Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Namɔ Nɔ Ohiŋmɛii Jwere?

Namɔ Nɔ Ohiŋmɛii Jwere?

“Bo miholeɔ mihiŋmɛii anɔ mikwɛɔ, bo mɔ ni ota maŋtsɛ sɛi nɔ yɛ ŋwɛii lɛ.”​—LALA 123:1.

LALAI: 143, 124

1, 2. Kɛ́ akɛɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ?

WƆYƐ “bei krɛdɛi ni mli shihilɛ wa” amli, ni wɔle akɛ, nibii amli baawa fe nɛkɛ po dani Yehowa baakpãtã jeŋ fɔŋ nɛɛ hiɛ ni ekɛ toiŋjɔlɛ diɛŋtsɛ aba shikpɔŋ lɛ nɔ. (2 Tim. 3:1) No hewɔ lɛ, sane ni esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe ji akɛ, ‘Namɔ nɔ mikɛ mihiɛ efɔ̃ kɛhã yelikɛbuamɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ?’ Ekolɛ wɔbaakɛɛ oya nɔŋŋ akɛ wɔhiɛ kã Yehowa nɔ, ni ehi jogbaŋŋ akɛ wɔbaakɛɛ nakai.

2 Shi kɛ́ akɛɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? Ni mɛni baaye abua wɔ ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ enɔ be fɛɛ be ni wɔkɛ naagbai baakpe? Afii babaoo ni eho nɛɛ lɛ, Yehowa tsulɔ ko fo lala ko, ni yɛ lala lɛ mli lɛ, ewie akɛ kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe lɛ, ehe miihia waa ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛhã yelikɛbuamɔ. (Kanemɔ Lala 123:1-4.) Ekɛ bɔ ni esa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ lɛ to bɔ ni tsuji kɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ amɛnuŋtsɔmɛi anɔ lɛ he. Mɛni wɔkaseɔ yɛ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ ni ekɛtsu nii lɛ mli? Tsuji kɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ amɛnuŋtsɔmɛi anɔ kɛhã niyenii kɛ hebuu. Shi kɛfata he lɛ, amɛhãa amɛhiɛ hiɔ amɛnuŋtsɔmɛi lɛ anɔ daa, koni amɛna nɔ ni amɛnuŋtsɔmɛi lɛ miisumɔ ni amɛfee, ni amɛtsu he nii. Nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔkwɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli daa bɔ ni afee ni wɔna nɔ ni Yehowa miisumɔ ni wɔfee, ni wɔtsu he nii. Ja wɔfee nakai dani Yehowa baaye abua wɔ kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe.​—Efe. 5:17.

3. Mɛni baanyɛ ahã wɔjie wɔjwɛŋmɔ kɛje Yehowa nɔ?

3 Wɔ fɛɛ wɔle akɛ ehe miihia waa ni wɔhã wɔjwɛŋmɔ ahi Yehowa nɔ be fɛɛ be. Shi bei komɛi lɛ, nibii komɛi hãa wɔjieɔ wɔjwɛŋmɔ kɛjeɔ enɔ. Nakai pɛpɛɛpɛ eba lɛ yɛ Yesu naanyo kpaakpa Marta gbɛfaŋ. Marta “hã nibii pii ahe nitsumɔ gbala ejwɛŋmɔ.” (Luka 10:40-42) Kɛ́ nɔ ko nyɛ egbala yoo anɔkwafo Marta jwɛŋmɔ be ni Yesu yɔɔ emasɛi lɛ, esaaa akɛ efeɔ wɔ naakpɛɛ kwraa akɛ nɔ ko tamɔ nakai baanyɛ aba wɔnɔ. Mɛni ji nibii komɛi ni baanyɛ agbala wɔjwɛŋmɔ kɛje Yehowa nɔ? Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaana bɔ ni mɛi krokomɛi anifeemɔ baanyɛ ahã wɔjie wɔjwɛŋmɔ kɛje Yehowa nɔ, kɛ nɔ ni baaye abua wɔ ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ daa.

AHÃAA NUU ANƆKWAFO KO AYA SHIWOO SHIKPƆŊ LƐ NƆ

4. Mɛni hewɔ ekolɛ wɔnaa baakpɛ wɔhe akɛ ahãaa Mose aya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ?

4 Mose kɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ kɛhã ŋaawoo kɛ gbɛtsɔɔmɔ. Anɔkwa, “etee nɔ efi shi shiŋŋ tamɔ nɔ ni eena mɔ ni anaaa lɛ lɛ.” (Kanemɔ Hebribii 11:24-27.) Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ, “gbalɔ ko eteko shi dɔŋŋ yɛ Israel ni tamɔ Mose, mɔ ni Yehowa le lɛ hiɛ kɛ hiɛ lɛ.” (5 Mo. 34:10) Yehowa naanyo kpaakpa ji Mose, shi ehãaa Mose aya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. (4 Mo. 20:12) Mɛni hewɔ?

5-7. Mɛɛ naagba ba be ni Israelbii lɛ shi Ejipt lɛ sɛɛ etsɛɛɛ? Ni mɛni Mose fee yɛ he?

5 Be ni Israelbii lɛ shi Ejipt sɛɛ lɛ, eyeee nyɔji enyɔ ni amɛkɛ naagba wulu ko kpe. No mli lɛ, amɛshɛko Sinai Gɔŋ lɛ he po. Israelbii lɛ wie nyanyaanya yɛ nu ni amɛnáaa amɛnu lɛ hewɔ. Amɛwie amɛshi Mose waa ni amɛmli fu waa aahu akɛ Mose bo etsɛ Yehowa akɛ: “Te mafee maŋ nɛɛ mahã tɛŋŋ? Tɛi po amɛheɔ amɛtswia mi nɛɛ!” (2 Mo. 17:4) Yehowa bo Mose toi ni ekɛ gbɛtsɔɔmɔ ni mli kã shi faŋŋ hã lɛ. Ekɛɛ Mose ni ekɛ etso lɛ atswa tɛsaa ni yɔɔ Horeb lɛ nɔ ni nu baajɛ mli aba. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mose fee nakai yɛ Israel onukpai lɛ ahiɛ.” Israelbii lɛ ná nu babaoo ni amɛbaanu, ni naagba lɛ sɛɛ fo.​—2 Mo. 17:5, 6.

6 Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ, Mose “wo jɛmɛ gbɛ́i akɛ, Masa kɛ Meriba, yɛ béi ni Israelbii lɛ wo lɛ lɛ, kɛ kɛɛmɔ ni amɛkɛɛ akɛ: ‘Ani Yehowa yɛ wɔteŋ, aloo ebɛ wɔteŋ?’ ni amɛkɛka Yehowa lɛ hewɔ.” (2 Mo. 17:7) Gbɛ́ii enyɔ nɛɛ sa jogbaŋŋ ejaakɛ ekome shishi ji “Kaa,” ni ekroko lɛ shishi ji “Naataamɔ.”

7 Te Yehowa nu he ehã tɛŋŋ yɛ nɔ ni ba yɛ Meriba lɛ he? Enu he akɛ jeee Mose pɛ hiɛ atua Israelbii lɛ etse lɛ, shi moŋ amɛtse lɛ, Yehowa lɛ, hu hiɛ atua ni amɛbuuu lɛ akɛ amɛnɔyelɔ. (Kanemɔ Lala 95:8, 9.) Nɔ ni Israelbii lɛ fee lɛ ehiii kwraa. Shi Mose hãaa amɛnifeemɔ lɛ aná enɔ hewalɛ. Ekɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ, ni ekɛ gbɛtsɔɔmɔi ni Yehowa kɛhã lɛ lɛ tsu nii pɛpɛɛpɛ.

8. Mɛɛ naagba ba be ni eshwɛ fioo ni Israelbii lɛ baashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ?

8 Aaafee afii 40 sɛɛ, be ni eshwɛ fioo ni Israelbii lɛ baashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, amɛtɔke amɛwo Mose shi kome ekoŋŋ yɛ nu ni amɛnáaa amɛnu lɛ hewɔ. He ni sane nɛɛ ba yɛ lɛ bɛŋkɛ Kadesh, ni yɔɔ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ husu lɛ naa lɛ. Sɛɛ mli lɛ, abale he nɛɛ hu akɛ Meriba. * (4 Mo. 20:1-5) Shi yɛ sane nɛɛ mli lɛ, Mose eyafeee ni ahi kwraa.

9. Mɛɛ gbɛtsɔɔmɔ Yehowa kɛhã Mose? Shi mɛni efee? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

9 Be ni Israelbii lɛ tse atua lɛ, mɛni Mose fee? Shi kome ekoŋŋ lɛ, ekɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ kɛhã gbɛtsɔɔmɔ. Shi Yehowa ekɛɛɛ lɛ akɛ ekɛ etso lɛ atswa tɛsaa lɛ. Moŋ lɛ, ekɛɛ lɛ akɛ, ekɔ etso lɛ ni ebua maŋbii lɛ anaa yɛ tɛsaa lɛ hiɛ, ni ekɛ tɛsaa lɛ awie. (4 Mo. 20:6-8) Shi jeee nakai kwraa Mose yafee. Emli ni efu Israelbii lɛ sɔŋŋ hewɔ lɛ, ebo ewo amɛ ekɛɛ: “Agbɛnɛ, nyɛboa toi, nyɛ atuatselɔi! Ani nyɛmiitao wɔjie nu yɛ tɛsaa nɛɛ mli wɔhã nyɛ?” Kɛkɛ ni ekɛ etso lɛ tswa tɛsaa lɛ, jeee shi kome, shi shii enyɔ.​—4 Mo. 20:10, 11.

10. Te Yehowa fee enii ehã tɛŋŋ yɛ nɔ ni Mose fee lɛ he?

10 Yehowa mli fu Mose waa diɛŋtsɛ. (5 Mo. 1:37; 3:26) Mɛni hewɔ? Tamɔ bɔ ni wɔna yɛ kuku ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, Mose kɛ gbɛtsɔɔmɔi hei ni Yehowa kɛhã lɛ lɛ tsuuu nii, ni eeenyɛ efee akɛ, enɛ fata yiŋtoi ahewɔ ni Yehowa mli fu lɛ waa lɛ ahe.

11. Mɛni hewɔ eeenyɛ efee akɛ, tso lɛ ni Mose kɛtswa tɛ lɛ hewɔ lɛ, Israelbii lɛ nuuu he akɛ Yehowa efee naakpɛɛ nii lɛ?

11 Naa yiŋtoo kroko hu ni eeenyɛ efee akɛ no hewɔ Yehowa mli fu Mose lɛ. Tɛsai ni yɔɔ klɛŋklɛŋ Meriba lɛ wa waa diɛŋtsɛ. Kɛ́ mɔ ko kɛ tso tswa tɛi nɛɛ shii akpe po lɛ, akpaaa gbɛ akɛ nu baajɛ amɛmli kɛba. Shi esoro tɛsai ni yɔɔ Meriba ni ji enyɔ lɛ kwraa. Tɛsai ni yɔɔ jɛmɛ lɛ waaa tsɔ, ni enɛ hewɔ lɛ, nu nyɛɔ etsɔɔ mli ni eyataa shishi. Kɛ́ mɔ ko nyɛ egbu fɔlɔ ewo tɛsai nɛɛ amli lɛ, ebaanyɛ ená nu. No hewɔ lɛ, be ni Mose kɛ etso lɛ tswa tɛsaa lɛ moŋ fe ni ebaawie etsɔɔ tɛsaa lɛ, ani eeenyɛ efee akɛ no hã Israelbii lɛ susu akɛ nu lɛ diɛŋtsɛ ni tue kɛjɛ tɛsaa lɛ mli ní Yehowa nine bɛ mli? Ani eeenyɛ efee akɛ, nɔ ni Mose fee lɛ hewɔ lɛ, Israelbii lɛ nuuu he akɛ Yehowa efee naakpɛɛ nii? * Wɔnyɛŋ wɔtsɔɔ.

MOSE TSE YEHOWA HIƐ ATUA

12. Mɛɛ yiŋtoo kroko eeenyɛ efee akɛ no hewɔ Yehowa mli fu Mose kɛ Aaron fɛɛ lɛ?

12 Yiŋtoo ni ji etɛ yɛ ni eeenyɛ efee akɛ no hewɔ Yehowa mli fu Mose kɛ Aaron fɛɛ lɛ. Mose kɛɛ maŋbii lɛ akɛ: “Ani nyɛmiitao wɔjie nu yɛ tɛsaa nɛɛ mli wɔhã nyɛ?” Namɛi ji “wɔ” lɛ ni Mose kɛɛ amɛbaajie nu yɛ tɛsaa lɛ mli amɛhã maŋbii lɛ? Eeenyɛ efee akɛ, no mli lɛ eetsɔɔ lɛ kɛ enyɛmi Aaron. Nɔ ni ewie lɛ etsɔɔɔ bulɛ, ejaakɛ Yehowa ji mɔ ni fee naakpɛɛ nii lɛ. Etamɔ nɔ ni wiemɔi ni yɔɔ Lala 106:32, 33 lɛ maa nɔ mi akɛ enɛ hewɔ Yehowa mli fu Mose lɛ. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Amɛwo emli la yɛ Meriba nui lɛ ahe, ni Mose ná sane yɛ amɛhewɔ. Amɛhã emli fu, ni eyawieee jogbaŋŋ.” * (4 Mo. 27:14) Fɛɛ mli lɛ, nɔ ni Mose fee lɛ hãaa akɛ anunyam ni sa Yehowa lɛ ahã lɛ. Yehowa kɛɛ Mose kɛ Aaron akɛ: “Nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ nyɛtse famɔ ni mikɛhã yɛ Meriba nui lɛ ahe lɛ hiɛ atua.” (4 Mo. 20:24) Enɛ ji esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa!

13. Mɛni hewɔ eja ni esa hu akɛ Yehowa hãaa Mose aya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ?

13 Yehowa kpa babaoo gbɛ yɛ Mose kɛ Aaron dɛŋ, ejaakɛ amɛ amɛnyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ. (Luka 12:48) Afii komɛi dani sane nɛɛ baaba lɛ, Yehowa hã Israelbii komɛi ni tse ehiɛ atua lɛ le akɛ, nɔ ni amɛfee lɛ hewɔ lɛ, ehãŋ amɛya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. (4 Mo. 14:26-30, 34) No hewɔ lɛ, eja ni esa hu akɛ be ni Mose tse atua lɛ, Yehowa gbala etoi yɛ nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ. Hegbɛ ni ená akɛ ebaaya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ bɔ lɛ, tamɔ bɔ ni ebɔ atuatselɔi krokomɛi lɛ nɔŋŋ.

NƆ NI HÃ MOSE TSE ATUA LƐ

14, 15. Mɛni hã Mose tse Yehowa hiɛ atua lɛ?

14 Mɛni hã Mose tse Yehowa hiɛ atua lɛ? Shi kome ekoŋŋ lɛ, kadimɔ nɔ ni awie yɛ Lala 106:32, 33 lɛ. Ekɛɔ akɛ: “Amɛwo emli la yɛ Meriba nui lɛ ahe, ni Mose ná sane yɛ amɛhewɔ. Amɛhã emli fu, ni eyawieee jogbaŋŋ.” Israelbii lɛ wo Yehowa mli la, shi Mose moŋ mli fu waa. Eyayeee ehe nɔ, ni no hewɔ lɛ, esusuuu saji ahe kɛyaaa shɔŋŋ dani egbele enaa.

15 Mose hã mɛi krokomɛi anifeemɔ gbala ejwɛŋmɔ kɛje Yehowa nɔ. Be klɛŋklɛŋ ni maŋbii lɛ tɔke amɛwo lɛ yɛ nu ni amɛnáaa lɛ hewɔ lɛ, etsu saji ahe nii jogbaŋŋ. (2 Mo. 7:6) Shi eeenyɛ efee akɛ, akɛni ekɛ Israelbii lɛ ehi shi afii pii, ni amɛtse atua shii abɔ hewɔ lɛ, ehao ni amɛhe fee lɛ ahuntoo. Eeenyɛ efee akɛ, Mose kɛ ejwɛŋmɔ ma bɔ ni Israelbii lɛ he yɔɔ ahuntoo lɛ nɔ moŋ fe bɔ ni ebaafee ewo Yehowa hiɛ nyam.

16. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔsusu nɔ ni ba Mose nɔ lɛ he lɛ?

16 Kɛ́ nɔ ko nyɛ egbala gbalɔ anɔkwafo Mose po jwɛŋmɔ kɛje Yehowa nɔ ni etɔ̃ lɛ, belɛ ewaaa kwraa akɛ nɔ ko tamɔ nakai baanyɛ aba wɔ hu wɔnɔ. Mose tɔ̃ be ni eshwɛ fioo ni ebaashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ, ni nakai nɔŋŋ eshwɛ fioo ni jeŋ hee ni Yehowa ewo he shi lɛ baaba. (2 Pet. 3:13) Ekã shi faŋŋ akɛ, wɔ fɛɛ wɔbaasumɔ ni wɔhi jeŋ hee lɛ mli. Shi ja wɔkɛ wɔhiɛ efɔ̃ Yehowa nɔ ni wɔbo lɛ toi daa dani wɔbaanyɛ wɔbote jeŋ hee lɛ mli. (1 Yoh. 2:17) Mɛni wɔkaseɔ yɛ tɔmɔ ni Mose tɔ̃ lɛ mli?

KAAHÃ MƐI KROKOMƐI ANIFEEMƆ GBALA OJWƐŊMƆ KƐJE YEHOWA NƆ

17. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔye wɔhe nɔ kɛ́ sane fee wɔ ahuntoo po?

17 Yaa nɔ oye ohe nɔ kɛ́ sane fee bo ahuntoo po. Bei komɛi lɛ, wɔkɛ naagba kome too lɛ nɔŋŋ kpeɔ shii abɔ. Shi Biblia lɛ kɛɔ akɛ ‘wɔkahã ekpakpafeemɔ miitɔ wɔ, ejaakɛ kɛ́ efeemɔ etɔɔɔ wɔ lɛ, wɔbaakpa eyibii yɛ be ni sa mli.’ (Gal. 6:9; 2 Tes. 3:13) Kɛ́ shihilɛ ko loo mɔ ko nifeemɔ fee wɔ ahuntoo lɛ, ani ejeɔ wɔtsine ni wɔmli fuɔ ni wɔwieɔ bɔ ni esaaa? (Abɛi 10:19; 17:27; Mat. 5:22) Kɛ́ mɔ ko wo wɔmli la lɛ, ani ‘wɔshiɔ wɔhãa mlifu lɛ’? Aloo kɛ́ wɔɔwie yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ani wɔŋmɛɔ gbɛ ni Yehowa diɛŋtsɛ atsu saji ahe nii? (Kanemɔ Romabii 12:17-21.) Kɛ́ wɔto wɔtsui shi wɔmɛ Yehowa koni lɛ diɛŋtsɛ etsu sane lɛ he nii yɛ be ni lɛ esusuɔ akɛ esa akɛ efee nakai lɛ mli, moŋ fe ni wɔ diɛŋtsɛ wɔbaatɔ wɔhe owele lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔkɛ bulɛ ni sa lɛ lɛ miihã lɛ. Shi kɛ́ wɔfeee nakai lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔbuuu Yehowa.

18. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔhe afee oya ni wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔi atsu nii lɛ?

18 Okɛ gbɛtsɔɔmɔi hei ni akɛhãa lɛ atsu nii pɛpɛɛpɛ. Ani wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔi hei ni Yehowa kɛhãa yɛ saji ahe lɛ tsuɔ nii pɛpɛɛpɛ? Kɛ́ wɔfeɔ nakai lɛ, ebaŋ lɛ akɛ wɔbaaya nɔ wɔtsu saji ahe nii bɔ ni wɔfeɔ lɛ kɛjɛ blema lɛ nɔŋŋ. Esa akɛ wɔhe afee oya ni wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔi hei fɛɛ ni Yehowa tsɔɔ esafo lɛ nɔ ekɛhãa wɔ lɛ atsu nii. (Heb. 13:17) Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni ‘wɔkateke nibii ni aŋmala lɛ.’ (1 Kor. 4:6) Kɛ́ wɔkɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔi tsu nii lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ enɔ.

Mɛni wɔkaseɔ yɛ bɔ ni Mose fee enii ehã yɛ mɛi krokomɛi atɔmɔi ahe lɛ mli? (Kwɛmɔ kuku 19)

19. Mɛni baaye abua wɔ koni wɔkahã mɛi krokomɛi atɔmɔi fite wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ?

19 Kaahã mɛi krokomɛi atɔmɔi fite wekukpaa ni yɔɔ okɛ Yehowa teŋ lɛ. Kɛ́ wɔhole wɔhiŋmɛii anɔ wɔkwɛ Yehowa, ni tsɔɔ akɛ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ enɔ lɛ, wɔhãŋ mɛi krokomɛi anifeemɔi awo wɔmli la loo efite wɔ kɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ. Kɛ́ atuu sɔ̃i awo wɔdɛŋ yɛ Yehowa asafo lɛ mli, tamɔ bɔ ni no mli lɛ atuu sɔ̃i awo Mose dɛŋ lɛ, belɛ ehe miihia waa ni wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ yɛ enɛ he. Biblia lɛ kɛɔ akɛ, esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ‘aya nɔ ekɛ gbeyeishemɔ kɛ hekpokpomɔ atsu lɛ diɛŋtsɛ eyiwalaheremɔ he nii.’ (Fip. 2:12) Shi ehe miihia ni wɔkai akɛ, Yehowa baakojo wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ sɔ̃i ni tere lɛ lɛ naa. No hewɔ lɛ, kɛ́ atuu sɔ̃i awo wɔdɛŋ lɛ, Yehowa miikpa gbɛ akɛ wɔbaakwɛ wɔwiemɔ kɛ wɔnifeemɔ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. (Luka 12:48) Fɛɛ mli lɛ, kɛ́ wɔsumɔɔ Yehowa lɛɛlɛŋ lɛ, nɔ ko nɔ ko hãŋ wɔtɛ, ni asaŋ nɔ ko nɔ ko tseŋ wɔ kɛjeŋ esuɔmɔ lɛ he.​—Lala 119:165; Rom. 8:37-39.

20. Mɛni esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafee?

20 Bei ni wɔyɔɔ mli nɛɛ amli shihilɛ wa waa. No hewɔ lɛ, ehe miihia waa ni wɔhole wɔhiŋmɛii anɔ wɔkwɛ ‘mɔ ni ta maŋtsɛ sɛi nɔ yɛ ŋwɛii lɛ,’ bɔ ni afee ni wɔle esuɔmɔnaa nii. Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔbaahã mɛi krokomɛi anifeemɔi gbohii afite wɔ kɛ Yehowa teŋ naanyobɔɔ lɛ. Esa akɛ Mose sane lɛ ahã wɔna akɛ, enɛ ji hiɛdɔɔ sane. Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔbaahã mɛi atɔmɔi awo wɔmli la lɛ, nyɛhãa wɔtswaa wɔfai shi akɛ, ‘wɔbaakwɛ Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ gbɛ kɛyashi ebaana wɔ mɔbɔ.’​—Lala 123:1, 2.

^ kk. 8 Esoro Meriba nɛɛ, ni bɛŋkɛ Kadesh lɛ, yɛ klɛŋklɛŋ Meriba lɛ ni bɛŋkɛ Refidim lɛ he. Awo klɛŋklɛŋ Meriba lɛ gbɛ́i hu akɛ Masa. Nɔ hewɔ ni awo hei enyɔ nɛɛ fɛɛ Meriba lɛ ji akɛ, Israelbii lɛ wo Mose béi, loo amɛkɛ lɛ taa saji anaa yɛ jɛmɛ.​—Kwɛmɔ map ni yɔɔ Saji Krokomɛi B3 ni yɔɔ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ Lɛ​—Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ mli lɛ.

^ kk. 11 Nilelɔ kpanaa John A. Beck wie yɛ sane nɛɛ he akɛ: “Yudafoi lɛ wieɔ akɛ, atuatselɔi lɛ tswa Mose mpoa amɛkɛɛ: ‘Mose le akɛ tɛ nɛɛ waaa ni etoɔ nu! Eba ni ebajie nu kɛje tɛ kroko nɛɛ hu mli ehã wɔ koni wɔna akɛ efee naakpɛɛ nii lɛɛlɛŋ.’” Anyɛŋ ama nɔ mi akɛ nakai amɛwie lɛɛlɛŋ.

^ kk. 12 Kwɛmɔ “Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ” ni je kpo yɛ October 15, 1987 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ.