Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Pa undi ki bu sta ta odja?

Pa undi ki bu sta ta odja?

‘N ta labanta nhas odju pa bo, abo ki sta na bu tronu na Séu.’ — SALMO 123:1.

KÁNTIKUS: 143, 124

1, 2. Kuzê ki siginifika odja pa Jeová?

NU STA ta vive na ‘ténpu di fin, difísil di aguenta.’ Vida ta ben bira más difísil inda, antis di nu entra na kel mundu novu di pas ki nu sta spéra. (2 Tim. 3:1) Pur isu, nu debe pergunta nos kabésa: ‘Pa undi ki N ta odja óras ki N meste di ajuda i orientason?’ Talvês nos primeru respósta é: ‘Pa Jeová’ i respósta sta sértu.

2 Kuzê ki siginifika odja pa Jeová? I kuzê ki nu pode faze pa nu kontinua ta odja pa el, óras ki nu sta pasa pa prublémas? Monti ténpu atras, Salmista fla ma nu meste odja pa Jeová óras ki nu meste di ajuda. (Lé Salmo 123:1-4.) El fla ma nu meste odja pa Jeová sima un npregadu ta odja pa se patron. Kuzê ki el krê flaba? Un npregadu ka ta djobe se patron sô óras ki el meste kumida i proteson, má el ta sta atentu pa el odja kuzê ki se patron krê pa el faze i el ta faze sima el mandadu. Di mésmu manera, nu ten ki lé Bíblia tudu dia pa nu pode sabe kuzê ki Jeová krê pa nu faze i dipôs faze sima el ta manda. Si nu faze si, nu pode ten sertéza ma Jeová ta djuda-nu óras ki nu ta pasa pa prublémas. — Efé. 5:17.

3. Kuzê ki pode distraí-nu di kontinua ta odja pa Jeová?

3 Nbóra nu sabe ma é inportanti nu kontinua ta odja pa Jeová, alvês nu pode fika distraídu. É kel-li ki kontise ku Marta, un grandi amiga di Jizus. El ‘staba distraídu, ku un monti kuza pa faze’. (Lucas 10:40-42 ) Si kel-li kontise ku un algen fiel ki staba ta odja Jizus se frenti, nu ka ta fika dimiradu si mésmu kuza kontise ku nos. Kuzê ki pode distrai-nu di kontinua ta odja pa Jeová? Na kel studu li, nu sta ben odja ma nu pode distrai pamodi érus di otus algen. Tanbê nu ta ben prende modi ki nu pode kontinua ta odja pa Jeová.

UN ÓMI FIEL KI PERDE SE PRIVILÉJIU

4. Pamodi ki ta parse stranhu Muizes ka entra na kel téra ki Deus prometeba es?

4 Muizes sénpri ta odjaba pa Jeová pa pidiba ajuda i orientason. Bíblia ta fla ma ‘el ta manteba firmi, sima ki el ta odjaba Kel ki é invizível.’ (Lé Hebreus 11:24-27.) Tanbê el ta fla ma ‘nunka más ka parse na Israel un proféta sima Muizes, kel algen ki Jeová konxeba róstu ku róstu.’ (Deut. 34:10) Má nbóra Muizes tinha un amizadi fórti ku Jeová, el perde xansi di entra na téra ki Deus prometeba es. (Núm. 20:12) Pamodi?

5-7. Ki prubléma kontise poku ténpu dipôs ki israelitas sai di Ijitu i kuzê ki Muizes faze?

5 Ménus di dôs mês dipôs ki israelitas sai di Ijitu, kontise un grandi prubléma antis di es txiga na Monti Sinai. Es ka tinha agu i es kumesa ta pâpia mal di Muizes. Situason bira tantu difísil ki Muizes fla Jeová: ‘Kuzê ki N debe faze ku es povu? Di li más un bokadinhu, es ta da-m ku pédra!’ (Êxo. 17:4) Jeová responde Muizes i el fla-l klaru kuzê ki el debe faze. El tinha ki panhaba se pó, bai la na Orebi i da-l na rótxa i dipôs agu ta saíba. Bíblia ta fla: ‘Muizes faze kel-li dianti di ansions di Israel.’ Asi israelitas bebe agu i prubléma kaba. — Êxo. 17:5, 6.

6 Bíblia ta fla ma Muizes txoma kel lugar di ‘Masá i Meribá, pamodi kexa di israelitas i pamodi es poi Jeová na próva, kantu es fla: “Jeová sta ô el ka sta na nos meiu?’” (Êxo. 17:7) Kes nómi fika dretu pamodi es siginifika ‘próva’ i ‘diskuson’.

7 Modi ki Jeová fika pamodi kes kuza ki kontise? Pa Jeová, israelitas ka rabela sô kóntra Muizes má kóntra el. (Lé Salmo 95:8, 9.) Fika klaru ma israelitas ka faze kuza dretu. Má Muizes odja pa Jeová, el pidi ajuda i el sigi orientason ki el resebe.

8. Ki prubléma kontise kantu israelitas staba kuazi ta txiga na téra ki Deus prometeba es?

8 Kontise mésmu prubléma 40 anu dipôs, kantu israelitas staba kuazi ta entra na téra ki Deus prometeba es. Povu staba na un lugar ki tanbê podu nómi di Meribá. Má kel Meribá li ta fikaba pértu di Kádis i di téra ki Deus prometeba es. * Nton, israelitas torna kexa pamodi es ka tinha agu. (Núm. 20:1-5) Má di es bês Muizes faze un éru gravi.

9. Ki orientason Jeová da Muizes, má kuzê ki el faze? (Odja dizenhu na komésu di studu.)

9 Kuzê ki Muizes faze kantu povu rabela? El torna odja pa Jeová i el pidi-l orientason. Má di es bês Jeová ka fla Muizes pa da ku pó na rótxa. El fla Muizes pa panha se pó, pa leba povu pértu di rótxa i pa el pâpia ku rótxa. (Núm. 20:6-8) Má Muizes faze sima el mandadu? Nau. El staba xatiadu i el fla povu: ‘Nhos obi rebéldis! Nhos krê pa nu tra agu di es rótxa pa nhos?’ El da ku pó na rótxa ka sô un bês, má dôs bês. — Núm. 20:10, 11.

10. Modi ki Jeová fika kantu Muizes ka sigi se orientason?

10 Jeová fika txeu xatiadu ku Muizes. (Deut. 1:37; 3:26) Pamodi? Un di kes razon talvês éra pamodi Muizes ka sigi kel novu orientason ki Jeová da-l.

11. Pamodi ki israelitas podia pensaba ma kel agu ki sai di rótxa ka éra un milagri di Jeová?

11 Jeová talvês tinha otu razon pa fikaba xatiadu ku Muizes. Kes rótxa ki ta fika na kel primeru Meribá é di granitu, ki é un tipu di rótxa riju. Pa más ki un algen da ku pó na un rótxa di granitu ningen ka ta spéra ma ta sai agu. Má kes rótxa ki ta fika na sugundu Meribá é diferenti, es é di kalkáriu i es ta kebra faxi. Es é fetu di un manera ki agu ta entra na es i es ta guarda kel agu. Si un algen faze un braku na kes rótxa el ta konsigi tra agu. Pur isu, kantu Muizes da ku pó na rótxa talvês el poi povu ta pensa ma kel agu ki sai, foi un kuza normal, ka éra un milagri di Jeová. Nton, éru ki Muizes faze é pamodi el poi povu ta pensa ma kel milagri di Jeová éra un kuza sinplis di naturéza? * Nu ka sabe.

MODI KI MUIZES RABELA

12. Kal ki é otu razon ki talvês poi Jeová fika xatiadu ku Muizes i Aron?

12 Talvês Jeová fika xatiadu ku Muizes i Aron pamodi más un otu razon. Repara kuzê ki Muizes fla povu: ‘Nhos krê pa nu tra agu di es rótxa pa nhos?’ Kantu el fla ‘nu’, talvês el staba ta pâpia di el ku Aron. Ku kes palavra li el mostra falta di ruspetu pa Jeová, ki da-l puder pa el faze kel milagri. Kel ideia li ta konbina ku kel ki sta na Salmo 106:32, 33 : ‘Es pô-l ku spritu disgostadu, i el pâpia sen pensa ku se bóka.’ * (Núm. 27:14) Má simé, Muizes ka da Jeová kel ónra ki el ta merese. Pur isu, Jeová fla Muizes ku Aron: ‘Nhos rabela kóntra nha órdi sobri kes agu di Meribá.’ (Núm. 20:24) Kel-li foi un pekadu gravi!

13. Pamodi ki kastigu ki Muizes dadu éra justu i el mereseba el?

13 Muizes ku Aron éra líder di povu, pur isu Jeová ta speraba más txeu di es. (Lucas 12:48 ) Un ténpu antis, Jeová ka dexaba un jerason interu di israelitas entra na kel téra ki el prometeba es pamodi es rabela. (Núm. 14:26-30, 34) Pur isu, kantu Muizes rabela, kel kastigu ki Jeová da-l éra justu i el mereseba el. El ka dexadu entra na kel téra sima kes otu israelita ki rabela.

PAMODI KI MUIZES RABELA

14, 15. Kuzê ki poi Muizes ta rabela?

14 Kuzê ki poi Muizes ta rabela kóntra Jeová? Repara otu bês kuzê ki Salmo 106:32, 33 ta fla: ‘Es provoka-L pértu di kes agu di Meribá, i pamodi es, Muizes sufri. Es pô-l ku spritu disgostadu, i el pâpia sen pensa ku se bóka.’ Nbóra israelitas provoka Jeová, má é Muizes ki fika xatiadu. El ka kontrola se kabésa i el pâpia sen pensa na kuzê ki podia kontiseba.

15 Muizes dexa fadjas di otus distrai-l di kontinua ta odja pa Jeová. Na primeru bês ki povu kexa pamodi falta di agu, Muizes faze sima Jeová mandaba el. (Êxo. 7:6) Má talvês dipôs di txeu ténpu ta lida ku israelitas rebéldi, Muizes fika kansadu i dizanimadu. Pode ser ki Muizes staba ta pensa sô na kuzê ki el sta xintiba envês di modi ki el ta daba Jeová glória.

16. Pamodi ki é bon nu pensa na kuzê ki kontise ku Muizes?

16 Si Muizes ki éra un proféta fiel di Jeová fika distraídu i faze un éru gravi, tanbê é faxi kontise mésmu kuza ku nos. Sima Muizes, nos tanbê nu sta kuazi ta entra na mundu novu. (2 Ped. 3:13) Ninhun di nos ka krê perde xansi di sta la. Pur isu, nu meste kontinua ta odja pa Jeová i obi ku el sénpri. (1 João 2:17 ) Kuzê ki nu ta prende ku éru di Muizes?

KA BU DEXA KUZAS KI OTUS ALGEN TA FAZE DISTRAI-U

17. Kuzê ki pode djuda-nu óras ki nu sta dizanimadu?

17 Sénpri kontrola bu kabésa. Si nu sta ta lida sénpri ku mésmu prublémas, ‘nu ka ta dizisti di faze kel ki é dretu, pamodi na ténpu sértu nu ta kodje, si nu ka dizanima.’ (Gál. 6:9; 2 Tes. 3:13) Óras ki nu ta pasa pa situasons ki ta dizanima-nu ô prublémas ki nu pode ten ku algen, nu debe pensa dretu antis di pâpia i mante kalma. (Prov. 10:19; 17:27; Mat. 5:22) Si algen provoka-nu, nu ten ki prende ‘da lugar pa raiba’. Raiba di kenha? Di Jeová. (Lé Romanos 12:17-21.) Envês di fika ku raiba, nu debe kontinua ta odja pa Jeová. Nu debe ten paxénxa i spéra ma Jeová ta rezolve nos prubléma di akordu ku se vontadi. Tenta atxa manera pa nu vinga, ta mostra falta di ruspetu pa Jeová.

18. Kuzê ki nu debe lenbra óras ki nu resebe orientasons di Jeová?

18 Sigi kes orientason más novu ku kuidadu. Nos é fiel na obi ku kes instruson más novu ki Jeová ta da-nu? Envês di faze kuzas di kel manera ki sénpri nu sta kustumadu, nu debe sigi lógu kalker orientason novu ki Jeová ta da através di se organizason. (Heb. 13:17) Tanbê nu debe toma kuidadu pa nu ‘ka pasa di kuzas ki sta skrebedu’. (1 Cor. 4:6) Nu ta mostra ma nu sta ta odja pa Jeová óras ki nu ta sigi se orientasons.

Kuzê ki nu pode prende ku manera ki Muizes lida ku fadjas di otus? (Odja parágrafu 19.)

19. Kuzê ki nu pode faze pa fadjas di otus ka straga nos amizadi ku Jeová?

19 Ka bu dexa fadjas di otus algen straga bu amizadi ku Jeová. Si sénpri nu sta ta odja pa Jeová nu ka ta dexa fadjas di otus pô-nu fika xatiadu ô straga nos amizadi ku Jeová. Kel-li é más inportanti inda si nu ten responsabilidadi na organizason di Jeová, sima Muizes. Nos tudu nu meste ‘luta pa nu salva nos própi kabésa ku grandi ruspetu i ku tremor.’ Má nu debe lenbra ma leis ki Jeová ta uza pa julga-nu é ka duru. (Fil. 2:12) Tanbê, óras ki nu ten txeu responsabilidadi, Jeová ta spéra más di nos. (Lucas 12:48 ) Si nu ta ama Jeová di verdadi nada ka ta inpidi-nu ô sipara-nu di se amor. — Sal. 119:165; Rom. 8:37-39.

20. Kuzê ki nu debe sta disididu na faze?

20 Nu sta ta vive na ténpu di fin, pur isu nu meste kontinua ta odja pa Kel ki sta na ‘tronu na Séu’. Nu ten ki sabe kuzê ki Jeová krê pa nu faze. Nu ka pode dexa nada trapadja nos amizadi ku Jeová. Kuza ki kontise ku Muizes ta djuda-nu guarda es lison na nos menti i korason. Pur isu, si nu xinti kasábi pamodi inperfeson di otus, nu debe kontinua ta kontrola nos kabésa i sta disididu na mante ‘nos odju konsentradu na Jeová, nos Deus, ti ki el mostra-nu se favor.’ — Sal. 123:1, 2.

^ par. 8 Kel Meribá li éra diferenti di kel ki ta fikaba pértu di Refidin ki tanbê ta txomadu di Masá. Má es tudu dôs ta txomadu di Meribá pamodi é la ki israelitas kexa ô es reklama. Odja mapa na Apêndice B3 di Tradução do Novo Mundo da Bíblia Sagrada.

^ par. 11 Un profesor di universidadi ki txoma John A. Beck fla ma di akordu ku un stória di judeus, kes rebéldi fla ma kuza ki Muizes faze é ka éra un milagri pamodi el sabia ma kel rótxa tinha agu. Nton es kreba pa Muizes torna fazeba kel milagri na un otu rótxa. Má kel-li é sô un stória.

^ par. 12 Odja “Perguntas dos Leitoresna A Sentinela di 15 di otubru di 1987.