Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mêsu ebe mmatangile penyi?

Mêsu ebe mmatangile penyi?

“Ndi mbandisha mêsu anyi kuudi, wewe udi musombe mu nkuasa wa bukalenge mu diulu.”​—MIS. 123:1.

MISAMBU: 143, 124

1, 2. Kutuishila mêsu etu kudi Yehowa kudi kumvuija tshinyi?

TUDI mu “bikondo bia malu makole bidi bikole mua kupita nabi,” ne nsombelu neakole bikole kumpala kua dituku dipiadipia kutuadija ne kua ditalala dia bushuwa kuikaladi pa buloba kabidi. (2 Tim. 3:1) Nunku tudi ne bua kudiebeja ne: ‘Tudi mua kupetela buludiki ne diambuluisha kudi nganyi?’ Tudi mua kuandamuna diakamue ne: “Kudi Yehowa,” ke diandamuna ditambe buimpe adi.

2 Kutangila kudi Yehowa kudi kumvuija tshinyi? Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua tushale batuishile Yehowa mêsu patudi tutuilangana ne ntatu mikole ya mu nsombelu? Kukadi bidimu nkama ya bungi, mufundi wa misambu kampanda wakaleja mudibi bikengela kubandisha mêsu etu kudi Yehowa bua kulomba diambuluisha mu bikondo bia ntatu. (Bala Misambu 123:1-4.) Wakafuanyikija ditangila dietu kudi Yehowa ne mushindu udi muena mudimu utangila kudi mfumuende. Uvua musue kuamba tshinyi? Muena mudimu katu utangila kudi mfumuende anu bua kupeta tshiakudia ne bukubi to, kadi utu kabidi ushala mumutangile bua kujingulula tshidiye musue ne pashishe utshikumbaja. Bia muomumue, tudi ne bua kukonkonona Dîyi dia Nzambi dituku dionso bua kujadika tshidi Yehowa musue bua tuetu kuenza ne tudi ne bua kutshienza. Tuetu benze nanku, Yehowa neatuambuluishe mu tshikondo tshia ntatu.​—Ef. 5:17.

3. Tshidi mua kutupangisha bua kushala batuishile Yehowa mêsu ntshinyi?

3 Nansha mutudi bamanye mushinga wa kushala batangile kudi Yehowa, tudi mua kubuela mu ditanaji bimue bikondo. Ke tshivua tshienzekele Mâta, mulunda wa Yezu wa pa muoyo. Uvua mubuele mu “ditanaji dia midimu ya bungi ivuaye mumonangane nayi.” (Luka 10:40-42) Bu muvuabi bienzekele muena lulamatu eu pavua Yezu muikalapu, kabiena mua kutukemesha biobi bituenzekele petu. Kadi tshidi mua kutupangisha bua kushala batuishile Yehowa mêsu ntshinyi? Mu tshiena-bualu etshi, netukonkonone mudi malu adi bakuabu benza mua kutubueja mu ditanaji. Netumone kabidi mutudi mua kushala batangile kudi Yehowa.

MUENA LULAMATU WAKAJIMIJA DIAKALENGA DIVUAYE NADI

4. Bua tshinyi bidi mua kutukemesha bua muvua Mose mujimije diakalenga dia kubuela mu Buloba Bulaya?

4 Bushuwa, Mose uvua utangila kudi Yehowa bua amulombole ne amuludike. Mu bulelela, “wakatungunuka mushindame bu uvua umona Yeye udi kayi umueneka.” (Bala Ebelu 11:24-27.) Bible udi utuambila ne: “Mu Isalele kamutu muanji kujuka kabidi muprofete bu Mose, uvua Yehowa mumanye mpala ne mpala.” (Dut. 34:10) Kadi nansha muvua Mose mu malanda a nsungasunga ne Yehowa, wakafika ku dijimija diakalenga dia kubuela mu Buloba Bulaya. (Nom. 20:12) Ntshinyi tshivua tshilenduishe Mose?

5-7. Ntshilumbu kayi tshiakajuka matuku makese bena Isalele bamane kupatuka mu Ejipitu? Mmunyi muvua Mose mupite natshi?

5 Ngondo mitue ku ibidi panyima pa bena Isalele bamane kupatuka mu Ejipitu, kumpala mene kua bobu kufika ku mukuna wa Sinai, tshilumbu tshinene tshiakajuka. Bakatuadija kudiabakena bua dipangila dia mâyi. Bakanungana bua Mose, ne tshilumbu tshiakakola, kufikishabi Mose ku dididila Yehowa ne: “Ngenze tshinyi ne bantu aba? Nkushale anu kakese bua bobu kungasa mabue!” (Ekes. 17:4) Ke Yehowa kuandamuna Mose, umuambila malu masunguluke a kuenza. Uvua ne bua kuangata dikombo diende, kututa dibue ku Holeba, ne pashishe mâyi avua ne bua kusukumuka. Bible udi wamba ne: “Mose wakenza nanku kumpala kua bakulu ba mu Isalele.” Bena Isalele bakanua kumana nyota, ne tshilumbu atshi tshiakajika.​—Ekes. 17:5, 6.

6 Bible udi wamba kabidi ne: Mose “wakinyika muaba au ne: Masa ne Meliba, bua ditandangana dia bena Isalele ne bualu bakateka Yehowa mu diteta, bamba ne: ‘Yehowa udi munkatshi muetu emu anyi kenamu?’” (Ekes. 17:7) Mêna au avua makumbane bualu Masa udi umvuija “Diteta” ne Meliba “Ditandangana.”

7 Yehowa wakumvua bishi bua tshivua tshienzeke ku Meliba atshi? Kakamona ne: bena Isalele bavua batombokele Mose patupu to, kadi bavua kabidi beleshe Bunzambi buende mpata. (Bala Misambu 95:8, 9.) Kakuyi mpata, bena Isalele bavua mu tshilema. Musangu au, Mose wakenza malu bimpe, wakatangila kudi Yehowa ne wakalonda buludiki buende bimpe bimpe.

8. Ntshinyi tshiakenzeka ku ndekelu kua bidimu 40 bia luendu lua bena Isalele mu tshipela?

8 Kadi ntshinyi tshiakenzeka lua ku ndekelu kua luendu lua bena Isalele mu tshipela, bidimu bitue ku 40 pashishe, pavua tshilumbu tshia muomumue tshijuke? Bena Isalele bakafika kabidi muaba mukuabu wakaluabu kubikila ne: Meliba. Kadi Meliba eu uvua mushilangane ne wa kumpala bualu uvua pabuipi ne Kadeshe lua ku mikalu ya Buloba Bulaya. * Bena Isalele bakadiabakena kabidi bua dipangila dia mâyi. (Nom. 20:1-5) Kadi bua musangu eu, malu akaya mushindu mukuabu bua Mose.

9. Yehowa wakambila Mose bua kuenza tshinyi? Kadi yeye wakenza tshinyi? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

9 Mose wakenza tshinyi pavua bantu batomboke tshiakabidi? Musangu eu kabidi, wakatangija mêsu ende kudi Yehowa bua amuludike. Kadi musangu eu Yehowa kavua mumuambile bua kututa dibue to. Wakamuambila bua angate dikombo diende, asangishe bena Isalele kumpala kua mukuna wa dibue, pashishe awambile bua upatule mâyi. (Nom. 20:6-8) Mose kakambila dibue, anyi wa mukuna wa dibue au, bua kupatula mâyi to. Kadi wakajikijila bena Isalele tshiji, ubatandisha ne: “Mpindieu umvuayi, nuenu bantomboji! Tudi ne bua kunupatuila mâyi mu mukuna wa dibue eu anyi?” Pashishe kututaye mukuna wa dibue, ki nnansha musangu umue to, kadi misangu ibidi.​—Nom. 20:10, 11.

10. Yehowa wakenza tshinyi bua tshivua Mose muenze?

10 Yehowa wakafiikila Mose munda, kumukuatshilaye mene tshiji tshikole. (Dut. 1:37; 3:26) Bua tshinyi Yehowa wakenza nunku? Kudi mua kuikala malu a bungi avua mamufiikishe munda. Anu mutukadi bambe, Yehowa uvua mua kuikala mufiikile Mose munda bualu kavua mulonde mushindu mupiamupia wa kuenza malu uvuaye mumuleje to.

11. Pavua Mose mutute dibue, mmunyi muvuaye mua kuikala mukepeshe bujitu bua tshishima tshivua Yehowa muenze?

11 Kudi mua kuikala bualu bukuabu buvua bufiikishe Yehowa munda. Mabue a ku Meliba wa kumpala avua makole bobobo. Nansha muntu muatute bikole bishi, mâyi kaavua mua kupatuka to. Kadi ku Meliba muibidi kuvua bibuebue, mabue a mushindu mukuabu. Bu mutu bibuebue ne masoso ne bimina mâyi, misangu ya bungi muaba udibi utu mâyi muinshi mua buloba, ne bantu badi mua kuapeta padibu batayisha tshibuebue. Bidi mua kuikala ne: pavua Mose mutute dibue misangu ibidi, uvuaku mufikishe bantu ku diela meji ne: mâyi avua madipatukile kaayi mapatula kudi Yehowa mu tshishima anyi? Pavua Mose mutute dibue pamutu pa kudiambila ne mukana bua dipatule mâyi, uvuaku mukepeshe bujitu bua tshishima atshi anyi? * Katuena bajadike to.

MUVUA MOSE MUTOMBOKELE NZAMBI

12. Yehowa uvua mua kuikala mufiikile Mose ne Alona munda bua bualu kayi bukuabu?

12 Kudi kabidi bualu bukuabu buvua mua kuikala bufikishe Yehowa ku difiikila Mose ne Alona munda. Mona tshivua Mose muambile bantu: “Tudi ne bua kunupatuila mâyi mu mukuna wa dibue eu anyi?” Pavua Mose muambe ne: “tudi,” uvua mua kuikala uditela yeye ne Alona. Mêyi au avua aleja dibula kanemu dibi ditambe kudi Yehowa uvua muenze tshishima atshi. Bualu ebu budi bupetangana ne tshidi Misambu 106:32, 33 wamba tshia ne: ‘Bakafiikisha [Yehowa] munda ku mâyi a Meliba, ne Mose wakapeta lutatu bua bualu buabu. Bakasamisha lungenyi luende, yeye kuakula tshiakulakula ne mishiku yende.’ * (Nom. 27:14) Nansha biobi bishi, tshivua Mose muenze katshivua tshipeshe Yehowa butumbi buvua bumukumbanyine to. Yehowa wakambila Mose ne Alona ne: “Nuenu babidi nuvua babenge kuenza tshimvua muambe.” (Nom. 20:24) Bavua benze mpekatu munene be!

13. Bua tshinyi dinyoka divua Yehowa mupeshe Mose divua diakane ne dikumbanyine?

13 Bu muvua Mose ne Alona balombodi ba tshisamba tshia Yehowa, bavua ne dibanza dinene. (Luka 12:48) Kumpala, Yehowa ukavua mubengele tshipungu tshijima tshia bena Isalele bua kubuela mu buloba bua Kanâna bua buntomboji buabu. (Nom. 14:26-30, 34) Nunku bivua biakane ne bikumbanyine bua Yehowa kupesha Mose dinyoka dia muomumue bua muvuaye mumutombokele. Anu bu bantomboji bakuabu abu, Yehowa kakanyishila Mose bua kubuela mu Buloba Bulaya to.

MUJI WA BUALU

14, 15. Tshivua tshifikishe Mose ku ditomboka ntshinyi?

14 Tshivua tshifikishe Mose ku dipeta lungenyi lua buntomboji ntshinyi? Mona kabidi tshidi Misambu 106:32, 33 wamba: ‘Bakafiikisha [Yehowa] munda ku mâyi a Meliba, ne Mose wakapeta lutatu bua bualu buabu. Bakasamisha lungenyi luende, yeye kuakula tshiakulakula ne mishiku yende.’ Nansha muvua bena Isalele batombokele Yehowa, Mose ke wakafiika munda. Wakapanga didikanda, kufikaye ku diakula tshiakulakula kayi wela meji ku bipeta bivua mua kumueneka to.

15 Mose wakalekela malu avua bakuabu benza amupangisha bua kushala mutuishile Yehowa mêsu. Mose wakapita ne tshilumbu tshia kumpala bimpe. (Ekes. 7:6) Kadi pamuapa ukavua mutshioke ne mufiike munda bualu bena Isalele bavua anu batomboka munkatshi mua bidimu bia bungi. Mose uvuaku anu mutume meji ende ku tshiji tshiende pamutu pa kukeba mua kutumbisha Yehowa anyi?

16. Bua tshinyi mbimpe tuelangane meji bua tshivua Mose muenze?

16 Bikalabi ne: Mose muprofete wa lulamatu uvua mubuele mu ditanaji ne mulenduke, bidi mua kutuenzekela petu bipepele. Anu bu Mose, tukadi pa kubuela mu buloba bua mu tshimfuanyi, mmumue ne: mu bulongolodi bupiabupia budi Yehowa mutulaye. (2 Pet. 3:13) Kakuena muntu wa kutudi udi musue kupangila diakalenga dinene nunku! Kadi bua tuetu kudipeta, tudi ne bua kushala batuishile Yehowa mêsu, tukeba misangu yonso bua kuenza tshidiye musue. (1 Yone 2:17) Tshilema tshia Mose tshidi tshitulongesha tshinyi?

BIENZEDI BIA BAKUABU KABIKUBUEJI MU DITANAJI TO

17. Tshidi mua kutuambuluisha bua tshiji katshitupitshi makanda ntshinyi?

17 Tshiji katshikupitshi makanda to. Nansha tuetu tutata ne bualu bumue bumue abu misangu ne misangu, “katulekedi kuenza malu mimpe nansha, bualu netupuole mu tshikondo tshiakane tuetu katuyi batshioke.” (Gal. 6:9; 2 Tes. 3:13) Patu bualu anyi muntu kampanda utufiikisha munda misangu ne misangu, tutuku tukanda mishiku yetu anyi? Tutuku tukanda tshiji anyi? (Nsu. 10:19; 17:27; Mat. 5:22) Padi bakuabu batufiikisha munda, tudi ne bua ‘kushila tshiji muaba.’ Ntshiji tshia nganyi atshi? Ntshiji tshia Yehowa. (Bala Lomo 12:17-21.) Tuetu tutungunuka ne kutangila Yehowa, netuleje ne: tudi tumunemeka, tushila tshiji tshiende muaba ne tuindila ne lutulu luonso bua angate malu mu bianza dîba didiye mumone ne: ndikumbane. Tuetu badiangatshile malu mu bianza ne badisombuele, nebileje ne: katuena tunemeka Yehowa to.

18. Mbualu kayi butudi ne bua kuvuluka padibu batupesha mêyi a kulonda?

18 Tumikila mêyi a kulonda mapiamapia bimpe bimpe. Patu Yehowa utupesha mêyi a kulonda mapiamapia, tutuku tuatumikila ne lulamatu luonso anyi? Tuetu tuatumikila, katuakujinga kuenza malu misangu yonso anu mutuvua tuenza pa kale to. Kadi netuikale tutumikila mêyi a kulonda mapiamapia adi Yehowa utupesha ku diambuluisha dia bulongolodi buende ne lukasa luonso. (Ebelu 13:17) Netutabalele kabidi bua kubenga ‘kuya dia muamua dia malu adi mafunda.’ (1 Kol. 4:6) Patudi tuenza nanku, tudi tushala batuishile Yehowa mêsu.

Tshivua Mose muenze bua bilema bia bakuabu tshidi tshitupetesha dilongesha kayi? (Tangila tshikoso tshia 19)

19. Mmunyi mutudi mua kubenga kunyanga malanda etu ne Yehowa nansha padi bakuabu batuenzela bilema?

19 Kulekedi bilema bia bakuabu bikunyangila malanda ebe ne Yehowa to. Tuetu bashale batuishile Yehowa mêsu etu a mu tshimfuanyi, katuakulekela bienzedi bia bakuabu bitufiikisha munda anyi binyanga malanda etu nende to. Bualu ebu budi ne mushinga wa bungi nangananga patudi ne midimu kampanda mu bulongolodi bua Yehowa anu bu Mose. Nansha mudibi ne: yonso wa kutudi udi ne bua ‘kutungunuka ne kudienzeja bua lupandu luende ne ditshina ne dizakala,’ tumanye ne: Yehowa kena ne mikenji mikole idiye utulumbuluisha nayi to. (Filip. 2:12) Kadi patudi tupeta midimu ya bungi mu tshisumbu, tudi tubuela dibanza dinene ku mêsu kua Yehowa. (Luka 12:48) Kadi tuetu banange Yehowa bamunangilamu, kakuakuikala tshintu nansha tshimue tshiatulenduisha anyi tshiatupandulula ku dinanga diende to.​—Mis. 119:165; Lomo 8:37-39.

20. Tudi badisuike bua kuenza tshinyi?

20 Mu matuku makole aa, tuikalayiku anu tubandisha mêsu etu kudi Yeye udi “musombe mu nkuasa wa bukalenge mu diulu,” bua tujingulule tshidiye musue. Katulekedi bienzedi bia bakuabu binyanga malanda etu ne Yehowa nansha kakese. Bualu buvua bufikile Mose ndilongesha dinene ditudi katuyi mua kupua muoyo. Pamutu pa tuetu kufiika munda bua bilema bia bakuabu, tudisuikayi bua “kutangija mêsu etu kudi Yehowa Nzambi wetu, too ne padiye utuanyisha.”​—Mis. 123:1, 2.

^ tshik. 8 Meliba eu mmushilangane ne Meliba uvua pabuipi ne Lefidima. Yeye eu uvua pabuipi ne Kadeshe, kavua pabuipi ne Masa to. Kadi bavua babikila miaba yonso ibidi eyi ne: Meliba bua ditandangana divua dienzekamu.​—Tangila karte kadi mu Tshisakidila tshia B3 mu Bible wa Nkudimuinu wa bulongolodi bupiabupia?

^ tshik. 11 Mulongeshi John Beck udi wamba bua muyuki eu ne: “Bilondeshile malu a kale a bena Yuda, bantomboji abu bavua bamba Mose ne: ‘Mose mmumanye mutu mabue aa bimpe! Bikalaye musue kuleja ne: udi ne bukole bua kuenza bishima, atupatuile mâyi mu dibue dikuabu edi.’” Mu bulelela, ebu mbualu bulonda tshianana.

^ tshik. 12 Tangila “Nkonko ya babadi,” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/10/1987 (mu Mfualansa).