1, 2. Ta mel̦el̦ein ñan ad reilo̦k ñan Jeova?

JEJ mour ilo “raan ko ãliktata” me ‘ekanooj pen mour.’ (2 Ti. 3:1, UBS) Im wãween mour enaaj penl̦o̦k wõt m̦okta jãn an Jeova ko̦kkure jukjukun pãd in im bõktok aenõm̦m̦an eo em̦ool. Eñin unin jej aikuj kajjitõk ippãd make, ‘Wõn eo ij reilo̦k ñane bwe en jipañ eõ im tõl eõ?’ Bõlen jemaroñ kajju ba, “Ñan Jeova” im alikkar bwe eñin ej uwaak eo em̦m̦antata.

² Ta mel̦el̦ein ñan ad reilo̦k ñan Jeova? Im ewi wãween ad maroñ kõm̦m̦an bwe jen reilo̦k wõt ñane ñe jej iioon apañ? Ilo iien ko etto, juon rijeje Baibõl̦ ear kõmel̦el̦e kõn unin an aorõk ñan ad aikuj reilo̦k ñan Jeova ñe jej aikuj jipañ. (Riit Sam 123:1-4.) Ear ba bwe ñe jej reilo̦k ñan E, jej ãinwõt rũkarejar ro me rej reilo̦k ñan irooj eo aer. Ewi wãween? Juon rũkarejar ej reilo̦k ñan irooj eo an im lõke bwe enaaj lel̦o̦k kijen m̦õñã im enaaj kõjparoke. Bõtab ej aikuj in bar lukkuun lale irooj eo an bwe en jel̦ã ta eo irooj in an ekõn̦aan bwe en kõm̦m̦ane im ej aikuj kõm̦m̦ane. Ãindeinl̦o̦k wõt, jej aikuj lukkuun katak Naanin Anij aolep raan bwe jen mel̦el̦e ta eo Jeova ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane innem l̦oori. Eñin ej wãween eo wõt jemaroñ lõke bwe Jeova enaaj jipañ kõj ñe jaikuj jipañ.​—Ep. 5:17, UBS.

3. Ta eo emaroñ kõm̦m̦an bwe jen jab reilo̦k ñan Jeova?

 ³ Meñe jejel̦ã bwe jej aikuj reilo̦k ñan Jeova aolep iien, ak jet iien jemaroñ jino m̦ad. Eñin men eo ear wal̦o̦k ippãn Marta, juon iaan armej ro Jesus ear epaake. Ear jino m̦ad ak “ailparo kõn elõñ jerbal.” (Luk 10:40-42) Ñe juon armej etiljek ãinwõt Marta ear jino m̦ad meñe Jesus ear pãd iturin, alikkar bwe men in emaroñ bar wal̦o̦k ñan kõj. Innem ta ko remaroñ kõm̦m̦an bwe jen m̦ad im jab reilo̦k ñan Jeova? Eokwe ilo katak in, jenaaj etale wãween ad maroñ jino m̦ad kõn men ko ro jet rej kõm̦m̦ani, im wãween ad aikuj reilo̦k wõt ñan Jeova.

4. Etke jemaroñ bwilõñ kõn an kar Moses luuji jeraam̦m̦an eo ñan del̦o̦ñe Ãneen Kallim̦ur eo?

⁴ Moses ear reilo̦k ñan Jeova bwe en tõle. Baibõl̦ ej jiroñ kõj bwe “ear m̦akoko in jepl̦aak liktak, kõnke ej ãinwõt ñe ear lo Anij, eo jeban loe.” (Riit Hibru 11:24-27, UBS.) Ej bar ba bwe “ejjañin wõr juon rũkanaan ilo Israel ãinwõt Moses; Irooj ear jelm̦ae e im kõnono ippãn.” (Dt. 34:10, UBS) Bõtab meñe Moses ear juon eo ear lukkuun epaake Jeova, ak ear luuji jeraam̦m̦an eo ñan del̦o̦ñe Ãneen Kallim̦ur eo. (Bõn. 20:12) Ta eo ear kõm̦m̦an bwe Moses en luuji jeraam̦m̦an in?

5-7. Ta apañ eo ear wal̦o̦k ãlikin wõt an kar RiIsrael ro em̦m̦akũt jãn Ijipt, im ta eo Moses ear kõm̦m̦ane?

⁵ Enañin ruo allõñ ãlikin an kar RiIsrael ro etal jãn Ijipt im m̦okta jãn aer tõparl̦o̦k Tol̦ Sainai juon apañ el̦ap ear wal̦o̦k. Armej ro rar jino aol̦ kõnke ear ejjel̦o̦k dãn im rar jino ellotaane Moses im rar illu. Kõn men in “Moses ear jar im akwel̦ap ñan Irooj im ba, ‘Ta eo in kõm̦m̦ane ñan armej rein? Kiiõ repojak in kade eõ.’” (Ex. 17:4, UBS) Jeova ear uwaake Moses ilo an kaalikkar ta eo en kõm̦m̦ane. Ear jiroñ Moses bwe en bõk jokon̦ eo an im deñõt dekã eo ilo Horeb. Baibõl̦ ej ba: “Im ãindein an Moses kõm̦m̦an im̦aan mejãn rũtto ro in Israel.” Ãlikin an kar kõm̦m̦ane men in, ear to̦o̦r dãn im ear lõñ limen RiIsrael ro, im ear jako apañ eo.​—Ex. 17:5, 6.

⁶ Baibõl̦ ej ba bwe Moses ear n̦aetan jikin in Massa, mel̦el̦ein “Mãlejjoñ,” im Meriba, mel̦el̦ein “Akwããl.” Etke? “Kõn an ro nejin Israel akwããl, im kõn aer mãlejjoñ Jeova im ba, ‘Jeova ej ilo bwiljem̦ ke jab ke?’”​—Ex. 17:7.

⁷ Ewi wãween an kar Jeova l̦õmn̦ak kõn men eo ear wal̦o̦k ilo Meriba? Ear lo bwe RiIsrael ro rar jab jum̦aik wõt Moses ak rar bar jum̦aik e im wãween an tõl. (Riit Sam 95:8, 9, UBS.) Men eo RiIsrael ro rar kõm̦m̦ane ear lukkuun nana. Bõtab Moses ear kõm̦m̦ane men eo ejim̦we ilo an kar reilo̦k wõt ñan Jeova im lukkuun l̦oori naanin tõl ko ear lil̦o̦k ñane.

8. Ta eo ear wal̦o̦k ke ear epaak an jem̦l̦o̦k an RiIsrael ro itoitak ilo ãne jem̦aden?

⁸ Bõtab ta eo ear wal̦o̦k enañin 40 iiõ tokãlik ke men in ear bar wal̦o̦k? Ear epaak an jem̦l̦o̦k an RiIsrael ro itoitak ilo ãne jem̦aden. Rar tõpar juon jikin epaake Kedesh, ijo me epaakel̦o̦k Ãneen Kallim̦ur eo. Kar bar n̦aetan jikin in Meriba. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Etke? Kõnke RiIsrael ro rar aol̦ kõnke ear bar  ejjel̦o̦k dãn. (Bõn. 20:1-5) Bõtab ilo tõrein, Moses ear kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap.

9. Ta naanin tõl ko Jeova ear lil̦o̦k ñan Moses, ak ta eo Moses ear kõm̦m̦ane? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

⁹ Ta eo Moses ear kõm̦m̦ane ke armej ro rar jum̦aiki? Ear bar reilo̦k ñan Jeova bwe en lel̦o̦k naanin tõl ñane. Ak ilo tõrein, Jeova ear jab jiroñ Moses bwe en deñõt dekã eo. Ear jiroñ Moses bwe en bõk jokon̦ eo an, bõkl̦o̦k armej ro ñan iturin dekã eo, im kõnnaan ñan dekã eo. (Bõn. 20:6-8) Moses ear ke kõm̦m̦ane men in? Ear jab. Joñan an kar illu ear lam̦õj im ba ñan armej ro: “Kom̦ ro rijum̦ae, kom̦win roñjake! Ta kõmin kwal̦o̦k limemi dãn jãn dekã in ke?” Innem ear deñõt dekã eo jab juon wõt alen ak ruo alen an kar kõm̦m̦ane men in.​—Bõn. 20:10, 11, UBS.

10. Ewi wãween an kar Jeova l̦õmn̦ak kõn men eo Moses ear kõm̦m̦ane?

¹⁰ Jeova ear lukkuun illu ippãn Moses. (Dt. 1:37, UBS; 3:26) Etke Jeova ear ãindein? Juon un, emaroñ kõnke Moses ear jab pokake naanin tõl ko rekããl Jeova ear lil̦o̦k ñane.

11. Ke Moses ear deñõt dekã eo ilo tol̦ eo, ewi wãween men in emaroñ kar kõm̦m̦an bwe RiIsrael ro ren l̦õmn̦ak bwe ejjab Jeova eo ear kõm̦m̦ane menin kabwilõñlõñ eo?

¹¹ Emaroñ bar wõr unin an Jeova kar illu ippãn Moses. Tol̦ ko redekãke ilo Meriba eo m̦okta rar ejaak jãn dekã ko rej n̦aetaer granite. Jekdo̦o̦n ewi joñan an juon armej deñõt dekã kein ak ejjab maroñ kõtmãne bwe dãn enaaj to̦o̦r jãn dekã kein. Ijoke tol̦ ko redekãke ilo Meriba eo kein karuo rar lukkuun oktak. Elõñ iaan tol̦ kein rar ejaak jãn dekã ko me rej n̦aetaer limestone. Innem kõnke tol̦ kein rar kõm̦m̦an jãn dekã ko rejjab lukkuun pen, ekkã an dãn del̦o̦ñ ilowaaer im kõm̦m̦an bwe en l̦ap dãn ilowaan ro̦ñ ko ium̦win tol̦ kein. Armej remaroñ noe tõrerein tol̦ kein bwe ren maroñ ebbõk limeer dãn. Innem ke Moses ear deñõt dekã eo ilo tol̦ eo ijello̦kun an kar kõnnaan ñane, men in emaroñ ke kar kõm̦m̦an bwe RiIsrael ro ren l̦õmn̦ak bwe dãn ear make to̦o̦r jãn tol̦ eo, im ejjab Jeova eo ear kõm̦m̦ane menin kabwilõñlõñ in? * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Eokwe jejjab lukkuun jel̦ã ak RiIsrael ro remaroñ kar bok l̦õmn̦ak in.

12. Ta un eo juon unin an Jeova maroñ kar illu ippãn Moses im Aron?

¹² Emaroñ bar wõr unin an kar Jeova lukkuun illu ippãn Moses im Aron. Moses ear jiroñ armej ro im ba: “Ta kõmin kwal̦o̦k limemi dãn jãn dekã in ke?” Ke Moses ear ba “kõmin” emaroñ kar jitõñl̦o̦k ñan e im Aron. Men eo Moses ear ba ear jab kwal̦o̦k an kautiej Jeova kõnke ear jab lel̦o̦k nõbar ñan E kõn an kar kõm̦m̦ane menin kabwilõñlõñ eo. Sam 106:32, 33 (UBS) ej ba: “Ro doon Irooj rar kallu e iturin unin dãn ko ilo Meriba, im men in ear kõm̦m̦an bwe Moses en bõd. Joñan aer kainepataik Moses ear kõnono naan ko en kar jab ba.” * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) (Bõn. 27:14, UBS) Moses ear jab lel̦o̦k nõbar ñan Jeova eo me ej tõllo̦kũn ñan an kar lel̦o̦k ñane. Jeova ear ba ñan  Moses im Aron: “Kom̦ro ar jum̦ae naanin jiroñ eo aõ.” (Bõn. 20:24, UBS) Alikkar bwe men eo erro ar kõm̦m̦ane ear juon jerawiwi el̦ap!

13. Etke ear jim̦we wãween an kar Jeova kajeik Moses?

¹³ El̦apl̦o̦k an kar Jeova kõtmãne bwe Moses im Aron ren juon joñak em̦m̦an kõnke erro ar tõl armej ro An. (Luk 12:48) Ilo jinoin, Jeova ear jab kõtl̦o̦k an RiIsrael ro me rar jum̦aiki del̦o̦ñe Ãneen Kallim̦ur eo. (Bõn. 14:26-30, 34, UBS) Innem ear juon men ejim̦we ke Jeova ear kajeik Moses ãinwõt an kar bar kajeik RiIsrael ro kõn an kar jum̦ae e. Ãinwõt kar rijum̦ae ro jet, Moses ear jab maroñ del̦o̦ñel̦o̦k Ãneen Kallim̦ur eo.

14, 15. Ta eo ear kõm̦m̦an bwe Moses en jum̦ae Jeova?

¹⁴ Ta eo ear kõm̦m̦an bwe Moses en jum̦ae Jeova? Ilo Sam 106:32, 33 ej bar ba: “Ro doon Irooj rar kallu e iturin unin dãn ko ilo Meriba, im men in ear kõm̦m̦an bwe Moses en bõd. Joñan aer kainepataik Moses ear kõnono naan ko en kar jab ba.” Ilo m̦ool meñe RiIsrael ro rar jum̦ae Jeova ak Moses ear oktak im jino illu. Ear jab jel̦ã irooj ioon eñjake ko an, ak ear m̦õkaj im kõnono ijello̦kun an kar l̦õmn̦ak m̦okta kõn ta ko renaaj wal̦o̦k.

¹⁵ Ear bõjrak an Moses reilo̦k ñan Jeova kõnke ear kõtl̦o̦k bwe kõm̦m̦an ko an ro jet ren kõm̦ad e. Moses ear kõm̦m̦ane men eo ejim̦we ilo iien eo jinointata ke RiIsrael ro rar aol̦ kõn an ejjel̦o̦k dãn. (Ex. 7:6) Bõtab bõlen ear jino m̦õk im illu kõnke elõñ iiõ in an RiIsrael ro kwal̦o̦k aer jum̦ae. Moses emaroñ kar l̦õmn̦ak wõt kõn an illu ijello̦kun an l̦õmn̦ak kõn an aikuj kaiboojoj Jeova.

16. Etke jej aikuj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men eo Moses ear kõm̦m̦ane?

¹⁶ El̦aññe Moses, rũkanaan eo me etiljek ear m̦ad im jerawiwi, innem emaroñ bar pidodo an men in wal̦o̦k ñan kõj. Moses ear epaak an del̦o̦ñe Ãneen Kallim̦ur eo, im kõj ilo raan kein jej pojak in del̦o̦ñe jukjukun pãd eo ekããl. (2 Pi. 3:13, UBS) Kõn men in, jejjab kõn̦aan luuji jeraam̦m̦an in el̦ap. Ijoke bwe jen maroñ del̦o̦ñe jukjukun pãd eo ekããl, jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im reilo̦k ñan Jeova im pokake e aolep iien. (1 Jon 2:17) Innem ta ko jemaroñ katak jãn men eo ebõd Moses ear kõm̦m̦ane?

17. Ta eo enaaj jipañ kõj bwe jen jel̦ã irooj ioon eñjake ko ad ñe jej inepata ak illu?

¹⁷ Kate eok bwe kwõn jel̦ã irooj ioon eñjake ko am̦ ñe kwõj inepata ak illu. Jet iien jej bar iiooni ejja apañ ko wõt me jaar iiooni m̦okta. Bõtab Baibõl̦ ej ba: “Jen jab m̦õk ilo kõm̦m̦an em̦m̦an, bwe ilo iien ekkar jenaaj m̦adm̦õd el̦aññe jejjab parõk.” (Ga. 6:9; 2 Te. 3:13, UBS) Ñe ekkã an juon men ak juon armej kalluuk kõj, jej ke l̦õmn̦ak m̦okta jãn ad kõnnaan? Jej ke kate kõj ñan dãpij wõt ad illu? (JK. 10:19, UBS; 17:27; Matu 5:22, UBS) Ñe ro jet rej kalluuk kõj, jej aikuj kate kõj ñan “jab idenon̦e,” ak jen kõtl̦o̦k wõt bwe Jeova eo en idenon̦e ñan kõj. (Riit Rom 12:17-21, UBS.) Ta mel̦el̦ein men in? Ijello̦kun ad m̦õkaj im illu, jej aikuj kijenmej im kõttar an Jeova kõm̦adm̦õde apañ eo el̦aññe ej loe bwe ej menin aikuj. El̦aññe jej kajjioñ idenon̦e ak jejjab reilo̦k ñan Jeova, men in enaaj kaalikkar ad jab kautiej e.

18. Ta eo jej aikuj keememeje ñe jej l̦oori naanin tõl ko an Jeova?

 ¹⁸ Kate eok ñan lukkuun l̦oori naanin tõl ko rekããl. Jej ke kwal̦o̦k ad tiljek ilo ad l̦oori naanin tõl ko rekããl Jeova ej litok ñan kõj? Ñe aet, jeban pedped wõt ioon naanin tõl ko jekõn l̦oori m̦okta. Ijoke, jenaaj m̦õkaj im l̦oori jabdewõt naanin tõl ko rekããl me Jeova ej litok ikijjeen doulul eo an. (Hi. 13:17) Bareinwõt jej aikuj kõjparok bwe jen jab “el̦l̦ã jãn men ko em̦õj jeje.” (1 Ko. 4:6) Ñe jej kate kõj ñan lukkuun l̦oori naanin tõl ko an Jeova, jenaaj reilo̦k wõt ñane bwe en tõl kõj ilo mour ko ad.

19. Ewi wãween ad maroñ kõjparok bwe kõm̦m̦an ko rebõd an ro jet ren jab ko̦kkure jem̦jerã eo ad ippãn Jeova?

¹⁹ Jab kõtl̦o̦k bwe men ko rebõd ro jet rej kõm̦m̦ani ren ko̦kkure jem̦jerã eo am̦ ippãn Jeova. El̦aññe jej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im reilo̦k ñan Jeova, jeban kõtl̦o̦k bwe kõm̦m̦an ko an ro jet ren kalluuk kõj ak ko̦kkure jem̦jerã eo ad Ippãn. Eaorõk ñan ad kõm̦m̦ane men in, el̦aptata ñe ewõr ad eddo ilowaan doulul eo an Anij ãinwõt kar Moses. Em̦ool bwe kõj aolep jej aikuj lukkuun kate kõj im pokake Jeova bwe jen maroñ bõk lo̦mo̦o̦r. (Pil. 2:12) Bõtab ñe el̦apl̦o̦k eddo ko jej bũki ilowaan doulul eo an Jeova, innem enaaj l̦apl̦o̦k An kõtmãne bwe jen juon joñak em̦m̦an ñan ro jet. (Luk 12:48) Ak el̦aññe jej lukkuun yokwe Jeova, ejjel̦o̦k jabdewõt men enaaj kal̦õkatip kõj ak kõjepel kõj jãn yokwe eo an.​—Sam 119:165, UBS; Rom 8:37-39.

20. Ta eo jej aikuj lukkuun kate kõj ñan kõm̦m̦ane?

²⁰ Jej mour ilo juon tõre me ekanooj pen mour. Kõn men in, elukkuun aorõk bwe jen reilo̦k wõt ñan Jeova, eo im ej “jijet ilo lañ ko,” bwe jen maroñ jel̦ã ta eo ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane. Jen jab kõtl̦o̦k bwe kõm̦m̦an ko an ro jet ren ko̦kkure jem̦jerã eo ad ippãn Jeova. Men eo ear wal̦o̦k ñan Moses ej katakin kõj kõn juon men elukkuun aorõk. Ijello̦kun ad m̦õkaj im illu ñe ro jet rej kõm̦m̦an bõd, jen lukkuun kate kõj bwe jen ‘reilo̦k ñan Jeova adwõj Anij m̦ae iien Ej tũriam̦okake kõj.’​—Sam 123:1, 2.