:4) Alvês Satanás pode uza nos família ki tene bon intenson pa tenta konvense-nu pa nu ka bai runion. (Mat. 10:36) Modi ki nu pode lida ku es situason? Nu ka meste fika spantadu ku kes ataki, pamodi Satanás sta na géra kóntra nos. (Apo. 2:10; 12:17) Tanbê nu ten ki lenbra sénpri ma ken ki sta pa tras di tudu kel-li é Satanás. El fla ma sô nu ta sirbi Jeová óras ki tudu kuza sta dretu i óras ki situason bira difísil nu ta da Deus kósta. (Jó 1:9-11 ; 2:45 ) Nu ta kúnfia ma Jeová ta da-nu forsa ki nu meste pa nu lida ku es situason. Nu ka debe skese ma nunka el ka ta bandona-nu. — Heb. 13:5.

KUZÊ KI SATANÁS KA TA KONSIGI FAZE?

15. Satanás pode obriga un algen faze kuzê ki el krê? Splika.

15 Satanás ka ta pode obriga un algen pa faze kuza ki el krê. (Tia. 1:14) Txeu algen na mundu nen ka ta da kónta ma el sta na ladu di Satanás. Má, óras ki un algen ta prende verdadi, el pode skodje di ki ladu el krê fika. (Atos 3:17 ; 17:30 ) Si nu sta disididu na obi ku Deus, Satanás ka ta konsigi disvia-nu. — Jó 2:3 ; 27:5.

16, 17. (a) Ki otus kuza ki Satanás ku se dimónis ka ta konsigi faze? (b) Pamodi ki nu ka debe ten medu di faze orason ku vós altu?

16 Ten más un kuza ki Satanás ku se dimónis ka ta konsigi faze. Pur izénplu, ka ten nada na Bíblia ki ta mostra ma es ten puder di lé menti ô korason di un algen. Sô Jeová ku Jizus ki pode faze kel-la. (1 Sam. 16:7; Mar. 2:8) Má i si nu pâpia ô faze orason ku vós altu? Nu meste xinti medu ma Diabu ô se dimónis pode obi-nu i trapadja kuzê ki nu krê faze? Nau. Pensa na kel-li: Nos nu ka ten medu di faze kuzas dretu na trabadju di Jeová sô pamodi Diabu pode odja-nu. Di mésmu manera, nu ka pode xinti medu di faze orason ku vós altu sô pamodi Diabu pode obi-nu. Bíblia ten txeu izénplu di sérvus di Deus ki faze orason ku vós altu, má na ninhun lugar nu ka ta atxa ma es fika ku medu pa Diabu ka obi-s. (1 Reis 8:22, 23 ; João 11:41, 42 ; Atos 4:23, 24 ) Si nu sforsa pa nu pâpia i faze kuzas di manera ki Jeová krê el ka ta dexa pa Diabu faze-nu nada ki el ka ta pode konpo. — Lé Salmo 34:7.

17 Nu meste konxe nos inimigu, má nu ka meste xinti medu di el. Ku ajuda di Jeová ti un umanu inperfetu pode vense Satanás. (1 João 2:14 ) Si nu fika kóntra Diabu, el ta fuji di nos. (Tia. 4:7; 1 Ped. 5:9) Ken ki Satanás más ta krê pega é jóvens. Kuzê ki es pode faze pa es mante firmi kóntra Diabu? Kel otu artigu ta ben responde es pergunta.

^ par. 2 Na Bíblia nu ta atxa nómi di alguns anju. (Juí. 13:18; Dan. 8:16; Lucas 1:19 ; Apo. 12:7) Tanbê Bíblia ta fla ma Jeová ta txoma kada stréla pa se nómi. (Sal. 147:4) Kel-li ta mostra ma tudu anju ten un nómi, ti mésmu kel kriatura ki bira Satanás.

^ par. 3 Titlu Satanás ta parse sô 18 bês na Skrituras ebraiku, má el ta parse más di 30 bês na Skrituras gregu.