Ochan ta banti te bintik yichʼoje

Baan ta sleojiʼbal

Jnaʼbeytik yoʼbolil sba spisil te ants winiketike

Jnaʼbeytik yoʼbolil sba spisil te ants winiketike

KʼALAL te Jesús la snojptes te jnopojeletik yuʼun ta scholel te lek yachʼil kʼop, snaʼoj-a te ay machʼatik maba ya xbajtʼ smulanik yaʼiyel stojol (Luc. 10:3, 5, 6). Te kʼalal ya jcholtik skʼop Dios, ay ya jtatik ants winiketik te kʼax maba lek ya yilotik o te ay bin chopol ya skʼan ya spasbotik. Kʼalal jich ya xkʼot ta pasele, wokol ya kaʼiytik te ya jnaʼbeytikxan yoʼbolil sbaik.

Te machʼa ya snaʼbey yoʼbolil sba te yantike, ya yil te bintik maʼyuk yuʼunik sok te wokolil yak ta kʼaxel ta stojolike, ya xtijbot yoʼtan yuʼun sok yoʼtanuk ya skoltaylan. Teme ma mero ya jnaʼbeytikix yoʼbolil sba te yantike, yaniwan xchʼay sbujtsʼ koʼtantik ta scholel skʼop Dios sok maba ya kakʼbeytikix yipal ta scholel ta lek. Yan teme ya jpastik tulan yuʼun ya jnaʼbeytik yoʼbolil sba te yantike, jich ma xtupʼ te sbujtsʼ koʼtantike. Jich kʼoem te yakotik ta yakʼbeyel siʼul te kʼajkʼe yuʼun jich ya xtilxan-a (1 Tes. 5:19).

¿Bin-utʼil ya xjuʼ ya jnaʼbeytikxan yoʼbolil sba te yantik, manchukme ay tulan ya kaʼiytik? Yame kiltik oxeb ejemploetik te ya xjuʼ ya jkʼayintik, jaʼme te ejemplo yuʼun te Jehová, te Jesús sok te jpuk-kʼop Pablo.

JNOPBEYTIK YOʼTAN TE JEHOVÁ TE YA SNAʼBEY YOʼBOLIL SBA TE YANTIK

Bayal ta mil jaʼbil kujchem yuʼun te Jehová te ya yichʼ albeyel ta stojol bayal lotil te kʼax chopole. Manchukme jich-abi, «ay yutsil yoʼtan ta stojol machʼatic ma snaʼic yalel wocol soc machʼatic chopol yoʼtanic» (Luc. 6:35). Ya yakʼ ta ilel-abi te kʼalal ya snaʼ maliywanej. «Yoʼtanuc ya xcol spisil ants-winiquetic» (1 Tim. 2:3, 4). Manchukme ya yilay te chopolile, bayal skʼoplal ta yoʼtan te ants winiketik te maba ya skʼan ya xlaj jtuluke (2 Ped. 3:9).

Te Jehová snaʼoj te makbil spensarik yuʼun Satanás te machʼatik maʼyuk schʼuunel yoʼtanike (2 Cor. 4:3, 4). Bayal te machʼatik ta yalalilikto akʼbot snopik bayal lotil ta swenta Dios. Jaʼ yuʼun ta swenta te bitʼil ay te spensarik sok te bin yaʼiyel ya yaʼiy sbaike, wokol ya yaʼiyik schʼuunel te smelelil kʼop yuʼun te Biblia. Pero te Jehová yoʼtanuk ya skoltaylan. ¿Bin-utʼil ya jnaʼtik?

Kiltik te bin kʼot ta stojol te ants winiketik ta mukʼul lum Nínive. Manchukme kʼax chopolik, te Jehová jich la yalbey te Jonás: «¿Ma bal yacuc jnaʼbe yoʼbolil sbahic te Nínive, te mucʼul pueblo banti cʼaxem ta hoʼlajunpic (120,000) ta tuhl ants-winiquetic te ma snaʼic stsahtayel te swaʼel-cʼab soc te sqʼuexam-cʼab» (Jon. 4:11). Te Jehová la snaʼ te maba naʼbil sba yuʼun te ants winiketik yuʼun Nínive. Jaʼ yuʼun la snaʼbey yoʼbolil sba sok la stikun te Jonás te akʼa bajtʼ yalbey te ants winiketik te bin ya xbajtʼ spase.

Bayal skʼoplal ya kiltik te ants winiketik jich bitʼil ya yil te Jehová. Ya xjuʼ ya jnopbeytik yoʼtan te Jehová teme mero ay ta koʼtantik skoltayel te machʼatik ya schʼam yaʼiyik, manchukme jich yilel te maba ya xbajtʼ schʼuunik te smelelil kʼope.

JNOPBEYTIK YOʼTAN TE JESÚS TE YA SNAʼBEY YOʼBOLIL SBA TE YANTIK

Jich bitʼil te sTate, te Jesús la snaʼbey yoʼbolil sba te ants winiketik te maʼyuk koltayel yuʼunik ta swenta skʼop Dios. «Cʼalal la yil te bayel ants-winiquetic, stsʼujet ta yoʼtan la yaʼiy, como ay swocolic soc ihquitaybilic hich bin utʼil tuminchijetic te mayuc jcanan yuʼunique» (Mat. 9:36). Te Jesús ya xkʼot ta yoʼtan bin yuʼun jich ayik te ants winiketike. Ya sta ta ilel te maba lek ilbilik yuʼun te jwolwanejetik yuʼun relijionetik sok te nojptesbilik ta lotiletik. Manchukme snaʼoj-a te Jesús te ay machʼatik ya xmakotik yuʼun te wokoliletik te ma xtʼunotix yuʼune, «ay bayel bin la yaʼbe snopic» (Mar. 4:1-9).

Mame xchebaj koʼtantik teme ay machʼa ma smulan te lek yachʼil kʼop ta sjajchibale

Te bin yilel skuxlejal te ants winiketik ya xjelon bael, jaʼnix jich ya xjuʼ ya sjel stalel ta swenta te smelelil kʼope

Te kʼalal ma skʼanik yaʼiyel skʼop Dios te ants winiketike, yame skʼan ya jpastik tulan te yakuk xkʼot ta koʼtantik bin yuʼun te jich stalelike. Ayniwan te machʼatik ya spʼajik te Biblia o te schʼuunel te Cristo ta skaj te machʼatik ya yal ta skʼopik te schʼuunejik Cristo, jaʼukmeto chopol te stalelike. Ay yantik te yichʼojik albeyel lotiletik ta swenta te bintik jchʼuunejtike. O ayniwan yantik te ya sxiʼik te ya yichʼik labanel yuʼun te spatxujkik o sfamiliaik teme ya schʼam yaʼiyik te lek yachʼil kʼope.

Ay machʼatik ma skʼanik, jaʼniwan yuʼun te ay bin kʼax maba lek kʼaxem ta skuxlejalik te jich maba lek ya yaʼiy sbaik. Jtul misionera te Kim sbiil jich ya yal: «Ta jun lugar te banti ya jcholtik skʼop Dios, bayal te machʼatik chʼay spisil te bin ay yuʼunik ta skaj te guerra kʼax ta stojolike. Maʼyuk smukʼul yoʼtanik ta swenta te pajel chaʼbeje. Ma snaʼik bin ya spasik sok spisil-ora ay xiwel ta yoʼtanik. Ay baeltik te ya jtatik te machʼatik jkʼaxel ya spʼajik te bin ya jcholbeytik yaʼiyik. Jun buelta ay bin kʼan spasbonik kʼalal yakon ta scholel skʼop Dios».

¿Bin ya spas te Kim swenta maba ya skom sba ta snaʼbeyel yoʼbolil sba te yantike? Jich ya yal: «Kʼalal te ants winiketik ma lek ya yilonik, ya kakʼ juluk ta koʼtan te bin ya yal te Proverbios 19:11: “Te spʼijil yoʼtan te winic, ha ya xcombot yilimba yuʼun”. Te yakʼel ta koʼtan te bin yilel skuxlejalik te ants winiketik-abi ya skoltayon te ya jnaʼbey yoʼbolil sbaik. Sok manix spisil-a te ants winiketik te maba lek ya yilotike. Teynix ta lugar-abi, ay bayal machʼatik te ya jchaʼkulaʼtaytike».

Jaʼnix jich ya xjuʼ ya jojkʼoybey jbatik binwan yilel jtaleltik ya kakʼtik ta ilel ta swenta te lek yachʼil kʼop te joʼukotik te ants winiketik ayik ta wokolil ta jterritoriotik. Jich bitʼil, te ayuk bayal buelta kichʼojtik albeyel lotiletik ta stojol te testigoetik yuʼun Jehová, maniwan jkʼantik yaʼiyel stojol te bin ya scholbotik kaʼiytik te Testigoetike sok ya jkʼantik te ya kichʼtik naʼbeyel yoʼbolil jbatik. Teme ya xjul ta koʼtantik te mantalil la yal te Jesús te lek ya kiltik te yantik jich bitʼil lek ya jkʼantik te ya kichʼtik ilel-euk, jaʼ ya stij koʼtantik ta yaʼiyel te bin-utʼil ya yaʼiy sbaik manchukme ay tulan ya kaʼiytik spasel (Mat. 7:12).

JNOPBEYTIK YOʼTAN TE PABLO TE YA SNAʼBEY YOʼBOLIL SBA TE YANTIK

Te jpuk-kʼop Pablo jaʼnix jich la snaʼbey yoʼbolil sba te machʼatik bayal kontrainot yuʼune. Jich la spas, melel ya xjul ta yoʼtan te jichnix stalel ta namey tale. Jich ya yal: «Aunque ha jbohlcʼoptaywanejon, jʼutsʼinwanejon soc jʼixtaʼcʼoptaywanejon ta nahil to; pero la jquichʼ cʼuxultayel yuʼun te ma ba la jnaʼ bin la jpas soc mayuc schʼuhunel coʼtan a» (1 Tim. 1:13). Snaʼoj ta lek te bayal naʼbot yoʼbolil sba yuʼun te Jehová sok te Jesús. Jichniwan te pajal la yil sba sok te machʼatik ya scholbey yaʼiyik te skʼop Diose.

Te Pablo ay baeltik la sta ants winiketik te mero schʼuunejik lotil nojpteseletik. ¿Bin-utʼil la yaʼiy sba yuʼun? Ta Hechos 17:16 ya yal te jun buelta te kʼalal ay ta lum Atenas jkʼaxel ma lek la yaʼiy sba «te cʼalal la yil te nojel ta locʼombahetic te pueblo». Jaʼukmeto te bitʼil jich la yaʼiy sbae, jaʼ tijbot yoʼtan ta scholel te lek yachʼil kʼope (Hech. 17:22, 23). Kʼalal la schol skʼop Dios te Pablo la yichʼ ta wenta te bin yilel skuxlejal te ants winiketik swenta jich ya xjuʼ ya snaʼ bin-utʼil ya skoltaylan ta stael skolelik manchuk chaʼoxtulnax (1 Cor. 9:20-23).

Kʼalal ay machʼa ma lek ya yil te ya jcholbeytik yaʼiy skʼop Dios sok te ma stojiluk te bintik schʼuunejik, jichuknix ya jpastik bitʼil te Pablo. Jtuuntestik te bin jnaʼojtik ta stojolik swenta ya jkoltaytik ta snopel te lekil kʼop (Is. 52:7). Jtul hermana te Dorothy sbiil jich ya yal: «Bayal ants winiketik ta jterritoriotik nojptesbilik te tulan yoʼtan Dios kʼalal ya x-ichʼawan ta kʼop. Jaʼ yuʼun nail ya kalbey lek skʼoplalik yuʼun te ya schʼuunik Dios, ta patil ya kakʼbey yilik ta Biblia te bin ya yal ta swenta te skʼuxul yoʼtan te Jehová sok te bintik yaloj te ya yakʼbotik ta pajel chaʼbej».

JTSALTIK TA BIN LEK TE BIN MA LEKUKE

Jich bitʼil yakotik ta noptsajelxan bael ta slajibal te chopol balumilal ini, ay machʼatik te ya jcholbeytik yaʼiy te skʼop Dios yame xjinxan bael te stalelike (2 Tim. 3:1, 13). Pero mame jaʼuk yuʼun ya jchʼaytik te ya jnaʼbeytik yoʼbolil sba yantik sok te sbujtsʼ koʼtantike. Te Jehová ya yakʼ kiptik swenta jich ya jtsaltik ta bin lek te bin ma lekuke (Rom. 12:21). Jtul precursora te Jessica sbiil jich ya yal: «Ay baeltik te ya jta jtoyba ants winiketik te ya spʼajotik sok ya spʼajik te lek yachʼil kʼope. Jaʼ-abi ya yakʼ te ma lek ya kaʼiy jba yuʼun. Te kʼalal ya xjajchon ta kʼop sok jtul ants winik, ta koʼtan ya kalbey te Jehová te yakuk skoltayon ta yilel jich bitʼil ya yil stukele. Jich maba ya xbajtʼ ta koʼtan te bin yaʼiyel ya kaʼiy jbae sok ya xjajch jnop te bin-utʼil ya xjuʼ ya jkoltaye».

Yakotikto ta sleel te machʼatik ya skʼan ya yaʼiyik te smelelil kʼope

Ta patil bael, ay machʼatik lek ya xbajtʼ yilik te ya jpastik tulan ta skoltayel ta snaʼbeyel sba te Jehová

Jaʼnix jich, yame skʼan ya jnop kaʼiytik bin-utʼil ya xjuʼ ya kakʼbeytik smukʼul yoʼtan te hermanoetik te ya jokin jbatik ta scholel skʼop Dios soke. Te Jessica jich ya yal: «Teme ay bin maba lek la jtakotik ta scholel skʼop Dios, ya jpas tulan te maba ya jnopilan ta koʼtane. Yan bin ya xjajch kalbey skʼoplal, ya jpas tulan ta yalbey skʼoplal te bintik ya yakʼ mukʼul oʼtanile, jich bitʼil te bin lek ya xlokʼ ta swenta te scholel skʼop Dios manchukme ay machʼatik ma smulanik».

Te Jehová ya snaʼ ta lek te bintik wokolil ya jsitintaytik ta scholel skʼop Diose, ta melel ya x-akʼbot bayal stseʼelil yoʼtan te kʼalal ya yil te ya jnaʼbeytik yoʼbolil sba te yantik te bitʼil ya spas-euke (Luc. 6:36). Te Diose mame sbajtʼelkʼinal ya snaʼbey yoʼbolil sba te ants winiketik. Ya xjuʼ smukʼulin koʼtantik te ya snaʼ stukel te bin-ora ya slajin te chopol balumilal ini. Jich bitʼil te mato xtale, jpastik tulan ta yaʼtelinel te scholel te skʼop Diose (2 Tim. 4:2). Jaʼ yuʼun mame kijkʼitaytik te scholel skʼop Dios sok sbujtsʼ koʼtantik sok akʼa jnaʼbeytik yoʼbolil sba spisil te ants winiketike.