1., 2. a) Miks on tark olla Jehoova poolel? b) Mida me selles artiklis vaatame?

ON IGATI arukas hoida Jehoova ligi. Mitte kellelgi pole rohkem jõudu, tarkust ja armastust kui meie Jumalal! Kes meist ei tahaks olla tema poolel? (Laul 96:4–6.) Siiski on mõned Jehoova teenijad hakanud kahtlema, kui on tulnud aeg näidata, kelle poolel nad on.

² Selles artiklis vaatame näiteid inimestest, kes väitsid end Jehoova poolel olevat, kuid samal ajal solvasid teda oma tegudega. Nende näidete peale mõtlemine võib aidata meil jääda Jehoovale ustavaks.

3. Miks oli vaja Kaini aidata ja mida Jehoova talle ütles?

³ Mõtle Kainile. Ta ei teeninud küll teisi jumalaid, kuid tema jumalakummardamisviis polnud Jehoovale meelepärane. Tema südames olid hakanud idanema kurjad mõtted. (1. Joh. 3:12.) Jehoova hoiatas Kaini: „Kui sa nüüd head teed, eks ole sa siis taas mulle meelepärane? Aga kui sa head ei tee, luurab patt su ukse taga. Ta ihkab sind oma võimusse haarata, kuid kas sina alistad ta?”  (1. Moos. 4:6, 7.) Jehoova oleks justkui Kainile öelnud: „Kui sa kahetsed ja tuled minu poolele, siis olen ka mina sinuga.”

4. Mida Kain tegi, kui talle anti võimalus Jehoovaga head suhted taastada?

⁴ Kui Kain oleks oma mõtlemist muutnud, oleks Jehoova temaga head suhted taastanud. Kuid Kain ei võtnud nõu kuulda. Vale ja isekas soov viis valede tegudeni. (Jaak. 1:14, 15.) Tõenäoliselt ei oleks Kain noorena tulnud selle pealegi, et temast saab tulevikus Jehoova vastane. Ta jõudis aga nii kaugele, et tegutses risti vastu Jehoova nõuandele ja tappis omaenda venna.

5. Mis võib meid jätta ilma Jehoova õnnistusest?

⁵ Ka kristlane võib minna Kaini rada, väites ise, et teenib Jehoovat. (Juuda 11.) Näiteks võib tal olla ebamoraalseid fantaasiaid, ta võib olla pahatahtlik mõne usukaaslase vastu või ahne. (1. Joh. 2:15–17; 3:15.) Kõik see võib viia halbade tegudeni, isegi kui ta on innukas kuulutaja ja tubli koosolekutel käija. Teised inimesed ei pruugi meie mõtteid ja käitumist märgata, kuid Jehoova näeb kõike ja teab, kui me pole südamega tema poolel. (Loe Jeremija 17:9, 10.)

6. Kuidas aitab Jehoova meil oma patused soovid alistada?

⁶ Jehoova aga ei kaota kiiresti meie suhtes lootust. Ta innustab kõiki, kes on võtnud vale suuna: „Pöörduge tagasi minu juurde ja mina pöördun tagasi teie juurde.” (Mal. 3:7.) Eriti siis, kui meil on nõrkushetki, tahab Jehoova, et seisaksime vastu halvale. (Jes. 55:7.) Sel juhul on tema omakorda meie poolel ning annab meile usku ja jõudu, et suudaksime oma patused soovid alistada. (1. Moos. 4:7.)

7. Kuidas kaotas Saalomon oma sõpruse Jumalaga?

⁷ Meil on palju õppida kuningas Saalomoni elust. Noorena otsis ta juhatust Jehoovalt. Jumal andis talle tarkuse ja usaldas aulise ülesande ehitada Jeruusalemma kaunis tempel. Hiljem jäi aga Saalomon ilma oma sõprusest Jehoovaga. (1. Kun. 3:12; 11:1, 2.) Jumala seaduses oli kuningale selge keeld: „Ta ärgu võtku ka palju naisi, et ta süda ei pöörduks ära õigelt teelt.” (5. Moos. 17:17.) Ent Saalomon võttis endale 700 naist ja 300 liignaist! (1. Kun. 11:3.) Paljud neist polnud iisraellased ja teenisid valejumalaid. Niisiis rikkus Saalomon ka teist Jumala seaduse keeldu – keeldu abielluda võõramaa naistega. (5. Moos. 7:3, 4.)

8. Kuidas Saalomon Jehoovat solvas?

⁸ Saalomon kaotas tasapisi armastuse Jehoova seaduste vastu ja see viis äärmiselt halbade tegudeni. Ta ehitas altari ebajumal Astartele ja veel vähemalt ühe altari Kemosele ning hakkas koos oma naistega paganate jumalaid kummardama. Mõtle, ta rajas need ohvripaigad Jeruusalemma ees olevale mäele, nii lähedale Jehoova templile, mille ta ise oli ehitanud! (1. Kun. 11:5–8; 2. Kun. 23:13.) Ehk pettis ta end mõttega, et Jehoova vaatab sellele läbi sõrmede,  niikaua kui ta tema templis ohvreid edasi toob.

9. Mis tagajärg oli sellel, et Saalomon ei võtnud kuulda Jumala hoiatust?

⁹ Ent Jehoova ei vaata kunagi patustamisele läbi sõrmede. Piibel ütleb: „Jehoova vihastus Saalomoni peale, et tema süda oli pöördunud ära Iisraeli Jumalast Jehoovast, kes oli end talle kaks korda ilmutanud ja oli teda hoiatanud, et ta ei hakkaks käima teiste jumalate järel. Aga Saalomon ei kuuletunud Jehoova käskudele.” Seepärast jäi Saalomon Jumala soosingust ilma. Tema järeltulijad ei saanud enam valitseda kogu Iisraeli rahva üle ja neil oli palju hädasid sadu aastaid. (1. Kun. 11:9–13.)

10. Mis võib ohustada meie sõprust Jehoovaga?

¹⁰ Kui ka meie valime enda sõbraks neid, kes ei tunne Jehoova seadusi või ei pea neist lugu, satub meie sõprus Jehoovaga väga suurde ohtu. Mõni koguduseliige ei teeni Jehoovat südamest. Meil võib olla sugulasi, naabreid, töö- või koolikaaslasi, kes Jehoovat ei teeni. Kui me veedame palju aega koos inimestega, kes ei pea Jehoova seadusi kalliks, võib see mõjutada meid nii palju, et meie sõprus Jehoovaga kaob.

11. Mis võib aidata meil otsustada, kas keegi on hea sõber?

¹¹ Loe 1. Korintlastele 15:33. Peaaegu igaühel on häid omadusi ja mitte kõik, kes Jehoovat ei teeni, ei tee kogu aeg halba. Kuidas siis teada, kas keegi koguduses või väljaspool on sulle hea seltskond? Küsi endalt, kuidas mõjutab see inimene sinu suhet Jehoovaga. Kas hästi? Mis on tema südames? Kas tema jutt keerleb riiete, raha, tehnikavidinate, meelelahutuse ja muu maise ümber? Kas ta halvustab teisi? Kas talle meeldib rääkida roppe nalju? Jeesus hoiatas: „Suu räägib sellest, mida süda on täis.” (Matt. 12:34.) Kui avastad, et keegi, kellega koos aega veedad, kahjustab sinu suhet Jehoovaga, siis tegutse! Piira sellist aega või kui vaja, lõpeta see sõprussuhe. (Õpet. 13:20.)

12. a) Mida ütles Jehoova iisraellastele peagi pärast nende Egiptusest lahkumist? b) Kuidas rahvas Jumalale vastas?

¹² Me võime õppida ka sellest, mis juhtus iisraellastega peagi pärast  seda, kui nad olid vabanenud Egiptusest. Rahvas kogunes Siinai mäe ette. Jehoova näitas seal neile oma kohalolu rabaval moel. Mäe kohal oli tume pilv. Müristas, lõi välku ja mägi suitses ning kostis väga vali sarvehääl. (2. Moos. 19:16–19.) Selle keskelt kuulsid nad Jehoovat ütlemas, et ta „ootab jäägitut pühendumust”. Ta lubas, et on truu neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad. (Loe 2. Moosese 20:1–6.) Jehoova justkui ütles neile: „Kui te olete minu poolel, olen ma teiega.” Kas sina oleksid sellise pakkumise vastu võtnud? Tõenäoliselt oleksid vastanud nagu iisraellased, kes teatasid ühel häälel: „Me oleme valmis tegema kõigi nende sõnade järgi, mida Jehoova on rääkinud.” (2. Moos. 24:3.) Õige pea pandi aga nende ustavus ootamatul moel proovile.

13. Mis pani iisraellaste ustavuse proovile?

¹³ Iisraellased olid pilvest, äiksest ja kõigest muust nii hirmul, et palusid Moosesel olla nende esindaja Jumala ees. Mooses läks seepeale Siinai mäele Jehoova ette. (2. Moos. 20:18–21.) Kuid ta jäi sinna päris kauaks. Võis paista, et rahvas on jäetud kõrbesse omapäi. Ehk sõltus rahva usk Moosese kohalolust. Igal juhul muutusid nad kannatamatuks ja ütlesid Aaronile: „Tee meile jumal, kes käiks meie ees, sest me ei tea, mis on juhtunud selle Moosesega, kes tõi meid välja Egiptusemaalt.” (2. Moos. 32:1, 2.)

14. Millega iisraellased end petsid ja kuidas Jehoova nende teole reageeris?

¹⁴ Rahvas teadis, et ebajumalakummardamine on ränk patt. (2. Moos. 20:3–5.) Ent nad hakkasid nii ruttu kuldvasikat kummardama! Nad petsid end mõttega, et hoolimata ilmselgest sõnakuulmatusest, on nad ikka Jehoova poolel. Aaron isegi ütles, et vasikakummardamine on „püha Jehoova auks”. Kuidas Jehoova reageeris? Ta tundis end reedetuna ning ütles Moosesele, et rahvas on „talitanud kõlvatult” ja pöördunud teelt, mida ta on käskinud neil käia. Oma „tulises vihas” kaalus Jehoova lausa kogu rahva hävitamist. (2. Moos. 32:5–10.)

15., 16. Kuidas näitasid Mooses ja Aaron, et nad on kindlalt Jehoova poolel? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹⁵ Jehoova otsustas iisraellasi mitte hävitada. Ta andis oma halastuses ustavatele teenijatele võimaluse näidata, et nad on tema poolel. (2. Moos. 32:14.) Kui Mooses nägi rahvast hõiskamas, laulmas ja kuju ümber tantsimas, purustas ta kuju ja tampis selle peeneks. Siis ta hüüdis: „Kes on Jehoova poolel, tulgu minu juurde!” Seepeale „kõik leviidid kogunesid tema ümber”. (2. Moos. 32:17–20, 26.)

¹⁶ Kuigi Aaron oli kuldvasika valmistanud, kahetses ta ja liitus teiste leviitidega. Need ustavad mehed asusid Jehoova poolele ja eraldasid end patustajatest. See oli tark tegu, sest sel päeval kaotasid tuhanded inimesed oma elu. Need, kes Jehoova poolele asusid, jäid ellu ja ta lubas neid õnnistada. (2. Moos. 32:27–29.)

17. Mida Pauluse sõnad kuldvasika loo kohta meile õpetavad?

 ¹⁷ Paulus meenutas seda lugu, öeldes: „Need sündmused on meile hoiatuseks ... Ärge saage ka ebajumalakummardajateks, nagu mõned neist said. ... Nendega juhtunu on hoiatavaks näiteks ja pandi kirja õpetuseks meile, kes me elame ajastute lõpus. Niisiis, kes enda arvates seisab, vaadaku, et ta ei langeks.” (1. Kor. 10:6, 7, 11, 12.) Nagu Paulus täheldas, võib juhtuda, et isegi tõelised jumalateenijad hakkavad tegema midagi halba ja mõtlevad, et nad on siiski Jehoova ees heas kirjas. See, et keegi tahab olla Jehoova sõber või väidab, et on talle ustav, ei tähenda alati, et ta on Jehoovale meelepärane. (1. Kor. 10:1–5.)

18. Mis võib panna meid Jehoovast eemale triivima ja millised võivad olla tagajärjed?

¹⁸ Kui Mooses ei tulnud mäelt alla nii kiiresti, kui iisraellased lootsid, muutusid nad kannatamatuks. Kui selle maailma lõpp ei tule nii ruttu, kui me seda tahaksime, võime ka meie muutuda kannatamatuks. Meile võib tunduda, et Jumala tõotused täituvad alles kauges tulevikus või on liiga ilusad, et tõsi olla. Nii võime hakata keskenduma enda maistele soovidele, selle asemel et pidada tähtsaks, mida Jehoova tahab. Aja jooksul võime triivida Jehoovast eemale ja lõpuks teha midagi, mille peale me poleks tulnudki, kui veel vaimselt tugevad olime.

19. Mida me ei tohi unustada ja miks?

¹⁹ Me ei tohi iial unustada, et Jehoova ootab meilt täielikku kuuletumist ja jäägitut pühendumust. (2. Moos. 20:5.) Miks ta meilt seda ootab? Sest ta armastab meid. Kui me ei täida Jehoova tahet, täidame Saatana oma ja see teeb meile kahju. Paulus tuletab meile meelde: „Te ei või juua Jehoova karikast ja deemonite karikast, te ei või süüa Jehoova lauas ja deemonite lauas.” (1. Kor. 10:21.)

20. Kuidas Jehoova meid aitab, isegi kui oleme teinud valesammu?

²⁰ Kaini, Saalomoni ja iisraellaste lugudes on midagi ühist. Neile kõigile anti võimalus kahetseda ja end muuta. (Ap. t. 3:19.) Jehoova ei kaota kohe lootust nende suhtes, kes valesammu teevad. Aaronile andis Jehoova andeks. Tänapäeval võib Jehoova hoiatada meid piiblilugude, meie väljaannete või mõne usukaaslase lahke nõuande kaudu. Kui võtame hoiatust kuulda, võime olla kindlad, et ta halastab meile.

21. Mida oled sa otsustanud teha, kui su ustavus Jehoovale proovile pannakse?

²¹ Jumala armul on eesmärk. (2. Kor. 6:1.) See annab meile võimaluse hoiduda jumalakartmatutest tegudest ja seista vastu maailma ihadele. (Loe Tiitusele 2:11–14.) Nii kaua, kui elame „praegusel ajastul”, tuleb ette olukordi, kus meie jäägitu pühendumus Jehoovale pannakse proovile. Seiske alati kindlalt tema poolel, „kartke oma Jumalat Jehoovat, teenige teda, hoidke tema ligi”! (5. Moos. 10:20.)