Skip to content

Skip to table of contents

Hu Nao Iumi Laekem for Tinghae Long Iumi?

Hu Nao Iumi Laekem for Tinghae Long Iumi?

“God hem raeteous so hard for hem forgetim waka wea iufala duim and love wea iufala showimaot for nem bilong hem.”—HEB. 6:10.

SONG: 39, 30

1. Wanem normal feeling nao iumi evriwan savve garem?

HAO nao iu feel sapos samwan wea iu savve long hem and respectim, hem forgetim nem bilong iu, or worse samting, hem no luksavve long iu tu? Datwan maet mekem iu wiki tumas. Why nao olsem? Bikos hem normal wei bilong iumi olketa man for laekem narawan for acceptim iumi. And iumi no just laekem narawan for luksavve long iumi, bat iumi laekem olketa for savve and tinghae long samting wea iumi duim.—Num. 11:16, NW ftn.; Job 31:6.

2, 3. Wanem nao savve happen sapos iumi laekem tumas for narawan tinghae long iumi? (Lukim piksa long start bilong study.)

2 From iumi no perfect, normal feeling for laekem narawan for tinghae long iumi savve kamap ova tumas. Datwan savve mekem iumi laekem pipol for tinghae tumas long iumi. World bilong Satan mekhae long wei for aftarem hae position and wei for tinghae tumas long man. Diswan savve mekem iumi for no tingim wei wea Jehovah, Dadi bilong iumi long heven, hem nomoa fit for iumi tinghae and worshipim hem.—Rev. 4:11.

3 Long taem bilong Jesus, samfala bigman long religion garem difren tingting abaotem wei for laekem pipol tinghae long olketa. Jesus warnim olketa disaepol olsem: “Keakea long olketa man wea teachim law. Olketa laek for werem olketa spesol kaleko taem olketa go wakabaot and laekem pipol long market for mekhae long olketa. Taem olketa go insaed long olketa sinagog olketa laek for sidaon long olketa chair long front and olketa laek for sidaon long olketa best ples long feast tu.” Hem sei tu: “Olketa hia bae kasem bigfala panis.” (Luke 20:46, 47) Bat samting wea Jesus duim for datfala poor widow woman hem barava difren. Hem praisem hem bikos hem givim tufala smol coin nomata maet olketa narawan no luksavve long datwan. (Luke 21:1-4) Diswan showimaot tingting bilong Jesus abaotem hao pipol tinghae long narawan hem difren. Disfala article bae helpem iumi garem sem tingting olsem Jehovah abaotem wei for laekem narawan for tinghae long iumi.

BARAVA NAMBAWAN SAMTING NAO HEM FOR GOD LUKSAVVE LONG IUMI

4. Hu nao iumi barava laekem for hem mas tinghae long iumi, and why nao olsem?

4 Hu nao iumi laekem for hem mas luksavve and tinghae long iumi? Iumi no laekem pipol for tinghae long iumi from iumi aftarem hae education, ranem big bisnis, or kamap famous long disfala world. Bat iumi laekem samting wea Paul storyim taem hem sei: “Distaem iufala savve long God, or mi shud sei, God hem savve long iufala. So hao nao iufala laek go bak followim moa olketa iusles samting bilong disfala world?” (Gal. 4:9) Hem nambawan privilege for God wea hem Barava Haefala Ruler bilong universe, ‘hem savve long iumi’ and iumi fren gud witim hem. Wanfala savveman sei, diswan mekem iumi ‘kamap man wea hem hapi and tinghae long hem.’ Taem iumi kamap fren bilong Jehovah, iumi barava duim samting wea hem creatim iumi for duim.—Eklesiastes 12:13, 14.

5. Wanem nao iumi mas duim for Jehovah savve long iumi?

5 Jehovah ting long Moses olsem fren bilong hem. Taem hem askem Jehovah for letem hem savve gud long olketa wei bilong Hem, Jehovah sei olsem: “Bae mi duim nao barava olsem wea yu bin askem, bikos mi savegud tumas long yu, an mi hapi tumas long yu tu.” (Eksodas 33:12-17) Iumi tu savve kasem olketa nambawan blessing taem Jehovah savve gud long iumi. Bat wanem nao iumi mas duim for Jehovah savve long iumi? Iumi mas lovem hem and dedicatem laef bilong iumi long hem.—Readim 1 Corinth 8:3.

6, 7. Wanem nao savve mekem iumi lusim wei wea iumi fren witim Jehovah?

6 Bat iumi need for gohed keepim disfala spesol wei wea iumi fren witim Dadi bilong iumi long heven. Olsem olketa Christian long Galatia wea Paul raet long olketa, iumi tu need for stap klia long “olketa iusles samting bilong disfala world,” olsem wei for aftarem hae position and for laekem tumas pipol for tinghae long iumi. (Gal. 4:9) Olketa Christian long Galatia duim finis olketa samting for mekem God savve long olketa. Bat, Paul sei olketa brata hia start for “go bak followim moa” olketa iusles samting. Hem olsem Paul hem sei: “Iufala duim gud samting finis, why nao iufala duim moa olketa iusles samting wea iufala lusim finis?”

7 Waswe, sem samting savve kasem iumi distaem? Yes, hem savve kasem iumi. Olsem Paul, taem iumi savve long Jehovah maet iumi tu lusim wei for garem big nem long world bilong Satan. (Readim Philippi 3:7, 8.) Maet iumi lusim chance for kasem hae education, gudfala waka, or garem staka selen. Or maet iumi garem savve saed long music or sports wea savve mekem iumi famous and rich, bat iumi rejectim evri samting hia. (Heb. 11:24-27) Hem no wise for iumi regret and tingse iumi misstim chance bilong iumi! Kaen tingting olsem maet mekem iumi for aftarem moa olketa iusles samting bilong disfala world wea iumi lusim finis. *

STRONGIM WEI WEA IU LAEKEM JEHOVAH FOR TINGHAE LONG IU

8. Hao nao iumi savve strongim wei wea iumi laekem Jehovah for tinghae long iumi?

8 Wanem nao savve helpem iumi for duim samting wea bae mekem Jehovah tinghae long iumi and no disfala world? Iumi need for tingim tufala important samting. First samting, Jehovah evritaem luksavve and tinghae long olketa wea faithful long hem. (Readim Hebrew 6:10; 11:6) Hem barava tinghae long evriwan wea worshipim hem, and long tingting bilong Jehovah, sapos hem forgetim olketa wea faithful long hem, datwan showimaot hem no raeteous. Jehovah evritaem “savve gud long olketa bilong hem.” (2 Tim. 2:19) Hem savve gud long olketa wea raeteous and hem savve hao for lukaftarem olketa.—Sams 1:6; 2 Pet. 2:9.

9. Storyim example abaotem hao Jehovah showimaot hem tinghae long pipol bilong hem.

9 Samfala taem, Jehovah duim olketa spesol samting for showimaot hem tinghae long pipol bilong hem. (Mektu Kronikols 20:20, 29) Olsem example, tingim wei wea Jehovah sevem pipol bilong hem long Red Sea taem big army bilong Pharaoh bihaenem olketa. (Eksodas 14:21-30; Sams 106:9-11) Samting wea happen hem barava spesol and nomata samting olsem 40 year bihaen pipol story abaotem yet. (Josua 2:9-11) Taem iumi tingim bak hao Jehovah lovem pipol bilong hem and iusim paoa bilong hem for sevem olketa bifor, datwan encouragem iumi taem iumi feisim wei wea Gog from Magog bae attakim iumi. (Esikiel 38:8-12) Long datfala taem, iumi bae barava hapi bikos iumi duim samting wea mekem God tinghae long iumi and no disfala world.

10. Wanem nao mek-tu important samting wea iumi mas tingim?

10 Mek-tu important samting hem: Jehovah savve showimaot hem tinghae long iumi long wei wea maet iumi no expectim. Taem pipol duim gud samting for mekem narawan praisem olketa nomoa, bae olketa no kasem eni blessing from Jehovah. Why nao olsem? Bikos taem pipol praisem olketa hem nomoa wanem olketa bae kasem. (Readim Matthew 6:1-5.) Bat Jesus sei Dadi bilong hem “nomoa lukim” olketa wea duim gud samting for narawan nomata no eniwan lukim. Taem olsem hem bae rewardim olketa fitim wanem olketa duim. Bat, samfala taem Jehovah rewardim iumi long wei wea iumi no expectim. Bae iumi storyim samfala example.

WANFALA HAMBOL WOMAN SAPRAES FOR SAVVE JEHOVAH TINGHAE LONG HEM

11. Hao nao Jehovah showimaot hem tinghae long Mary?

11 Jehovah chusim wanfala hambol young gele wea nem bilong hem Mary for kamap mami bilong Son bilong Hem, Jesus. Mary stap long Nazareth, wea hem smol taon farawe from Jerusalem wea datfala nambawan temple hem stap. (Readim Luke 1:26-33.) Why nao Jehovah chusim Mary? Taem angel Gabriel story long Mary hem talem hem hao “God hem hapi” long hem. Samting wea Mary talem long relative bilong hem Elizabeth showimaot hem wanfala barava spiritual woman. (Luke 1:46-55) Tru nao, Jehovah lukim Mary hem barava faithful and hem givim Mary nambawan privilege wea hem no expectim.

12, 13. Hao nao Jehovah mekhae long Jesus taem hem born and taem Mary tekem hem go long temple foti day bihaen?

12 Taem Jesus born, Jehovah no talemaot long olketa bigman long Jerusalem and Bethlehem samting wea happen. Hem sendem olketa angel for showaot long olketa shepherd wea lukaftarem sheepsheep aotsaed long Bethlehem. (Luke 2:8-14) Olketa shepherd hia nao visitim datfala baby. (Luke 2:15-17) Maet Joseph and Mary sapraes and hapi long disfala wei wea Jehovah showimaot hem tinghae long Jesus. Tingim hao samting wea Jehovah duim hem barava difren from wanem Devil duim. Taem Satan sendem olketa man wea lukluk long olketa star for go visitim Jesus and parents bilong hem, evriwan long Jerusalem herem datfala nius and datwan mekem problem for kamap. (Matt. 2:3) Gogo staka pikinini nao dae.—Matt. 2:16.

13 Foti day bihaen Jesus born, Mary go for givim sakrifaes bilong hem for Jehovah long temple long Jerusalem wea hem samting olsem 9 kilometer from Bethlehem. (Luke 2:22-24) Taem olketa gogo, maet Mary tingim sapos priest bae duim eni spesol samting for mekhae long Jesus. Jehovah mekhae long Jesus bat maet no long wei wea Mary expectim. Jehovah iusim “wanfala raeteous man wea worshipim God” wea nem bilong hem Simeon, and tu, Anna wanfala 84 year old widow wea hem profet, for talemaot hao datfala pikinini bae kamap Messiah, or Christ.—Luke 2:25-38.

14. Olketa wanem blessing nao Mary kasem from Jehovah?

14 Bat waswe long Mary? Waswe, Jehovah gohed for showimaot hem tinghae long Mary from hem lukaftarem Son bilong Hem? Yes, hem duim datwan. God mek sure toktok and olketa samting wea Mary duim hem stap insaed Bible. Luk olsem, Mary no fit for go witim Jesus taem hem duim ministry bilong hem for thri and haf year. Maet from Mary hem widow, hem mas stap long Nazareth. Bat nomata hem misstim staka privilege hia, hem stap witim Jesus taem hem dae. (John 19:26) And bihaen, Mary stap long Jerusalem witim olketa disaepol long taem bilong Pentecost taem olketa kasem holy spirit. (Acts 1:13, 14) Luk olsem hem kasem anointing witim olketa narawan long datfala taem. Sapos olsem, diswan minim hem garem chance for stap long heven witim Jesus for olowe. From Jehovah tinghae long wei wea hem faithful hem kasem nambawan reward!

JEHOVAH LUKSAVVE AND TINGHAE LONG SON BILONG HEM

15. Hao nao Jehovah showimaot hem tinghae long Son bilong hem taem hem stap long earth?

15 Jesus no laekem olketa bigman long religion or bigman bilong gavman long datfala taem for mekhae long hem. Bat masbi hem hapi tumas taem Jehovah tok kam from heven thrifala difren taem, and talemaot hao hem tinghae long hem. Bihaen Jesus baptaes long Jordan River, Jehovah sei: “Diswan nao Son bilong mi wea mi lovem and wea mi hapi long hem.” (Matt. 3:17) Luk olsem, John Baptaesa nomoa only man wea herem toktok hia. Then, wan year bifor Jesus dae, thrifala aposol bilong hem herem Jehovah tok olsem abaotem Jesus: “Disfala man hem Son bilong mi wea mi lovem and wea mi hapi long hem. Iufala mas herem samting wea hem talem.” (Matt. 17:5) And tu-thri day bifor Jesus dae, Jehovah tok kam moa long Son bilong hem from heven.—John 12:28.

Wanem nao iu lanem from wei wea Jehovah showimaot hem tinghae long Son bilong hem? (Paragraf 15-17 storyim diswan)

16, 17. Wanem samting nao Jehovah duim wea Jesus no expectim?

16 Nomata Jesus savve hem bae dae long barava nogud wei and pipol bae sei hem man for tok spoelem God, hem prea and sei hem bae duim wanem Jehovah laekem and no wanem hemseleva laekem. (Matt. 26:39, 42) Jesus “no givap and hem no shame nomata hem dae long wanfala post” bikos hem laekem Dadi bilong hem for tinghae long hem and no pipol long disfala world. (Heb. 12:2) Wanem nao Jehovah duim for showimaot hem tinghae long Son bilong hem?

17 Taem Jesus long earth, hem talem Dadi bilong hem hao hem laek for kasem bak glory wea hem bin garem long heven bifor. (John 17:5) No eni samting showimaot Jesus ting for kasem eni samting winim datwan. Hem no expectim for kasem eni hae position long heven winim bifor. Bat wanem nao Jehovah duim? Jehovah showimaot hem tinghae long Jesus taem hem duim wanfala samting wea hem no expectim. Hem givim Jesus “position wea hae winim position bilong hem bifor” and hem givim hem samting wea no eni narawan kasem long datfala taem, wea hem nao laef olsem wanfala spirit wea no savve dae! * (Phil. 2:9; 1 Tim. 6:16) Datwan barava spesol samting wea Jehovah duim for showimaot hem tinghae long wei wea Jesus faithful!

18. Wanem nao savve helpem iumi for stap klia long wei for laekem pipol long world tinghae long iumi?

18 Wanem nao savve helpem iumi stap klia long wei for laekem pipol long world for tinghae long iumi? Hem important for tingim hao Jehovah evritaem luksavve long olketa wea faithful and staka taem hem savve rewardim olketa long wei wea olketa no expectim. Iumi no savve wanem blessing bae iumi kasem long future. Bat distaem, nomata iumi kasem olketa test and hard taem iumi gohed for no givap and evritaem tingim hao disfala world, and wei wea pipol long world laekem olketa narawan for tinghae long olketa, hem klosap for finis. (1 John 2:17) Dadi bilong iumi Jehovah wea lovem iumi hem ‘raeteous so hard for hem forgetim waka wea iumi duim and love wea iumi showimaot for nem bilong hem.’ (Heb. 6:10) Tru nao, hem bae showimaot hem tinghae long iumi, and maet hem duim datwan long wei wea iumi no expectim!

^ par. 7 Long olketa nara Bible transleison. olketa transleitim disfala word “iusles” olsem “nogud wei” and “samting nating nomoa.”

^ par. 17 Maet diswan wanfala blessing wea Jesus no expectim bikos no eni Hebrew Scripture storyim wei for kamap spirit wea no savve dae.