Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Uhlala Uqale KuJehova Na?

Uhlala Uqale KuJehova Na?

“Ngiphakamisela amehlwami kuwe, wena onesihlalo sobukhosi ezulwini.”—RHU. 123:1.

IINGOMA: 143, 124

1, 2. Kutjho ukuthini ukuqala kuJehova?

SIPHILA ‘eenkhathini okubudisi ukuqalana nazo,’ begodu zizokuthuwelela bekufike iphasi elitjha lapho kuzokuba nokuthula kwamambala ephasini. (2 Thim. 3:1) Yeke sizabe senza kuhle nasizibuza ukuthi, ‘Ngingalifunaphi isizo nesinqophiso?’ Nange ipendulwakho ithi “kuJehova,” uyiphethe ngesibhukwini.

2 Kutjho ukuthini ukuqala kuJehova? Singaqinisekisa njani ukuthi amehlwethu adzimelela kuye njengombana sibhudabhudana nemiraro emaphorodlha yokuphila? Emakhulwini weminyaka adlulileko, umrhubi walemuka ukuthi kutlhogeka siphakamisele amehlwethu kuJehova nasiqalane neenkhathi ezibudisi begodu sitlhoga isizo. (Funda iRhubo 123:1-4.) Wamadanisa ukuqalelela kwethu uJehova nendlela inceku eqala ngayo ekosinayo. Bekatjho ukuthini ngalokho umrhubi? Inceku ayiqali ekosinayo nayifuna ukudla nokuvikelwa kwaphela, kodwana ihlala iqale ikosayo ukuze ibone ukuthi ifunani khona izokwenza intando yekosayo. Nathi-ke kutlhogeka bonyana sifunde iliZwi lakaZimu qobe langa, ukuze siqiniseke ukuthi uJehova ufuna senzeni bese senza lokho akutjhoko. Nasenza njalo singaqiniseka ukuthi uJehova uzokuba nomusa kithi eenkhathini ezibudisi.—Efe. 5:17.

3. Khuyini engasithikazisa ekubekeni amehlwethu kuJehova?

3 Ngitjho nanyana sazi ukuthi kuqakatheke kangangani ukuhlala siqalelele kuJehova, kungenzeka sithikaziseke ngezinye iinkhathi. Ngilokho okwenzeka komunye wabangani bakaJesu abakhulu, uMarta. ‘Wathikaziswa kukuba majadu ngezinto ezinengi.’ (Luk. 10:40-42) Nange uMarta athikaziseka ngitjho nanyana bekamumuntu othembekileko, begodu aphila noJesu, kungasirari-ke ukuthi nathi singathikaziseka. Khuyini engasithikazisa ekutheni sihlale siqale kuJehova? Esihlokwenesi sizokudemba yokuthi izinto ezenziwa babanye abantu zingasithikazisa njani. Sizokufunda nokuthi singahlala njani sidzimelele kuJehova.

INDODA ETHEMBEKILEKO IPHUNYURHWA SIBUSISO

4. Kubayini kungasirara ukuthi uMosi azange angene eNarheni yesiThembiso?

4 UMosi waqala kuJehova bona afumane isinqophiso. Kuhlekuhle “waragela phambili adzimelele njengokungathi uyambona ongabonakaliko.” (Funda amaHebheru 11:24-27.) IBhayibheli ithi: “Azange bekusaba nomphorofidi onjengoMosi kwa-Israyeli uSomnini atjhidelene khulu naye.” (Dut. 34:10) Kodwana ngitjho nanyana uMosi bekatjhidelene kangaka noJehova, waphunyurhwa sibusiso sokungena eNarheni yesiThembiso. (Num. 20:12) Khuyini eyabangela uMosi amatlhuwo angaka?

5-7. Ngimuphi umraro owavela msinyana ngemva kokuthi ama-Israyeli aphume eGibhide, begodu uMosi waqalana njani nawo?

5 Zingakapheli neenyanga ezimbili ama-Israyeli aphume eGibhide, ngitjho nangaphambi kobona afike entabeni iSinayi, kwavela umraro omkhulu. Abantu bathoma ukunghonghoyila ngokutlhayela kwamanzi. Bathoma ukububula kuMosi begodu ubujamo baba masikizi kangangobana uMosi walila kuZimu, wathi: “Ngizokwenzani ngabantwaba? Sekusele kancani bona bangikghadlhe ngamatje.” (Eks. 17:4) UJehova waphendula uMosi ngokumnikela iinqophiso ezikhanya bha! Bekufuze athathe idondolo lakhe, abethe ngalo idwala eRhorebe, lokho-ke bekuzokwenza bona kuphume amanzi edwaleni. IBhayibheli ithi: “UMosi wenza njalo phambi kwabaphathi bakwa-Israyeli.” Ama-Israyeli asela aneliseka, waphela njalo umraro ebewanawo.—Eks. 17:5, 6.

6 Imitlolo iragela phambili isitjela ukuthi uMosi “wathiya indawo leyo bona yiMasa neMeriba ngombana ama-Israyeli bewamsola begodu azizinya uSomnini ngokuthi: ‘SineKosi nasinje na?’” (Eks. 17:7) Amabizo lawo afanele ngombana atjho ukuthi “Ukulinga” nokuthi “Ukuphikisana.”

7 UJehova wazizwa njani ngento eyenzeka eMeriba le? Kuye into eyenziwa ma-Israyeli bekungasikuhlubuka kuMosi kwaphela kodwana bekukudelela ubukhosi bakhe. (Funda iRhubo 95:8, 9.) Kusebaleni ukuthi ama-Israyeli bewatjhaphile. Mhlokho, uMosi wenza okufaneleko ngokuthi aqale uJehova bese alandele iinqophiso zakhe.

8. Ngiyiphi ikinga eyaba khona nase kuzokuphela ikhambo lama-Israyeli leminyaka ema-40 emmangweni?

8 Kwenzekani ngesikhathi kwenzeka into efanako eminyakeni ema-40 ngemva kwalokho nabesele ama-Israyeli azokuqeda ikhambo lawo emmangweni? Ama-Israyeli azifumana asendaweni ebizwa ngokuthi yiMeriba godu. Kodwana bekungenye iMeriba, le beyihlanu kweKhadetjhi, eduze komkhawulo weNarha yesiThembiso. * Kungakayiphi ama-Israyeli athoma anghonghoyila ngamanzi godu. (Num. 20:1-5) Kodwana kilokhu, uMosi wenza into ehlukileko.

9. UMosi wafumana siphi isinqophiso kuJehova, kodwana yini yena ayenzako? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

9 Wenzani uMosi nakabona ukuhlubukokhu? Waqala kuJehova godu, afuna isinqophiso. Nje uJehova akhenge amtjele bona abethe idwala. Kodwana wathi kuMosi akathathe idondolo lakhe abuthelele abantu bajame phambi kwedwala akhulume nalo. (Num. 20:6-8) UMosi akhenge enze njengombana uJehova atjhwile. Kunokwenza njalo, wakhipha ukusilingeka kwakhe ngokukgharameja abantu ebebalapho wathi kibo: “Nje-ke lalelani nina mahlubuka ndina! Siniphundlusele amanzi edwaleneli na?” Wabetha idwaleli kabili.—Num. 20:10, 11.

10. UJehova wazizwa njani ngokwenziwa nguMosi?

10 UJehova wasilingeka khulu ngokwenziwa nguMosi. (Dut. 1:37; 3:26) Kubayini? Kungenzeka kunengi ebekubandakanyekile. Njengombana khesafunda ngaphambilini, kungenzeka uJehova wasilingwa kukuthi uMosi akhenge alandele isinqophiso sakhe.

11. Sikutjho ngaliphi ukuthi ukubetha kwakaMosi idwala kungenzeka kwasithibeza isimangaliso uJehova asenzako?

11 Kukhona okhunye okungenzeka kwasilinga uJehova ngesenzo sakaMosi. Amadwala ebekabhode iMeriba ebebakiyo ekuthomeni bekumadwala aqine kwamanikelela, abizwa ngokuthi ma-granite. Idwalelo ungalibetha ulibethile angeze kwaphuma amanzi kilo. Kodwana eMeriba yesibili bekunamadwala angakaqini kangako nokho. Ngebanga lomhlobo lo wamadwala abizwa ngokuthi yi-limestone, khekube namapetsi ngaphasi kwawo, ongakghona ukufumana amanzi kiwo. Kungenzeka na ukuthi ngesikhathi uMosi abetha idwala kunokuthi akhulume nalo njengombana uJehova atjhwile, ama-Israyeli avele acabanga ukuthi amanzi ase aziphumela kunokucabanga ukuthi uJehova wenze isimangaliso? * Asiqiniseki ngalokho.

INDLELA UMOSI AHLUBUKA NGAYO

12. Kungenzeka ngisiphi esinye isizathu esenza uJehova wasilingekela uMosi no-Aroni?

12 Kunokhunye godu okungenzeka kwabangela ukusilingeka kwakaJehova ngesenzo sakaMosi no-Aroni. Tjheja ukuthi uMosi wathini ebantwini: “Siniphundlusele amanzi edwaleneli na?” Amezwi kaMosi athi “siniphundlusele,” kungenzeka ukuthi bekaqalisele kuye no-Aroni. Amezwakhe la adelela uJehova njengombana bekunguye owenze isimangaliswesi. Lokho kungenzeka kuqinisekiswa mamezwi akuRhubo 106:32, 33 nakathi, ‘Godu bathukuthelisa uSomnini emanzini weMeriba, uMosi wehlelwa zizehlo ngebanga labo: [basilinga uMosi], bamenza wakhuluma ngamawala.’ * (Num. 27:14) Kinanyana ngikuphi, izenzo zakaMosi zathatha idumo ebekufuze liye kuJehova. UJehova nakakhuluma noMosi no-Aroni wathi kibo “nafulathela umyalwami.” (Num. 20:24) Leso bekusisono esimbi khulu!

13. Kubayini singathi isahlulelo uJehova asinikela uMosi besilungile?

13 Njengombana uMosi no-Aroni bebadosa abantu bakaZimu phambili, uJehova bekalindele okunengi kibo. (Luk. 12:48) Ngaphambilini uJehova akhenge avumele soke isizukulwana sakwa-Israyeli bona singene enarheni yeKanana ngebanga lokuvukela kwaso. (Num. 14:26-30, 34) Singatjho ukuthi bekulungile ngoJehova ukuthi ahlulele uMosi ngokuvukela kwakhe ngendlela efanako. Naye wahlulelwa njengabanye abavukelako, akhenge avunyelwe ukungena eNarheni yesiThembiso.

INTO EYENZA UMOSI WAVUKELA

14, 15. Yini eyenza uMosi wavukela?

14 Yini engakangaka eyenza uMosi wavukela? Akhe sibuyele emtlolweni weRhubo 106:32, 33 othi: ‘Bathukuthelisa uSomnini emanzini weMeriba, uMosi wehlelwa zizehlo ngebanga labo: [basilinga uMosi], bamenza wakhuluma ngamawala.’ Ngitjho nanyana ama-Israyeli ahlubuka uJehova, uMosi wasilingeka inga ahlubuke yena. Wabe wabhalelwa kuzibamba, wavele wakhuluma angakacabangi.

15 UMosi wavumela izinto ezenziwa babanye abantu bona zimthikazise ekuqaleni uJehova. Ekuthomeni waqalana kuhle nobujamo obavelako. (Eks. 7:6) Kungenzeka ukuthi kwathi ngemva kwamatjhumi weminyaka wathoma wadinwa begodu wahlangahlangana ngebanga lokuvukela kwama-Israyeli. Kghani uMosi walawulwa mimizwa kangangokuthi wabe wangasacabangi nokudumisa uJehova?

16. Kubayini kuqakathekile ukufunda kilokho okwenziwa nguMosi?

16 UMosi bekamphorofidi othembekileko kodwana wathikaziseka bewona kuZimu; okutjho bona nakwenzeke emntwini onjengaye, nakithi kungenzeka bulula. Kazi nathi sifana noMosi, sele sizokungena ephasini elitjha uJehova asithembise lona. (2 Pit. 3:13) Akekho kithapha ongathi yena ufuna ukuphundwa sibusisokazi esingaka. Yeke nasizakufinyelela umgomwethu lo, kufuze sihlale siqale uJehova, ngaso soke isikhathi sifune ukwenza intandwakhe. (1 Jwa. 2:17) Yini esiyifunda emtjhaphweni owenziwa nguMosi?

UNGATHIKANYEZWA ZIZINTO EZENZIWA BABANYE ABANTU

17. Yini engasisiza sizibambe nasisilingekileko?

17 Zibambe ngitjho nanyana usilingekile. Ngitjho nanyana singaqalana nomraro munye kanengi, “singalisi ukwenza okuhle, ngombana ngesikhathi esifaneleko sizokuvuna nangabe asidinwa.” (Gal. 6:9; 2 Thes. 3:13) Nakunezinto ezikusilingako namkha usilingwa bubuntu bomunye, uyalilawula na ilimi lakho, begodu uhlale unommoya ophasi ngitjho nanyana lokho kwenzeka kanengi? (IzA. 10:19; 17:27; Mat. 5:22) Ngasikhathi abantu bazosisilinga, yini-ke ekufuze siyenze? ‘Asitjhideleni ilaka lakaZimu.’ (Funda kwebeRoma 12:17-21.) Nasihlala siqale kuJehova, sizomhlonipha ngokuthi sitjhidele ilaka lakhe, sibekezele, silinde bona enze okufaneleko nangesikhathi esifaneleko. Nasingenza okuhlukileko begodu sizibuyiselele, sizabe asimhloniphi uJehova.

18. Yini ekufuze siyitjheje?

18 Landela iinqophiso. Siyazilandela na iinqophiso zakaJehova eziphume mva nje? Nasizilandelako angeze senza izinto sithemba ukuthi khesazenza phambilini. Kunalokho sizozilandela msinya iinqophiso ezitjha ezivela kuJehova ngehlanganwakhe. (Heb. 13:17) Godu kufuze sitjheje, ‘singadluleli ngale kwezinto ezitloliweko.’ (1 Kor. 4:6) Nasenza njalo sizokuhlala siqale uJehova.

Yini esiyifundako endleleni uMosi enza ngayo nakabona imitjhapho yabanye? (Qala isigaba 19)

19. Yini engasisiza bona singazoneli ubuhlobo bethu noJehova naphezu kwemitjhapho yabanye abantu?

19 Ungavumeli imitjhapho yabanye ilimaze ubuhlobo bakho noJehova. Into ezosisiza ukuthi singavumeli izinto ezenziwa babanye abantu zisisilinge ngokudluleleko namkha zisonele ubuhlobo bethu noJehova kuhlala siqale kuye. Indaba le iqakatheke khulu nangabe uphathiswe imisebenzi ethileko ehlanganweni kaZimu njengoMosi. Iye khona kuliqiniso ukuthi kufuze ‘siragele phambili sisebenzela ukusindiswa kwethu ngokusaba nangokuhlengezela’ kodwana nasizakusinda kufuze silalele uJehova. (Flp. 2:12) Kuhle nokukhumbula ukuthi nasiphathiswe imisebenzi eminengi kunengi nokulindeleke kithi. (Luk. 12:48) Nokho nasithanda uJehova ngeenhliziyo zethu zoke akunalitho elizasitjhidisela kude naye namkha lisihlukanise nethando lakhe.—Rhu. 119:165; Rom. 8:37-39.

20. Yini okufuze sizimisele ukuyenza?

20 Njengombana siphila eenkhathini ezibudisezi, kwanga singahlala siqale kuZimu “onesihlalo sobukhosi ezulwini,” lokho kuzosisiza sazi intandwakhe. Asingathomi sivumele izinto ezenziwa babanye abantu zisonelo ubuhlobo bethu noJehova. Nasizakubona ukuqakatheka kwendaba le asikhumbuleni lokho okwenzeka kuMosi. Singavumeli imitjhapho yabanye abantu isenze sibhalelwe kuzibamba namkha senze izinto ngamawala, kunalokho asizimiseleni ekutheni “amehlwethu aqalelele uSomnini uZimethu, kufikela lapha asirhawukela khona.”—Rhu. 123:1, 2.

^ isig. 8 IMeriba le beyisendaweni ehlukileko kuneyekuthomeni ebeyihlanu kweRefidimu. Le beyihlukile ngombana yona beyihlanu kweKhadetjhi ingasi iMasa. Kodwana iindawezi zombili nje bezibizwa ngokuthi yiMeriba ngebanga lokuphikisana ebekulapho.—Qala Ikomba Yokufunda IliZwi LakaZimu, umebhe 7 ekhasini 38 namkha i-Appendix B3 ku-New World Translation of the Holy Scriptures.

^ isig. 11 UPhrofesa John A. Beck uthi: “Ngokuya ngokwamasiko wesiJuda, iinhlubuki zanyefula uMosi zathi: ‘UMosi uyalazi idwaleli ukuthi linjani. Nangabe ufuna ukusitjengisa ukuthi unamandla kangangani akasikhiphele amanzi kilo omunye umhlobo wedwala.’” Angekhe saqiniseka ngalokho kodwana bekulisiko labo ukutjho njalo.

^ isig. 12 Qala INqabayokulinda ka-Oktoba 15, 1987, “Imibuzo Evela Kubafundi.”