Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Nos tudu nu debe ser un sima Jeová ku Jizus é un

Nos tudu nu debe ser un sima Jeová ku Jizus é un

‘N ta pidi-u pa tudu es ser un, sima abo, Pai, bu sta unidu ku mi’. — JOÃO 17:20, 21.

KÁNTIKUS: 24, 99

1, 2. (a) Kuzê ki Jizus pidi na kel orason ki el faze ku se apóstlus? (b) Pamodi ki Jizus ta preokupaba ku union di apóstlus?

NA SE últimu noti djuntu ku se apóstlus, Jizus staba preokupadu ku union. Pur isu kantu el ora djuntu ku es, Jizus pidi pa tudu se disiplus ser un sima el ku se Pai é un. (Lé João 17:20, 21.) Ses union ta sérba un próva klaru ma Jeová manda Jizus pa Téra pa faze Se vontadi. Pesoas ta sabeba ken ki éra disiplus verdaderu di Jizus óras ki es ta odjaba amor entri es. Kel amor ta poba es más unidu. — João 13:34, 35.

2 Jizus ta preokupaba txeu ku union pamodi el repara ma se apóstlus inda ka staba unidu. Na kel últimu noti, apóstlus ‘diskuti ken ki éra más inportanti entri es.’ I dja es diskutiba antis pamodi kel-li. (Lúkas 22:24-27, BPK ; Mar. 9:33, 34) Tanbê, Tiagu ku Juan pidi Jizus pa da-s un lugar inportanti na Reinu. — Mar. 10:35-40.

3. Kuzê ki podia inpidiba disiplus di Jizus Kristu di kontinuaba unidu? Ki perguntas nu sta ben responde na es studu?

3 Gana di ten más puder é ka éra úniku prubléma pa disiplus di Jizus Kristu kontinuaba unidu. Pesoas na ténpu di Jizus staba divididu pamodi ódiu i diskriminason. Pa disiplus di Jizus kontinuaba unidu, es tinha ki venseba kes tipu di sentimentu li. Na es studu, nu ta ben responde três pegunta: Modi ki Jizus lida ku diskriminason? Modi ki el djuda se sigidoris vense diskriminason i kontinua unidu? Modi ki ensinus di Jizus ta djuda-nu kontinua unidu?

JIZUS KU SE DISIPLUS SUFRI DISKRIMINASON

4. Da izénplus ki ta mostra ma Jizus sufri diskriminason.

4 Jizus tanbê sufri diskriminason. Kantu Filipi fla Natanael ma dja el atxa Misías, Natanael responde: ‘Pode sai algun kuza dretu di Nazaré?’ (João 1:46 ) Pode ser ki Natanael konxeba kel profesia di Miqueias 5:2, i el ta atxaba ma Nazaré é ka éra un sidadi inportanti dimás pa Misías binha di la. Tanbê pesoas inportanti ki ta moraba na Judea ta disprezaba Jizus pamodi el éra di Galilea. (João 7:52 ) Kes algen di Judea ta atxaba ma es éra más inportanti di ki kes algen di Galilea. Alguns judeu tenta ofende Jizus i es txoma-l di samaritanu. (João 8:48 ) Samaritanus éra di un nason diferenti i es ka ta sigiba relijion di judeus. Povu di Judea i povu di Galilea ka ta ruspetaba samaritanus i es ka tinha tratu ku es. — João 4:9.

5. Ki diskriminason disiplus di Jizus sufri?

5 Kes xéfi di relijion di judeus ta disprezaba sigidoris di Jizus. Kes farizeu ta flaba ma es éra pesoas maldisuadu. (João 7:47-49 ) Es ta flaba ma algen ki ka studaba na un skóla di relijion di judeus ô ki ka ta sigiba ses tradison, ka tinha valor i es éra disprezadu. (Atos 4:13, nóta di rodapé) Jizus ku se disiplus ta sufreba diskriminason pamodi pesoas di kel ténpu staba divididu na relijion, na sosiadadi i tinha rasa i kultura diferenti. Disiplus di Jizus tanbê dexa kel diskriminason influensia-s. Pa es kontinuaba unidu, es tinha ki mudaba ses manera di pensa.

6. Da izénplus ki ta mostra ma diskriminason pode prujudika-nu.

6 Na mundu di oji, txeu algen ta mostra diskriminason. Nu pode sufri diskriminason ô nu pode ten algun diskriminason déntu nos. Repara kuzê ki un pionera na Austrália fla: “N tinha txeu ódiu di algen branku, pamodi N ta pensaba txeu na injustisa ki povu aboríjene sufri i ti inda sta ta sufri. Ami tanbê N sufri pamodi kel-li i N fika ku más ódiu.” Un irmon di Kanadá, ka gostaba di algen ki ta papiaba otu língua. El fla: “N ta atxaba ma ken ki ta pâpia fransês éra más midjór. N tinha txeu raiba di algen ki ta pâpia inglês.”

7. Kuzê ki Jizus faze pa el ka mostra diskriminason?

7 Sima na ténpu di Jizus é ka faxi kaba ku kes kuza ki ta poi algen ta mostra diskriminason. Kuzê ki Jizus faze pa el ka mostra diskriminason? Primeru, nunka el ka dexa diskriminason nase na se korason. El ta pregaba pa tudu tipu di algen, riku ku póbri, farizeus ku samaritanus i ti pa kobradoris di inpostu ku pekadoris. Sugundu, através di se izénplu i kuzas ki el ta inxinaba, Jizus mostra se disiplus ma es debe vense kalker sentimentu di diskriminason kóntra otus algen.

AMOR I UMILDADI TA VENSE DISKRIMINASON

8. Ki verdadi inportanti ta djuda-nu ser unidu? Splika.

8 Jizus inxina un verdadi inportanti ki ta djuda-nu ser unidu. El fla: ‘Nhos tudu é irmons.’ (Lé Mateus 23:8, 9.) Nos é ‘irmons’ pamodi nos tudu é fidju di Adon. (Atos 17:26 ) Má é ka sô pamodi kel-li. Jizus splika ma se disiplus é irmons ku irmans pamodi es seta pa Jeová ser ses Pai. (Mat. 12:50) Tanbê nos tudu ta faze párti di família di Deus, unidu pamodi amor i fé. É pur isu ki txeu bês na kartas ki apóstlus skrebe, es ta txomaba otus disiplu di ‘irmons ku irmans’. — Rom. 1:13; 1 Ped. 2:17; 1 João 3:13. *

9, 10. (a) Pamodi ki judeus ka devia pensaba ma es éra midjór di ki otus rasa? (b) Kuzê ki Jizus faze pa inxina ma é ka dretu pensa ma nos rasa é midjór di ki otus? (Odja dizenhu na komésu di studu.)

9 Dipôs ki el dexa klaru ma nu debe trata kunpanheru sima irmons ku irmans, Jizus mostra ma é inportanti nu ser umildi. (Lé Mateus 23:11, 12.) Sima dja nu odja, alvês orgulhu ta dividiba apóstlus. Tanbê na ténpu di Jizus pesoas tinha orgulhu di ses rasa. Má, judeus podia flaba ma es éra midjór di ki otus rasa sô pamodi es éra família di Abraon? Txeu judeu ta pensaba si. Má Juan Batista fla-s: ‘Di es pédras li Deus pode faze fidjus di Abraon.’— Lúkas 3:8, BPK.

10 Jizus fla ma é ka dretu nu atxa ma nos rasa é midjór di ki otus. El dexa kel-li klaru kantu un instrutor di lei pergunta-l: ‘Kenha ki é nha prósimu?’ Jizus konta un stória pa responde se pergunta. Alguns ladron ataka un judeu i es dexa-l detadu na txon déntu strada. Otus judeu pasa na el, má nen es ka liga-l. Nton un samaritanu xinti péna di kel judeu i el kuida di el ku amor. Na fin di stória Jizus fla kel instrutor di lei pa el ser sima kel samaritanu. (Lúkas 10:25-37, BPK ) Jizus mostra ma un samaritanu podia inxinaba judeus kuzê ki siginifika ama otus algen.

11. (a) Pamodi ki disiplus di Jizus tinha ki venseba diskriminason? (b) Kuzê ki Jizus faze pa djuda-s ntende kel-li?

11 Antis di Jizus bai pa Séu, el manda se disiplus pa da tistimunhu na ‘tudu Judea ku Samaria, i na tudu kantu di mundu.’ (Atus 1:8, BPK ) Pa es fazeba kel ki Jizus mandaba es, es tinha ki venseba kalker sentimentu di orgulhu ô diskriminason. Má txeu ténpu antis, Jizus dja priparaba se disiplus pa kel-li. Sénpri el ta txomaba atenson pa bons kualidadi na kes algen ki éra stranjeru. Pur izénplu, el ilôjia un stranjeru ki éra xéfi di trópa pamodi el tinha un fé fórti. (Mat. 8:5-10) Kantu Jizus staba na Nazaré, el mostra modi ki Jeová djuda dôs stranjeru, sima kel viúva di Sarefá, ki éra di Finísia i Naaman ki éra di Síria. (Lucas 4:25-27 ) Alén di pâpia ku un mudjer samaritana, Jizus pasa dôs dia na sidadi di Samaria pamodi kes algen krê obiba se mensaji. — João 4:21-24, 40.

DISIPLUS DI JIZUS LUTA KÓNTRA DISKRIMINASON

12, 13. (a) Modi ki apóstlus reaji kantu es odja Jizus ta inxina un mudjer di Samaria? (Odja dizenhu na komésu di studu.) (b) Kuzê ki ta mostra ma Tiagu ku Juan ka ntende kuzê ki Jizus krê inxinaba es?

12 Apóstlus di Jizus faze txeu sforsu pa vense diskriminason. Kantu es odja Jizus ta inxina un mudjer di Samaria, es fika spantadu. Pamodi? (João 4:9, 27 ) Pamodi kes xéfi di relijion di judeus ka ta papiaba ku mudjeris na públiku, más piór inda ku kel mudjer di Samaria ki tinha mau fama. Nton kes apóstlu txoma Jizus pa es bai kume. Má se respósta mostra ma kumida é ka éra más inportanti ki se trabadju di pregason. El fla ma se kumida éra faze vontadi di se Pai, pâpia ku tudu tipu di algen, mésmu ki éra ku un mudjer di Samaria. — João 4:31-34.

13 Tiagu ku Juan ka ntende kuzê ki Jizus krê inxinaba es. Kantu Jizus ku se disiplus bai Samaria, es djobe un lugar di fika. Má samaritanus nega resebe-s. Tiagu ku Juan fika uma xatiadu, i es pergunta Jizus si es podia mandaba lumi pa dixi di séu pa distrui tudu kel sidadi. Má Jizus foi firmi i el koriji-s. (Lucas 9:51-56 ) Má, imajina si kel lugar ta fikaba na Galilea, na ses sidadi. Bu ta atxa ma Tiagu ku Juan ta reajiba di mésmu manera? Talvês es xinti raiba pamodi diskriminason. Un ténpu dipôs, kantu Juan prega na Samaria i txeu algen obi-l, talvês el xinti vergónha pamodi el reajiba di kel manera. — Atos 8:14, 25.

14. Modi ki rezolvedu un prubléma di diskriminason pamodi língua?

14 Poku ténpu dipôs di Pentikósti di anu 33, kontise un diskriminason na dividi kumida pa kes viúva póbri. Kes viúva ki ta papiaba gregu repara ma es tratadu ku diferénsa. (Atos 6:1 ) Talvês kel-la kontise pamodi es ta papiaba língua diferenti. Apóstlus toma medida kel óra, es skodje ómis di kunfiansa pa dividi kumida. Tudu kes ómi ki skodjedu tinha nómi gregu. Di sertéza kes viúva fika kontenti.

15. Modi ki Pedru ba ta prende poku-poku ma el ka debe faze diskriminason? (Odja dizenhu na komésu di studu.)

15 Na anu 36 D.J., pregason spadja pa tudu nason. Antis di kel-li, apóstlu Pedru ta staba sô djuntu ku kes algen ki éra judeus. Má dipôs ki Deus mostra-l ma kristons ka debe faze diskriminason, Pedru prega pa Kornéliu ki éra un trópa di Roma. (Lé Atos 10:28, 34, 35.) Désdi kel dia, Pedru fika ta kume i ta sta djuntu ku kes kriston ki ka éra judeu. Má alguns anu dipôs, Pedru para di sta djuntu ku kes ki ka éra judeu na sidadi di Antiokia. (Gál. 2:11-14) Kantu kel-li kontise, apóstlu Polu txoma Pedru atenson i Pedru seta koreson. Kantu Pedru skrebe se primeru karta pa kes irmon judeu i pa kes ki ka éra judeu na Ázia, el fla ma é inportanti ten amor pa irmons di mundu interu. — 1 Ped. 1:1; 2:17.

16. Kes primeru sigidor di Jizus éra konxedu pamodi kuzê?

16 Nbóra dura algun ténpu, apóstlus konsigi prende ku Jizus ma es debe ama ‘tudu tipu di algen’. (João 12:32 ; 1 Tim. 4:10) Kes primeru sigidor di Jizus fika ta konxedu pa amor ki es tinha pa kunpanheru. Un skritor ki txoma Tertulianu, ki vive pa vólta di anu 200 D. J., skrebe kuzê ki pesoas ta flaba sobri sigidoris di Jizus: ‘Es ta ama kunpanheru i es sta prontu ti pa móre pa kunpanheru.’ Kes primeru sigidor di Jizus, ‘bisti kel novu manera di ser’ i es ntende ma pa Deus tudu algen é igual. — Col. 3:10, 11.

17. Da izénplus ki ta mostra modi ki nu pode rinka diskriminason di nos korason.

17 Pode ser tanbê ki ta dura algun ténpu pa nu rinka diskriminason di nos korason. Repara kuzê ki un irman na Fransa fla sobri se luta: “Jeová sta ta inxina-m kuzê ki é amor, kuzê ki é ten amor pa tudu algen i modi ki N pode dividi kuzas ki N ten ku otus. Má ti inda N sta prende vense diskriminason. I é ka faxi faze kel-li. Pur isu sénpri N ta ora sobri es asuntu.” Un irman na Spanha tanbê sta ta luta ku mésmu prubléma. El fla: “Alvês, N ten ki kontrola pa N ka ôdia pesoas di otus rasa. Kuazi sénpri N ta konsigi. Má N sabe ma N ten ki kontinua ta luta. Ku ajuda di Jeová N sta ta xinti filís pamodi N ta faze párti di un família unidu.” Kada un di nos debe pergunta nos kabésa: ‘Ami tanbê, N meste luta pa N ka trata otus ku diskriminason?’

AMOR TA VENSE DISKRIMINASON

18, 19. (a) Pamodi ki nu debe trata tudu algen ku amor? (b) Modi ki nu ta mostra ma nu ta faze kel-li?

18 É bon nu lenbra ma nos tudu nu staba lonji di Deus. (Efé. 2:12) Má Jeová traze-nu pa el pamodi se amor. (Ose. 11:4; João 6:44 ) I Jizus resebe-nu ku amor. Nbóra nos é pekador, el abri-nu pórta pa nu pode faze párti di família di Deus. (Lé Romanos 15:7.) Si Jizus resebe-nu ku txeu amor, nos tanbê nu ten obrigason di faze mésmu kuza pa tudu algen!

Anos é unidu i nu ten amor pa kunpanheru pamodi sabedoria di Deus (Odja parágrafu 19.)

19 Nu sta kada bês más pértu di fin, pur isu divizon, diskriminason i ódiu sta ta bira más txeu. (Gál. 5:19-21; 2 Tim. 3:13) Má, anos nu krê ten sabedoria di Deus ki ta djuda-nu trata tudu algen igual i npenha pa kuzas ki ta traze pas. (Tia. 3:17, 18) Nu ta xinti filís óras ki nu ta faze amizadi ku algen di otu país, ntende ses kultura i ti prende ses língua. Asi, nu ta xinti ma nos pas sta ta ‘bira sima un riu i justisa sima óndias di mar.’ — Isa. 48:17, 18.

20. Kuzê ki ta kontise óras ki nu ta dexa amor muda nos manera di pensa i nos korason?

20 Kel irman na Austrália ki nu pâpia di el na parágrafu 6, fla ma el muda txeu dipôs ki el studa Bíblia. El fla: “É sima ki konhisimentu di verdadi abri-m nhas odju. Amor muda nha manera di pensa i nha korason. Tudu diskriminason i ódiu ki N ta xintiba dja kaba.” Tanbê kel irmon di Kanadá fla ma gósi el fika ta sabe ma pesoas ta ôdia un algen pamodi es ka konxe-l. El prende ma “kualidadis ki un algen ten ka ta dipende di lugar ki el nase.” Gósi el sta kazadu ku un irman ki ta pâpia inglês! Kes izénplu li ta mostra ma amor pode vense kalker tipu di diskriminason. Nu ten sertéza ma amor ta djuda-nu kontinua sénpri unidu. — Col. 3:14.

^ par. 8 Palavra “irmons” tanbê pode inklui irmans na kongregason. Polu skrebe karta pa ‘irmons’ na Roma, má tanbê el inklui irmans pamodi el fla nómi di alguns di es. (Rom. 16:3, 6, 12) Dja ten txeu ténpu ki revista Sentinéla ta txoma kristons di ‘irmons ku irmans’.