Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Namɔ Osumɔɔ Ni Ohiɛ Aba Nyam Yɛ Ehiɛ?

Namɔ Osumɔɔ Ni Ohiɛ Aba Nyam Yɛ Ehiɛ?

“Nyɔŋmɔ jeee mɔ ni ejaaa ni ehiɛ baakpa nyɛnitsumɔ lɛ kɛ suɔmɔ ni nyɛjie lɛ kpo yɛ egbɛ́i lɛ hewɔ lɛ nɔ.”​—HEB. 6:10.

LALAI: 39, 30

1. Mɛni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ miisumɔ ni mɛi afee yɛ ehe?

KƐ́ MƆ ko ni ole ni obuɔ lɛ waa lɛ kaiii ogbɛ́i aloo ekaiii bo po lɛ, te obaanu he ohã tɛŋŋ? Ekã shi faŋŋ akɛ, ebaadɔ bo waa. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ mɔ ko mɔ ko sumɔɔɔ ni mɛi ahiɛ kpaa enɔ. Jeee akɛ wɔmiisumɔ ni mɛi akai wɔ kɛkɛ, shi moŋ wɔmiisumɔ ni amɛfee nɔ ko kɛtsɔɔ akɛ, amɛle wɔ jogbaŋŋ ni amɛyɛ nibii ni wɔnyɛ wɔfee lɛ ahe miishɛɛ.​—4 Mo. 11:16; Hiob 31:6.

2, 3. Kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, mɛni shwelɛ ni wɔyɔɔ akɛ mɛi asumɔ wɔsane lɛ baahã wɔfee? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

2 Jeŋ ni wɔyɔɔ mli ŋmɛnɛ lɛ woɔ mɛi hewalɛ ni amɛfee nibii ni baahã amɛhe gbɛ́i waa ni mɛi ana amɛ akɛ amɛhe miihia. Ni akɛni wɔyeee emuu hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, shwelɛ ni wɔyɔɔ akɛ mɛi asumɔ wɔsane lɛ baahã je lɛ mumɔ lɛ aná wɔnɔ hewalɛ. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, wɔbaajie wɔjwɛŋmɔ kɛje Yehowa Nyɔŋmɔ, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ, mɔ ni sa woo kɛ jamɔ lɛ nɔ.​—Kpo. 4:11.

3 Jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni hi shi yɛ Yesu beiaŋ lɛ ateŋ mɛi komɛi tao gbɔmɛi ahiɛnyam. Yesu bɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɔkɔ akɛ: “Nyɛkwɛa jogbaŋŋ yɛ woloŋmalɔi lɛ ahe, mɛi ni sumɔɔ akɛ amɛwo atadei kakadaji kɛnyiɛ, ni amɛsumɔɔ jaji anɔ ŋamɔi kɛ hiɛgbɛ sɛii [loo “sɛii ni hi fe fɛɛ,” shn.] ni yɔɔ kpeehei lɛ anɔ taramɔ kɛ hiɛnaanɔbii agbɛhei ataramɔ yɛ gbɛkɛ okpɔlɔŋmɛi ashishi lɛ.” Kɛkɛ ni ewie kɛfata he akɛ: “Mɛnɛɛmɛi baaná toigbalamɔ ni naa wa waa.” (Luka 20:46, 47) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, be ko lɛ, yoo okulafo ohiafo ko kɛ kapɛji fioo ko yawo onia adeka lɛ mli. Efeee nakai koni mɛi ana lɛ ni amɛwo ehiɛ nyam. Kɛ̃lɛ, Yesu na, ni ejie yoo nɛɛ yi. (Luka 21:1-4) Nɔ ni Yesu fee nɛɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, esoro jwɛŋmɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ yɛ nɔ ni hãa mɔ hiɛ baa nyam lɛ he lɛ kwraa yɛ jwɛŋmɔ ni mɛi krokomɛi hiɛ lɛ he. Nikasemɔ nɛɛ baaye abua wɔ ni wɔna nɔ ni baahã wɔhiɛ aba nyam yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ.

NAMƆ KƐ́ WƆHIƐ BA NYAM YƐ EHIƐ LƐ EHI JOGBAŊŊ?

4. Namɔ kɛ́ wɔhiɛ ba nyam yɛ ehiɛ lɛ, ehi jogbaŋŋ? Mɛni hewɔ?

4 Namɔ kɛ́ wɔhiɛ ba nyam yɛ ehiɛ lɛ, ehi jogbaŋŋ? Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi yaa skul kɛshɛɔ shɔŋŋ, amɛgbeleɔ nitsumɔi wujiwuji, loo amɛkɛ amɛhe woɔ lalafoo, sinifeemɔ, kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ amli vii koni amɛhe gbɛ́i ni amɛhiɛ aba nyam yɛ gbɔmɛi ahiɛ. Shi Paulo tsɔɔ wɔ mɔ ni kɛ́ wɔhiɛ ba nyam yɛ ehiɛ lɛ, ehi jogbaŋŋ. Ewie akɛ: “Amrɔ nɛɛ ni nyɛbale Nyɔŋmɔ, aloo kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ ebale nyɛ nɛɛ, te tɛŋŋ ni nyɛkuɔ nyɛsɛɛ kɛyaa susumɔi ni nyɛɛɛ nɔ ko atsu ni sɛɛnamɔ bɛ he lɛ ahe, ni nyɛmiitao ni amɛye nyɛ nyɔŋ lɛ?” (Gal. 4:9) Nyɔŋmɔ ji jeŋ muu fɛɛ Nɔyelɔ. No hewɔ lɛ, eji hegbɛ kpele akɛ ‘ebaale wɔ’! Yehowa miisumɔ ni ekɛ wɔ abɔ naanyo. Woloŋlelɔ ko wie akɛ, kɛ́ Yehowa bale wɔ lɛ, “enáa wɔhe miishɛɛ.” Kɛ́ Yehowa ná wɔhe miishɛɛ ni wɔbatsɔmɔ enanemɛi lɛ, belɛ yiŋtoo hewɔ ni abɔ wɔ lɛ eba mli.​—Jaj. 12:13, 14.

5. Mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔbatsɔmɔ Yehowa nanemɛi?

5 Mose hiɛ ba nyam yɛ Yehowa hiɛ. Be ni ekpa Yehowa fai ni ehã ele egbɛi lɛ jogbaŋŋ lɛ, Yehowa kɛɛ lɛ akɛ: “Mafee nɔ ni obi mi nɛɛ hu, ejaakɛ ohiɛ eba nyam yɛ mihiɛ, ni mile bo kɛ ogbɛ́i.” (2 Mo. 33:12-17) Kɛ́ Yehowa bale wɔ hu kɛ wɔgbɛ́i, ni tsɔɔ akɛ, wɔbatsɔmɔ enanemɛi lɛ, ebaajɔɔ wɔ babaoo. Shi mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔbatsɔmɔ Yehowa nanemɛi? Esa akɛ wɔsumɔ lɛ ni wɔjɔɔ wɔwala nɔ wɔhã lɛ.​—Kanemɔ 1 Korintobii 8:3.

6, 7. Mɛni baanyɛ ahã naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ afite?

6 Be ni wɔbatsɔmɔ Yehowa nanemɛi lɛ sɛɛ lɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkafee nibii ni baafite wɔ kɛ lɛ teŋ naanyobɔɔ lɛ. Tamɔ bɔ ni Paulo bɔ Kristofoi ni yɔɔ Galatia lɛ kɔkɔ lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkahã gbɛ́ihemɔ, anunyam taomɔ kɛ nibii krokomɛi ni “nyɛɛɛ nɔ ko atsu ni sɛɛnamɔ bɛ he” ni ehe shi yɛ je lɛ mli lɛ ye wɔ nyɔŋ. (Gal. 4:9) Be ni Paulo ŋma nyɛmimɛi ni yɔɔ Galatia lɛ wolo lɛ, no mli lɛ amɛbatsɔmɔ Nyɔŋmɔ nanemɛi momo, ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ le amɛ. Shi tamɔ bɔ ni Paulo wie lɛ, nyɛmimɛi nɛɛ nɔŋŋ ‘miiku amɛsɛɛ kɛmiiya nibii ni he bɛ sɛɛnamɔ lɛ ahe.’ No hewɔ lɛ, yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, no mli lɛ Paulo miikɛɛ amɛ akɛ: “Yɛ pii ni nyɛkase nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛni hewɔ nyɛkuɔ nyɛsɛɛ kɛyaa nibii ni he bɛ sɛɛnamɔ ni nyɛshi yɛ sɛɛ lɛ ahe ekoŋŋ?”

7 Ani nɔ ko ni tamɔ nakai baanyɛ aba wɔ hu wɔnɔ ŋmɛnɛ? Hɛɛ, ebaanyɛ. Be ni wɔbale Yehowa lɛ, wɔteŋ mɛi komɛi kɛ hegbɛi kɛ hiɛnyam ni kulɛ wɔbaanyɛ wɔná yɛ Satan je lɛ mli lɛ shã afɔle, tamɔ Paulo fee lɛ. (Kanemɔ Filipibii 3:7, 8.) Ekolɛ wɔná hegbɛ ni wɔbaaya yunivɛsiti, loo ni wɔbaaya wɔhiɛ waa yɛ nitsumɔ ko ni wɔtsuɔ lɛ mli, loo ni wɔbaatsu nitsumɔ ko ni baahã wɔná shika babaoo. Aloo ekolɛ, wɔláa waa, loo wɔbɔɔ mɔdɛŋ waa yɛ kpɔiaŋgbɔlemɔ akaŋshii amli, ni kulɛ enɛ baanyɛ ahã wɔhe gbɛ́i loo wɔná shika kpɔtɔɔ. Shi wɔkɛ fɛɛ shã afɔle. (Heb. 11:24-27) Ani bei komɛi lɛ, wɔshwaa wɔhe akɛ wɔkɛ nibii nɛɛ shã afɔle? Ani wɔnuɔ he akɛ eji wɔmɔ hegbɛi nɛɛ amli kulɛ, nibii ehi ehã wɔ? Nilee bɛ mli kwraa akɛ wɔbaanu he nakai! Kɛ́ wɔná susumɔ ni tamɔ nakai lɛ, wɔbaaku wɔsɛɛ kɛya nibii ni wɔ diɛŋtsɛ wɔna akɛ ‘amɛnyɛɛɛ nɔ ko amɛtsu ni sɛɛnamɔ bɛ amɛhe’ ni wɔshi yɛ sɛɛ yɛ je lɛ mli lɛ ahe ekoŋŋ. *

HÃ SHWELƐ NI OYƆƆ AKƐ OHIƐ ABA NYAM YƐ NYƆŊMƆ HIƐ LƐ MLI AWA

8. Mɛni baahã shwelɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔhiɛ aba nyam yɛ Yehowa hiɛ lɛ mli awa?

8 Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni shwelɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔhiɛ aba nyam yɛ Yehowa hiɛ lɛ mli awa waa bɔ ni wɔtaoŋ hiɛnyam yɛ je lɛ mli? Kɛ́ wɔmiitao ni shwelɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔhiɛ aba nyam yɛ Yehowa hiɛ lɛ mli awa lɛ, nibii enyɔ komɛi ni he hiaa yɛ ni esa akɛ wɔkai be fɛɛ be. Klɛŋklɛŋ nɔ lɛ ji akɛ, Yehowa woɔ mɛi fɛɛ ni sɔmɔɔ lɛ kɛ amɛtsui fɛɛ lɛ ahiɛ nyam. (Kanemɔ Hebribii 6:10; 11:6) Yehowa shwɛɛɛ mɛi ni sɔmɔɔ lɛ lɛ ahe kwraa, ni no hewɔ lɛ, enuɔ he akɛ kɛ́ eku ehiɛ eshwie amɛnɔ lɛ “ejaaa.” Yehowa “le mɛi ni ji enii lɛ.” (2 Tim. 2:19) Yehowa “le jalɔi agbɛ lɛ” ni ele bɔ ni efeɔ ejieɔ amɛ kɛjeɔ shihilɛ ni mli wa mli.​—Lala 1:6; 2 Pet. 2:9.

9. Gbaa nɔ ko ni Yehowa fee kɛtsɔɔ akɛ esumɔɔ ewebii lɛ asane waa.

9 Bei komɛi lɛ, Yehowa tsɔɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ehãa anaa akɛ esumɔɔ mɛi ni sɔmɔɔ lɛ lɛ asane. (2 Kro. 20:20, 29) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ bɔ ni efee ekpɔ̃ ewebii lɛ kɛje Farao kɛ esraafoi ni he wa waa lɛ adɛŋ yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ naa lɛ he okwɛ. (2 Mo. 14:21-30; Lala 106:9-11) Gbɛ ni etsɔ nɔ ekpɔ̃ amɛ lɛ yɛ naakpɛɛ kɛ gbeyei aahu akɛ, afii 40 sɛɛ fɛɛ ni mɛi ni yɔɔ jɛmɛ niiaŋ lɛ miiwie he lolo. (Yos. 2:9-11) Kɛ́ wɔkai bɔ ni Yehowa tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ekpɔ̃ ewebii lɛ yɛ blema lɛ, ebaahã wɔna akɛ, Yehowa sumɔɔ ewebii ni eyɛ hewalɛ. Enɛ baahã wɔná hemɔkɛyeli akɛ ebaakpɔ̃ wɔ yɛ tutuamɔ ni etsɛŋ Gog ni jɛ Magog lɛ baatutua wɔ lɛ mli! (Ezek. 38:8-12) Nakai be lɛ mli lɛ, wɔbaana faŋŋ akɛ, ehi waa akɛ wɔtao Nyɔŋmɔ hiɛnyam, moŋ fe je lɛ.

10. Mɛɛ nɔ kroko ni he hiaa waa esa akɛ wɔkai be fɛɛ be?

10 Sane ni ji enyɔ ni he hiaa ni esa akɛ wɔkai lɛ ji akɛ: Yehowa baanyɛ atsɔ gbɛi ni wɔkpaaa gbɛ kwraa anɔ ewo wɔhiɛ nyam. Mɛi ni feɔ ejurɔ koni gbɔmɛi ana amɛ ni amɛjie amɛyi lɛ náŋ jweremɔnɔ ko kwraa kɛjɛŋ Yehowa dɛŋ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ “amɛná amɛjweremɔnɔ lɛ fɛɛ momo”; no ji amɛyi ni mɛi krokomɛi jie lɛ. (Kanemɔ Mateo 6:1-5.) Yesu kɛɛ akɛ e-Tsɛ lɛ kwɛɔ mɛi ni feɔ ejurɔ shi ajieee amɛyi lɛ ‘kɛjɛɔ teemɔŋ.’ Ele nibii fɛɛ ni amɛfee lɛ, ni ebaato amɛ najiaŋ pɛpɛɛpɛ loo ebaajɔɔ amɛ. Shi bei komɛi lɛ, Yehowa jɔɔ wɔ yɛ gbɛi ni wɔkpaaa gbɛ kwraa anɔ. Nyɛhãa wɔsusua nɔkwɛmɔnii komɛi ni tsɔɔ nakai lɛ ahe wɔkwɛa.

YEHOWA WO OBLAYOO KO NI BAA EHE SHI LƐ HIƐ NYAM YƐ GBƐ NI EKPAAA GBƐ KWRAA NƆ

11. Mɛni Yehowa fee kɛwo Maria hiɛ nyam?

11 Yehowa hala oblayoo ko ni baa ehe shi ni atsɛɔ lɛ Maria lɛ akɛ e-Bi Yesu mami. Maria hi maŋ bibioo ko ni kɛ Yerusalem kɛ sɔlemɔ shĩa fɛfɛo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ teŋ jekɛ waa ni atsɛɔ lɛ Nazaret lɛ mli. (Kanemɔ Luka 1:26-33.) Shi mɛni hewɔ Yehowa hala Maria kɛhã hegbɛ krɛdɛɛ nɛɛ? Be ni bɔfo Gabriel ba Maria ŋɔɔ lɛ, ekɛɛ lɛ akɛ, “Ohiɛ eba nyam yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.” Sane ni Maria kɛ ewekunyo Elizabet gba sɛɛ mli lɛ hãa wɔnaa akɛ, naanyobɔɔ ni yɔɔ Maria kɛ Yehowa teŋ lɛ mli wa waa. (Luka 1:46-55) Yehowa kɛ ehiɛ fɔ̃ shi ekwɛ Maria, ni ena akɛ eyeɔ lɛ anɔkwa, ni no hewɔ ekɛ hegbɛ ni nɔ bɛ nɛɛ ni Maria kpaaa gbɛ kwraa lɛ dro lɛ lɛ.

12, 13. Be ni afɔ Yesu lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔ ewo ehiɛ nyam? Gbii 40 sɛɛ be ni akɛ Yesu tee sɔlemɔ shĩa lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔ ewo ehiɛ nyam?

12 Be ni afɔ Yesu lɛ, kulɛ Yehowa baanyɛ ahã onukpai kɛ hiɛnaanɔbii ni yɔɔ Yerusalem kɛ Betlehem lɛ ale. Shi efeee nakai. Moŋ lɛ, etsu ŋwɛibɔfoi ni amɛyabɔ tookwɛlɔi komɛi ni miikwɛ amɛtoi yɛ ŋa nɔ yɛ Betlehem lɛ amaniɛ. Tookwɛlɔi nɛɛ jeee mɛi komɛi tsɔ, kɛ̃lɛ, Yehowa hala akɛ ebaahã amɛ amɛle sane nɛɛ. (Luka 2:8-14) Tookwɛlɔi nɛɛ tee amɛyasara abifao lɛ. (Luka 2:15-17) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Maria kɛ Yosef naa kpɛ amɛhe waa yɛ gbɛ ni Yehowa tsɔ nɔ ewo Yesu hiɛ nyam lɛ hewɔ! Esoro bɔ ni Yehowa fee enii ehã lɛ kwraa yɛ bɔ ni Abonsam fee enii ehã lɛ he. Be ni Satan tsu ŋulamiiaŋkwɛlɔi komɛi ni amɛyasara Yesu kɛ efɔlɔi lɛ, mɛi fɛɛ ni yɔɔ Yerusalem lɛ ná le akɛ afɔ Yesu, ni enɛ kɛ naagbai pii ba. (Mat. 2:3) Sɛɛ mli po lɛ, no hã gbekɛbii babaoo awala ŋmɛɛ amɛ.​—Mat. 2:16.

13 Yɛ Mla ni Yehowa kɛhã Israelbii lɛ mli lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ, kɛ́ mɔ ko fɔ binuu lɛ, gbii 40 sɛɛ lɛ, esa akɛ yoofɔyoo lɛ ayashã afɔle ehã Yehowa. Mla nɛɛ hewɔ lɛ, be ni be lɛ shɛ lɛ, Yosef kɛ Maria kɛ Yesu fã gbɛ aaafee kilomitai nɛɛhu kɛjɛ Betlehem kɛtee sɔlemɔ shĩa lɛ yɛ Yerusalem. (Luka 2:22-24) Be ni amɛnyiɛ gbɛ lɛ nɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ Maria bi ehe kɛji osɔfo ni baashã afɔle lɛ ehã amɛ lɛ baafee nɔ ko krɛdɛɛ ko kɛtsɔɔ akɛ esoro Yesu kwraa. Awo Yesu hiɛ nyam, shi jeee yɛ gbɛ ni ekolɛ Maria susu akɛ abaatsɔ nɔ afee nakai lɛ nɔ. Yehowa tsɔ nuu ko ni atsɛɔ lɛ Simeon, ni ji ‘jalɔ ni esheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei’ lɛ, kɛ gbalɔ yoo ko ni eye afii 84 ni atsɛɔ lɛ Hana lɛ nɔ ehã ale akɛ, Yesu ji mɔ ni baatsɔ Mesia loo Kristo ni awo ehe shi lɛ.​—Luka 2:25-38.

14. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa jɔɔ Maria?

14 Ni Maria hu? Ani Yehowa wo ehiɛ nyam yɛ bɔ ni ekwɛ e-Bi lɛ jogbaŋŋ ni etsɔse lɛ lɛ hewɔ? Hɛɛ, Yehowa wo ehiɛ nyam. Ehã aŋmala nibii ni efee kɛ nibii ni ewie lɛ ashwie shi yɛ Biblia lɛ mli. Ekã shi faŋŋ akɛ, Maria nyɛɛɛ afata Yesu he kɛya hei srɔtoi ni efã gbɛ kɛtee yɛ afii etɛ kɛ fã ni ekɛshiɛ lɛ mli. Ekolɛ, akɛni etsɔ okulafo hewɔ lɛ, ehi Nazaret. Enɛ hewɔ lɛ, enaaa nibii pii ni Yesu fee lɛ. Kɛ̃lɛ, be ni Yesu gboɔ lɛ, no mli lɛ eyɛ emasɛi. (Yoh. 19:26) Sɛɛ mli lɛ, Maria kɛ Yesu kaselɔi lɛ fɛɛ yɛ Yerusalem yɛ gbii ni tsɔ Pentekoste gbi lɛ hiɛ lɛ amli. Pentekoste gbi lɛ nɔ afɔse mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ashwie Yesu kaselɔi lɛ anɔ lɛ. (Bɔf. 1:13, 14) No hewɔ lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Maria fata mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ahe. Ni tsɔɔ akɛ, ebaaná hegbɛ ekɛ Yesu ahi ŋwɛi kɛya naanɔ. Enɛ baafee jweremɔnɔ ni sa jogbaŋŋ kɛhã nitsumɔ kpakpa ni etsu lɛ!

YEHOWA WO EBI LƐ HIƐ NYAM

15. Be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, mɛni Yehowa fee kɛtsɔɔ akɛ e-Bi lɛ sane kã etsui nɔ?

15 Yesu taooo hiɛnyam kɛjɛɛɛ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi kɛ nɔyelɔi ni hi shi yɛ ebeiaŋ lɛ adɛŋ. Shi Yehowa diɛŋtsɛ jɛ ŋwɛi ewie shii etɛ, ni no hã Yesu na akɛ esane kã e-Tsɛ tsui nɔ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, enɛ wo Yesu hewalɛ waa! Be ni abaptisi Yesu yɛ Yordan Faa lɛ mli lɛ sɛɛ lɛ, Yehowa kɛɛ akɛ: “Mɔ nɛ ji mi-Bi ni misumɔɔ lɛ lɛ, mɔ ni miná ehe miishɛɛ lɛ.” (Mat. 3:17) Etamɔ nɔ ni yɛ Yesu sɛɛ lɛ, Yohane Baptisilɔ lɛ pɛ nu wiemɔi nɛɛ. Be ni eshwɛ aaafee afi ni Yesu baagbo lɛ, ebɔfoi etɛ nu ni Yehowa miiwie yɛ Yesu he akɛ: “Mɔ nɛ ji mi-Bi ni misumɔɔ lɛ lɛ, mɔ ni miná ehe miishɛɛ lɛ. Nyɛboa lɛ toi.” (Mat. 17:5) Naagbee kwraa lɛ, be ni eshwɛ gbii fioo ko pɛ ni Yesu baagbo lɛ, Yehowa kɛ e-Bi lɛ wie ekoŋŋ kɛjɛ ŋwɛi.​—Yoh. 12:28.

Mɛni okaseɔ yɛ gbɛ ni Yehowa tsɔ nɔ ewo e-Bi lɛ hiɛ nyam lɛ mli? (Kwɛmɔ kuku 15-17)

16, 17. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa wo Yesu hiɛ nyam yɛ gbɛ ni Yesu kpaaa gbɛ nɔ?

16 Yesu le akɛ mɛi baatsɛ lɛ musubɔlɔ, ni gbɛ ni ebaatsɔ nɔ egbo lɛ yɛ hiɛgbele. Fɛɛ sɛɛ lɛ, esɔle ni afee nɔ ni Yehowa sumɔɔ, shi jeee nɔ ni lɛ esumɔɔ. (Mat. 26:39, 42) “Edamɔ piŋmɔ ni epiŋ yɛ piŋmɔ tso lɛ nɔ lɛ naa, ni ebuuu hiɛgbele,” ejaakɛ jeee gbɔmɛi ahiɛ etaoɔ ni ehiɛ aba nyam yɛ, shi moŋ e-Tsɛ lɛ hiɛ. (Heb. 12:2) Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa wo Yesu hiɛ nyam?

17 Be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, esɔle ni e-Tsɛ kɛ anunyam ni eyɔɔ yɛ ŋwɛi dani eba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahã lɛ. (Yoh. 17:5) Nɔ ko nɔ ko bɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ akɛ Yesu kpa gbɛ akɛ e-Tsɛ kɛ anunyam ni fe nakai baahã lɛ. Ekpaaa gbɛ akɛ Yehowa baahã lɛ hegbɛ krɛdɛɛ ko yɛ ŋwɛi akɛni efee esuɔmɔnaa nii lɛ hewɔ. Shi mɛni Yehowa fee? Ewo Yesu hiɛ nyam yɛ gbɛ ni Yesu kpaaa gbɛ nɔ. Be ni etee lɛ shi lɛ, “ehã lɛ gbɛhe ni nɔ kwɔ.” Agbɛnɛ hu, ehã lɛ nɔ ko ni kɛbashi nakai beiaŋ lɛ, ehãko mɔ ko mɔ ko dã. No ji, ehã Yesu gbɔmɔtso ni gbooo! * (Fip. 2:9; 1 Tim. 6:16) Anɔkwa, Yehowa wo Yesu hiɛ nyam waa diɛŋtsɛ yɛ anɔkwa ni Yesu ye lɛ hewɔ!

18. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔkatao gbɔmɛi ahiɛnyam?

18 Mɛni baaye abua wɔ ni wɔkatao gbɔmɛi ahiɛnyam? Esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔŋ akɛ, Yehowa hiɛ kpaaa enɔkwa tsuji lɛ anɔ kɔkɔɔkɔ, ni akɛ, bei pii lɛ, ejwereɔ amɛ yɛ gbɛ ni amɛkpaaa gbɛ nɔ. Wɔjwɛŋmɔ nyɛŋ akpele gbɛ ni Yehowa baatsɔ nɔ ejɔɔ wɔ wɔsɛɛ lɛ he! Shi kɛyashi nakai be lɛ, nyɛhãa wɔfia shi yɛ kai kɛ naagbai ni wɔkɛkpeɔ yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli lɛ amli, ni wɔkai be fɛɛ be akɛ, je nɛɛ kɛ emli anunyam lɛ fɛɛ baaho aya. (1 Yoh. 2:17) Yehowa, wɔ-Tsɛ ni sumɔɔ wɔ lɛ, ‘jeee mɔ ni ejaaa ni ehiɛ baakpa wɔnitsumɔ lɛ kɛ suɔmɔ ni wɔjieɔ lɛ kpo yɛ egbɛ́i lɛ hewɔ lɛ nɔ.’ (Heb. 6:10) Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, ebaawo wɔhiɛ nyam, ni ekolɛ ebaafee nakai yɛ gbɛ ni wɔkpaaa gbɛ kwraa nɔ!

^ kk. 7 Yɛ Bibliai komɛi amli lɛ, atsɔɔ Greek wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “ni sɛɛnamɔ bɛ he” lɛ shishi akɛ, “ni eye ohia,” “ni bɛ hewalɛ ko,” kɛ “ni nii yɔɔ mɔbɔ.”

^ kk. 17 Eeenyɛ efee akɛ, Yesu kpaaa gbɛ kwraa akɛ Yehowa baahã lɛ gbɔmɔtso ni gbooo, ejaakɛ atsĩii tã yɛ Hebri Ŋmalɛ lɛ mli.