Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Dexa leis i prinsípius di Deus trena bu konsénsia

Dexa leis i prinsípius di Deus trena bu konsénsia

‘N ta pensa na bus lei.’ — SALMOS 119:99.

KÁNTIKUS: 127, 88

1. Kal ki é un di kes diferénsa entri algen ku animal?

BU SABE kal ki é un di kes kuza ki ta poi algen ser supirior di ki animal? É konsénsia, ki é un prezenti ki Jeová da-nu. Adon ku Eva tanbê tinha konsénsia, pur isu lógu dipôs ki es peka kóntra Deus, es tenta sukundi di el. Pamodi ki es faze kel-li? Pamodi es staba ku konsénsia pizadu.

2. Pamodi ki nos konsénsia é sima un búsula? (Odja dizenhu na komésu di studu.)

2 Si un algen ka trena se konsénsia, el é sima un barku ki ta uza un búsula stragadu. Si barku ka tene búsula dretu, béntu i korentis di mar pode leba-l pa otu direson. Má, un búsula ki ta funsiona dretu ta djuda kapiton di barku leba-l na direson sértu. Nos búsula é nos konsénsia. É kel vós déntu di nos ki ta fla-nu kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu. Tanbê el pode gia-nu na kaminhu sértu. Má pa nos konsénsia ser un gia di kunfiansa, nu meste trena-l dretu.

3. Kuzê ki pode kontise si nu ka trena nos konsénsia dretu?

3 Si nu ka trena nos konsénsia dretu, el ka ta gia-nu pa kaminhu sértu. (1 Tim. 4:1, 2) Má, el pode ti pô-nu ta fla ‘ma kel ki é bon é mau i ma kel ki é mau é bon’. (Isa. 5:20) Jizus aviza se sigidoris: ‘Ta ben txiga ténpu ki algen ki mata nhos ta pensa ma el sta ta faze un trabadju sagradu pa Deus.’ (João 16:2 ) É kel-li ki kontise ku kes algen ki mata disiplu Estevão i ku otus algen ki ta pensaba sima es. (Atos 6:8, 12 ; 7:54-60 ) É difísil kridita ma duránti monti ténpu kes xéfi di relijion ki ta flaba ma es ta adoraba Deus, faze kuzas gravi ki Deus ta ôdia, sima mata algen! (Êxo. 20:13) Nu pode odja klaru ma konsénsia di kes algen, ka gia-s na kaminhu sértu!

4. Kuzê ki nu pode faze pa nos konsénsia gia-nu na un bon kaminhu?

4 Palavra di Deus, ten txeu lei i prinsípius inportanti ki ‘ta sirbi pa inxina, pa koriji, pa poi kuzas na kaminhu, pa disiplina ku justisa’. (2 Tim. 3:16) Si nu krê pa nos konsénsia djuda-nu faze kuzas dretu, nu ten ki studa Bíblia, pensa na kuzê ki nu lé i faze sima nu prende. Si nu faze kes kuza li, nu ta ntende modi ki Jeová ta pensa i nos konsénsia pode gia-nu na un bon kaminhu. Nu ben odja modi ki leis i prinsípius di Jeová pode djuda-nu trena nos konsénsia.

DEXA LEIS DI DEUS TRENA-U

5, 6. Modi ki leis di Jeová ta djuda-nu?

5 Leis di Deus pode djuda-nu di un monti manera. Má pa kel-li kontise, sô lé ka ta txiga. Nu ten ki ama leis di Jeová i ten ruspetu pa es. Palavra di Deus ta fla: ‘Nhos ôdia kuzê ki é mariadu i nhos ama kuzê ki é dretu’. (Amós 5:15 ) Má modi ki nu ta konsigi faze kel-li? Nu meste prende odja kuzas sima Jeová ta odja. Pur izénplu, imajina ma bu ka sta konsigi durmi. Bu ta bai na dotor i el ta manda-u faze dieta, faze izersísiu i muda bus ábitu. Bu ta faze sima el manda-u i bu ta konsigi torna durmi dretu. Di sertéza bu ta krê agradise kel dotor, pamodi el djuda-u xinti midjór.

6 Di mésmu manera, nos Kriador da-nu alguns lei ki pode djuda-nu ten un vida más midjór i proteje-nu di prublémas pamodi pekadu. Pur izénplu, el da-nu leis ki ta mostra kuzê ki el ta pensa sobri mintira, ngana algen, furta, ten konportamentu seksual mariadu, violénsia i fitisaria ô bruxaria. (Lé Provérbios 6:16-19 ; Apo. 21:8) Óras ki nu ta sigi kes lei li, nos vida ta fika más midjór. I kel-li ta djuda-nu da más valor i ten más amor pa Jeová i pa se leis.

7. Modi ki lé i pensa na kes stória di Bíblia pode djuda-nu?

7 Pa nu prende ku leis di Deus, nu ka meste pasa pa situasons difísil ki pode traze-nu prublémas na vida. Na Bíblia, nu ta atxa izénplus di pesoas ki pasa pa prublémas gravi pamodi es ka obi ku leis di Jeová. Nu pode prende lisons inportanti ku kes izénplu li. Provérbios 1:5 ta fla: ‘Algen ki ten sabedoria ta obi i el ta ganha más instruson’. Midjór instruson ki nu pode resebe ta ben di Deus, i el ta orienta-nu óras ki nu ta lé i nu ta pensa na kes stória ki kontise ku kes algen ki Bíblia ta pâpia di es. Pur izénplu, pensa na txeu dór ki Rei Davidi xinti pamodi el ka obi ku leis di Jeová i el nvolve ku Batiseba, ki éra un mudjer kazadu. (2 Sam. 12:7-14) Óras ki bu ta lé kes stória, pensa na kes pergunta li: ‘Modi ki Davidi podia ivitaba tudu kel sufrimentu? Si N pasa pa un tentason sima kel-li, kuzê ki N ta faze? N ta fuji sima Juzé ô N ta ser sima Davidi?’ (Gén. 39:11-15) Pensa na kes pergunta li pode djuda nos korason ‘ôdia kuzê ki é mariadu’.

8, 9. (a) Pa kuzê ki nos konsénsia ta sirbi? (b) Modi ki prinsípius di Bíblia pode djuda nos konsénsia?

8 É más faxi nu fika lonji di kes kuza ki nu sabe ma Jeová ka gosta. Má ten alguns situason ki Bíblia ka ta fla-nu klaru kuzê ki nu debe faze. Na kes situason li, modi ki nu ta sabe kuzê ki Jeová krê pa nu faze? É la ki nu ta meste uza nos konsénsia di akordu ku kel ki nu prende na Bíblia.

9 Pamodi amor ki Jeová ten pa nos, el ta da-nu prinsípius ki pode gia nos konsénsia. El fla: ‘Ami, Jeová, mi é bu Deus, Kel ki ta inxina-u kuzê ki é midjór pa bo, Kel ki ta gia-u na kaminhu ki bu debe anda.’ (Isa. 48:17, 18) Óras ki nu ta pensa na prinsípius di Bíblia i nu ta dexa-s entra na nos korason, nu ta konsigi koriji, orienta i muda nos konsénsia. Faze kel-li, ta djuda-nu toma bons disizon.

DEXA PRINSÍPIUS DI BÍBLIA TRENA-U

10. Kuzê ki é prinsípiu? Modi ki Jizus ta uzaba prinsípius pa el inxinaba?

10 Kuzê ki é prinsípiu? Prinsípiu é un verdadi prinsipal ki ta orienta nos manera di pensa, di aji i ki ta djuda-nu toma bons disizon. Si nu krê ntende un prinsípiu, nu ten ki ntende modi ki Jeová ta pensa i sabe pamodi ki el kria alguns lei. Kantu Jizus staba na Téra, el inxina se disiplus txeu verdadi prinsipal, ki ta ben djudaba es ntende ma kuzas ki es ta pensaba i kuzas ki es ta fazeba, pode trazeba bons ô maus rezultadu. Pur izénplu, el inxina ma raiba pode poi algen ta faze violénsia, i ma pensa na kuzas mariadu pode poi un algen ta faze adultériu. (Mat. 5:21, 22, 27, 28) Si nu krê trena nos konsénsia dretu, nu meste dexa prinsípius di Deus gia-nu. Asi, tudu disizons ki nu ta toma ta da glória pa Deus. — 1 Cor. 10:31.

Un algen maduru ta ruspeta konsénsia di otus algen (Odja parágrafus 11 i 12.)

11. Modi ki dôs algen pode ten konsénsia diferenti?

11 Pode ser ki dôs sérvu di Jeová, ta pensa diferenti sobri mésmu asuntu ki ta nvolve konsénsia. Nu ben pâpia sobri bebida alkólika. Bíblia é ka kóntra bebida. Má, el é kóntra algen ki ta bebe dimás ô ki ta toma moku. (Prov. 20:1; 1 Tim. 3:8) Pur isu, un irmon ki ta bebe na limiti, el ka ta preokupa ku kel asuntu li. Má, es irmon debe pensa sô na se konsénsia? Nau. É inportanti tanbê nu pensa na konsénsia di otus algen.

12. Modi ki Romanos 14:21 pode djuda-nu ruspeta konsénsia di otus algen?

12 Apóstlu Polu mostra ma é inportanti nu ruspeta konsénsia di otus algen. El skrebe: ‘É midjór ka kume karni, nen bebe vinhu, nen faze nada ki ta poi bu irmon tropesa.’ (Rom. 14:21) Nos tudu nu ten direitu di faze kuzas ki pa nos konsénsia é ka mariadu. Má i si un irmon ka ta pensa sima nos? Bu ta abriba mô di bu direitu? Pur izénplu, ten irmons ki ta disidi ka toma ninhun bebida, pamodi antis di es prende verdadi, es tinha prubléma ku bebida. Imajina ma bu konvida un di kes irmon pa bu kaza. Bu oferese-l un bebida i el ka toma. Bu ta kontinuaba ta insisti ku el? Klaru ki nau. Pamodi nu ka krê pa nos irmons torna faze kuzas ki ta prujudika-s. — 1 Cor. 6:9, 10.

13. Kuzê ki Timótiu faze pa el pode pregaba pa judeus?

13 Timótiu disidi faze sirkunsizon pa el podia pregaba pa judeus i pa el ka tropesaba ningen. Kantu el faze kel-li, el tinha 20 anu, pur isu éra un kuza ki dueba el txeu. Sima apóstlu Polu, Timótiu ta pensaba na konsénsia di otus algen. (Atos 16:3 ; 1 Cor. 9:19-23) Abo tanbê, bu krê faze alguns sakrifisiu pa djuda otus algen, sima Timótiu faze?

‘NU BIRA ALGEN MADURU’

14, 15. (a) Kuzê ki nu ten ki faze pa nu ser un algen maduru? (b) Modi ki un algen maduru ta trata otus algen?

14 Sérvus di Jeová ka debe fika sô na kes ensinu prinsipal sobri Kristu, má es debe ‘bira algen maduru’. (Heb. 6:1) Nu ka ta konsigi faze kel-li di un óra pa otu, má nu meste sforsa pa nu bira un algen maduru. Nu ten ki studa Bíblia pa nu konxe i ntende Palavra di Deus. É pur isu ki Jeová sénpri ta fla-nu pa nu lé Bíblia tudu dia. (Sal. 1:1-3) Bu sta sforsa pa faze kel-li? Kada bês ki bu lé Bíblia, bu ta ntende leis i prinsípius di Jeová más midjór.

15 Lei más inportanti pa sérvus di Jeová, é lei di amor. Jizus fla se disiplus: ‘Pamodi kel-li tudu algen ta fika ta sabe ma nhos é nha disiplus: si nhos mostra amor pa kunpanheru.’ (João 13:35 ) Tiagu, ki éra irmon di Jizus sô pa ladu mai, fla ma amor é ‘kel lei ki ta manda’. (Tia. 2:8) Apóstlu Polu tanbê fla: ‘Amor ta kunpri lei.’ (Rom. 13:10) Kuzas ki es fla sobri amor é verdadi, pamodi Bíblia ta fla ma ‘Deus é amor.’ (1 João 4:8 ) Pa Deus, amor é más di ki un sentimentu. Apóstlu Juan skrebe: ‘É si ki Deus mostra se amor pa nos: Deus manda se Fidju unijénitu pa ben mundu pa nu ganha vida através di el.’ (1 João 4:9 ) Si nos tanbê nu ten txeu amor pa Jeová, pa Jizus, pa nos irmons i pa tudu algen, nu sta mostra ma nos é algen maduru. — Mat. 22:37-39.

Si nu prende pensa di akordu ku prinsípius, nos konsénsia ta djuda-nu toma bons disizon (Odja parágrafu 16.)

16. Pamodi ki un algen maduru ta da más valor pa prinsípius?

16 Sima bu ta ba ta sforsa pa bu ser un algen más maduru, bu ta pasa ta da más valor pa prinsípius di Bíblia. Pamodi? Pamodi leis pode sirbi sô pa alguns situason, má prinsípius ta sirbi pa txeu situason. Pur izénplu, un mininu ka ta ntende pamodi ki é prigozu sta djuntu ku maus koléga. Nton, se pai ku se mai ta kria régras pa es pode proteje-l. (1 Cor. 15:33) Má óras ki el fika más grandi, kel mininu ta prende pensa di akordu ku prinsípius di Bíblia. Asi el ta konsigi skodje dretu ken ki debe ser se amigus. (Lé 1 Coríntios 13:11; 14:20.) Di mésmu manera, si nu prende uza prinsípius di Bíblia pa djuda-nu pensa, nu sta trena nos konsénsia di manera ki Jeová krê pa nu pensa. Asi, nos konsénsia sénpri ta djuda-nu toma bons disizon.

17. Pamodi ki nu pode fla ma nu ten kel ki nu meste pa djuda-nu toma bons disizon?

17 Jeová ta da-nu tudu ki nu meste pa nu toma bons disizon. Si nu prende uza dretu kes lei i prinsípius ki nu ta atxa na Bíblia, es ta djuda-nu ‘ser totalmenti kapás, ben priparadu pa tudu bon óbra.’ (2 Tim. 3:16, 17) Pur isu, djobe prinsípius ki ta djuda-u ‘ntende kal ki é vontadi di Jeová.’ (Efé. 5:17) Uza dretu kes feraménta di studu ki organizason di Jeová dja faze, sima Índice das Publicações da Torre de Vigia, Guia de Pesquisa para Testemunhas de Jeová, Watchtower Library, BIBLIOTECA ON-LINE da Torre de Vigia i aplikativu JW Library. Kes feraménta li pode djuda-nu prende txeu kuza na nos studu pesoal i na nos adorason na família.

UN KONSÉNSIA BEN TRENADU TA DJUDA-NU TEN UN VIDA MÁS MIDJÓR

18. Kuzê ki ta kontise óras ki nu ta sigi leis i prinsípius di Jeová?

18 Nos vida ta fika más midjór, óras ki nu ta sigi leis i prinsípius di Jeová. Salmo 119:97-100 ta fla: ‘Ami N ta ama bu lei! N ta pensa na el dia interu. Bus mandamentu ta pô-m ten más sabedoria di ki nhas inimigu, pamodi es sta ku mi pa tudu ténpu. N ten más ntendimentu di ki tudu nhas méstri, pamodi N ta pensa na bus lei. N ta aji ku más ntendimentu di ki kes algen grandi, pamodi N ta obi ku bus órdi.’ Nos tanbê nu pode ten más sabedoria i ntendimentu, óras ki nu ta ranja ténpu pa ‘pensa’ na leis i prinsípius di Deus. Si nu dexa leis ku prinsípius di Jeová trena nos konsénsia, nu ta konsigi ser un algen maduru sima Jizus Kristu. — Efé. 4:13.