Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Unabo Na Ubufakazi?

Unabo Na Ubufakazi?

Ophendula angakezwa, kubudlhadlha nehlazo kuye.IZA. 18:13.

IINGOMA: 126, 95

1, 2. (a) Yini ekufuze sizifundise yona begodu kubayini? (b) Sizabe siphethe yiphi esihlokwenesi?

NJENGOMBANA simaKrestu nje, kufuze sikghone ukuhlolisisa esikuzwako nesikufundako besifikelele esiphethweni esifaneleko. (IzA. 3:21-23; 8:4, 5) Nasingabhalelwa ukwenza njalo, singazifumana sele sisezandleni zakaSathana nezephaseli njengombana bazimisele ukwenza indlela esicabanga ngayo ifane neyabo. (Efe. 5:6; Kol. 2:8) Nasingafumana ilwazi elipheleleko ngendaba ethileko, sizokukghona ukufikelela esiphethweni ekungiso. IzAga 18:13 zithi: “Ophendula angakezwa, kubudlhadlha nehlazo kuye.”

2 Esihlokwenesi sizabe siphethe indaba yokufumana ubufakazi obufaneleko nokufikelela esiphethweni ekungiso. Sizokufunda ngeenkambiso neembonelo eziseBhayibhelini ezizosisiza sikghone ukuzwisisa ubufakazi nofana ilwazi esilitholako.

UNGATHOMI UKHOLWE “NANYANA YINI”

3. Kubayini kufuze senze esikufunda emtlolweni wezAga 14:15? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

3 Linengi khulu ilwazi abantu abalifumanako namhlanjesi. I-inthanethi, i-TV nezinye izinto ezinjengalezi zinikela abantu imibono eminengi ehlukahlukeneko. Kuthi kusesenjalo abantu bafumana imilayezo eminengi tle evela ebanganini babo, eminye yayo iphathelene neendaba. Kufuze sitjheje khulu nakuziwa ezintweni esizizwako, lokho sikwenziswa kukuthi kwenzeka kanengi bona esikuzwako kungabi liqiniso. Ngiyiphi ikambiso esiyifumana eBhayibhelini engasisiza? IzAga 14:15 zithi: “Onganalwazi ukholwa nanyana yini, kodwana ovuthiweko uyaqaphelisisa amagadangwakhe.”

4. Incwadi yebeFilipi 4:8, 9 isisiza njani bona sikhethe izinto esizifundako begodu kuqakatheke ngani ukuthi sifumane ilwazi elipheleleko? ( Qala ibhoksi elithi “Izinto Ezingasisiza Sifumane Boke Ubufakazi.”)

4 Sitlhoga ubufakazi obuphathekako nasizokukghona ukwenza iinqunto ezivuthiweko. Ngikho kufuze sikhethe izinto esizifundako. (Funda kwebeFilipi 4:8, 9.) Akukafuzi simotjhe isikhathi sethu sifunda iindaba ezinganabufakazi eziku-inthanethi namkha esithunyelelwa zona ngama-email. Akukafuzi siwaqale nokuwaqala amazinzolwazi weenhlubuki. Into abafuna ukuyenza kuhlanukela iqiniso benze abantu bahlubuke uZimu. Ukungabi nelwazi elipheleleko kwenza abantu bangakhethi kuhle. Ilwazi elimamala lingakwenza uthathe iinqunto ezingakavuthwa, ungakunyazi lokho!—1 Thim. 6:20, 21.

5. Ngiwuphi umbiko omamala ama-Israyeli awuzwako, umphumela waba yini?

5 Ukukholelwa umbiko omamala kungaba nomphumela omumbi khulu. Khumbula okwenzeka ngeenkhathi zakaMosi lokha iinhloli ezili-12 zithunywe bona ziyokuhlola iNarha yesiThembiso, ezili-10 zeza nombiko omamala. (Num. 13:25-33) Zafakelela ilwazi ebelingasiliqiniso, lokho kwathusa abantu bakaJehova. (Num. 14:1-4) Kubayini abantwaba bathukwa? Mhlamunye kungebanga lokobana inengi leenhloli belize nombiko omamala abantu bacabanga bona beziqinisile. Akhenge basafuna ukuzwa umbiko oliqiniso oze noJotjhuwa noKalebi. (Num. 14:6-10) Kunokobana babuthelele ubufakazi bebathembele kuJehova, bakhetha ukukholelwa amala. Lokho kwaba budlhadlha!

6. Kubayini kungakafuzi simangale nasizwa imibiko ethusako emalungana nabantu bakaJehova?

6 Kubayini kufuze sitjhejisise nakuziwa emibikweni esiyizwako emalungana nabantu bakaJehova? Kufuze sihlale sikhumbula ukuthi uSathana ungummangaleli wabantu bakaZimu. (IsAm. 12:10) Ngikho uJesu asiyelelisa wathi: ‘[Abantu] bazokukhuluma koke okumbi ngani.’ (Mat. 5:11) Nasilalela amezwi kaJesu la angeze kusimangaze ukuzwa imibiko ethusako emalungana nabantu bakaJehova.

7. Ngaphambi kokuthumela ama-email namkha umlayezo nge-phone yini okufuze siyitjheje?

7 Inga-kghani umumuntu othanda ukuthumela imilayezo nama-email ebanganini bakho? Nangabe kunjalo, kungenzeka nawuthola iindaba ezitjha uzizwa njengombikiindaba ofuna kube nguye orhatjha qangi indaba leyo. Nanyana kunjalo, ngaphambi kobana uthumele umlayezo nge-phone namkha i-email zibuze imibuzo nasi: ‘Ngiqiniseka kangangani bona indaba engifuna ukuyirhatjha le iliqiniso? Nginabo na ubufakazi?’ Nawunganabufakazi ngendaba oyizwileko yelela, ungagcina sele urhatjhe umbiko omamala kubafowenu nabodadwenu ungakazimiseli. Nawuzifumana usebujamweni obunjalo, usule umlayezo loyo ungawuthumeli.

8. Yini eyenziwe babantu abasiphikisako begodu singazifumana sisebenzisana nabo ngayiphi indlela?

8 Kunenye ingozi yokungaqalisisi imilayezo namkha ama-email esiwathumela abanye. Kezinye iinarha umsebenzethu ukhandelwe. Eenarhenezo abantu abasiphikisako bangarhatjha imibiko engasithusa namkha engasenza singasathembani. Akhucabange ngalokho okwenzeka eSoviet Union. Ipholisa le-KGB larhatjha iindaba ezimamala ngabantu bakaJehova, lathi abafowethu abathileko abadosa phambili badlelezele abantu bakaJehova. * Abantu abanengi bawuthemba umbiko loyo, umphumela waba kukuthi bazihlukanisa nehlangano kaJehova. Kuyadanisa lokho, kodwana into ehle kukuthi abanengi babo babuyele kuZimu, nanyana abanye bakhambele futhi nje. Baphahlazekelwa mkhumbi wokukholwa kwabo. (1 Thim. 1:19) Ungawubalekela njani umphumela obuhlungu kangaka? Ungathomi urhatjhe iindaba ekungasizo namkha onganabufakazi bazo. Ungathomi ukholwe nanyana yini. Qiniseka bona unobufakazi obupheleleko.

AMANYE AMAQINISO WENDABA AFIHLEKILE

9. Ngisiphi isitjhijilo esingasivimbela bona sifinyelele isiphetho esiliqiniso?

9 Imibiko enamaqiniso afihlekileko ingasivimbela bona sifike esiphethweni esiliqiniso. Indaba nayimamala nanyana ingaba nobuqiniso kiyo, kodwana ngebanga lokuthi inamala phakathi ingadurhisa abantu. Yeke singakubalekela njani ukudurhiswa ziindaba ezinamaqiniso atjhodako?—Efe. 4:14.

10. Yini eyenza ama-Israyeli afune ukulwa nabafowabo begodu akubalekela njani lokho?

10 Akhucabange ngalokho okwenzeka ema-Israyelini ebewahlala ngetjhingalanga yoMlambo iJordani ngeenkhathi zakaJotjhuwa. (Jotj. 22:9-34) Afumana umbiko wokuthi ama-Israyeli ahlala ngepumanlaga yeJordani (okuyikoro yakwaRubeni, yakwaGadi nesiquntu sekoro yakwaManase) akhe i-aldari elikhulu nelibabazekako hlanu kweJordani. Ingcenye le ngiyo ebeyiliqiniso. Ngemva kokufumana umbiko onamaqiniso afihlakeleko lo, ama-Israyeli wangetjhingalanga aphetha ngokuthi abafowabo bahlanuke uJehova, yeke ahlangana ahlela bona ayokulwa nawo. (Funda uJotjhuwa 22:9-12.) Okuthabisako kukuthi ngaphambi kobana ayokusahlela, athumela amadoda bona ayokufunisisa ngendaba le. Abuya nani? Afumana ukuthi ama-Israyeli wekoro kaRubeni, yakwaGadi nesiquntu sekoro kaManase akhe i-aldari bona libe sikhumbuzo ingasi ukwenza imihlatjelo yabosingazimu. I-aldareli alakhela bona abantu bazi ukuthi bewathembekile kuJehova. Kwawathabisa ama-Israyeli la bona afunisisile ngendaba le, akhenge atjhabalalise abafowabo ngebanga lokungazi iqiniso elipheleleko.

11. (a) UMefi-Bhotjheti waphathwa njani? (b) UDavida bekangayibalekela njani into le?

11 Namhlanjesi, nathi singazifumana sibongazimbi bendaba enamaqiniso afihlakeleko, abantu bakhuluma kumbi ngathi. Cabanga ngendaba yeKosi uDavida noMefi-Bhotjheti. UDavida waba nomusa kuMefi-Bhotjheti, lokho wakutjengisa ngokuthi amnikele yoke indawo kabamkhulwakhe uSawula. (2 Sam. 9:6, 7) Ngokukhamba kwesikhathi uDavida wafumana umbiko ongathabisi malungana noMefi-Bhotjheti. UDavida akhenge azitshwenye ngokuhlolisisa indaba leyo, wase waqunta ukumthathela koke ebekanakho. (2 Sam. 16:1-4) Kodwana ngemva kobana uDavida akhulume naye walemuka ukuthi utjhaphile begodu wambuyisela ezinye izinto zakhe. (2 Sam. 19:24-29) UDavida bekangasibalekela isenzo esingakalungesi ngokuthi ahlolisise indaba le kuhle, kunokobana arhabele ukuthatha igadango anganalwazi elaneleko.

12, 13. (a) UJesu waqalana njani nokukhulunyelwa amala? (b) Yini esingayenza nange umuntu akhuluma amala ngathi?

12 Kuthiwani-ke nange umuntu akhulume amala ngawe? UJesu noJwanisi uMbhabhadisi nabo baqalana nobujamo obufanako. (Funda uMatewu 11:18, 19.) UJesu waqalana njani nendaba leyo? Akhenge amotjhe isikhathi asolo afunana neendlela zokuzivikela. Kunalokho wakhuthaza abantu bona baqale indlela aphila ngayo nenza ngayo bese bakumadanise nalokho abantu abakutjhoko. Njengombana atjho “ukuhlakanipha kubonakala kulungile ngemisebenzako.”—Mat. 11:19.

13 Kunesifundo esiqakathekileko esisithola endabeni le. Ngasikhathi abantu bangatjho izinto ezimbi ngathi. Singafisa ukuphathwa ngobulungiswa namkha senze okuthileko ukuze sihlanze igama lethu. Yini esingayenza? Nange kunomuntu okhuluma amala ngathi, singaphila ngendlela ezokwenza abantu bangawakholwa amala lawo. Njengombana uJesu asibekela isibonelo, indlela esiphila ngayo kufuze itjengise ukuthi simaKrestu begodu lokho kuzokuhlanza igama lethu.

UZIBONA UMUMUNTU ONJANI?

14, 15. Yini eyingozi ngokuthembela ekwazini kwethu?

14 Ukungabi nobufakazi obuphathekako kungasenza sithathe iinqunto ezingakalungi. Kanti ngapha nokuba nesono kwethu kuba mraro naziza endabeni le. Nange sekuphele amatjhumi weminyaka silotjha uJehova, kungenzeka siyakghona ukuzwisisa nokucabanga ngendlela efaneleko. Nabantu bangasihlonipha ngebanga lokuthi sahlulela kuhle. Alo, inga-kghani kutjho bona angeze saba nomraro?

15 Awa umraro ungaba khona, ngombana singathoma sizithembe khulu sithi siyakghona ukuzwisisa indaba begodu lokho kungaba yingozi. Okhunye godu kukuthi imizwa nemibono esinayo kungalawula indlela esicabanga ngayo. Singathomi sizitjele ukuthi asitlhogi ukwazi woke amaqiniso bona sizwisise indaba ethileko. Nangabe ngilokho okwenzako, yelela ukhasela eziko! IBhayibheli lithi akukafuzi sithembele ekwazini kwethu.—IzA. 3:5, 6; 28:26.

16. Kwenzekani kwenye indawo yokudlela begodu uTom wafikelela siphi isiphetho?

16 Akhucabange ngomfanekiso naku. Ngenye intambama uTom osele kukade angumdala webandla bekakwenye indawo yokudla, nakathi mehlosuka nangu uJohn, naye ongumdala ebandleni akilo. Wadana khulu ukubona umdala akunye naye ebandleni anomunye umma, bekamazi umkaJohn yeke wazibuza ukuthi ngubani umma ahlezi naye lo. Njengombana abaqalile nje ubabona bahleka kamnandi, bathabelene begodu babambana njengebantu abathandanako. Lokho kwamenza wadana khulu. Wazibuza ukuthi kghani lokhu angeze kwenza uJohn nomkakhe badivose na? Kazi kuzokwenzekani ngomkaJohn? Abantwana bakhe bona? Phela uTom wakhe wayibona into enje yenzeka. Akhesithi into le yenzeke kuwe, bewuzozizwa njani?

17. UTom wafumana ini kamva begodu thina sifundani endabeni le?

17 UTom wavele waphetha ngokuthi uJohn akakathembeki kumkakhe. Kodwana umbuzo kukuthi, bekanabo boke ubufakazi na? UTom ngaphambi kokuthi alale mhlokho wafowunela uJohn ngayo indaba le, uJohn wamtjela ukuthi bekungudadwabo loya. Akhucabange ukuthi uTom watjhaphuluka kangangani ngemva kokuthi ezwe lokho. Udadwabo lo bekamvakatjhele begodu besele kuphele iminyaka bangabonani. Bekamane ambona bese adlulele ndawana, yeke okukuphela kwendawo ebebangahlangana kiyo bebadle, yindawo yokudlela leya, kodwana umkakhe akhenge akghone ukuphumelela ukuba nabo. Nokho okuhle kukuthi uTom akhenge athathe indaba le ayithuthukise. Kuyatjho-ke ukuthi kungakhathaliseki bona sesineminyaka engangani simaKrestu, akukafuzi sifinyelele isiphetho singakafumani ubufakazi obuphathekako sithembe ukuthi sinelemuko.

18. Kuyakghonakala na ukuthi sahlulele kuhle abafowethu khibe ngapha siyabanina?

18 Enye into engasikhandela bona sihlolisise indaba kuhle kulokha nasinomfowethu namkha udadwethu esingazwani kuhle naye. Nasingaqala imitjhapho yabafowethu khulu sizokugcina sesingasabathembi. Yeke nasizwa umfowethu namkha udadwethu lo akhulunywa kumbi singakukholelwa lokho ngombana asimnambithi kuhle. Sifundani endabeni le? Ukufukamela imizwa yokunina abafowethu kungasenza singahluleli kuhle namkha sahlulele singanabufakazi obuphathekako. (1 Thim. 6:4, 5) Into engasisiza sahlulele kuhle kusiphula umona eenhliziyweni zethu. Asingayivumeli imizwa enjalo isidose ngeempumulo, kunalokho asikhumbuleni ukuthi sinesibopho sokuthanda abafowethu begodu sibalibalele nabasitjhapheleko.—Funda kwebeKolose 3:12-14.

IINKAMBISO ZEBHAYIBHELI ZIZOSIVIKELA

19, 20. (a) Ngiziphi iinkambiso zeBhayibheli ezizosisiza sihlolisise iindaba kuhle? (b) Sizokucoca ngani esihlokweni esilandelako?

19 Okhunye okwenza kube budisi ukufumana ubufakazi obuphathekako nokuhlolisisa indaba kuhle kukuthi ilwazi elinengi elifumanekako namhlanjesi likhamba libe nezinto ezifihlekileko. Nokungapheleli kwethu kudlala indima. Alo yini ezasisiza? Kukwazi iinkambiso zeBhayibheli begodu sizisebenzise ekuphileni kwethu. Enye ikambiso ithi, kubudlhadlha nehlazo ukuphendula indaba ungakayizwa kuhle. (IzA. 18:13) IBhayibheli libuye lisikhumbuze ukuthi akukafuzi sikholelwe nanyana yini esiyizwako. (IzA. 14:15) Godu kungakhathaliseki bona sibe maKrestu iminyaka eminengi kangangani, akukafuzi sithembele ekwazini kwethu. (IzA. 3:5, 6) Nasisebenzisa iinkambiso zeBhayibheli, zizosisiza sifumane ilwazi emthonjeni othembekileko, sifinyelele iimphetho okungizo begodu senze iinqunto ezivuthiweko.

20 Nokho kusese nomunye godu umraro. Umraro lo ngewokuphetha namkha ukwahlulela ngokwalokho esikubonako kwaphela. Esihlokweni esilandelako sizokubona ukuthi ngiziphi iingozi zokwenza njalo nokuthi yini engasisiza sizibalekele.

^ isig. 8 Qala iNcwadi Yonyaka yaboFakazi bakaJehova yango-2004, kk. 111-112, neyango-2008 kk. 133-135.